Iinkhombiso Zencwajana Ethi, IPilo NomSebenzi WobuKrestu IHlelo LomHlangano WeBandla
JANABARI 6-12, 2012
Izinto ZakaZimu Eziligugu
it-1 543
Iintjalo zangesikhathi seBhayibheli
Umrhubi weBhayibheli wakhuluma ngezinye iingcenye zomuthi we-oliva nakathembisa abantu abasaba uJehova, wathi: “Amadodanakho azokuba njengamahlumela womuthi we-oliva etafuleni lakho.” (IR 128:1-3) Iimpande eziquntwe emthini we-oliva osele umkhulu kanengi zisetjenziselwa ukuthoma imithi emincani. Ukungezelela kilokho, imithi ye-oliva ekade ikhona ingenza bona kuvele amahlumela asuka emirajenayo, lokho kwenza amahlumela la ande. Njengamahlumela lawo, amadodana azokubhoda uyise, angezelele ethabweni lomndeni.
JANABARI 13-19, 2012
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU AMARHUBO 135-137
“IKosethu Yikulu Ukudlula Boke Abanye Abozimu”
it-2 661 ¶4-5
Amandla, Imisebenzi Yamandla
Indlela kaZimu yokulawula amandla wemvelo ihlukile. Ukutjengisa ukuthi unguZimu weqiniso, uJehova kungalindeleka atjengise bona unelawulo phezu kwazo zoke izinto azidalileko, akwenze ngendlela ehlukileko ekhambisana negama lakhe. (IR 135:5, 6) Njengombana ilanga, inyezi, amaplanethi neenkwekwezi zilandela ikambiswazo qobe begodu njengombana ukutjhuguluka kobujamo bomkayi (kuletha umoya, izulu nezinye izinto) koke kulandela imithetho ezibusako, iintethe ezinengi neenyoni ezithuthako koke lokhu nokhunye angekhe kwanela ekuhlwengiseni igama lakaZimu naliphikiswako nekulotjheni kwamala.
Nanyana kunjalo, uJehova uZimu angabangela bona izinto azidalileko zifakazele ukuthi unguZimu ngokuzisebenzisa bona azalise umnqopho othileko zenze okuhlukileko kilokho ezijayele ukukwenza kanengi ngesikhathi esithileko esibekiweko. Ngitjho nalokha izenzakalo ezinjengesomiso, isiwuruwuru namkha obunye ubujamo bezulu obufanako bekuzizenzakalo ezijayelekileko, ukuzalisa kwazo isiphorofido sakaJehova kuzenze zahluka. (Madanisa yoku-1Kh 17:1; 18:1, 2, 41-45) Ebujamweni obunengi izenzakalwezi beziba ngezikarisako kungaba ngebanga lobukhulu bazo namkha ukudepha kwazo (Eks 9:24) namkha ngebanga lokuthi zenzeka ngendlela engakajayeleki, engakhenge yenzeke nangesikhathi esingakajayeleki.—Eks 34:10; 1Sa 12:16-18.
Izinto ZakaZimu Eziligugu
it-1 1248
UJah
Igama elithi Jah lihlotjaniswa namazizo umuntu aba nawo nakadumisako, abhina, athandaza, arabhela begodu kanengi lifumaneka lokha indaba ikhuluma ngokuthaba ngebanga lokuhlula namkha ukutjhatjhululwa, namkha lapho kubonakala amandla kaZimu. Kuneembonelo ezinengi zokusetjenziswa kwegameli ngokukhethekileko. Amezwi athi, “Dumisa uJah!” (Haleluya) kumaRhubo avela njengendlela yokudumisa uZimu, kokuthoma kuRhubo 104:35. Kwamanye amarhubo avela ekuthomeni kwaphela (IR 111, 112), ngakanye avela phakathi nerhubo (135:3), ngezinye iinkhathi avela ekupheleni kwaphela (IR 104 105, 115-117), kodwana kanengi avela ekuthomeni nekugcineni (IR 106, 113, 135, 146-150). Encwadini yesAmbulo iimbunjwa zezulwini zirhuwelela ngokubuyelelweko amezwi wokudumisa athi, “Dumisa uJah.”—sAm 19:1-6.
