Watchtower OMBIMBILIYOTEKA
Omutala Womulavi
OMBIMBILIYOTEKA ONLNE
Nyaneka
  • OMBIMBILIYA
  • OMIKANDA
  • OMALIONGIYO
  • w08 7/1 pp. 4-7
  • Huku Wapandele Noe Mokonda Yatyi Otyo Tyitulongesa Tyi?

Naike ovindiu iyeemba ku otyo

Tala mukwe pena etyi tyahaendele movindiu

  • Huku Wapandele Noe Mokonda Yatyi Otyo Tyitulongesa Tyi?
  • Omutala Womulavi Wivisa Ouhamba Wa Jeova—2008
  • Onthele-kati
  • Tyelifwa
  • Ovilulu Vieya Pano Pohi
  • Ononkhumbi Mbovaviuki
  • Noe Wesukisile Omutima Wakola opo Akale Tyelikalela
  • Noe Wetyiimbukile
  • Ongeleka Yesukisa Okuhetekelwa
  • Noe “Waendele na Huku Yotyotyili
    Hetekela Ekolelo Liavo
  • ‘Wahupisilue Kumwe Novanthu Epanduvali’
    Omutala Womulavi Wivisa Ouhamba Wa Jeova—2013
  • Pombila Onene, Olie Wetavelele ku Huku? Olie Wehemutavelele?
    Tehelela Huku opo Ukale Nomuenyo Wahapu
  • Noe Utunga Owato
    Omukanda Womahipululo Ombimbiliya
Tala vali
Omutala Womulavi Wivisa Ouhamba Wa Jeova—2008
w08 7/1 pp. 4-7

Huku Wapandele Noe Mokonda Yatyi Otyo Tyitulongesa Tyi?

OVANYINGI puonthue tuhinangela etyi tueiva onondaka mbokuakolela. Katuhinangela vala apa ankho tukahi, netyi ankho tukahi nokulinga, tupu tuhinangela oñgeni mbetukalesile. Tupu, Noe nalumue alimbilueko onthiki Jeova Huku Ohamba youye auho emupopila onondaka mbakolela. Onondaka patyi mbakolela vali ankho apondola okutehelela? Jeova wemupopila okuti ankho watokola okunyimako “atyiho tyina omuenyo.” Noe atumwa okutunga owato omunene-nene opo ahupilemo kumue nombunga yae, nomihoko aviho viovinyama.​—⁠Gênesis 6:​9-21.

Oñgeni Noe akumbululile? Okuti wahambukilue okutehelela onondaka ombo mbakolela, ine wapatanene? Oñgeni apopilile omukai wae nombunga onondaka ombo? Ombimiliya kaityipopi. Itupopila vala okuti: “Noe walingile atyiho Huku emutumine. Wetyilingile umue nawa.”​—⁠Gênesis 6:⁠22.

Tyotyili, onondaka ombo mbakolela unene, mokonda mbulekesa omokonda yatyi Noe apandelwe na Huku. Noe wali nehando enene liokulinga etyi Huku emutumine. (Gênesis 6:⁠8) Huku wapandele vali Noe mokonda yatyi? Ekumbululo liepulo olio liakolela unene, mokonda onthue tuna okuhetekela Noe, opo tuhupe tyina Huku amanyimiko ovivi kombanda yeheke. Mahi, tete tutalei oñgeni omuenyo ankho ukahi kononthiki mba Noe, puetyi Ombila Onene nkhele yeheneloke.

Ovilulu Vieya Pano Pohi

Noe waliko kohale ponthyimbi yovanthu. Watyitilue etyi palamba omanima atuuka ovityita ekui, tunde puetyi omunthu wotete atungwa. Ovanthu ankho kavakala momaleva ngetyi ovanyingi vasoka. Ankho vetupu omainya ngovinyama, ine okuhena onondunge, nokuhavale, nokuenda-enda vala novimuti pomavoko. Ovanthu ankho vanthilale ovivela, iya Noe ankho upondola okuundapesa ovipuka ovio pala okutunga owato. Tupu, ankho kunale ovipuka viokuhika oviimbo. Ovanthu ankho vanepa, avakala no nombunga, ankho valima nokutekula ovipako. Ovanthu ankho valanda nokulandesa ovipuka. Kononkhalelo ombo, omuenyo ankho wali ngetyi ukahi hono.​—⁠Gênesis 4:​20-22; Lucas 17:​26-28.

