Iinkhombiso Zencwajana Ethi, IPilo NomSebenzi WobuKrestu IHlelo LomHlangano WeBandla
© 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
JULAYI 7-13, 2012
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU IZAGA 21
Iinkambisolawulo Ezihlakaniphileko Zokuthi Ube Nomtjhado Othabisako
w03-ZU 10/15 4 ¶5
Ungazenza Kanjani—Izinqumo Ezihlakaniphile?
Kalula nje, izinqumo ezenziwe ngokuxhamazela zingaphenduka ezingahlakaniphile. IzAga 21:5 ziyaxwayisa: “Ngokuqinisekile amacebo okhuthele ayamzuzisa, kodwa noma ngubani onamawala ngokuqinisekile uphokophele ekusweleni.” Ngokwesibonelo, intsha enothando lokuthatheka ngothile kufanele izinike isikhathi ngaphambi kokuba inqume ukushada ngokushesha. Ngale kwalokho, ingase ibhekane nalokho uWilliam Congreve, umlobi wemidlalo oyiNgisi wangeminyaka yawo-1700, akusho: “Uma umuntu eshada ngokubhuduzela, uyoba nesikhathi esiningi sokuzisola.”
g-ZU 7/08 7 ¶2
Indlela Yokwakha Umshado Ophumelelayo
Bonisa ukuthobeka. ‘Ungenzi lutho ngombango noma ngokuzazisa, kodwa ngokuthobeka kwengqondo ubheke abanye njengabakhulu kunawe.’ (Filipi 2:3) Izingxabano eziningi ziqubuka ngenxa yokuthi abashadile bazama ngokuqhosha ukusola abashade nabo ngezinkinga esikhundleni sokuzithoba bafune izindlela zokuthuthukisa isimo. Ukuthobeka kungakusiza ukuba uzibambe ungaphikeleli ngokuthi nguwena onembile engxabanweni.
w06-ZU 9/15 28 ¶13
‘Jabula Ngomfazi Wobusha Bakho’
Kuthiwani uma isimo singesihle emshadweni ngenxa yendlela abangane bomshado abaphathana ngayo? Kudingeka umzamo ukuze kutholakale ikhambi. Ngokwesibonelo, kungenzeka ukuthi umkhuba wokukhulumisana ngokhahlo usungene waze wagxila kunganakiwe. (IzAga 12:18) Njengoba kuchaziwe esihlokweni esandulele, lokhu kungadala umonakalo. Esinye isaga seBhayibheli sithi: “Kungcono ukuhlala ezweni eliyihlane kunokuhlala ukhathazekile endlini nomfazi othanda ingxabano.” (IzAga 21:19) Uma ungumfazi onomshado onjalo, zibuze, ‘Ingabe isimo sami sengqondo senza kube nzima kumyeni wami ukuba kanye nami?’ IBhayibheli lithi emadodeni: “Qhubekani nithanda omkenu futhi ningabathukutheleli kakhulu.” (Kolose 3:19) Uma uyindoda eshadile, zibuze, ‘Ingabe angilubonisi uthando, okulinga umkami ukuba afune induduzo kwenye indawo?’ Yiqiniso, asikho isizathu esamukelekayo sokuziphatha kabi ngokobulili. Nokho, ukwazi ukuthi into ebuhlungu njengaleyo ingenzeka kuyisizathu esihle sokuxoxa ngokukhululekile ngezinkinga.
Izinto ZakaZimu Eziligugu
w05-ZU 1/15 17 ¶9
Imibono YoMbuso KaNkulunkulu Iyagcwaliseka
Njengoba engaseyena umuntu nje ogibele ithole lembongolo, uJesu uyiNkosi enamandla manje. Uvezwa egibele ihhashi—eliwuphawu lwempi eBhayibhelini. (IzAga 21:31) IsAmbulo 6:2 sithi: “Bheka! ihhashi elimhlophe; oligibele wayenomnsalo; wanikwa umqhele, waphuma enqoba futhi eyophelelisa ukunqoba kwakhe.” Ngaphezu kwalokho, ekhuluma ngoJesu, umhubi uDavide wabhala: “Induku yezikhwepha zakho uJehova uyoyithumela ivela eZiyoni, ethi: ‘Nqoba phakathi kwezitha zakho.’”—IHubo 110:2.
JULAYI 14-20, 2012
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU IZAGA 22
Iinkambisolawulo Ezihlakaniphileko Zokukhulisa Abantwana
Inga-kghani Bazokukhula Balotjha UZimu?
