Holovona Okuumbila Jeova Tyina Nkhele Umukuendye
“Ove tualako movipuka welilongesa nokuevitavela.”—2 TIMÓTEO 3:14.
1. Oñgeni Jeova atala ovilinga viovakuendye vemuumbila?
OVILINGA ovakuendye valingila Jeova viakolela unene komaiho ae. Moluotyo, watuma okuhoneka eulo konthele yavo. Omuhoneki wo salmu aimbi eulo olio okuti, “Ovanthu vove mavekelipakula ovo muene monthiki yovilinga viove. Ove una ovakuendye vomivalo viefiwa, vekahi ngomata eyombo kombimba. (Salmo 110:3) Enga, Jeova wapanda unene ovakuendye vokuna ombili yokumuumbila.
2. Oityi ouye hono ukahi nokuhongiliya ovakuendye konthele yomuenyo wavo komutwe?
2 Okuti onue ovakuendye mewaneno mualingale elipakulo lienyi ku Jeova? Ovakuendye ovanyingi tyipondola okuvepuiya okuholovona okuumbila Huku yotyotyili. Mokonda ononkhalamunthue mbovitanda, novalongesi, nombunga nomapanga, vevehongiliya okuovola omalumono. Tyina ovakuendye vaovola ovilinga via Huku ovanthu vouye vevelinga omukuele. Mahi, okuumbila Huku yotyotyili oyo ondyila ongwa unene upondola okuholovona. (Salmo 27:4) Moluotyo, tutalei omapulo etatu ati: Wesukisa okuumbila Huku mokonda yatyi? Oñgeni mofuisapo nawa elipakulo liove ku Huku, namphila vakuenyi vekupopia ine vekulinga ovivi? Ovilinga via Huku mavikuetela elao liokulinga ovilinga patyi oviwa?
Okuumbila Jeova Otyilinga Otyiwa Tuesukisa Okulinga
3. Ovipuka Jeova atunga vitukalesa ñgeni?
3 Omokonda yatyi ove wesukisila okuumbila Huku yotyotyili wokuna omuenyo? Revelação (Apocalipse) 4:11 ituaavela ehunga liakolela, okuti: “Jeova, Huku yetu, ove vala watokala okupewa enkhimano nehumbilo noutumini, mokonda ove watunga ovipuka aviho. Tyetyi viatungwa nokukahiko mokonda yehando liove.” Jeova oe Omupakeko uhuvisa wovipuka aviho vikahiko. Oohi yefiwa unene ngatyi! Omiti, ononthemo, ovinyama, elunga, onomphunda, no nomphupa mbomeva, aviho viaetuako na Jeova. O Salmo 104:24 yati, “Oohi yeyula ovilinga via [Huku.]” Tupandula unene Jeova wetuavela olutu nomutima utukuatesako okukala nehambu mokonda yoohi novipuka vikahiko! Okupanda ovipuka aviho vihuvisa Huku alinga katyituhindila okumuumbila?
4, 5. Ovipuka patyi Jeova alingile viapele Josue ondundo yokulinga oupanga omunene nae?
4 Ehunga ekuavo liokuumbila Jeova livasiwa monondaka mba Josue ankho wali komutue wo va Isilayeli. Konthyulilo yomuenyo wae, Josue wapopilile ovanthu va Huku okuti: “onue mutyii nawa-nawa nomutima wenyi auho nomuenyo wenyi auho, okuti onondaka ambuho onongwa Jeova Huku yenyi emupopilile, naike yaponya. Ambuho wembufuisapo. Kapakambele naike vala.” Omokonda yatyi Josue apopilile ngotyo?—Josué 23:14.