Iindawo eziseleko lapho igama elithi, “Jah” livela khona kuseengomeni zokudumisa nekubaweni uJehova. Kunengoma yokutjhatjhululwa eyatlolwa nguMosi. (Eks 15:2) Eengomeni ezatlolwa ngu-Isaya kugandelelwe ngokuhlanganisa amagama womabili athi, “uJah uJehova.” (Isa 12:2; 26:4) UHezekiyeli, emezwinakhe asakondlo wokudumisa ngemva kokulatjhwa ngokusimangaliso nasele azokuhlongakala, waveza indlela azizwa ngayo ngokubuyelela igama elithi Jah. (Isa 38:9, 11) Kunomehluko hlangana kwabantu abahlongakeleko, abangakghoni ukudumisa uJah nalabo abazimisele ukumdumisa. (IR 115:17, 18; 118:17-19) Amanye amarhubo atjengisa imithandazo yokuthokoza ngebanga lokutjhatjhululwa, isivikelo nokulungiswa.—IR 94:12; 118:5, 14.
JANABARI 20-26, 2012
Izinto ZakaZimu Eziligugu
it-1 862 ¶4
Ukulibalela
Ukulibalela abanye nabasizwise ubuhlungu kunganandaba ukuthi bakwenze kangakhi, yifuneko yobuKrestu. (Luk 17:3, 4; Efe 4:32; Kol 3:13) UZimu akabalibaleli labo abangafuni ukulibalela abanye. (Mat 6:14, 15) Nanyana isono esimbi esenziweko singenza “umuntu omumbi” aqothwe ebandleni lobuKrestu, ngokukhamba kwesikhathi umuntu loyo angalitjalelwa nange atjhuguluka kwamambala. Nasele atjhugulukile boke ebandleni bangamamukela ngethando. (1Ko 5:13; 2Ko 2:6-11) Kodwana amaKrestu akutlhogeki alibalele labo abenza isono ngamabomu bangatjhuguluki. Abantu abanjalo baba manaba kaZimu.—Heb 10:26-31; IR 139:21, 22.
JANABARI 27–FEBHERBARI 2
Izinto ZakaZimu Eziligugu
it-2 1151
Itjhefu yenyoka
Ukusetjenziswa Ngendlela Engokomfanekiso. Amezwi wabakhohlakeleko amamala nokurhwayela, asilimaza khulu isithunzi somuntu, afaniswa netjhefu yenyoka ebulalako. (IR 58:3, 4) Malungana nabarhwayeli iBhayibheli lithi, “Itjhefu yeenyoka isemilonyenabo” (namkha “ingemva kweendebe zabo”), njengombana namadlala wetjhefu yenyoka angemva kweendebe namazinywayo wemhlathini aphezulu. (IR 140:3; Rom 3:13) Ilimu lomuntu nalisetjenziswa kumbi bona lirhwayele, lihlebe, lifundise amala namkha likhulume kumbi, “lizele itjhefu ebulalako.”—Jak 3:8.
FEBHERBARI 3-9
Izinto ZakaZimu Eziligugu
it-1 111 ¶9
Iinlwana
IBhayibheli lifundisa ukuthi iinlwana kufuze ziphathwe ngomusa nangobulungiswa. UJehova uziveza amtlhogomeli onethando wokuphila kwazo nehlalakuhle yazo. (IzA 12:10; IR 145:15, 16) UmThetho kaMosi bewuthi abantu kufuze bazitlhogomele kuhle iinlwana. Nawusibona silahlekile, bekufuze usibuyisele kumnikazi; nasilele phasi ngebanga lokudiselwa mthwalo bekufuze usisize. (Eks 23:4, 5) Nabazisebenzisa ekulimeni bekufuze baziphathe kuhle. (Dut 22:10; 25:4) Nazo njengabantu bekufuze ziphumule ngeSabatha. (Eks 20:10; 23:12; Dut 5:14) Iinlwana eziyingozi bekufuze zilawulwe namkha zibulawe. (Gen 9:5; Eks 21:28, 29) Ukuzalaniswa kwemihlobo emibili yeenlwana ezihlukileko bekungakavumeleki.—Lev 19:19.