Nangabe nibatjhadikazi abafuna ukuba nabantwana, akhenizibuze naku umbuzo, ‘Inga-kghani sibabelethi uJehova ebekazobakhetha bona bakhulise umntwana?’ (Rhu. 127:3, 4) Akhesithi ungumbelethi, naku umbuzo ekufuze uzibuze wona,’ Inga-kghani ngifundisa umntwanami ukuqakatheka kokusebenza budisi?’ (UMtj. 3:12, 13) ‘Ngenza koke okusemandleni na bona ngivikele abantwana bami bona bangalimali begodu bangaziphathi kumbi njengephasi lakaSathana?’ (IzA. 22:3) Iqiniso kukuthi angeze wakghona ukuvikela abantwana bakho kizo zoke iinqabo abangahlangabezana nazo. Kodwana ungakghona ukuthi kancanikancani ubafundise begodu ubalungiselele ukuqalana neentjhijilo zephasi, ubafundise ukuthembela eliZwini lakaZimu nabaqalane nobujamo obubudisi. (Funda izAga 2:1-6.) Ngokwesibonelo, akhesithi ilunga lomndenakho likhetha ukutjhiya uJehova, siza abantwana bakho bafunde iliZwi lakaZimu ukwenzela ukuthi babone ukuqakatheka kokuthembela kuJehova. (Rhu. 31:23) Akhesithi nihlongakalelwe mumuntu enimthandako, fundisa abantwabakho ukuthi ukufunda ilizwi lakaZimu kungabasiza bakghone ukuqalana nobujamobo bazokududuzeka begodu babe nokuthula.—2 Kor. 1:3, 4; 2 Thim. 3:16.
Babelethi—Bandulani Abantwana Benu Bona Bathande UJehova
Thoma msinyana ukubandula abantwana bakho. Kuba ngcono khulu ababelethi nabathoma msinyana ukubandula abantwana babo. (IzA. 22:6) Akhesicabange ngoThimothi, nakakhulako bekakhamba nompostoli uPowula. Unina uYunisi nogogwakhe uLowisi bambandula ‘kusukela aseselisana.’—2 Thim. 1:5; 3:15.
Abanye abatjhadikazi beCôte d’Ivoire, uJean-Claude noPeace bakghona ukukhulisa abantwana babo abasithandathu bona bathande bebalotjhe uJehova. Basizwa yini? Balandela isibonelo sakaYunisi noLowisi. Bathi, “Sathoma ukufaka iliZwi lakaZimu kibo kusukela basesebancani, ngemva kokubelethwa.—Dut. 6:6, 7
Kutjho ukuthini ‘ukufaka’ iliZwi lakaJehova emntwaneni? ‘Ukufaka’ kutjho ‘ukufundisa nokukhumbuza ngokubuyelelweko.’ Nabazakwenza lokhu, ababelethi kufuze babe nesikhathi sokuhlala nabantwana babo. Ngezinye iinkhathi kungatlhoga isineke ukufundisa abantwana. Nanyana kunjalo, ababelethi bangaqala umsebenzi lo njengethuba lokusiza abantwana bazwisise iliZwi lakaZimu begodu balisebenzise.
w06-ZU 4/1 9 ¶4
Bazali—Yibani Isibonelo Esihle Ezinganeni Zenu
Yiqiniso, izingane ziyohlala ziyizingane futhi ezinye zithambekele kokungafanele, zize ziphume nasendleleni imbala. (Genesise 8:21) Yini abazali abangayenza? IBhayibheli lithi: “Ubuwula buboshelwe enhliziyweni yomntwana; yinduku yesiyalo eyobudedisela kude naye.” (IzAga 22:15) Abanye babheka lokhu njengendlela yokuqondisa izigwegwe enonya nengasasebenzi. Empeleni iBhayibheli alibufuni ubudlova nokuhlukumeza kwanoma iluphi uhlobo. Nokho, nakuba ngezinye izikhathi “induku” isho ukumshaya ngokoqobo umntwana, imelela igunya labazali eliqinile kodwa abalisebenzisa ngothando nangendlela efanele, bekhathalela inhlalakahle yaphakade yezingane zabo.—Hebheru 12:7-11.
Izinto ZakaZimu Eziligugu
Thaba Ngalokho Okwenzela UJehova
Ngendlela efanako, singangezelela ithabo lethu ngokuthi sisebenze budisi kinanyana ngimuphi umsebenzi esinikelwe wona ekonzweni kaJehova. ‘Zinikele ngokupheleleko’ emsebenzini wokutjhumayela bewusebenze budisi ebandleni. (IzE. 18:5; Heb. 10:24, 25) Lungiselela kuhle nawuya esifundweni ukuthi ukghone ukunikela ngeempendulo ezikhuthazako. Ziqale njengeziqakathekileko zoke izabelo ozifumana emhlanganweni yaphakathi kweveke. Nabakubawa ukuthi usize ngemisebenzi ethileko ebandleni, yenze ngokuzimisela nangokuthembeka. Ungacabangi ukuthi isabelo osifumeneko sizokudlela isikhathi. Sebenza budisi ukuthuthukisa amakghonwakho. (IzA. 22:29) Nawusebenzela uJehova budisi, nizokuba bangani abakhulu begodu uzokuthaba. (Gal. 6:4) Uzokufumana kulula ukuthaba nalabo abafumana amalungelo angeziweko ebandleni.—Rom. 12:15; Gal. 5:26.