5 Puetyi ankho Josue ekahi nokukula mo Egitu, walongesilue okuti Jeova walaa okuavela ova Isilayeli otyilongo tyavo muene. (Gênesis 12:7; 50:24, 25; Êxodo 3:8) Iya Josue wamuene etyi Jeova ahimbika okufuisapo omulao oo, puetyi aetele Omahingano Ekwi mo Egitu, okukuluminya Farao kononkhono opo ayeke ova Isilayeli vaye. Josue nae ankho ukahi pokati ka vana vayovolelwe Melunga Enkhuhu, nokutala etyi Farao nomafualali ae vankhila melunga olio. Mokueenda kuoungendi wavo “moluhandya olunene nokutilisa owoma” Luehoko lio Sinai, Josue wamuene oñgeni Jeova aavelele ova Isilayeli ovipuka aviho ankho vasukisa. Nawike puvo wankhile kohunga ine okondyala. (Deuteronômio 8:3-5, 14-16; Josué 24:5-7) Etyi omuvo wehikapo wokufinda otyilongo tyokuapama tyo Kanaa, opo vatambule Otyilongo Valaelwe, Josue wamuene oñgeni Huku yavo ankho vafenda evekuatesako kovilinga ovio.—Josué 10:14, 42.
6. Oityi matyikukuatesako okukala nehando liokuumbila Jeova?
6 Josue ankho utyii okuti Jeova wafuisapo omilao Viae aviho. Moluotyo, Josue ati: “Anthi, ame noveumbo liange, matuumbila Jeova.” (Josué 24:15) Iya ove? Tyina usoka omilao Huku yotyotyili afuisapo, na vina makafuisapo, okuti nove uhanda okumuumbila ngetyi tyalingile Josue?
7. Omokonda yatyi okumbatisalwa tyakolela unene?
7 Okutala ovipuka Jeova atunga nokusokolola komilao viae oviwa unene viotyotyili, tyipondola okukuavela ondundo yokulipakula ku Jeova, nokumbatisalwa. Ombatisimu otyipuka tyimue tyakolela tyina okulingwa na vana vahanda okuumbila Huku. Otyo, tyalekesilwe nawa na Jesus una tuesukisa Okuhetekela. Puetyi ehenehimbike ovilinga viae viou Mesiya, waile ku João Batista opo ambatisalwe. Omokonda yatyi Jesus alingilile ngotyo? Oe wati: “Ame natunda keulu, hapala okulinga ehando liange muene, mahi opala ndyilinge ehando lia una wanthuma.” (João 6:38) Opo Jesus alekese okuti welipakula pala okulinga ehando lia Tate yae, ambatisalwa.—Mateus 3:13-17.
8. Timoteo waholovonene okuumbila Jeova mokonda yatyi? Iya oityi ove wesukisa okulinga?
8 Tupu, soka ku Timoteo omukuendye Omukristau, una ovikando vimue Jeova aavelele ovilinga ovinyingi nelao enene. Timoteo watokolele okufenda Huku yotyotyili mokonda yatyi? Ombimbiliya itupopila okuti, ‘Timoteo walongesilue etavela okukala Omukristau.’ (2 Timóteo 3:14) Inkha nove welilongesa Ondaka ya Huku, nokuetavela okuti ondongeso oyo otyili, nove ukahi monkhalelo yelifwa no ya Timoteo. Pahe wesukisa okutokola. Popila ovoho etokolo uhanda okulinga. Ovoho kumue novakulu vewaneno, mavekukuatesako okunoñgonoka ovitumino Viombimbiliya viesukisa opo umbatisalwe.—Tanga Atos 8:12.
9. Tyina watokola okumbatisalwa tyipondola okukalesa ñgeni vakuenyi?
9 Inkha ove umbatisalwa, otyo matyikala onthyimbi ongwa yokuumbila Huku yotyotyili. Okumbatisalwa unyingila mondyila onde yokuhateka, maikutuala kondyambi yomuenyo wahapu, no kehambu pahetyino mokonda yokulinga ehando lia Huku.—Hebreus 12:2, 3. Tupu, mohambukiswa vombunga yove vekahi nokuhateka mondyila oyo nomapanga ove mewaneno lio Vakristau. Haunene, mohambukiswa omutima wa Jeova. (Tanga Provérbios 23:15.) Tyotyili, pamue vakuenyi kavetyii omokonda yatyi waholovonena okufenda Jeova. Vapondola okusoka okuti etokolo liove kaliaviukile. Vapondola alo umue okukuyala. Mahi, ove upondola okufinda ovitateka ovio.