Kononkhalelo ononkhuavo, ovipuka ankho vielikalela unene. Ovanthu ankho vakala omanima omanyingi. Ankho omunthu upondola okukala omanima alamba po 800. Noe wakalele nomanima 950. Andau wali nomanima 930, iya he mbuale ya Noe Metusalei, wali nomanima 969.a​—⁠Gênesis 5:​5, 27; 9:⁠29.

Onthele onkhuavo ankho yelikalela yapopiwa mu Gênesis 6:​1, 2, yati: “Etyi ovanthu vahimbika okuliyawisa kombanda yoohi, avatyiti ovana, iya ovana va Huku vahimbika okutala okuti ovahikuena pano pohi ovawa unene. Iya aveya okunepa aveho vana vaholovonapo.” “Ovana va Huku yotyotyili” vapopiwa opo, ankho onoandyu mbatundile keulu, ambulityitula omalutu ngovanthu, avaenda-enda pano pohi. Ankho kavatuminwe pano na Huku. Tupu, ankho kaveile okuvatela ovanthu. Anthi, “mbasilepo onomphangu mbavo ankho vakala” keulu, ambuya okulala novakai ovawa kombanda yoohi. Moluotyo, mbakala ovilulu.​—⁠Judas 6.

Onoandyu ombo onombi mbokuna vali ononkhono nounongo tyipona ovanthu pano pohi, mbahongiliya ovanthu okulinga ovipuka ovivi. Mbukahi nokutumina ovanthu aveho. Ankho mbulinga ngetyi tyilinga onongangala, tyina mbulinga ovivi, mbulihika movipala opo mbuhaimbukwe. Anthi, tyahaholamene nokuhena ohonyi, ankho mbulinga ovivi okuyala ovitumino via Huku.

Ovana ovo va Huku onoandyu, valala novakai, iya ovakai ovo avatyiti ovana ankho vokuna ononkhono ononene. Melaka lio Hebreu ankho vaihanwa okuti ono “Nefilim.” Tupopilwa okuti: “Kononthiki ombo, kuali ono Nefilim kombanda yoohi, puetyi ovana va Huku yotyotyili vanepa ovahikuena pano, avatyiti ovana. Iya ovana ovo, vali ovanthu vononkhono ononene, nokuankhimana.” (Gênesis 6:⁠4) Ono Nefilim ankho ovanthu vatilisa unene owoma. Ondaka “Nefilim” ihangununa okuti “Ovaipai,” vana vakapula vakuavo. Ovanthu ovo ankho ovaipai. Ovipuka ovivi valingaile, ankho vihipululwa monoñgano kohale.

Ononkhumbi Mbovaviuki

Ehipululo lio Mbimbiliya, lilekesa okuti kononthiki mbovanthu ovo, ankho kuna ovivi ovinyingi. Ombimbiliya yati: “Ovivi viovanthu ankho ovinyingi unene kombanda yoohi, eyembelo liomalusoke omitima viavo ankho evi vala omuvo auho. . . . Iya kombanda yoohi kueyulile oungangala. . . . ovituwa viovanthu aveho kombanda yoohi, ankho ovivi.”​—⁠Gênesis 6:​5, 11, 12.

Ouye wo kononthiki mba Noe, ankho ongotyo ukahi. Anthi, Noe ankho welikalela novanthu ovo, “Noe wali omuviuki, waendele na Huku yotyotyili.” (Gênesis 6:⁠9) Ankho katyapepukile omunthu omuviuki okukala pokati kovanthu valinga vala ovivi. Omutima wa Noe waihamene unene mokonda yovipuka ovanthu ankho valinga nevi vapopia! Tyafuile ankho ulitehelela nga Lote omulume omukuavo omuviuki, waliko konyima Yombila Onene. Lote ankho ukala pokati kovanthu vonondingavivi mo Sodoma, “atyimuihama unene, okutala ovivi ankho vipopiwa nokulingwa na vana ankho vehetavela ovitumino, nokulipakula movituwa ovivi. Iya ovipuka omulume oo omuviuki ankho eete nevi eivite kese nthiki, puetyi ankho akala pokati kavo, viemuihamesile unene komutima, mokonda ankho ovituwa viavo ovivi.” (2 Pedro 2:​7, 8) Na Noe, ongotyo ankho elitehelela.

