Iinkhombiso Zencwajana Ethi, IPilo NomSebenzi WobuKrestu IHlelo LomHlangano WeBandla
© 2024 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
MATJHI 3-9
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU IZAGA 3
Tjengisa Ukuthi Uthembele KuJehova
ijwbv-ZU isihloko 14 ¶4-5
IzAga 3:5, 6—“Ungenciki Kokwakho Ukuqonda”
“Thembela kuJehova ngayo yonke inhliziyo yakho.” Sibonisa ukuthi sithembele kuNkulunkulu ngokwenza izinto ngendlela yakhe. Kumelwe sithembele kuNkulunkulu ngokuphelele, ngenhliziyo yethu yonke. EBhayibhelini, inhliziyo ngokuvamile kukhulunywa ngayo njengesho lokho umuntu ayikho, okuhlanganisa imizwelo yomuntu, lokho okumenza enze izinto ezithile, indlela acabanga ngayo nendlela abheka ngayo izinto. Ngenxa yalokho, ukuthembela kuNkulunkulu ngayo yonke inhliziyo yethu kuhilela okungaphezu kwendlela esizizwa ngayo. Kuyisinqumo esisenzayo ngoba siqiniseka ngokuphelele ukuthi uMdali wethu ukwazi kangcono lokho okusilungele.—Roma 12:1.
“Ungathembeli kokwakho ukuqonda.” Ngenxa yokuthi sinesono, asinakuthembela kulokho esikucabangayo, ngenxa yalokho kudingeka sithembele kuNkulunkulu. Uma sithembela kithi kuphela noma emizweni yethu lapho sikhetha esizokwenza, singase senze izinqumo ezingase zibonakale zizinhle ekuqaleni kodwa ezingasilethela imiphumela emibi ekugcineni. (IzAga 14:12; Jeremiya 17:9) Ukuhlakanipha kukaNkulunkulu kuphakeme kakhulu kunokwethu. (Isaya 55:8, 9) Lapho siqondiswa ukucabanga kwakhe siyophumelela ekuphileni.—IHubo 1:1-3; IzAga 2:6-9; 16:20.
ijwbv-ZU isihloko 14 ¶6-7
IzAga 3:5, 6—“Ungenciki Kokwakho Ukuqonda”
“Mqaphele kuzo zonke izindlela zakho.” Kumelwe sithole umbono kaNkulunkulu kuzo zonke izinto ezibalulekile ekuphileni kwethu, nakuzo zonke izinqumo ezibalulekile esizenzayo. Lokho sikwenza ngokuthandaza sicele isiqondiso sakhe, nangokwenza lokho akushoyo eZwini lakhe iBhayibheli.—IHubo 25:4; 2 Thimothewu 3:16, 17.
“Yena uyokwenza izindlela zakho ziqonde.” UNkulunkulu wenza izindlela zethu ziqonde ngokusisiza ukuba siphile ngemiyalo yakhe elungile. (IzAga 11:5) Ngenxa yalokho, sigwema izinkinga ezingenasidingo futhi sikujabulele nakakhulu ukuphila.—IHubo 19:7, 8; Isaya 48:17, 18.
be 76 ¶4
Qhubeka Uthuthuka
Ngenxa yokubhekana nezimo ezihlukahlukene zokuphila, umuntu angase alingeke ukuba acabange ngale ndlela: ‘Ngiye ngabhekana nalesi simo ngaphambili. Ngiyakwazi okumelwe ngikwenze.’ Ingabe kungaba inkambo yokuhlakanipha leyo? IzAga 3:7 ziyaxwayisa: “Ungabi ngohlakaniphileyo emehlweni akho.” Okuhlangenwe nakho kumelwe kusinike amaphuzu ahlukahlukene esingawacabangela lapho sibhekana nezimo ekuphileni. Kodwa uma sithuthuka ngokomoya, okuhlangenwe nakho kwethu kumelwe kugcizelele ezingqondweni zethu nasezinhliziyweni ukuthi sidinga isibusiso sikaJehova ukuze siphumelele. Khona-ke, intuthuko yethu ibonakala ngokulungela ukuphendukela kuJehova ukuze asiqondise ekuphileni kwethu, hhayi ngokubhekana kwethu nezimo ngokuzethemba. Kubonakala ngokuqiniseka kwethu ukuthi akukho lutho olungenzeka ngaphandle kwemvume yakhe nangokulondoloza kwethu ubuhlobo bokumethemba nobuseduze noBaba wethu osezulwini.
Izinto ZakaZimu Eziligugu
w06-ZU 9/15 17 ¶7
Amaphuzu Avelele Encwadi YezAga
3:3. Kufanele siwazise kakhulu umusa wothando neqiniso futhi sikubonise obala njengoba nje singenza ngomgexo oyigugu. Kudingeka futhi sizibhale lezi zimfanelo ezinhliziyweni zethu, sizenze zibe yingxenye eyinhloko yokuphila kwethu.
MATJHI 10-16, 2012
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU IZAGA 4
“Tjheja Ihliziywakho”
Ungayivikela Njani Ihliziywakho?
4 Encwadini yezAga 4:23, igama elithi ‘ihliziyo’ liqalisele emuntwini esinguye “ngaphakathi.” (Funda amaRhubo 51:6.) Ngamanye amezwi ‘ihliziyo’ iqalisele emicabangweni, emizweni, eenhlosweni neemfisweni zethu. Imumuntu esinguye ngaphakathi, ingasi umuntu esibonakala singuye ngaphandle.
Ungayivikela Njani Ihliziywakho?
10 Nasizakuphumelela ekuvikeleni iinhliziyo zethu, kufuze sikghone ukubona iingozi ziseza bese sithathe amagadango wokuzivikela msinyana. Igama elithi ‘ukulusa’ elisemtlolweni wezAga 4:23 lisikhumbuza ngomsebenzi owenziwa ngunogada. Ngesikhathi sakaSolomoni, abonogada bebajama magega nemithangala yedorobha bagade bese nababona kuza ingozi barhuwelele bayelelise abantu. Ukucabanga ngalokhu kusisiza sizwisise ukuthi khuyini ekufuze siyenze bona sikhandele uSathana angonakalisi imicabangwethu.