Putyina Vakuenyi Vekupula Ine Vekuyala
10, 11. (a) Mokonda yokuumbila Jeova oityi ovanthu vapondola okukupula? (b) Oityi molilongesila komakumbululo Jesus avele konthele yefendelo liotyotyili?
10 Etokolo liove liokuumbila Jeova lipondola okusukalalesa omapanga kosikola, no vomunthele, nombunga yove. Vapondola okukupula omokonda yatyi waholovonena okulinga ngotyo nokukupula konthele yetyi ulilongesa. Oñgeni mokumbulula? Wesukisa okutala nawa omalusoke ove nomahando ove, opo ukale nounongo wokuhangununa omokonda yatyi walingila etokolo olio. Opo wave omakumbululo omawa konthele yetyi ulilongesa, hetekela Jesus.
11 Etyi ononkhalamutue mbonongeleya mbo va Judeu vapulile Jesus konthele yetutilo, Jesus evekumbulula novihonekwa vina ankho vahasukile navio. (Êxodo 3:6; Mateus 22:23, 31-33) Puetyi omunongo umue wovihonekwa apula Jesus otyipi otyitumino otyinene vali, Jesus watumbulile onoversikulu mbo Mbimbiliya mbutyilekesa nawa. Iya omulume oo apandula unene ekumbululo Jesus emuavelele. (Levítico 19:18; Deuteronômio 6:5; Marcos 12:28-34) Onkhalelo Jesus omu aundapesile Ovihonekwa nokupopia kuae, ‘tyayapaulile ovanthu konthele yae,’ iya onondyale mbae avehemulingi vali natyimue. (João 7:32-46) Tyina ukumbulula omapulo konthele yekolelo liove, undapesa Ombimbiliya nokukumbulula “nomutima wapoleya nehumbilo enene.” (1 Pedro 3:15) Inkha ekumbululo liepulo limue kulii, popia okuti ame hityii, nkhele mandyikeliovola. Konyima, oende okukatala mo Índice das Publicações da Torre de Vigia ine Watchtower Library mo CD-ROM, inkha vikahi melaka limue ove wii. Inkha ulipongiya nawa motyivili “okunoñgonoka oñgeni mokumbulula.”—Colossenses 4:6.
12. Kupondola okuyeka ononkhumbi mbukusoyese mokonda yatyi?
12 Mokalingwa omapulo omanyingi konthele yetokolo liove liokuumbila Jeova netyi ukahi nokulilongesa, novitateka ovikuavo vali. Mokonda ondyale ya Huku Satanasi Eliapu, ukahi nokutumina ouye auho. (Tanga 1 João 5:19.) Ngotyo, wahakevelele vala okupandwa novanthu aveho, vamue mavekuyale. Ovanthu vamue vapondola ‘okukupopia omapita,’ iya vapondola okutualako okulinga ngotyo. (1 Pedro 4:4) Mahi, hinangela okuti haveko vala. Jesus Kristu nae wamonesilwe ononkhumbi. Apostolu Petulu tupu wamuene emone, iya ahoneka okuti: “Nonthyolwa, muhakalei tyanguanguana mokonda yemone mukahi nokumona pokati kenyi pala okumulola, ngatyina emone olio eepe. Anthi, tualeiko okuhambukwa mokonda mukahi nokulinga onthele mononkhumbi mba Kristu.”—1 Pedro 4:12, 13.
