Okuiwa Okuti Kristu Weyale Tyihanguhuna Tyi Kuove?
“Olipi enyingilikilo malilekesa okuti ove weyale no lionthyulilo youye uno?”—MATEUS 24:3.
1. Epulo patyi liakolela ono apostolu valingile Jesus?
MOMANIMA ovityita omakui evali okualamba, ono apostolu vekuana valingile epulo Omulongesi wavo Jesus puetyi ankho vekahi nae aveke Komphunda Yomindyambi. Vemupulile okuti: ‘Onalupi ovipuka ovio mavikamoneka, iya olipi enyingilikilo malilekesa okuti ove weyale no liokumanuhuka kuouye uno?’ (Mateus 24:3) Mepulo olio, ono apostulu vapopile konthele yonondaka ombu, ‘oe weyale’ ‘nokumanuhuka kuouye uno.’ Onondaka ombo mbulekesa tyi?
2. Oityi tyihangununa ondaka okumanuhuka?
2 Tete matuhimbika okupopia konthele yondaka yavali yokuati okumanuhuka, ondaka oyo yapolwa mondaka yo Gregu itiwa syn·te·leiʹas, ine syn·teʹlei·a. Mombimbiliya Tradução do novo Mundo, ondaka oyo, yapitiyua okuti terminação do sistema de coisas ‘okumanuhuka’ pana ondaka yo Gregu te’los yapitiyua okuti fim ‘onthyulilo.’ Opo tunoñgonoke nawa oñgeni onondaka ombo onombali mbelikalela, tupondola okutyieleka nelongomona lilingwa Mondyuo Yomaliongiyo. Elongomona limanuhuka tyina omulongomoni apopia onondaka mbehulilila ko, okuhinangelesa ovateheleli mokamuvo kehehi atyiho apopia, nokuvelekesa oñgeni vapondola okuundapesa momuenyo wavo etyi tyapopiwa melongona. Onthyulilo yelongomana o putyina omulongomoni amana okupopia, pahe utunda kotrimbuna. Tupu, tyina Ombimbiliya ipopia onondaka ‘okumanuhuka kuouye’ ilekesa omuwo umue maueende alo konthyulilo.
3. Ovipuka patyi vimue mavikamoneka mokueenda kuomuvo una utiwa Jesus weyale?
3 Oityi tyihangununa ondaka ‘weyale’ ono apostolu mba Jesus vapulile? Ondaka oyo yapolwa mondaka yo Gregu pa·rou·siʹa.a O pa·rou·siʹa ine okweya kua Kristu, omuvo wahimbika menima lio 1914 etyi avialekwa Kouhamba keulu, mautualako alo eya okunyimako onondingavivi “mononkhumbi ononene.” (Mateus 24:21) Ovipuka ovinyingi, okukutikinyamo “ononthiki mbahulilila” mbouye ou wovivi, nokuongiyua kuo vaholovonwa, nokututiliswa kuavo pala omuenyo wo keulu, aviho ovio vilingwa tupu, Jesus weyale. (2 Timóteo 3:1; 1 Coríntios 15:23; 1 Tessalonicenses 4:15-17; 2 Tessalonicenses 2:1) Tyitavela okupopia okuti omuvo “wokumanuhuka kuouye uno” (syn·te·leiʹas), oo vala una utiwa Kristu weyale (pa·rou·siʹa).
Omuvo oo Omunyingi
4. Oñgeni omuvo Jesus makalapo tyina amehiki, upondola okuelekwa novipuka viapitile kononthiki mba Noe?
4 Ondaka pa·rou·siʹa ipopia konthele yomuvo omunyingi, iya otyo tyilikuata nawa nomuvo una Jesus apopile tyina amehiki. (Tanga Mateus 24:37-39.) Tala okuti Jesus kaelekele omuvo una makalapo tyina amehiki, no nonthiki mbehehi mbuna Ombila Onene yalokele kononthiki mba Noe. Anthi, Jesus waeleka omuvo makalapo tyina ameya, nomuvo omunyingi wapitilepo etyi Ombila Onene iheneye. Mokueenda kuomuvo watyo oo, Noe watungile owato, aivisa ondaka ya Huku, alo etyi pahe Ombila yeya. Ovilinga ovio vialingilwe mokueenda kuomanima omanyingi. Tupu, omuvo Kristu makalapo tyina amehiki, mamukapita ovipuka ovinyingi mavikapwa vala mononkhumbi ononene.—2 Tessalonicenses 1:6-9.