11 Ekadeni, abonogada bebasebenzisana nabalindisango bedorobha. (2 Sam. 18:24-26) Iinqhemezi, bezisebenza ndawonye zivikela idorobha ngokuthi ziqinisekise bona amasango avaliwe nazibona amanaba abandamela. (Nerh. 7:1-3) Unembezethu obandulwe yiBhayibheli * angasebenza njengonogada begodu asiyelelise lokha uSathana nakalinga ukusahlela iinhliziyo zethu. Ngamanye amezwi unembezethu angasiyelelisa lokha uSathana nakalinga ukonakalisa imicabango, amazizo, iinhloso namkha iimfiso zethu. Nje-ke, lokha unembezethu nakasiyelelisako, kufuze silalele besenze koke esingakwenza bona sibalekele ingozi.
Ungayivikela Njani Ihliziywakho?
14 Nasizakuvikela iinhliziyo zethu, akukafuzi sikhandele izinto ezimbi kwaphela bona zingangeni eenhliziyweni zethu kodwana kufuze sivule iinhliziyo zethu bona kungene izinto ezihle. Akhucabange godu ngedorobha elinemithangala emikhulu. Umlindisango bekavala amasango bona akhandele amanaba angangeni, kodwana ngezinye iinkhathi awavule ukwenzela bona ukudla nenye ipahla etlhogekako ingeniswe. Izakhamuzi zedorobha bezingalamba nange amasango angahlala avaliwe. Ngendlela efanako sitlhoga ukuvula iinhliziyo zethu bona sivumele imicabango kaZimu ibe nomthelela kithi, lokho kufuze sikwenze qobe.
w12 5/1 32 ¶2
“Tjheja Ihliziywakho!”
Kubayini kufuze sitjheje ihliziywethu engokomfanekiso? UZimu watjhukumisa iKosi uSolomoni bona itlole: “Ngaphezu kwakho koke okufuze kutjhejwe, tjheja ihliziyo yakho, ngombana kiyo kuvela imithombo yokuphila.” (Iziyema 4:23) Ipilwethu nje nethemba lokuphila kwesikhathi esizako kuyame ebujamweni behliziyo yethu engokomfanekiso. Kubayini kunjalo? Ngombana uZimu ubona lokho okusehliziywenethu. (1 Samuweli 16:7) Lihlobo lomuntu esinguye ngaphakathi, “umuntu wehliziyo osithekileko” nguye otjhoko bona uZimu uzizwa njani ngathi.—1 KaPitrosi 3:4, NW.
Izinto ZakaZimu Eziligugu
Uzimisele Na Ukulinda UJehova?
4 IzAga 4:18 zithi “Umzila wabalungileko ufana nomkhanyo welanga: Ukusukela ekuphumeni kwalo, umkhanyo lo ukhanya ukuya ngokuya bekube semini.” Amagama la asebenza kuhle endleleni uJehova eveze ngayo umnqophwakhe, kancanikancani ebantwini. Nanyana kunjalo, iveseli lingabuye lisebenze khudlwana endleleni umKrestu athuthukisa ngayo itjhebiswano lakhe noZimu. Ukuthuthukisa itjhebiswano lethu noZimu, akukafuzi kube yinto esiyirhabako. Kuthatha isikhathi. Nasifuna ukuba nobuntu obufana nebakaKrestu, kufuze silifunde kuhle iBhayibheli, besisebenzise zoke iinqophiso zakaZimu esizifumana eliZwini lakhe nehlanganwenakhe. Ilwazi lethu ngoZimu lizokukhula. Cabanga ukuthi uJesu waliveza njani iphuzweli.
MATJHI 17-23, 2012
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU IZAGA 5
Balekela Ukuziphatha Kumbi Ngokomseme
w00-ZU 7/15 29 ¶1
Ungahlala Umsulwa Ezweni Eliziphethe Kabi
Kulesi saga, umuntu ophambukayo uvezwe ‘njengowesifazane ongaziwa’—isifebe. Amazwi ayenga ngawo isisulu sakhe amnandi njengekhekheba lezinyosi futhi abushelelezi kunamafutha omnqumo. Ingabe okuningi ukuyengelwa kwabantu ekuziphatheni okubi ngokobulili akuqali ngaleyo ndlela? Ngokwesibonelo, cabanga ngalokho okwehlela umabhalane okhangayo oneminyaka engu-27 ubudala okuthiwa u-Amy. Uthi: “Le ndoda engisebenza nayo inginaka kakhulu futhi ingitusa ngawo wonke amathuba ewatholayo. Kuyajabulisa ukunakwa. Kodwa ngibona ngokucacile ukuthi isithakazelo sayo esokuba nobuhlobo bobulili nje kuphela. Ngeke ngithathwe yilokhu kuyenga kwayo.” Amazwi athophayo omyengi wesilisa noma wesifazane avame ukukhanga ngaphandle kwalapho siqaphela isimo sawo sangempela. Kulokhu kudingeka sisebenzise ikhono lethu lokucabanga.
w00-ZU 7/15 29 ¶2
Ungahlala Umsulwa Ezweni Eliziphethe Kabi
Imiphumela yokuziphatha okubi ibaba njengomhlonyane futhi ibukhali njengenkemba esika nhlangothi-zombili—ibuhlungu futhi iyabulala. Unembeza okhathazekile, ukukhulelwa okungafunwa noma isifo esithathelwana ngobulili kuvame ukuba imiphumela emibi yokuziphatha okunjalo. Futhi cabanga ngobuhlungu obukhulu obungokomzwelo umngane womshado walowo muntu ongathembekile abhekana nabo. Isenzo esisodwa sokungathembeki singadala izilonda ezijule kangangokuba zingahlala ukuphila konke. Yebo, ukuziphatha okubi kuyalimaza.
w00-ZU 7/15 29 ¶5
Ungahlala Umsulwa Ezweni Eliziphethe Kabi
Kudingeka sibe kude ngangokunokwenzeka nethonya labantu abaziphethe kabi. Kungani kufanele sizichaye ezindleleni zabo ngokulalela umculo owonakalisayo, sibukele izinto zokuzijabulisa ezonakalisayo noma sizichaye ezithombeni ezingcolile? (IzAga 6:27; 1 Korinte 15:33; Efesu 5:3-5) Futhi yeka ukuthi kuwubuwula kanjani ukwenza izinto eziyobangela ukuba basinake noma sigqoke futhi sizilungise ngendlela engenasizotha!—1 Thimothewu 4:8; 1 Petru 3:3, 4.