13. Omokonda yatyi Ovakristau vahambukilwa tyina vamoneswa ononkhumbi?
13 Okukoleleya oundyale ine tyina omuneswa ononkhumbi mokonda Umukristau, tyihambukiswa. Omokonda yatyi? Mokonda inkha ouye upanda etyi ukahi nokulinga, matyilekesa okuti kukahi nokuendela movitumino via Huku—wendela mo via Satanasi. Jesus walondolele okuti: “Apeho tyina ovanthu vemupopia nawa, ngongo yenyi, mokonda ovipuka ngovio, ankho ovio ovakuaukulu vavo valingaile ovauli vomatutu.” (Lucas 6:26) Okumoneswa ononkhumbi tyilekesa okuti Satanasi nouye wae vanumana nove, mokonda ukahi nokuumbila Jeova. (Tanga Mateus 5:11, 12.) Iya “okuyalwa mokonda yenyina lia Kristu” tyihambukiswa.—1 Pedro 4:14.
14. Tyina utualako nekolelo mu Jeova namphila umoneswa ononkhumbi ouwa patyi utundililako?
14 Tyina utualako nekolelo mu Jeova namphila uyelwe, ngotyo ukahi nokulinga ovipuka vikuana oviwa. Ukahi nokuava oumbangi konthele ya Huku no yo Mona wae. Ekoleleyo liove liavela ondundo ovakuatate no nomphange Ovakristau. Ovanthu vamue vekueete vokuhei Jeova, vapondola okupolako ondundo yokuovola okunoñgonoka Jeova. (Tanga Filipenses 1:12-14.) Iya tyina uliivite okuti Jeova ukahi nokukupameka opo ukoleleye mononkhumbi, ohole nae mailiyawisa.
“Epito Enene” Liaikuka pala Ove
15. “Epito patyi enene” ankho liaikulilwa apostolu Paulu?
15 Apostolu Paulu wahoneka konthele yovilinga viae mo Efesu okuti: “Naikulilwa epito enene liovilinga.” (1 Coríntios 16:8, 9) Epito olio, ankho ovilinga ovinene viokuivisa onondaka onongwa nokulinga ovalongwa mepundaumbo olio. Paulu wetavelele otyilinga otyo, iya akuatesako ovanthu ovanyingi okunoñgonoka Jeova no kumufenda.
16. Oñgeni Ovakristau ovanakwa vetavela okukuata “pepito vaikulilwa” mo 1919?
16 Menima 1919 omunkhimanekwa Jesus Kristu “waikulila epito” otyihupe tyovanakwa. (Revelação [Apocalipse] 3:8) Ovakristau ovo vetavela otyilinga otyo, avahimbika okuivisa onondaka onongwa nokulongesa otyili tyo Mbimbiliya nombili onene vali. Ovilinga viavo avieta ovinyango patyi? Onondaka onongwa pahe mbehika alo kuna kuaoyela oohi. Iya ovanthu vatuuka 7.000.000 vena ekevelelo liokukamona omuenyo wahapu mouye omupe wa Huku.
17. Oñgeni upondola okunyingilila “pepito enene liovilinga”?
17 “Epito enene liovilinga” nkhele liaikuka pala ovaumbili va Jeova aveho. Vana vetavela otyilinga otyo, vavasa ehambu enene tyina vaundapa unene okuivisa onondaka onongwa. Onue vakuendye muumbila Jeova, okuti muapanda unene elao olio lihaelekwa liokukuatesako vakuenyi “okukolela monondaka onongwa”? (Marcos 1:14, 15) Oityi musoka konthele yokuundapa movilinga vioukokoli-ndyila omuvo auho ine oukokoli-ndyili wapola pokati? Tupu, ovanyingi puonue vapondola okunyingila movilinga Viokutunga Onondyuo mbo Maliongiyo, no movilinga vio Mbetele, no viovakokoli-ndyila vavilapo. Mokonda omuvo wouye wovivi wa Satanasi ukahi nokupwa, kese nthiki tyalumbanesa unene okunyingila movilinga ovio Viouhamba wa Huku. Okuti mamunyingilila “pepito olio enene” putyina nkhele pena omuvo?