5. Oñgeni onondaka mbukahi mokapitulu 6 ka Revelação, mbulekesa okuti omuvo Jesus makalapo tyina amehiki, omunyingi?
5 Omaulo omakuavo Ombimbiliya, alekesa okuti omuvo Kristu makalapo tyina ameya, omunyingi, hakamuvo vala kana meya okunyimako onondingavivi. Omukanda wa Revelação upopia konthele ya Jesus ukahi nokupewa ekolowa nokualonda konkhambe ongonga. (Tanga Revelação [Apocalipse] 6:1-8.) Etyi Jesus avialekwa Kouhamba menima 1914, Revelação yapopia okuti Jesus ukahi nokuenda opo ‘akafinde nokumanuhula okufinda.’ Omukanda oo, wayauisako okuti Jesus ukahi nokulandulwa novanthu vekahi kononkhambe mbuna ovivala vielikalaila. Otyo, tyilekesa okuti makukala ovita, nondyala, nomauvela. Ovipuka ovio aviho mavikapita mokueenda kuomuvo omunyingi, wapopiua okuti “ononthiki mbahulilila.” Hono onthue tueete oñgeni onondaka ombo mbukahi nokufuiswapo.
6. Omukanda wa Revelação kapitulu 12 utukuatesako okunoñgonoka tyi konthele yomuvo Kristu eya?
6 Okapitulu 12 ka Revelação ketupopila vali ovipuka ovikuavo viapita puetyi Ouhamba wa Huku wavialekua keulu. Tutangamo konthele yovita viapita keulu viahamoneka komaiho etu. Mingeli, Jesus Kristu koutumini, no noandyu mbae valuisa Eliapu novilulu viae. Moluotyo, Satanasi Eliapu novilulu viae, avatahelwa pano pohi. Omukanda wa Revelação utupopila okuti Eliapu lianumana unene, mokonda ‘lityii okuti okamuvo kae kesalako okatutu unene.’ (Tanga Revelação [Apocalipse] 12:7-12.) Tyotyili konyima yokuvialekwa Kuouhamba wa Kristu keulu, kualandula omuvo umue ‘wononkhumbi’ pano pohi no kovanthu aveho.
7. O Salmu ya 2 ipopia konthele yatyi? Omuvo patyi wapopiua mo salmu oyo?
7 Tupu, o Salmu ya 2 ipopia konthele yokuvialekwa kua Jesus Kouhamba Komphunda Siau keulu. (Tanga Salmo 2:5-9; 110:1, 2.) Mahi, tupu o salmu oyo ilekesa okuti ovatumini va pano pohi kumue na vana vatumina, mavapewa omuvo umue opo valekese inkha vetavela koutumini wa Kristu. Ovanthu ovo, valondolwa okuti, “kalei nonondunge” nokutavela “okuviyulwa.” Mokueenda kuomuvo watyo oo, ‘mavakala nehambu ovovana vaholama mue’ mokuumbila Jeova no Hamba aholovona. Iya mokueenda kuomuvo watyo oo tyina Jesus ameya koutumini wae, ovanthu mavaikulilwa ondyila yokutavela okupilulula onkhalelo yomuenyo wavo.—Salmo 2:10-12.
Imbuka Enyingilikilo
8, 9. Ovalie vala ankho mavaimbuka enyingilikilo lilekesa okuti Kristu weyale, nokunoñgonoka etyi lilekesa?
8 Etyi Jesus apulwa no va Faliseu onalupi Ouhamba mauya, Jesus wakumbululile okuti kamauya monkhalelo ‘ihuvisa imoneka komaiho’ ovanthu. (Lucas 17:20, 21) Vana vehetavela ku Huku kamavetyiimbuka. Oñgeni mavetyiimbuka? Kavaimbukile okuti Jesus makakala Ohamba yavo komutue. Oñgeni mavaimbuka okuti Kristu weyale, nokunoñgonoka oityi otyo tyilekesa?