Izinto ZakaZimu Eziligugu
w00-ZU 7/15 29 ¶7
Ungahlala Umsulwa Ezweni Eliziphethe Kabi
USolomoni ukugcizelela kanjalo ukulahlekelwa okukhulu okubangelwa ukuzivumela uhileleke ekuziphatheni okubi. Ukuphinga nokulahlekelwa isithunzi noma ukuzihlonipha, kuyahambisana. Akuhlazisi yini ngempela ukuba yinto nje yokwanelisa inkanuko yethu siqu noma yomunye umuntu? Akubonisi yini ukuntula ukuzihlonipha ukuhileleka ebuhlotsheni bobulili nomuntu ongeyena umngane wakho womshado?
MATJHI 24-30, 2012
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU IZAGA 6
Khuyini Esingayifunda Kibotjhontjhwani?
it-1 115 ¶1-2
Abotjhontjhwani
‘Ukuhlakanipha Kwemvelo.’ ‘Ukuhlakanipha’ kwabotjhontjhwani akusiyinto ezenzakalelako kodwana kumphumela wendlela uMdali wabo abenze ngayo. IBhayibheli liqalisela kibotjhontjhwani ‘njengabalungiselela ukudla kwabo ehlobo, babuthelela ukudla ngesikhathi sokuvuna.’ (IzA 6:8) Omunye umhlobo wabotjhontjhwani ojayelekileko ufumaneka e-Palestine, ubizwa ngokuthi balimi, botjhontjhwani (i-Messor semirufus), babeka iinthoro ezinengi ngetwasahlobo nangehlobo bese bazisebenzise ebusika lokha kubudisi ukufumana ukudla. Kanengi abotjhontjhwanaba bafumaneka eselelweni lapho kuneentanga neenthoro ezinengi. Izulu nalithambisa iintanga ezibekiweko, abotjhontjhwanaba bathwala iinthoro bazikhiphele elangeni bona zome. Baziwa nangokuthi bakghona ukuluma ingcenye yentanga ukwenzela bona ingamili njengombana ibekiwe. Iinqhema zabotjhontjhwanaba zibonakala ngeendlela ezikhanjwa khulu kuhlanganise neenhluba zeentanga ezitjhiywe ngaphandle ebungenweni.
Imikghwa Esibonelo. Ukuhlola okuncani okwenziweko ngabotjhontjhwani kwenza isikhuthazwesi sibe namandla: “Khamba uye ebutjhontjhwanini wena vila ndina; uqale iindlela zabo begodu uhlakaniphe.” (IzA 6:6) Okutjhejekako ngabotjhontjhwani akusikulungiselela ingomuso kwaphela kodwana kuphikelela nokuzimisela kwabo, kanengi bathwala namkha baphikelela ukudosa izinto ezidlula isisindo sabo, benza koke okusemandlenabo bona benze umsebenzi othileko begodu abavumi ukubuyela emuva ngitjho nanyana bangawa namkha batjhelele. Bayabambisana ukwenza indawo abahlala kiyo ihlale ihlwengile begodu bayacabangelana, ngezinye iinkhathi basiza abalimeleko namkha abadiniweko babuyele lapha bahlala khona.
w00-ZU 9/15 26 ¶3-4
Londoloza Igama Lakho
Njengentuthwane, ingabe nathi akufanele sisebenze ngenkuthalo? Ukusebenza kanzima ukuze sithuthukise umsebenzi wethu kuyasisiza kungakhathaliseki ukuthi ukhona yini osibhekile noma cha. Yebo, esikoleni, emsebenzini, nalapho sihlanganyela emisebenzini engokomoya, kufanele senze konke okusemandleni ethu. Njengoba intuthwane izuza ngokusebenza kwayo ngenkuthalo, ngakho noNkulunkulu ufuna ukuba ‘sibone okuhle kuwo wonke umshikashika wethu.’ (UmShumayeli 3:13, 22; 5:18) Unembeza ohlanzekile nokwaneliseka komuntu siqu kuyizinzuzo zokusebenza kanzima.—UmShumayeli 5:12.
Esebenzisa imibuzo emibili ewubuciko, uSolomoni uzama ukuphaphamisa ivila ekuvilapheni kwalo: “Uyakulala kuze kube nini, vilandini? Uyakuvuka nini ebuthongweni bakho na?” Ililingisa ngenkulumo yayo, le nkosi iyanezela: “Ubuthongo obuncane, ukozela okuncane, ukusonga izandla kancane kuze kulalwe, bese kuthi ubumpofu bakho bufike njengomhambuma, nokuswela kwakho njengomuntu wesihlangu.” (IzAga 6:9-11) Lapho ivila lisalele, ubumpofu bulifikela ngejubane lomphangi, futhi lihlaselwa ukweswela njengokungathi lihlaselwa umuntu ohlomile. Ngokushesha amasimu omuntu oyivila agcwala ukhula nembati. (IzAga 24:30, 31) Ibhizinisi lakhe lisheshe liwe. Umqashi uyombekezelela kuze kube nini umuntu oyivila? Futhi ingabe umfundi ovilapha ukutadisha angalindela ukuthola imiphumela emihle?