JULAYI 21-27, 2012
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU IZAGA 23
Iinkambisolawulo Ezihlakaniphileko Zokusebenzisa Utjwala
w04-ZU 12/1 19 ¶5-6
Londoloza Umbono Olinganiselayo Ngotshwala
Kuthiwani uma umuntu ephuza utshwala kodwa eqaphela ukuba angafiki eqophelweni lapho ebonakala khona ukuthi udakiwe? Abanye abantu ababonakali ukuthi badakiwe ngisho sebephuze izingilazi eziningi zotshwala. Nokho, ukucabanga ukuthi umkhuba onjalo awunangozi kuwukuzikhohlisa. (Jeremiya 17:9) Kancane, kancane, umuntu angagcina engasakwazi ukuphila ngaphandle kotshwala, abe ‘yisigqila sewayini eliningi.’ (Thithu 2:3) Ngokuphathelene nokuba umlutha wotshwala, umbhali uCaroline Knapp uthi: “Ukuba umlutha wotshwala kuyinto eyenzeka kancane kancane, kunganakekile, ngomshoshaphansi.” Akuve kuwugibe ukuzitika ngophuzo oludakayo.
Cabanga nangesixwayiso sikaJesu: “Qaphelani ukuba izinhliziyo zenu zingalokothi zisindwe ukuminza nokuphuza kakhulu nezinkathazo zokuphila, ngokungazelelwe lolo suku lunifice ngaso leso sikhathi, njengogibe. Ngoba luyofikela bonke abahlala kuwo wonke umhlaba.” (Luka 21:34, 35) Akudingekile ukuba umuntu aze adakwe ngaphambi kokuba ozele futhi avilaphe—ngokoqobo nangokomoya. Kungenzekani uma usuku lukaJehova lungamfica ekuleso simo?
it-1 656
Ukudakwa
IBhayibheli liyakulahla ukudakwa. IBhayibheli likwala ngokupheleleko ukudakwa. Umtloli ohlakaniphileko wezAga uyiveza ngokukhanyako imiphumela yokusela khulu utjwala. Uyelelisa uthi: “Ngubani othi maye! Ngubani otshwenyekileko? Ngubani ophikisanako? Ngubani onghonghoyilako? Ngubani oneenlonda ngaphandle kwesizathu? Ngubani onamehlo abomvu? Ngilabo abasela iwayini isikhathi eside; ngilabo abafuna iwayini elivangiweko. Ungadoswa mbala obomvu wewayini njengombana liphazima erhalasini [iwayini naliqaleka lilihle] begodu lehla kamnandi, [nalehla kamnandi, lehle butjhelelezi ngomphimbo]. ngombana ekugcineni liluma njengenyoka [lingakugulisa (ngokwesibonelo, lingabangela isibindi sakho sitjhe) nokugula komkhumbulo (okubizwa ngokuthi yi-delirium tremens) okungabangela bona uhlongakale]. Amehlwakho azokubona izinto ezinganangqondo [utjwala bulawula ingqondwakho, izinto mhlamunye umuntu azigandelele ngaphakathi ziphuma epepeneneni, ubona izinto ezingekho, umuntu angakhuluma ngendlela angakajayeli ukukhuluma ngayo abe acoce ngeendaba ezirarako, umuntu odakiweko uziphatha ngendlela engakajayeleki], nehliziywakho izokukhuluma izinto ezonakeleko [esikhathini esinengi kunezinto abantu esuke bazicabanga kodwana bangakhulumi ngazo kodwana nabadakiweko bakhupha lokho okusehliziywenabo].”—IzA 23:29-33; Hos 4:11; Mat 15:18, 19.
Umtloli uyaraga nalokho okwenzeka emuntwini odakiweko uthi: “Uzokuba njengomuntu olele ekuzikeni kwelwandle [umuntu odakiweko uyararana bekayathe], njengomuntu olele esiqongolweni somkhumbi [njengomkhumbi owako, umuntu osidakwa ukuphila kwakhe kuba sengozini, angabanjwa sitrowugu, alwe nabantu nokhunye okunengi]. Umuntu odakiweko uzokuthi: “Bangilimazile kodwana akhenge ngizwe [umkhumbulwakhe awusisebujamweni obuhle bokuthi angakhumbula okumbi akwenzileko okumenze waqalana nemiphumela yakhona]. Ngizokuvuka nini? Ngifuna elinye iwayini godu” [kufuze ayokulala ngebanga lokusela khulu nanyana kunjalo, ngebanga lokuthi sele asigqila sotjwala, uqale phambili ukuthi asele godu nakakghonako].’” Uzokutlhaga ngebanga lokuthi usebenzisa imali enengi ukuthenga utjwala nangokuthi angathembeki bekangakghoni nokusebenza kuhle.—IzA 23:20, 21, 34, 35.