9 Jesus ayawisako okuti mahi ovalongwa vae mavamono enyingilikilo liokuti oe weyale, ngatyina ‘tyiliaima omuliakulo aumoneka kononthele ambuho mbeulu.’ (Tanga Lucas 17:24-29.) Otyiwa okutala okuti onondaka ononkhuavo mbukahi mu Mateus 24:23-27, mbulekesa nawa okuti Jesus ankho ukahi nokupopia enyingilikilo lilekesa okuti Kristu weyale.
Ombuto yovanthu Mavamono Enyingilikilo
10, 11. (a) Oñgeni ‘ombuto yovanthu ava’ vapopiwa mu Mateus 24:34, vahangununinwe? (b) Ovalongwa va Jesus ankho vanoñgonokele okuti ‘pombuto yovanthu ava’ ankho pakutikinya valie?
10 Omukanda wa Revelação, konyima wahangununa okuti kotyita tyotete, ‘ombuto yovanthu ava’ vapopiwa mu Mateus 24:34, ankho ova ‘Judeu aveho vehetavela ondaka ya Huku kononthiki ombo.’b Ehangununo olio ankho liaviuka, mokonda onondaka ambuho Jesus aundapesa mo notestu ononkhuavo pokupopia konthele ‘yombuto yovanthu ava,’ mbulekesa ankho ovanthu vahapandelwe na Huku. Ovikando ovinyingi Jesus waundapesa ondaka “onondingavivi,” tyina ankho apopia konthele yombuto yovanthu ovo. (Mateus 12:39; 17:17; Marcos 8:38) Omukanda wa Revelação walekesa okuti okufuisuapo kuonondaka ombo hono, Jesus ankho ukahi nokupopia ‘ovanthu’ onondingavivi vokuhetavela, mavamono ovipuka vilekesa ‘okumanuhuka kuouye’ (syn·te·leiʹa) nonthyulilo yao, (teʹlos).
11 Tyili Jesus waundapesa ondaka ‘ombuto yovanthu ava’ pokupopia konthele yovanthu onondingavivi vo kononthiki mbae. Mahi, okuti ondaka ‘yombuto yovanthu ava’ mu Mateus 24:34 ipopia vala konthele yonondingavivi vo kononthiki mba Jesus? Hinangela okuti ovalongwa vae vekuana vapopile na Jesus puetyi ankho vekahi nae ‘aveke.’ (Mateus 24:3) Mokonda apa Jesus kaundapesile ondaka onondingavivi, ine ombuto yo nonyoka, etyi apopia navo konthele ‘ombuto yovanthu ava,’ ono apostolu ankho vanoñgonoka nawa okuti navo novalongwa ovakuavo, ankho valinga ononthele ‘pombuto yovanthu ava’ kamavakapwapo ‘alo ovipuka aviho ovio vimoneka.’
12. Oityi onotestu ononkhuavo mbulekesa konthele ya vana Jesus apopia okuti ‘ombuto yovanthu ava’?
12 Otyo tuetyinoñgonoka ñgeni? Tuetyinoñgonoka mokutala nawa onotestu ononkhuavo. Ngetyi tyahonekwa mu Mateus 24:32,33, Jesus wati: ‘Lilongesilei komukuyu okuti, tyina ovimpha viao vihimbika okuyova, nokukala nomafo, mutyii okuti ondyovo ikahi popepi. Tupu, tyina muamamono ovipuka evi aviho, noñgonokei okuti oe ukahi popepi ponombundi.’ (Tyieleka na Marcos 13:28-30; na Lucas 21:30-32.) Tupu, mu Mateus 24:34, tutangamo okuti: ‘Tyotyili ame ndyimupopila okuti ombuto yovanthu ava kamaipupo alo ovipuka evi aviho vimoneka.’
13, 14. Omokonda yatyi onthue tupopila okuti ‘ombuto yovanthu ava’ Jesus ankho ekahi nokupopia, ovalongwa vae?