Izinto ZakaZimu Eziligugu
w00-ZU 9/15 27 ¶3
Londoloza Igama Lakho
Le mikhakha eyisikhombisa izaga ezikhuluma ngayo iyisisekelo futhi ihlanganisa cishe zonke izinhlobo zobubi. “Amehlo azidlayo” kanye “nenhliziyo eceba imicabango emibi” kuyizono esizenza ngokucabanga. ‘Ulimi lwamanga’ kanye ‘nokufakaza amanga nokuphafuza inkohliso’ kungamazwi ayisono. ‘Izandla ezichitha igazi elingenacala,’ kanye “nezinyawo ezigijimela ebubini” kuyizenzo zobubi. Futhi ikakhulukazi uJehova uyamzonda umuntu okujabulelayo ukubanga ukuxabana kubantu abebengahlalisana ngokuthula, ngaphansi kwezimo ezihlukile. Ukwanda kwesibalo sisuka ku-6 siya ku-7 kusikisela ukuthi akuhlosiwe ukuba lolu hla luphelele, njengoba abantu beqhubeka benza ububi obuhlukahlukene.
MATJHI 31–APRELI 6
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU IZAGA 7
Balekela Ubujamo Obungakulinga
w00-ZU 11/15 29 ¶5
“Gcina Imiyalo Yami, Uphile”
Ifasitela uSolomoni alunguza ngalo linehele—ngokusobala elinezintingo eziphiciwe mhlawumbe futhi eziqoshwe kahle. Njengoba kuhwalala, imigwaqo iba mnyama. Ubona insizwa echayeke engozini. Intula ukuqonda, noma ukuhluzeka kwengqondo. Cishe, iyazi ukuthi injani le ndawo ekuyo nokuthi kungenzekani kuyo lapha. Le nsizwa isondela eduze “negumbi lakhe,” elisendleleni eya kwakhe. Ubani? Uzokwenzani?
w00-ZU 11/15 30 ¶4-6
“Gcina Imiyalo Yami, Uphile”
Lona wesifazane ulalisa ulimi. Ukhuluma ngokuzethemba, eziqinisa. Konke akushoyo ukuhlele kahle ukuze ayengele le nsizwa ebulilini. Uzishaya olungile ngokuyitshela ukuthi wenzé imihlatshelo yeminikelo yokuthula ngalona lolo suku futhi wagcwalisa izithembiso zakhe, esikisela ukuthi akalintuli ingokomoya. Ethempelini laseJerusalema imihlatshelo yeminikelo yokuthula yayiba yinyama, ufulawa, amafutha newayini. (Levitikusi 19:5, 6; 22:21; Numeri 15:8-10) Njengoba onikelayo ayengazithathela yena nomkhaya wakhe ingxenye yomhlatshelo weminikelo yokuthula, lona wesifazane usikisela ukuthi unenala yokudliwayo nokuphuzwayo endlini yakhe. Kusobala lokho akugudliselayo: Le nsizwa izozitika kwakhe. Uphume endlini yakhe ezofuna yona nje. Kwaze kwathinta inhliziyo bo—uma ekhona ongakholelwa into enjalo. Esinye isazi seBhayibheli sithi: “Kuyiqiniso ukuthi wayephume ngoba ezofuna othile, kodwa ingabe wayezele ukuzofuna le nsizwa ngokukhethekile? Yisiwula kuphela esasingamkholwa—mhlawumbe sona lesi.”
Ngemva kokuzenza sikhange ngendlela esigqoke ngayo, ngamazwi aso athophayo, ngokwanga nangokuqabula, lesi sifebe sisebenzisa iphunga. Sithi: “Ngendlele umbhede wami ngezindwangu zokumboza, nelineni elinemishwe laseGibithe. Ngifafazile umbhede wami ngemure, nangomhlaba, nangokinamona.” (IzAga 7:16, 17) Silungisé umbhede waso kahle ngelineni laseGibithe elimibalabala, sawuqhola ngamakha ekhethelo emure, inhlaba nesinamoni.
Siyaqhubeka: “Woza sizanelise ngothando kuze kuse, sijabule ngokuthandana.” Simemela le nsizwa kokungaphezu nje kwesidlo esimnandi sabo bobabili. Siyithembisa ukuhlanganyela ubulili. Kule nsizwa, lokhu kuyinto entsha nebangela ukwesasa! Eqhubeka eyiyenga, lona wesifazane uyanezela: “Ngokuba indoda yami ayikho ekhaya; ihambile uhambo olude; yaphatha isikhwama semali ngesandla sayo; iyakubuyela ekhaya ngosuku lokuhlangana kwenyanga.” (IzAga 7:18-20) Uyayiqinisekisa ukuthi cha bazophepha impela, ngoba umyeni wakhe uhambe ngomsebenzi futhi ngeke abuye ngokushesha. Yeka ukuthi unekhono kanjani ekuphambeni umuntu osemusha! “Uyamphambukisa ngamazwi akhe amaningi amahle; ngokuthopha kwezindebe zakhe uyamyenga.” (IzAga 7:21) Ukumelana nokuyengwa okunjena kungadinga indoda enjengoJosefa. (Genesise 39:9, 12) Ingabe le nsizwa injengaye?
w00-ZU 11/15 31 ¶2
“Gcina Imiyalo Yami, Uphile”
Le nsizwa iyehluleka ukumelana nalesi simemo. Ingakunaki ukuhluzeka kwengqondo, imlandela “njengenkabi iya ekuhlatshweni.” Njengoba nje umuntu oboshwe ngamaketanga engenakuphunyula ekujezisweni, le nsizwa idonsekela esonweni. Ayiyiboni ingozi kuze kube yilapho ‘umcibisholo uhlaba isibindi sayo,’ okusho ukuthi, ithola inxeba elingayibulala. Ingase ife ngokoqobo ngoba izichaya ezifweni ezibulalayo ezidluliselwa ngobulili. Inxeba lingayibulala futhi ngokomoya; ‘libekelwe ukuphila kwayo.’ Ubuqu bayo bonke nokuphila kwayo kuthinteka kakhulu njengoba yone ngokungathi sína kuNkulunkulu. Kanjalo isheshela ekuxhakathisweni ukufa njengenyoni iyongena ogibeni!!