Izinto ZakaZimu Eziligugu
w04-ZU 11/1 31 ¶2
Imibuzo Evela Kubafundi
Ngokwesibonelo, ukukhuluphala kungaba uphawu lokuminza, kodwa akunjalo ngaso sonke isikhathi. Umuntu angase akhuluphale ngenxa yokugula. Ufuzo nalo lungase lube yimbangela yokukhuluphala. Futhi, kufanele sikhumbule ukuthi ukukhuluphala kuyisimo somzimba, kanti ukuminza kuyisimo sengqondo. Ukukhuluphala kuchazwa ngokuthi “ukunona komzimba,” kanti ukuminza kona ‘kuwuhaha noma ukudla kakhulu.’ Ngakho, ukuminza akubonakali ngomzimba womuntu kodwa ngesimo sakhe sengqondo maqondana nokudla. Umuntu angase abe nomzimba olingene noma aze azace imbala kodwa futhi abe isiminzi. Ngaphezu kwalokho, kuyahlukahluka kakhulu ngokwezindawo ukuthi ongakanani umzimba okahle.
JULAYI 28–ARHOSTOSI 3
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU IZAGA 24
Ziqinise Bona Ukghone Ukuqalana Neenkhathi Ezibudisi
it-2 610 ¶8
Ukuhlunguphazwa
AmaKrestu athokoza khulu ngomtlomelo ozokufunyanwa ngilabo abazimisele ukukghodlhelela. UJesu wathi ngomtlomelo lo: “Bayathaba abahlunguphazwa ngebanga lokulunga, ngombana umBuso wezulu ungewabo.” (Mat 5:10) Ukuba nelwazi malungana nethemba levuko kuhlanganise nangaloyo obanikela amandla, kubenza balwele ukuhlala bathembekile kuZimu ngitjho nanyana baqalene nokufa ngebanga lalabo ababahlunguphazako. Ngebanga lokuba nokukholwa kilokho okufezwe kukufa kwakaJesu, abathuswa kubulawa kabuhlungu babantu ababahlunguphazako. (Heb 2:14, 15) Indlela umKrestu acabanga ngayo iqakatheke khulu nakazakuhlala athembekile ngaphasi kwegandelelo lokuhlunguphazwa. “Hlalani ninomkhumbulo onjengalowo uKrestu Jesu ebekanawo yena . . . wazithoba begodu walalela bekwaba sekufeni, iye, ekufeni esigodweni sokuhlunguphazwa.” (Flp 2:5-8) “Ngebanga lethabo ebelibekwe phambi [kwakaJesu] wakghodlhelela isigodo sokuhlunguphazwa, azange abe nendaba nokuhlaziswa.”—Heb 12:2; funda neye-2Ko 12:10; 2Te 1:4; 1Pt 2:21-23.
w09-ZU 12/15 18 ¶12-13
Ukulondoloza Injabulo Ezikhathini Ezinzima
IzAga 24:10 ziyavuma: “Ingabe uzibonise udangele ngosuku losizi? Amandla akho ayoba mancane.” Esinye sithi: “Ngenxa yobuhlungu benhliziyo kuba khona umoya omunyu.” (IzAga 15:13) Amanye amaKristu aye adikibala aze ayeka ukufunda iBhayibheli nokuzindla ngalo. Imithandazo yawo iye yaba eyokugcina icala, futhi angase azihlukanise nabanye abakhulekeli. Ngokusobala, ukuhlala udikibele kungaba ingozi.—IzAga 18:1, 14.
Ngakolunye uhlangothi, ukuba nesimo sengqondo esiqondile kuyosisiza ukuba sigxile ezintweni ezingasilethela injabulo ekuphileni. UDavide wabhala: “O Nkulunkulu wami, ngikujabulele ukwenza intando yakho.” (IHu. 40:8) Lapho izinto zingahambi kahle, akufanele nanini siyeke imikhuba yethu emihle yokukhulekela. Empeleni ikhambi lokudabuka liwukwenza izinto ezisilethela injabulo. UJehova usitshela ukuthi singathola injabulo ngokufunda iZwi lakhe nangokulibukisisa njalo. (IHu. 1:1, 2; Jak. 1:25) Sithola “amazwi amnandi” angasivuselela futhi enze izinhliziyo zethu zijabule, kokubili emiBhalweni Engcwele nasemihlanganweni yobuKristu.—IzAga 12:25; 16:24.
Imibuzo Evela Ebafundini
IzAga 24:16 zithi: “Nanyana olungileko angawa kalikhomba, uyavuka azithathe.” Kghani umtlolo lo ukhuluma ngomuntu owa kanengi enze isono kodwana uZimu amlibalele?
Iveseli alitjho lokho. Kunalokho, likhuluma ngomuntu oqalana nemiraro neenqabo ezinengi kodwana asikime, ahlule imiraro ebekaqalene nayo.
Kunokukhuluma ngegama elithi ‘ukuwa’ ngomqondo wokona namkha ukwenza izinto ezingakalungi, izAga 24:16 zikhulumela ukuhlangabezana neentjhijilo namkha imiraro eminengi. Esikhathini esimbi esiphila kiswesi, umuntu olungileko angaqalana nokubogaboga kwepilo nezinye iinqabo. Angabuye abe ngungazimbi wokutjhutjhiswa ngurhulumende. Angathembela kuZimu bona uzomsekela nokobana uzomsiza aphumelele. Zibuze naku umbuzo, ‘Akhenge ngibone na ukuthi izinto zihlala zibalungela abantu abalotjha uZimu?’ Siyaqiniseka bona “boke abawako uSomnini uyababamba, aphakamise boke abathotjisiweko.”—Rhu. 41:1-3; 145:14-19.