FEBHERBARI 10-16, 2012
Izinto ZakaZimu Eziligugu
it-1 316
Iinyoni
Umrhubi wathi ‘iinyoni’ zidumise uJehova (IR 148:1, 10), zenza lokho ngendlela ezakheke nezitlanywe ngayo ngokuhlakanipha. Inyoni ngayinye ingaba neensiba eziyi-1 000 kuya kwezingaphezu kwezii-20 000. Nanyana kunjalo isiba ngalinye lenziwa masibanyana amanengi asuka esigodweni esiphakathi sesiba bese ayahlangana, isibanyana ngalinye linamasiba amancani amanengi khulu, bese amasiba amancani lawo aba namanye amasiba amancani khulu agobekileko. Isiba linye elisephikweni lejuba kulinganiselwa bona linamakhulu weenkulungwana wamasiba amancani neengidi zamasiba amancani khulu. Ikambisolawulo yendlela izinto ezikhamba ngayo emoyeni, nokwakheka kwamaphiko wenyoni nangendlela umzimbayo otlameke ngayo iyidlula kude indlela iimphaphamtjhini zanamhlanjesi ezenziwe ngayo nezisebenza ngayo. Amathambo wenyoni anemigodi eyenza ibe lula, amathambo womhlobo othileko wenyoni yelwandle angalingana namagremu ali-110 begodu amaphikwayo amamitha amabili. Amanye amathambo wamaphiko weenyoni ezikulu ezingabethi iimpiko aneensekelo ngemigodini ezifana nezingaphakathi kwamaphiko wesiphaphamtjhini.
FEBHERBARI 17-23, 2012
Izinto ZakaZimu Eziligugu
it-1 846
Isidlhadlha
Ibizo elithi, “isidlhadlha” kunokobana lijamele umuntu ongakghoni ukucabanga, eBhayibhelini ngokujayelekileko liqalisela emuntwini ongafuni ukwamukela okuthileko nolandela zokuziphatha ezingavumelani nemithethokambiso kaZimu elungileko. Amabizo wesiHebheru ahlukahlukeneko ajamele umuntu onjalo ahlanganisa elithi, kesilʹ (‘isidlhayela’; IzA 1:22), ʼewilʹ (‘isidlhayela’; IzA 12:15), na·valʹ (‘isidlhayela’; IzA 17:7), nelithi lets (“ohleka ubudlhadlha”; IzA 13:1). Ibizo lesiGirigi elithi, aʹphron liqalisele emuntwini ‘osidlhadlha’ (Luk 12:20), elithi a·noʹe·tos liqalisele emuntwini ‘onganangqondo’ (Gal 3:1), nelithi mo·rosʹ liqalisele emuntwini ‘osidlhadlha’ (Mat 23:17; 25:2).
FEBHERBARI 24–MATJHI 2
Izinto ZakaZimu Eziligugu
it-1 1211 ¶4
Ukuthembeka
Ukuphila ngokuthembeka kuyakghonakala, ingasi ngamandla womuntu wokuziphatha kodwana ngokukholwa nokuthembela kuJehova nemandlenakhe wokusindisa. (IR 25:21) UZimu uthembisa ukuthi uzokuba ‘siviko’ ‘nesiphephelo’ kilabo abakhamba ngokuthembeka. (IzA 2:6-8; 10:29; IR 41:12) Ukuhlala kwabo batshwenyekile ngokwamukelwa nguJehova kubenza banzize, bakghone ukulandela indlela ebarholela eminqophwenabo. (IR 26:1-3; IzA 11:5; 28:18) Nanyana uJobho bekatshwenyekile kwamrara ukubona ukuthi abalungileko bangatlhaga ngebanga labakhohlakeleko bebahlongakale nabakhohlakeleko, uJehova usiqinisekisa ukuthi uyakubona ukuphila kwabathembekileko begodu usiqinisekisa ukuthi abanjalo bazokuhlala banelifa, ingomuso labo lizokuba nokuthula begodu bazokuzuza okulungileko. (Job 9:20-22; IR 37:18, 19, 37; 84:11; IzA 28:10) Njengombana sibonile endabeni kaJobho, ukuthembeka komuntu ngikho okumenza abe mumuntu olungileko, ofanelwe kuhlonitjhwa, kunobunjinga bakhe. (IzA 19:1; 28:6) Bayathaba abantwana abanombelethi onjalo (IzA 20:7), bafumana ilifa elikarisako esibonelweni sakayise, bathabela ukuba nengcenye ekwenzeni abe negama elihle begodu ahlonitjhwe.