Izinto ZakaZimu Eziligugu
w00-ZU 11/15 29 ¶1
“Gcina Imiyalo Yami, Uphile”
USolomoni uyaqhubeka: “Yibophe eminweni yakho [imiyalo yami], uyilobe esibhebheni senhliziyo yakho.” (IzAga 7:3) Njengoba iminwe iphambi kwamehlo ethu futhi ibalulekile ekufezeni izinjongo zethu, izifundo ezifundwa ngokukhuliswa ngemiBhalo noma ngokuzuza ulwazi lweBhayibheli kufanele zihlale ziyisikhumbuzo nesiqondiso kukho konke esikwenzayo. Le miyalo kufanele siyiqophe esibhebheni senhliziyo yethu, siyenze ibe yingxenye yethu.
APRELI 7-13, 2012
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU IZAGA 8
Lalela Ukuhlakanipha KwakaJesu
cf-ZU 131 ¶7
“Ngiyamthanda UBaba”
7 Evesini 22, ukuhlakanipha kuthi: “UJehova wangenza ngingukuqala kwendlela yakhe, owokuqala kuyo yonke imisebenzi yakhe yakudala.” Kumelwe ukuba kuhileleke okungaphezu kokuhlakanipha lapha, ngoba le mfanelo ayikaze ‘yenziwe.’ Ayizange ibe nesiqalo ngoba uJehova ubelokhu ekhona futhi ubelokhu ehlakaniphile. (IHubo 90:2) Nokho, iNdodana kaNkulunkulu ‘yayiyizibulo layo yonke indalo.’ Yenziwa noma yadalwa; yayingeyokuqala ezintweni uJehova azenza. (Kolose 1:15) INdodana yayikhona ngaphambi komhlaba namazulu, njengoba izAga zichaza. NjengoLizwi, uMkhulumeli kaNkulunkulu uqobo, yayiwukubonakaliswa okuphelele kokuhlakanipha kukaJehova.—Johane 1:1.
cf-ZU 131-132 ¶8-9
“Ngiyamthanda UBaba”
8 INdodana yayenzani phakathi neminyakanyaka ngaphambi kokuba ize emhlabeni? Ivesi 30 lisitshela ukuthi yayiseceleni kukaNkulunkulu ‘njengesisebenzi esiyingcweti.’ Kusho ukuthini lokhu? EyabaseKolose 1:16 iyachaza: “Kwadalwa ngayo zonke ezinye izinto emazulwini nasemhlabeni . . . Zonke ezinye izinto zidalwe ngayo futhi zadalelwa yona.” Ngakho uJehova, uMdali, wasebenzisa iNdodana yakhe, iSisebenzi esiyiNgcweti, ukuze adale zonke ezinye izidalwa—kusukela ezidalweni zomoya endaweni yasezulwini kuye emkhathini omkhulukazi, nasemhlabeni onezinhlobonhlobo ezimangalisayo zezitshalo nezilwane, kuze kufike esidalweni esiphakeme kunazo zonke emhlabeni: umuntu. Ngezindlela ezithile, singase sifanise lokhu kubambisana kukaBaba neNdodana nalokho okuba phakathi komdwebi wamapulani nomakhi, owenza ipulani edwetshiwe ibe yinto engokoqobo. Lapho sibamba ongezansi ngenxa yendalo, empeleni sisuke sidumisa uMdwebi Wamapulani Omkhulu. (IHubo 19:1) Singase sicabange nangokubambisana osekuthathe isikhathi eside nokujabulisayo phakathi koMdali ‘nesisebenzi’ sakhe “esiyingcweti.”
9 Lapho abantu ababili abangaphelele besebenza ndawonye, ngezinye izikhathi abezwani kahle. Akunjalo ngoJehova neNdodana yakhe! INdodana yasebenza iminyakanyaka noYise futhi ‘yayithokoza phambi kwakhe ngaso sonke isikhathi.’ (IzAga 8:30) Yebo, yayikujabulela ukuba noYise, noYise wayezizwa ngendlela efanayo. Njengokulindelekile, iNdodana yaya ifana kakhulu noYise, ifunda ukulingisa izimfanelo zaKhe. Akumangalisi-ke ukuthi isibopho phakathi kukaBaba neNdodana saqina kangaka! Kungashiwo kufanele ukuthi yisibopho sothando esidala nesiqine kunazo zonke ezulwini nasemhlabeni.
w09-ZU 4/15 31 ¶14
Ukwazisa UJesu—UDavide Omkhulu NoSolomoni Omkhulu
14 Ngokusobala, uyedwa kuphela umuntu owadlula uSolomoni ngokuhlakanipha. Lowo muntu uJesu Kristu futhi wazichaza ngokuthi ‘ungaphezu kukaSolomoni.’ (Math. 12:42) UJesu wakhuluma “amazwi okuphila okuphakade.” (Joh. 6:68) Ngokwesibonelo, iNtshumayelo YaseNtabeni inikeza imininingwane eyengeziwe ngezimiso ezikwezinye zezaga zikaSolomoni. USolomoni wachaza izinto eziningi eziletha injabulo kumuntu ongumkhulekeli kaJehova. (IzAga 3:13; 8:32, 33; 14:21; 16:20) UJesu wagcizelela ukuthi injabulo yeqiniso itholakala kuphela ezintweni ezihlobene nokhulekelwa kukaJehova nokugcwaliseka kwezithembiso zakhe. Wathi: “Bayajabula abaqaphela isidingo sabo esingokomoya, ngoba umbuso wamazulu ungowabo.” (Math. 5:3) Labo abasebenzisa izimiso ezitholakala ezimfundisweni zikaJesu basondela kuJehova, “umthombo wokuphila.” (IHu. 36:9; IzAga 22:11; Math. 5:8) UKristu ubonakalisa ‘ukuhlakanipha kukaNkulunkulu.’ (1 Kor. 1:24, 30) NjengeNkosi enguMesiya, uJesu Kristu ‘unomoya wokuhlakanipha.’—Isaya 11:2.
Izinto ZakaZimu Eziligugu
g-ZU 5/14 16
‘Ukuhlakanipha Kuyamemeza’ Ingabe Uyakuzwa?’