Izinto ZakaZimu Eziligugu
w09-ZU 10/15 12
Imibuzo Evela Kubafundi
Ngezikhathi zeBhayibheli, uma indoda yayifuna ‘ukwakha umuzi wayo,’ okungukuthi ukuqala umkhaya ngokushada, kwakudingeka izibuze, ‘Ingabe ngikulungele ukunakekela nokondla umkami nabantwana esingase sibe nabo?’ Ngaphambi kokuba ibe nomkhaya, kwakudingeka isebenze, inakekele amasimu. Yingakho i-Today’s English Version isho ngokuqondile kuleli vesi: “Ungayakhi indlu yakho futhi uqale umkhaya kuze kube yilapho amasimu eselungile, futhi usuqiniseka ukuthi uzokwazi ukuziphilisa.” Ingabe isimiso esifanayo siyasebenza nanamuhla?
Yebo. Indoda efuna ukushada kufanele ikulungele kahle ukuthwala lo mthwalo wemfanelo. Uma iphilile ukuba ingasebenza, kuyomelwe isebenze. Iqiniso, indoda akufanele isebenze kanzima ukuze nje yondle umkhaya wayo. IZwi likaNkulunkulu libonisa ukuthi indoda engawunakekeli umkhaya wayo ngokwenyama, ngokomzwelo nangokomoya yimbi kunendoda engenalo ukholo! (1 Thim. 5:8) Yingakho insizwa efuna ukushada nokuba nabantwana kufanele izibuze imibuzo enjengale: ‘Ingabe ngikulungele ukondla umkhaya wami? Ingabe ngikulungele ukuhola umkhaya wami ezintweni ezingokomoya? Ingabe ngizowufeza umthwalo wami wemfanelo wokuqhuba isifundo seBhayibheli sasikhathi sonke nomkami nabantabami?’ Ngokuqinisekile, iZwi likaNkulunkulu ligcizelela le mithwalo yemfanelo ebalulekile.—Dut. 6:6-8; Efe. 6:4.
Ngakho, insizwa efuna ukushada kufanele icabangisise ngalesi simiso esisencwadini yezAga 24:27. Ngokufanayo, intokazi kufanele izibuze ukuthi ingabe ikulungele ukusingatha imithwalo yemfanelo ehambisana nokuba inkosikazi nomama. Umbhangqwana osemusha ungase uzibuze imibuzo efanayo lapho ucabangela ukuba nabantwana. (Luka 14:28) Ukuphila ngalesi siqondiso esiphefumulelwe kungasiza abantu bakaNkulunkulu ukuba bagweme usizi oluningi futhi babe nokuphila komkhaya okwanelisayo.
ARHOSTOSI 4-10, 2012
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU IZAGA 25
Iinkambisolawulo Ezihlakaniphileko Ezingasisiza Sikhulume Kuhle
Sebenzisa Ilimu Lakho Kuhle
Kubayini kuqakathekile ukukhetha isikhathi esifaneleko sokukhuluma? IzAga 25:11 zithi: “Ilizwi elikhulunywe ngesikhathi esifaneleko lifana namahabhula wegolide akghabise esitjeni sesiliva.” Amahabhula wegolide mahle, kodwana mahle khulu nawafakwe ezitjeni zesiliva. Kuyafana-ke, nathi singaba nayo into ehle esingayitjho emuntwini. Kodwana kuzokuba kuhle khulu nange sikhetha isikhathi esifaneleko, lokho kungamsiza khulu umuntu loyo. Singakwenza njani lokho?
Nange sikhuluma ngesikhathi esingakafaneli, lokho kungabangela ukuthi abantu bangakuzwisisi namkha bangakulaleli esikutjhoko. (Funda izAga 15:23.) NgoMatjhi 2011, ukundindizela kwephasi nehlekelele yemvelo kwarhayila amadorobho wepumalanga yeJapan. Kwahlongakala abantu abayi-15 000. Nanyana aboFakazi bakaJehova balahlekelwa mindenabo nabangani, kodwana khonapho bebafuna ukusebenzisa iBhayibheli ukusiza abantu ebebavelelwe kunye nabo. Indaba beyikukobana inengi labantwaba belimaBhuda, yeke bekukuncani khulu ebebakwazi ngeBhayibheli. Kunokubana babatjele ngendaba yevuko, abazalwana babaduduza bebabahlathululela nokuthi kubayini abantu behlelwa zizinto ezimbi.
Sebenzisa Ilimu Lakho Kuhle
Esikutjho ebantwini kuqakatheke khulu. Abantu bebakuthanda kangangani ukulalela uJesu, ngoba bekakhuluma “kuhle.” (Lukasi 4:22) Nasikhuluma ngendlela enomusa, kanengi abantu bazokuthabela ukusilalela bamukele nesikutjhoko. (IzAga 25:15) Sizokukghona ukukhulumisa abantu ngesineke nange sibahlonipha besizwelane nabo. Leyo yinto ebeyenzwa nguJesu. Wathi nakabona isiqubuthu sabantu sifuna ukuzwa amezwakhe, wakuthabela ukuhlala naso asifundise. (Markosi 6:34) Bekuthi noma abantu bamthuka, bekangazibuyiseleli.—1 Pitrosi 2:23.