Okuti nove tyikuihama komutima okutala ine okutehelela evi vikahi nokupita mouye? Ine omokonda yovivi vilingwa novanthu vehena onthilo na Huku apa ukala? Inkha nove tyikuihama, muaina upondola okunoñgonoka oñgeni Noe ankho eliivite. Nkhele soka oñgeni ankho tyepuiya unene okukoleleya omanima 600 ovanthu valinga ovivi. Mokonda, Noe ankho una omanima 600 etyi Ombila Onene yaloka. Moluotyo, ankho uhanda unene onthyulilo yovivi!​—⁠Gênesis 7:⁠6.

Noe Wesukisile Omutima Wakola opo Akale Tyelikalela

Noe “wali omunthu uhavelwa onombei pokati kovanthu vo kononthiki mbae.” (Gênesis 6:⁠9) Tala okuti Ombimbiliya yati Noe ankho kalingi natyike otyivi pokati ko vanthu vana. Otyo, ankho hamokutala kuovanthu vo kononthiki mbae. Anthi, tyilekesa okuti oe ankho kavelwa onombei komaiho a Huku. Mahi, kovanthu vo kononthiki ombo, Noe ankho ngoti utupu onondunge. Onthue tutavela okuti Noe ketavelele omalusoke ovanthu ovo, tupu kelipakele movitalukilo ankho vilingwa kese nthiki. Pahe nkhele soka oityi ankho ovanthu vasoka, puetyi Noe ahimbika okutunga owato omunene! Vemuyolele unene, nokumulinga omukuele. Kavetavelele okuti etyi ankho apopia matyikamoneka tyili.

Tupu, ankho Noe utavela ondaka ya Huku. Ondaka oyo, keiholekele kovanthu, mokonda Ombimbiliya yati Noe wali “omuivisi wouviuki.” (2 Pedro 2:⁠5) Tupu, Noe ankho utyii okuti mayalwa novanthu. Kuku yae, Enoke omulume umue omuviuki, wapopile ekoyeso Huku ankho meya okulinga onondingavivi. Moluotyo, ayalwa unene novanthu, mahi Huku kayekele onondyale vemuipae. (Gênesis 5:​18, 21-24; Hebreus 11:5; 12:1; Judas 14, 15) Tupu, Noe wesukisile okukala nomutima wakola nonthumbi yokuti Jeova memuamena. Mokonda, ankho uyelwe na Satanasi, novilulu, no no Nefilim, notyinyingi tyovanthu vehetavela.

Apeho vana vaumbila Huku veyelwe na vana vehemuumbila. Alo umue Jesus Kristu, no valongwa vae, vayalelue. (Mateus 10:22; João 15:​18) Noe wali nomutima wakola pala okuumbila Huku, namphila ovanthu ankho kavetyihande. Ankho Noe wanoñgonokele okuti okupandwa na Huku tyakolela vali, tyipona okupandwa na vana ankho vemuyele. Iya Noe apandwa na Huku.

Noe Wetyiimbukile

Ngetyi tuetyimona, Noe wapopilile ovanthu nomutima wakola. Okuti ovanthu ovo vetavelele etyi ankho evepopila? Ombimbiliya yati puetyi Ombila Onene yeheneye, ovanthu ankho vasuka vala “nokulia, nokunwa, nokunepa, nokunepwa, alo onthiki Noe anyingila mowato. Ankho kavasukile, alo ombila onene yeya aivekomboko aveho.” Kavetavelele elondolo.​—⁠Mateus 24:​38, 39.

Jesus wati no mononthiki mbetu otyo matyikala ngotyo. Onombangi mba Jeova vekahi nokulondola ovanthu omanima atuuka otyita, okuti Jeova meya okunyimako onondingavivi opo afuisepo omulao wae wouye omupe waviuka. Namphila ava vekahi nokutavela navo ovanyingi, mahi otyinyingi kavasukile. “Mokonda yomahando avo,” ovanthu ovo kavasukile notyili otyo, tupu kavetavela Kombila Onene.​—⁠2 Pedro 3:​5, 13.