▪ I-World Book Encyclopedia ithi: “IBhayibheli liyincwadi esakazwe kakhulu kunazo zonke emlandweni. Liye lahunyushwa ngokuphindaphindiwe futhi nangezilimi eziningi kunanoma iyiphi enye incwadi.” Manje, iBhayibheli litholakala liphelele noma liyingxenye ngezilimi ezingaba ngu-2 600, okulenza litholakale kubantu abangaphezu kwamaphesenti angu-90 esintwini sisonke.
▪ Ukuhlakanipha “kuqhubeka kumemeza” nangendlela engokoqobo ngokwengeziwe. KuMathewu 24:14 siyafunda: “Lezi zindaba ezinhle zombuso ziyoshunyayelwa emhlabeni wonke owakhiwe ngenjongo yobufakazi ezizweni zonke; khona-ke ukuphela [kwezwe elikhona manje] kuyofika.”
APRELI 14-20, 2012
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU IZAGA 9
Hlakanipha, Ungabi Mnyefuli
‘Lalela Amezwi Wabahlakaniphileko’
4 Singakuthola kubudisi ukwamukela iseluleko esinqophileko. Singazithola siphatheka kumbi. Kubayini? Nanyana kungaba bulula ukuvuma bona sinesono, kungaba sitjhijilo ukwamukela iseluleko lokha omunye nakasivezela imitjhapho esiyenzileko. (Funda UMtjhumayeli 7:9.) Singalinga ukuzivikela. Singabe sizaze neensusa zomuntu oselulekako namkha siphatheke kabuhlungu ngendlela asinikele ngayo iseluleko. Singaze sifune imitjhapho yomuntu oselulekako sithi:‘Akukafaneli angeluleke naye uyayenza imitjhapho.’ Nangabe iseluleko esisifumeneko akhenge sisithande singasibethisa ngomoya namkha siyokufuna iseluleko esisithandako kwenye indawo.
‘Lalela Amezwi Wabahlakaniphileko’
12 Singasizwa yini bona samukele iseluleko? Kufuze sithobeke sikhumbule bona sinesono begodu ngezinye iinkhathi senza ngokungakahlakaniphi. Njengombana khesatjho ngaphambilini, uJobho bekangaboni izinto ngendlela efaneleko. Ngokukhamba kwesikhathi walungisa indlela acabanga ngayo begodu uJehova wambusisa. Kubayini? Ngombana uJobho bekathobekile. Watjengisa bona uthobekile ngokuthi amukele iseluleko asifumana ku-Elihu nanyana u-Elihu bekamncani kuye. (Job. 32:6, 7) Ukuthobeka kuzosisiza nathi bona sisebenzise iseluleko ngitjho nanyana sicabanga ukuthi asisifaneli namkha umuntu osinikelako mncani khulu kunathi. Umdala ohlala e-Canada uthi, “Njengombana singaziboni ngendlela abanye abasibona ngayo, alo sizokuthuthuka njani nakungekho umuntu oselulekako?” Soke kutlhogeka silwele ukuba neenthelo zommoya khudlwana besibe bafundisi nabatjhumayeli abangcono beendaba ezimnandi.—Funda IRhubo 141:5.
13 Kufuze sisithathe njani iseluleko? Qala iseluleko njengesenzo sethando lakaZimu. UJehova usifunela okungcono khulu. (IzA. 4:20-22) Nakaseluleka asebenzisa iliZwi lakhe, iincwadi ezisekelwe eBhayibhelini namkha umkrestu ovuthiweko, leyo yindlelakhe yokusitjengisa bona uyasithanda. Incwadi yamaHebheru 12:9, 10 ithi, “Wenza lokho bona kuzuze thina.”
14 Kufuze sidzimelele kuphi naselulekwako? Dzimelela eselulekweni ingasi emuntwini osinikelako. Ngezinye iinkhathi, singazizwa ngasuthi iseluleko esisifumeneko asikezi ngendlela efaneleko. Kuliqiniso, nanyana ngubani onikela iseluleko kufuze alinge ukusikhupha ngendlela eyamukelekako. (Gal. 6:1) Nangabe ngithi eselulekwako, senza kuhle ngokudzimelela emlayezwenaso ngitjho nanyana sicabanga ukuthi iselulekweso besingalethwa ngendlela engcono. Singazibuza: ‘Ngitjho nanyana singakhenge siyithande indlela esilulekwe ngayo, kghani likhona iqiniso eselulekweneso? Ngingakghona na ukuyibethisa ngomoya imitjhapho yomuntu onginikela iseluleko bese ngifunde kiso?’ Kuzokuba kuhlakanipha ngathi bona sifumane indlela esingazuza ngayo eselulekweni esisifumanako.—IzA. 15:31.
w01-ZU 5/15 30 ¶1-2
‘Ngokuhlakanipha Izinsuku Zethu Ziyakuba Ziningi’
Umuntu ohlakaniphile usabela ngendlela ehlukile kweyomhleki wosulu lapho esolwa. USolomoni uthi: “Sola umuntu ohlakaniphile, uyokuthanda. Nika umuntu ohlakaniphile, uyohlakanipha ngokwengeziwe.” (IzAga 9:8, 9, NW) Umuntu ohlakaniphile uyazi ukuthi “asikho isiyalo esibonakala okwamanje sengathi siyajabulisa, kodwa sibanga usizi; nokho kamuva labo abaqeqeshwe yiso sibathelela isithelo esinokuthula, okuwukuthi, ukulunga.” (Heberu 12:11) Nakuba iseluleko singase sizwakale sibuhlungu, singaziphindiselelani noma sizivikele uma kanti ukusamukela kuzosenza sihlakaniphe nakakhulu?