Ngitjho nanyana siyithanda imindenethu nabangani, kungenzeka sibakhulumise kumbi, nganingoba sibajayele khulu. Ngasikhathi singazitjela ukuthi indlela esibakhulumisa ngayo leyo ayenzi litho. Kodwana uJesu alikho nalinye ilanga akhe arharimeja ngalo abangani bakhe. Kwathi nabanghanghisana ngokuthi ngubani omkhulu kunabo, uJesu wabakhalimela ngesineke wabe wabenzela nomfanekiso ngomntwana ukwenzela bona abasize balungise umkhumbulwabo. (Markosi 9:33-37) Abadala bangafunda esibonelweni sakaJesu sokululeka abantu ngesineke.—Galatiya 6:1.
w95-ZU 4/1 17 ¶8
Vuselelani Uthando Nemisebenzi Emihle—Kanjani?
Ekukhonzeni uNkulunkulu wethu, sonke singavuselelana ngesibonelo. UJesu ngokuqinisekile wazivuselela izilaleli zakhe. Wayewuthanda umsebenzi wenkonzo yobuKristu futhi waphakamisa inkonzo. Wathi yayifana nokudla kwakhe. (Johane 4:34; Roma 11:13) Intshiseko enjalo ingathelelana. Ingabe nawe ngokufanayo ungayenza injabulo yakho enkonzweni ibe sobala? Nakuba ngokucophelela ugwema ukukhuluma ngendlela yokuzazisa, hlanganyela okuhlangenwe nakho kwakho okuhle nabanye ebandleni. Lapho umema abanye ukuba basebenze nawe, bona ukuthi ungabasiza yini bathole injabulo yangempela ekukhulumeni nabanye ngoMdali wethu Omuhle, uJehova.—IzAga 25:25.
Izinto ZakaZimu Eziligugu
it-2 399
Ukuba Nommoya Ophasi
Umuntu uba nomoya ophasi ngombana unokukholwa namandla. Akusilula ukuthi angalinganiseli namkha alahlekelwe mbono ofaneleko. Ukungabi nomoya ophasi kubangelwa kungazithembi, ukusilingeka, ukungabi nokukholwa nethemba kuhlanganise nokugandeleleka. IzAga zithi: “Umuntu ongakghoni ukulawula ilaka lakhe, ufana nedorobho amabodalo agiriziweko.” (IzA 25:28) Unamathuba amanengi wokuthi avumele imicabango engasimihle yakheke kuye begodu lokho kungamenza bona enze izinto ezingasi zihle.
ARHOSTOSI 11-17, 2012
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU IZAGA 26
Khambela Kude ‘Nomuntu Osidlhayela’
it-2 729 ¶6
Izulu
Iinkhathi zomnyaka. Iinkhathi zomnyaka ezimbili zeNarha yesiThembiso, Lihlobo nobusika, iinkhathezi beziqalwa njengesikhathi sesomiso nesikhathi sezulu elinengi. (Madanisa IR 32:4; Ngo 2:11) Kusukela phakathi no-Apreli ukuya phakathi kwaka-Oktoba, izulu lina kancani. Izulu alibi linengi ngesikhathesi, okusikhathi sokuvuna. IzAga 26:1 ziveza ukuthi izulu bekungakafuzi line ngesikhathi sehlobo ngombana bekusikhathi sokuvuna. (Madanisa 1Sa 12:17-19.) Ngesikhathi sezulu, izulu belina ngamanye amalanga kuthi emalangeni amanye lingani. Njengombana ngesikhatheso kusuke kusebusika, nakunezulu kuba makhaza khulu. (Ezr 10:9, 13) Yeke bekutlhogeka indawo efanelekako yokufihla ihloko.—Isa 4:6; 25:4; 32:2; Job 24:8.
w87-ZU 10/1 19 ¶12
Isiyalo Sithela Isithelo Sokuthula
Ngabathile kungase kudingeke izinyathelo eziqatha ngokwengeziwe, njengoba izAga 26:3 zibonisa: “Isiswebhu singesehashi, netomu lingelembongolo, noswazi lungolomhlane weziwula.” Ngezinye izikhathi uJehova wavumela isizwe sakhe sakwaIsrayeli ukuba sithotshiswe izinkinga esazibangela zona sona ngokwaso: “Babephambene namazwi kaNkulunkulu, babesidelele iseluleko soPhezukonke. Wathobisa inhliziyo yabo ngokuhlupheka; bawa kungekho osizayo. Base bekhala kuJehova ekuhluphekeni kwabo, wabakhulula ezinsizini zabo.” (IHubo 107:11-13) Nokho, abanye abayiziwula bazenza lukhuni bangasizakali nganoma iluphi uhlobo lwesiyalo eselaphayo: “Umuntu osolwayo, enentamo elukhuni kodwa, uyakwaphulwa ngokuphazima kweso, engenakuphulukiswa.”—IzAga 29:1.