13 Jesus wapopile okuti ovalongwa vae, vana ankho mavanakwa nospilitu sandu, ovo vala mavetyinoñgonoka tyina vamona okuti “ovipuka ovio aviho” vikahi nokupita. Moluotyo, Jesus ankho ukahi nokupopia ovalongwa vae, etyi ayawisako onondaka tutanga mo notestu mbalandulako mbati: ‘ombuto yovanthu ava kamaikapwapo alo ovipuka ovio aviho vimoneka.’
14 Ovalongwa va Jesus ovo vala mavaimbuka enyingilikilo olio nokunoñgonoka etyi lihangununa. Mahi vana vehetavela ku Huku kamavaimbuka enyingilikilo olio. Mavekelilongesila komalekeso enyingilikilo olio, avanoñgonoka oityi omalekeso oo tyili ahangununa. Ovalongwa ovo mavakanoñgonoka nawa okuti “Jesus ukahi popepi ponombundi.” Tyilinge ova Judeu ankho vehetavela ondaka ya Huku kohale, tyilinge Ovakristau vekolelo, aveho vamuene etyi onondaka mba Jesus mbafuiswapo kotyita tyotete. Mahi, ovalongwa ovanakwa ovo vala vaimbukile ovipuka vamuene nokunoñgonoka etyi ankho vilekesa.
15. (a) ‘Ombuto yovanthu ava,’ Jesus apopile hono ovalie? (b) Omokonda yatyi katupondolela okuvalula omanima ‘ombuto yovanthu ava’ vapopilwe na Jesus? (Tala okakasa pefo 25.)
15 Vana vehena enoñgonoko lio paspilitu hono, vasoka okuti okuhika kua Jesus kutupu enyingilikilo ‘lihuvisa limoneka’ komaiho ovanthu. Ovanthu ovo vasoka okuti ovipuka aviho vitualako vala ngetyi ankho vikahiale tunde kohale. (2 Pedro 3:4) Anthi, onondenge mba Kristu ovanakwa vekolelo, vokahambo ka João hono, vaimbuka enyingilikilo olio ngatyina tyiliaima omuliakulo nokunoñgonoka nawa etyi lihangununa. Ovakristau ovanakwa, ovo ‘ombuto yovanthu vana’ kamavapupo ‘alo ovipuka ovio aviho vimoneka.’c Otyo, tyilekesa okuti vamue ponondenge mba Kristu ovanakwa, mavakakala nomuenyo pano pohi tyina ononkhumbi ononene mbuhimbika.
‘Tualako Nokulava’
16. Oityi ovalongwa va Kristu aveho vena okulinga?
16 Okuimbuka vala enyingilikilo katyituuka, kuna vali etyi tyesukisa okulingwa. Jesus wati: ‘Etyi ndyimupopila ndyityipopila aveho, okuti tualeiko okukala nokulava.’ (Marcos 13:37) Otyo, tyakolela unene pala onthue atuho, tyilinge Ovakristau ovanakwa tyilinge votyinyingi otyinene. Papita omanima alamba po 90 tunde etyi Jesus avialekwa Kouhamba keulu mo 1914. Namphila katyapepukile, onthue tuna okulekesa okuti tuamaneka nawa, nokutualako nokulava. Okunoñgonoka okuti Kristu pahe Ohamba yahamoneka youtumini wa Huku, matyitukuatesako okutualako okulava. Tupu, tyitulondola okuti kuakamba katutu Jesus meya okunyimako onondyale mbae, ‘moola imue [onthue] tuahasoko.’—Lucas 12:40.
17. Okunoñgonoka ovipuka viatyo ovio tyitukalesa ñgeni? Tuesukisa okutokola okulinga tyi?
17 Okunoñgonoka nawa oityi tyihangununa okuti Kristu weyale, matyitukuatesako okunoñgonoka okuti tukahi momuvo wokukuluminya. Onthue tutyii okuti Jesus weyale, ukahi nokutumina Kouhamba wo keulu tunde mo 1914. Kuakamba vala katutu Jesus meya okunyimako ovivi, nokulinga omapiluluko omanene kombanda yoohi aiho. Onthue tuesukisa okutokola tyotyili, okuundapa unene movilinga Jesus apopia etyi ati: ‘Onondaka ombu onongwa mbouhamba mambukaiviswa kombanda yoohi aiho, opo ehulilo maliya.’—Mateus 24:14.