Inkosi ehlakaniphile iyaqhubeka: “Fundisa olungileyo, uyakwenezela emfundweni.” (IzAga 9:9b) Akekho umuntu ohlakaniphe kakhulu noma osemdala kakhulu ukuba angaqhubeka efunda. Yeka ukuthi kujabulisa kanjani ukubona ngisho nasebegugile bamukela iqiniso futhi bezinikezela kuJehova! Kwangathi nathi singazama ukuhlala sizimisele ukufunda, sigcine ingqondo ikhaliphile..
w01-ZU 5/15 30 ¶5
‘Ngokuhlakanipha Izinsuku Zethu Ziyakuba Ziningi’
Ukwenza umzamo wokuzuza ukuhlakanipha kuwumthwalo wethu ngabanye. Egcizelela leli qiniso, uSolomoni uthi: “Uma uhlakaniphile, uzihlakaniphele; uma udelela [“uhleka usulu,” NW], uyakukuthwala wena wedwa.” (IzAga 9:12) Ukuhlakanipha komuntu ohlakaniphile kuzuzisa yena, kanti umhleki wosulu uzibangela yena ngokwakhe ukuhlupheka. Ngempela, sivuna lokho esikutshalayo. Ngakho, kwangathi ‘singabeka indlebe ekuhlakanipheni.’—IzAga 2:2.
Izinto ZakaZimu Eziligugu
w06-ZU 9/15 17 ¶5
Amaphuzu Avelele Encwadi YezAga
9:17—Ayini “amanzi ebiwe,” futhi kungani ‘emtoti’? Njengoba iBhayibheli lifanisa ukujabulela ubuhlobo bobulili emshadweni nokuphuza amanzi aqabulayo akhiwe emthonjeni, amanzi ebiwe afanekisela ukuba nobuhlobo bobulili ngasese nomuntu ongashadile naye. (IzAga 5:15-17) Umqondo umuntu aba nawo wokuthi ngeke abanjwe ngalesi senzo wenza ukuba lawo manzi abonakale emnandi.
APRELI 21-27, 2012
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU IZAGA 10
Singaba Njani Nethabo Lamambala?
w01-ZU 7/15 25 ¶1-3
‘Izibusiso Zitholwa Olungileyo’
Olungileyo ubusiswa nangenye futhi indlela. “Isandla esinobudenge siveza ubumpofu, kepha isandla sokukhuthala siyacebisa. Obutha ehlobo uyindodana ehlakaniphileyo; olele ubuthongo ngesikhathi sokuvuna uyindodana ehlazisayo.”—IzAga 10:4, 5.
Amazwi enkosi ayiqiniso nakakhulu ezisebenzini ngesikhathi sokuvuna. Inkathi yokuvuna ayisona isikhathi sokozela. Iyisikhathi sokukhuthala nokusebenza isikhathi eside. Ngempela, iyisikhathi sokuphuthuma.
Ecabanga ngokuvunwa kwabantu, hhayi kokusanhlamvu, uJesu watshela abafundi bakhe: “Ukuvuna kukhulu, kodwa izisebenzi zimbalwa. Ngakho-ke, ncengani iNkosi yokuvuna [uJehova uNkulunkulu] ukuba ithumele izisebenzi ekuvuneni kwayo.” (Mathewu 9:35-38) Ngonyaka ka-2000, kwaba khona abangaphezu kwezigidi ezingu-14 eSikhumbuzweni sokufa kukaJesu—abangaphezu kwenani loFakazi BakaJehova liphindwe kabili. Ubani-ke ongaphika ukuthi ‘amasimu amhlophe ukuba avunwe’? (Johane 4:35) Abakhulekeli beqiniso bacela izisebenzi ezengeziwe eNkosini bebe bezikhandla emsebenzini wokwenza abafundi ngokuvumelana nemithandazo yabo. (Mathewu 28:19, 20) Futhi yeka ukuthi uJehova uye wayibusisa ngokucebe kangakanani imizamo yabo! Phakathi nonyaka wenkonzo ka-2000, kwabhapathizwa abasanda kuhlanganyela abangaphezu kuka-280 000. Nalaba bazama ukuba ngabafundisi beZwi likaNkulunkulu. Kwangathi singathola injabulo nokwaneliseka kule nkathi yokuvuna ngokuhlanganyela ngokugcwele emsebenzini wokwenza abafundi.
w01-ZU 9/15 24 ¶3-4
Hamba ‘Endleleni Yobuqotho’
USolomoni ubonisa ukubaluleka kokulunga. Uthi: “Imfuyo yesicebi ingumuzi waso onamandla; incithakalo yabampofu ingubumpofu babo. Umsebenzi wolungileyo ungowokuphila; inzuzo yababi ingeyokona.”—IzAga 10:15, 16.
Ingcebo ingaba yisivikelo ezintweni ezingalindelekile ekuphileni, njengoba nje nomuzi onamandla unikeza ukulondeka ngezinga elithile kwabahlala kuwo. Futhi ubumpofu bungabangela umonakalo lapho kuba nezenzakalo ezingalindelekile. (UmShumayeli 7:12) Nokho, kungenzeka nokuthi le nkosi ehlakaniphile ibhekisela engozini ehilela kokubili ingcebo nobumpofu. Isicebi singase sithambekele ekuthembeleni ngokuphelele engcebweni yaso, sicabange ukuthi izinto zaso eziyigugu ‘zinjengogange oluphakemeyo.’ (IzAga 18:11) Futhi umuntu ompofu angase abe nombono oyiphutha wokuthi ubumpofu bakhe benza ikusasa lakhe lingabi nathemba. Ngenxa yalokho, bobabili bayahluleka ukuzenzela igama elihle noNkulunkulu.
it-1 340
Isibusiso
UJehova Ubusisa Abantu. “Sibusiso sakaJehova esenza umuntu anjinge, begodu akangezeleli ubuhlungu kiso.” (IzA 10:22) UJehova ubusisa labo abamukelako ngokubavikela, ngokwenza baphumelele, ngokubanqophisa nangokubanikela abakutlhogako bona bazuze.