it-2 191 ¶4
Ukuhluza, Ukurholophala
Ukusetjenziswa kwesaga. IKosi uSolomoni yathi: “Njengomuntu olimaza iinyawo zakhe bona arholophale [uzokuhluza], unjalo umuntu onikela isidlhadlha okuthileko bona sikutlhogomele.” Kwamambala umuntu oqatjha isidlhadlha bona senze umsebenzi othileko urholophaza umsebenzakhe. Uzokubona umsebenzakhe ugirika naye abe alimale.—IzA 26:6
Izinto ZakaZimu Eziligugu
it-1 846
Isidlhadlha
Ukuphendula isidlhadlha “ngokuvumelana nobudlhadlha baso” kukwenza uvumelane nokuziphatha kwaso okunganahloko. Bona singafani nesidlhadlha, izaga ziyasilemukisa ngalokho ekufuze sikwenze zithi: “Ungaphenduli isidlhadlha ngokuvumelana nobudlhadlha baso.” Ngakwelinye ihlangothi izAga 26:4, 5 zitjengisa ukuthi ukuphendulana nesidlhadlha “ngokuvumelana nobudlhadlha baso” ngomnqopho wokuhlolisisa lokho esiphikisa ngakho, ukuveza ubudlhadlha baso nokutjengisa ukuthi lokho esikutjhoko kungaba nesiphetho esihluke khulu kunalokho esikucabangako, lokho kungaba lisizo.
ARHOSTOSI 18-24
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU IZAGA 27
Indlela Esingazuza Ngayo Ngokuba Nabangani Beqiniso
UJehova Uyazithanda Iinceku Zakhe Ezithobekileko
Umuntu othobekileko uyasithabela iseluleko. Akhesithi usesifundweni. Ngemva kobana ukhulume nabantu abambalwa, kuthi omunye wabo akudosele ngeqadi bese akutjele ukuthi unokudla emazinyweni. Akunakuzaza bona uzokuhlaziseka. Kghani bewungekhe umthokoze umuntu loyo ngokuthi ukutjelile? Kuhlekuhle bewungafisa ukuthi ngathana utjelwe mumuntu wokuthoma okubonileko. Ngokufanako, kufuze sithobeke besithokoze lokha umfowethu namkha udadwethu asinikela iseluleko. Yeke umuntu loyo sizomqala njengomngani, ingasi isitha.—Funda izAga 27:5, 6; Gal. 4:16.
it-2 491 ¶3
Umakhelwane
Ukuba nokukholwa nethemba emnganini nokuba sebujamweni bokumbiza ngesikhathi otlhoga ngaso isizo, kuvezwe iseluleko esimalungana nalokhu kuzAga: “Ungamlahli umnganakho namkha umngani kayihlo, begodu ungangeni endlini yomfowenu ngelanga lehlekelelakho; ungcono umakhelwane [sha·khenʹ] oseduze kunomfowenu okude.” (IzA 27:10) Evesineli umtloli kubonakala ngasuthi uveza ukuqakatheka komngani otjhidelene naye nokuthi kufuze kube nguye obawa isizo kuye kunokobana ubawe umuntu ohlobene naye njengomfowenu okude ngombana kungenzeka bona umfowenu angabi sebujamweni obuhle bokuthi angakusiza njengelunga lomndeni.
Bantu Abatjha—Nifuna Ukuphila Okunjani?
Esinye isifundo esisifundako esiquntweni esimbi sakaJowatjhi kukuthi kufuze sikhethe abangani abathanda uJehova nabafuna ukumthabisa. Abanganabo bazosisiza senze izinto ezihle. Singaba bangani nabantu abadala namkha abancani kunathi. Khumbula ukuthi uJowatjhi bekamncani khulu kunomnganakhe uJehoyada. Malungana nabangani obakhethako, zibuze: ‘Kghani bayangisiza bona ngiqinise ukholwa kwami kuJehova? Kghani bayangikhuthaza ukuthi ngiphile ngemithethokambiso kaZimu? Kghani bayakhuluma ngoJehova nangamaqiniswakhe aligugu? Kghani bayayihlonipha imithethokambiso kaZimu? Kghani bangitjela lokhu engifuna ukukuzwa namkha banesibindi sokungitjela lokha nangilahlekako?’ (IzA. 27:5, 6, 17) Nange abangani bakho bangamthandi uJehova, awubatlhogi. Kodwana nangabe unabangani abathanda uJehova, bambelela kibo, bazokuba lisizo khulu kuwe.—IzA. 13:20.
Izinto ZakaZimu Eziligugu
w06-ZU 9/15 19 ¶12
Amaphuzu Avelele Encwadi YezAga
27:21. Ukunconywa kungembula ukuthi singobani. Sibonisa ukuthi sithobekile uma ukunconywa kusishukumisela ukuba siqaphele ukuthi esikufezayo sikufeza ngenxa yamandla kaJehova futhi kusikhuthaze ukuba siqhubeke simkhonza. Ukuntula ukuthobeka kwembuleka lapho ukunconywa kusenza sizizwe siphakeme.