[Footnotes]
a Onondaka ‘okukalapo’ ‘nokuhepo’ mbokuelikalela Paulu apopia mu 2 Coríntios 10:10, 11 no mu Filipenses 2:12, mbulekesa nawa oityi tyihangununa ondaka pa·rou·siʹa. Pala okunoñgonoka vali nawa onondaka ombo, tala momukanda Estudo Perspicaz das Escrituras, Volume 3, pomafo 321-324.
b Tala Momutala Womulavi wa 1 ya Kuhuhu yo 1995, pomafo 11-15, 19, 30, 31, melaka lioputu.
c Ombuto yovanthu ava, ngoti ovo vapopiwa memonekelo liotete lia Revelação. (Revelação [Apocalipse] 1:10–3:22) Emonekelo olio lionthiki ya Tatekulu, liahimbika okufuiswapo menima 1914, alo tyina omunakwa wahulilila amankhi iya atutiliswa nomuenyo wo keulu.—Tala mu Revelação—Seu Grandiso Climax!, pefo 24, palagrafu 4.
Oñgeni Ove Mokumbulula?
• Oñgeni tuanoñgonoka okuti omuvo Jesus makalapo tyina ameya omunyingi?
• Ovalie vala mavaimbuka enyingilikilo lilekesa okuti Jesus weyale, nokunoñgonoka etyi lihangununa?
• Ombuto yovanthu ava, vapopiwa mu Mateus 24:34 ovalie hono?
• Omokonda yatyi katupondolela okuvalula omuvo ‘wombuto yovanthu ava’ vapopiwa na Jesus?
[Okakasa pefo 29]
Okuti Tupondola Okuvalula Omanima Eñgapi ‘Ombuto yovanthu Ava’ maikalako?
Ondaka ‘ombuto yovanthu ava’ ikahi nokupopia ovanthu ovanyingi vokuna omuenyo momuvo wike vala, ine omokueenda kuotyipuka tyimue. Mongeleka, Êxodo 1:6 itupopila okuti: ‘Okuhulako Jose wankhia, novakuatate vae aveho, nombuto yovanthu vana aiho.’ Jose novakuatate vae ankho vali nomanima elikalaila, mahi vapita movipuka vimue aveho mokueenda kuomuvo wike. ‘Pombuto yovanthu vana’ ankho pakutikinya ovakuatate vamue va Jose ankho vatetekela okutyitwa kue. Vamue hamue vakaleleko omanima omanyingi tyipona Jose. (Gênesis 50:24) Vamue nga Benjamim, etyi vatyitwa, ankho Jose watyituale. Tupu, tyipondola nkhele vakaleleko vali omanima omanyingi konyima yononkhia mbae.
Putyina onondaka ‘ombuto yovanthu ava’ mbuundapeswa pala okupopia konthele yovanthu vena omuenyo momuvo wike vala, omanima mavakala kaapondola okuvalulwa, nkhuali o putyina vala omuvo watyo wamapuko. Moluotyo, etyi Jesus apopia okuti ‘ombuto yovanthu ava’ ngetyi tyapopiwa mu Mateus 24:34, ankho kekahi nokuavela ovalongwa vae ounongo wokunoñgonoka onalupi ononthiki mbahulilila mambupu. Anthi, Jesus watonekele okupopia okuti ‘onthiki oyo noola’ nawike mekeinoñgonoka.—2 Temóteo 3:1; Mateus 24:36.
[Olutalatu pefo 26, 27]
Etyi Jesus avialekwa Kouhamba mo 1914, wapopiua okuti ukahi “nokufinda”
[Olutalatu pefo 28]
‘Ombuto yovanthu ava’ kamaipupo alo ovipuka ovio aviho vimoneka