Mahi, Noe wetyiimbukile. Wetavelele etyi Jeova Huku emupopilile. Iya okutavela tyemuyovolele. Apostolu Paulu wahoneka okuti: “Mokonda yekolelo, etyi Noe alondolwa na Huku konthele yovipuka ankho vihamoneka, watungile owato pala okuyovola ombunga yae.”​—⁠Hebreus 11:⁠7.

Ongeleka Yesukisa Okuhetekelwa

Owato Noe atungile, wali omunene unene. Ankho ulifwe potyipembe pana ovanthu vasanena ombola. Tupu, walepele unene okuenda nopeulu, ankho ulifwe ponondyuo ononthatu mbatenthekwa. Mounene ankho yalamba ponometulu 30, ankho onene vali tyipona kese ombapolo yalingwa nomavai. Tyotyili, owato oo ankho hambapolo ko, mahi ankho welifua vala notyikasa pala okuyalala. No ngotyo, ankho tyesukisa ounongo omunene pala okuutunga. Tupu, ankho una okuhotwa no lukatalau mokati no kondye. Watungilue omanima alamba po 50.​—⁠Gênesis 6:​14-16.

Ankho pena vali ovilinga ovikuavo. Noe ankho una okuongiya okulia kuombunga yae novinyama, kutuuka enima aliho. Ovinyama ankho vina okuongiyua nokunyingiyua mokati. “Noe walingile atyiho Jeova emutumine.” Noe ankho una onthumbi yokuti vayovoka, mokonda ovipuka aviho ankho viafuapo, iya epito liowato Jeova eliyeila!​—⁠Gênesis 6:​19-21; 7:​5, 16.

Iya Ombila onene aihimbika okuloka. Yalokele ovinthiki 40 novitenya 40. Noe nombunga yae, vakalele mowato enima aliho, alo omeva apuiinina. (Gênesis 7:​11, 12; 8:​13-​16) Ovanthu aveho onondingavivi vankhia. Noe nombunga yae ovo vala vahupile kombanda yoohi yasukuka.

Ombimbiliya yati Ombila Onene youye auho kononthiki mba Noe, “otyilekeso . . . vala tyovipuka mavikeya.” Ñgeni ngotyo? Ombimbiliya yati: “Eulu noohi vikahiko hono, viapakelwa otupia, nonthiki yekoyeso no yehanyauko liovanthu vehei Huku.” Mahi, tupu makukahupa ovanthu ngo kononthiki mba Noe. Kala nonthumbi yokuti “Jeova utyii oñgeni mayovola mononkhumbi ovanthu vana vemufenda.”​—⁠2 Pedro 2:​5, 6, 9; 3:⁠7.

Noe wali omunthu wokuna onthilo na Huku, omuviuki pokati kovanthu vana onondingavivi. Noe wetavelele ku Huku movipuka aviho. Noe wali nomutima wakola pala okulinga etyi tyaviuka, namphila ankho etyii okuti matyimuetela emone, nokuyalwa novanthu vahahande okuumbila Huku. Nonthue, inkha tuhetekela Noe, matupandwa na Huku. Tupu, matukevelela okuyovolwa atunyingiyua mouye omupe ukahi popepi unene.​—⁠Salmo 37:​9, 10.

[Onondaka Poutoi]

a Tala onthele yati “Será que eles realmente viveram tanto assim?” mo Despertai! ya Julho yo 2007 pefo 30.

[Onondaka Mbavilapo pefo 5]

Ovipuka ovivi ankho vilingwa no no Nefilim, vihole okuhipululwa monoñgano mbokohale

[Olutalatu pefo 7]

Inkha tuhetekela Noe, matupandwa na Huku

[Olutalatu pefo 5]

Alinari/Art Resource, NY

    Nyaneka Publications (1998-2026)
    Lupukamo
    Nyingila
    • Nyaneka
    • Tuma
    • Likoyela
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Etyi Tyilingwa Pokunyingilamo
    • Etyi Munyingilwa
    • Etyi Tyilingwa Pokunyingilamo
    • JW.ORG
    • Nyingila
    Okutuma