ARHOSTOSI 25-31
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU IZAGA 28
Umehluko Phakathi Komuntu Omumbi Nomuntu Olungileko
w93-ZU 5/15 26 ¶2
Ingabe Ulandela UJehova Ngokugcwele?
“ABALUNGILEYO banesibindi njengengonyama.” (IzAga 28:1) Babonisa ukholo, bathembela eZwini likaNkulunkulu ngesibindi, futhi baqhubekela phambili ngesibindi enkonzweni kaJehova kungakhathaliseki ukuthi babhekana nayiphi ingozi.
it-2 1139 ¶3
Ukuzwisisa
Labo abakhetha ukungalaleli uZimu. Umuntu ongalaleliko akamcabangi nakancani uZimu nakenza iinqunto namkha nakahlela ukwenza okuthileko. (Job 34:27) Umuntu onjalo uvumela ihliziywakhe imenze angaboni imitjhaphwakhe begodu akanalemuko. (IR 36:1-4) Nanyana athi ulotjha uZimu, ulalela imiyalo yabantu ukudlula kaZimu. (Isa 29:13, 14) Umuntu onjalo wenza ngasuthi indlela aziphatha ngayo ayisiyimbi kube ngasuthi “kunjengomdlalo.” (IzA 10:23) Uyakhohlakala, abenelaka, akhulume izinto ezibudlhadlha bekacabange nokuthi uZimu ongabonakaliko akamboni namkha akaboni izinto ezimbi azenzako, kubengasuthi amandla kaZimu wokubona okumbi ayabhalelwa. (IR 94:4-10; Isa 29:15, 16; Jor 10:21) Ukuziphatha kwakhe nezenzo zakhe ziveza lokho akucabangako ukuthi, “Akekho uJehova” (IR 14:1-3) begodu uyakhohlwa ngaye. Ngebanga lokungasebenzisi iinkambiso ezingokwasezulwini, akakghoni ukwahlulela kuhle, abone umraro, ahlolisise nalokho okubandakanyekileko bekafikelele isiphetho namkha esiqunto esihle.—IzA 28:5.
it-1 1211 ¶4
Ukuthembeka
Kuyakghoneka bona uhlale uthembekile, ingasi ngokwekghono lomuntu lokuzibamba bona angaziphathi kumbi kodwana ngokukholwa okudephileko nokuthembela kuJehova nemandlenakhe asindisako. (IR 25:21) Isithembiso sakaZimu kukuthi uzokuba ‘siviko’ ‘namandla’ kilabo abakhamba ngokuthembeka. (IzA 2:6-8; 10:29; IR 41:12) Ukuzimisela kwabo bona bahlale bamukeleka kuJehova kwenza ukuphila kwabo kunzinze begodu kubenza bakghone ukulandela ngokunqophileko indlela ebafikelelisa emnqophenabo. (IR 26:1-3; IzA 11:5; 28:18) Nanyana uJobho abona ukuthi abalungileko bayatlhaga ngebanga lomthetho walabo abakhohlakeleko begodu bangahlongakala nabo, uJehova uyasiqinisekisa ukuthi uyakubona lokho abamsulwa abaqalene nakho begodu uyathembisa bona bazokuragela phambili bafumana ilifa. Ingomuso labo lizokuba nokuthula begodu bazokuzuza okulungileko. (Job 9:20-22; IR 37:18, 19, 37; 84:11; IzA 28:10) NgokwakaJobho, kungcono ukuthembeka kunokunjinga, ngilokho okwenza umuntu aqakatheke bekafumane nehlonipho. (IzA 19:1; 28:6) Abantwana abanombelethi onjalo banelungelo elihle begodu bayathaba ngalokho (IzA 20:7), ukufumana ilifa elihle njengaleli ngesibonelo sokuphila kwakayise, uthabela ukwaziwa kuhle nokufumana ihlonipho.
Izinto ZakaZimu Eziligugu
w01-ZU 12/1 11 ¶3
Ungakugwema Ukumelwa Yinhliziyo Ngokomoya
Ukuzethemba ngokweqile. Abaningi abaye bamelwa yinhliziyo babesethemba kakhulu isimo sempilo yabo ngaphambi nje kokuba bamelwe yinhliziyo. Ngokuvamile babengenandaba nokuhlolwa odokotela, mhlawumbe baze ngisho bakuhleke njengokungadingeki nakancane. Ngokufanayo, abanye bangase babe nomuzwa wokuthi njengoba sebenesikhathi bengamaKristu, akukho lutho olungabehlela. Bangase bangakunaki ukuhlolwa noma ukuzihlola bona ngokomoya kuze kube yilapho kwenzeka inhlekelele. Kubalulekile ukukhumbula iseluleko esihle sokungazethembi ngokweqile esanikezwa ngumphostoli uPawulu: “Lowo ocabanga ukuthi umile makaqaphele ukuba angawi.” Inkambo yokuhlakanipha iwukuvuma ukuthi asiphelele futhi sizihlole njalo ngokomoya.—1 Korinte 10:12; IzAga 28:14.