“Hetekelei Okutyilinga Namutale Etyi Jeova Omuwa”
18, 19. (a) Oityi tyakuatesileko David okukala nehando enene liokuumbila Jeova? (b) Oityi tyilekesa okuti David nalume elivelele okuumbila Huku?
18 Omuhoneki wo salmu ukonga vakuavo vahetekele opo vatale etyi Jeova omuwa. (Salmo 34:8) Puetyi David Ohamba yo Isilayeli kohale, ankho omututu iya tupu omunthita, Jeova wemuyovolele kovinyama vilia ovanthu. Huku wemukuatesileko povilwa viae na Goliya, nokumuyovola kovitateka ovikuavo ovinyingi. (1 Samuel 17:32-51; Salmo 18:0-50, okasapi ko salmu oyo) Mokonda yoluembia olunene lua Huku, David wahoneka okuti: “Ove Jeova Huku yange walinga ovipuka ovinyingi, enga omalusoke ove novilinga viove oviwa unene ku onthue. Kutupu nawike welekua nove.”—Salmo 40:5.
19 David wali nohole unene na Jeova, iya emunkhimaneka nomutima wae auho nomalusoke ae aeho. (Tanga Salmo 40:8-10.) Mokueenda kuomanima, David nalume elivelele mokonda yokufenda Huku yotyotyili nomuenyo wae auho. Okuumbila Huku ankho otyo olumono luae luakolela unene—nondyivindyivi yombembwa yahaelekwa. Puetyi David akulupa, apopi okuti: “ Ove ukevelelo liange, Hamba Tatekulu Jeova, nonthumbi yange tunde pouna wange. Ove Huku yange, kuandyekelepo alo umue poukulupe wange, no nohuki ononthuima.” (Salmo 71:5, 18) Onthumbi ya David mu Jeova noupanga wae Nae viapamene unene, namphila ononkhono mbae molutu ankho mbatepuluka.
20. Omokonda yatyi okuumbila Huku otyo otyilinga tyakolela vali wesukisa okulinga?
20 Onkhalelo yomuenyo wa Josue, na David na Timoteo, elekeso ekuavo liokuti okuumbila Jeova, otyo otyilinga tyakolela vali wesukisa okulinga momuenyo wove. Ouwa wahakala ehimbwe utundilila komalumono ouye uno, kaupondola okuelekwa nouwa wahapu mokapewa mokonda ‘yokuumbila Jeova nomutima wove auho nomuenyo wove auho.’ (Josué 22:5) Inkha nkhele kunelinge elipakulo liove ku Jeova melikuambelo, lipula ove muene okuti, ‘Oityi tyinthyilika okukala Ombangi ya Jeova?’ Inkha umufendi wa Jeova wambatisaluale, okuti upondola okuyawisa ehambu momuenyo wove? Iya undapa vali unene movilinga via Huku, nokutualako okukula mopaspilitu. Onthele mailandulako, maikekulekesa oñgeni upondola okukula mopaspilitu, okuhetekela apostolu Paulu.
Oñgeni Ove Mokumbulula?
• Popiapo omahunga evali alekesa omokonda yatyi tuesukisila okuumbila Jeova.
• Oityi tyakuatesileko Timoteo okutokola okuumbila Huku?
• Omokonda yatyi wesukisila okutualako okukoleleya tyina umoneswa ononkhumbi?
• Epito patyi liovilinga liaikuka pala ove?
[Olutalatu pefo 22]
Okuumbila Jeova oyo ondyila ongwa yomuenyo
[Olutalatu pefo 23]
Okuti upondola okukumbulula tyina upulwa konthele yekolelo liove?