Izinto ZakaZimu Eziligugu
w06-ZU 5/15 30 ¶18
Injabulo Yokuhamba Ebuqothweni
18 “Isibusiso sikaJehova”—yiso esenze abantu bakhe bachuma ngokomoya. Siqinisekiswa nangokuthi “akenezeli ubuhlungu kanye naso.” (IzAga 10:22) Pho kungani abantu bakaNkulunkulu abaningi abaqotho bebhekana novivinyo nezinhlupheko, okubabangela ubuhlungu obukhulu nosizi? Zintathu izizathu eziyinhloko ezenza sibhekane nezinkinga nezinsizi. (1) Ukuthambekela kwethu esonweni. (Genesise 6:5; 8:21; Jakobe 1:14, 15) (2) USathane namademoni akhe. (Efesu 6:11, 12) (3) Izwe elibi. (Johane 15:19) Nakuba uJehova ezivumela izinto ezimbi ukuba zisehlele, akazibangeli. Empeleni, “zonke izipho ezinhle nazo zonke izipho eziphelele zivela phezulu, ngoba zehla zivela kuYise wezinkanyiso zasezulwini.” (Jakobe 1:17) Izibusiso zikaJehova azibangeli buhlungu.
APRELI 28–MEYI 4
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU IZAGA 11
Ungakhulumi!
w02-ZU 5/15 26 ¶4
Abaqotho Baholwa Ubuqotho
Ubuqotho babaqotho nobubi babenzi bokubi kuyabathinta nabanye abantu. “Ngomlomo umuntu ongenaNkulunkulu ubulala umakhelwane wakhe,” kusho inkosi yakwa-Israyeli, “kepha abalungileyo bayakhululwa ngokwazi.” (IzAga 11:9) Ubani ongaphika ukuthi ukunyundela, inhlebo elimazayo, inkulumo eyichilo, nezingxoxo ezingenanjongo kuyabalimaza abanye? Ngakolunye uhlangothi, inkulumo yolungileyo imsulwa, icatshangisiswe kahle, futhi iyacabangela. Ulwazi luyamkhulula ngoba ubuqotho bakhe bubonisa abamsolayo ukuthi bangabaqambimanga.
w02-ZU 5/15 27 ¶2-3
Abaqotho Baholwa Ubuqotho
Abantu bomuzi abahamba ngobuqotho bandisa ukuthula nenhlalakahle futhi bayabakha abanye ngokomzwelo emphakathini. Ngaleyo ndlela umuzi uyaphakanyiswa—uchume. Abanyundelayo, abakhuluma izinto ezibuhlungu nezingafanele babanga isiyaluyalu, ukungajabuli, ukwahlukana, nenkathazo. Kuba njalo ikakhulu uma laba abenza lezo zinto besesikhundleni esivelele. Umuzi onjalo uba nesiyaluyalu, inkohlakalo, nokuwohloka kokuziphatha ngisho mhlawumbe nezomnotho.
Isimiso esilotshwe kuzAga 11:11 sisebenza ngezinga elifanayo nakubantu bakaJehova njengoba behlanganyela ndawonye emabandleni asamuzi. Ibandla elinethonya labantu abangokomoya—abaqotho abaholwa ubuqotho—liba yiqembu labantu abajabulayo, abakhuthele, abawusizo, nabaletha udumo kuNkulunkulu. UJehova uyalibusisa lelo bandla, bese liyachuma ngokomoya. Ngezinye izikhathi, abambalwa bangase bakhononde futhi banganeliseki, futhi labo abagxekayo nabasola indlela izinto ezenziwa ngayo bafana ‘nempande enobuthi’ obungasakazekela nakwabanye abangahilelekile. (Hebheru 12:15) Abantu abanjalo ngokuvamile basuke befuna igunya elithé xaxa nokuvelela. Basakaza inzwabethi, ethi ebandleni noma kubadala ubulungisa abukho, kunobandlululo lobuhlanga, nokunye okufuze lokho. Ngempela, ukwanda kwabo ngomlomo kungadala ukwahlukana ebandleni. Akungcono yini ukuba siyishaye indiva inkulumo yabo futhi siphishekele ukuba ngabantu abangokomoya abathuthukisa ukuthula nobunye ebandleni?
w02-ZU 5/15 27 ¶5
Abaqotho Baholwa Ubuqotho
Yeka ukuthi umuntu ontula ukuqonda, noma ‘ongenakuhlakanipha’ angenza umonakalo omkhulu kanjani! Uyaqhubeka ecevuza kuze kufinyelele ekutheni anyundele noma ahlambalaze. Abadala abamisiwe kumelwe bathathe isinyathelo ngokushesha ukuze baqede leli thonya elibi. Ngokungafani nalabo ‘abangenakuhlakanipha,’ umuntu onokuqonda uyazi ukuthi kufanele athule nini. Kunokuba adalule imfihlo, uyayisibekela indaba. Eqaphela ukuthi ulimi olungalawuliwe lungadala umonakalo ngempela, umuntu onokuqonda ‘uthembekile emoyeni.’ Uqotho kwakholwa nabo futhi akadaluli izindaba eziyimfihlo nezingabalimaza. Yeka ukuthi abagcini bobuqotho abanjalo bayisibusiso kanjani ebandleni!
Izinto ZakaZimu Eziligugu
g20-ZU.1 11, ibhoksi
Indlela Yokubhekana Nokucindezeleka
“QEDA UKUCINDEZELEKA NGOKUBA NOMUSA”
“Umuntu onomusa uzizuzisa yena, kodwa umuntu onesihluku uzilethela izinkinga.”—IZAGA 11:17.
Incwadi ethi Overcoming Stress inesihloko esithi “Kill Your Stress with Kindness.” Ngokusho komlobi wale ncwadi, uDkt. Tim Cantopher, ukuphatha abanye ngomusa kungathuthukisa impilo nenjabulo yakho. Ngakolunye uhlangothi, umuntu ongenamusa nononya angaphelelwa injabulo ngoba uzihlukanisa nabanye.
Singathola impumuzo ekucindezelekeni ngokuziphatha ngomusa. Ngokwesibonelo, akufanele sifune ukwenza izinto eziyisimanga nesingeke sikwazi ukuzenza. Akufanele futhi sizibukele phansi. UJesu Kristu wathi: “Kumelwe uthande umakhelwane wakho njengoba uzithanda wena.”—Marku 12:31.