Watchtower OMBIMBILIYOTEKA
Omutala Womulavi
OMBIMBILIYOTEKA ONLNE
Nyaneka
  • OMBIMBILIYA
  • OMIKANDA
  • OMALIONGIYO
  • w09 4/1 pp. 24-28
  • Panda Jesus, Moisesi Omunene

Naike ovindiu iyeemba ku otyo

Tala mukwe pena etyi tyahaendele movindiu

  • Panda Jesus, Moisesi Omunene
  • Omutala Womulavi Wivisa Ouhamba Wa Jeova—2009
  • Onthele-kati
  • Tyelifwa
  • Ovanthu va Huku Vekahi Polukalo Lua Kristu
  • Moisesi wpopia okuya kua Jesus
  • Jesus na Mosesi Vena Ononkhalelo Mbeilifwa
  • Panda Kristu Ngatyina Omuuli
  • Esilivilo Lia Kristu Ngonkhala-Kati
  • Panda Kristu Omuyovoli?
  • Hetekela Ekolelo Lia Moisesi
    Omutala Womulavi Wivisa Ouhamba Wa Jeova—2014
  • Moisesi​—Ankho Una Oluembia
    Omutala Womulavi Wivisa Ouhamba Wa Jeova—2013
  • Moisesi Ankho Olie?
    Omutala Womulavi Wivisa Ouhamba Wa Jeova—2013
  • Okuti Uluete “Una Uhamoneka Komaiho”?
    Omutala Womulavi Wivisa Ouhamba Wa Jeova—2014
Tala vali
Omutala Womulavi Wivisa Ouhamba Wa Jeova—2009
w09 4/1 pp. 24-28

Panda Jesus, Moisesi Omunene

“Jeova Huku makaeta pokati kovakuatate venyi omuuli welifua naame. Oo muna yokumutehelela.”​—ATOS 3:22.

1. Oñgeni omahipululo a Kristu akalesile ovanthu?

MOMANIMA 2000 okualamba kuatyitwa omona umue, onoandyu ononyingi keulu ambuhimbika okuhivilika Huku ovanthita avetyivi. (Lucas 2:8-14) Etyi palamba omanima omakui etatu, omona oo, etyi ekula, ehimbika ovilinga viae viokuivisa momanima etatu notyihupe, iya apilulula ovipuka ovinyingi movanthu. Tala okuti motyita 19 omuhipululi umue utiwa Filipe Schaff wapopile konthele yomukuendye oo Jesus okuti: “Kahonekele natyike, walingisa onolapi ononyingi mbuhoneke, wapopia etyi tyilingisa omalongomona omanyingi, nomikanda viokulongesa, no viounongo, noviimbo viehiviliko, tyipona ovalume aveho vankhimana vokohale no vo hono.” Otyo tyilekesa okuti omukuendye oo, Jesus Kristu, ankho wakolela unene.

2. Oityi Apostolu João apopia konthele ya Jesus novilinga viae viokuivisa?

2 Apostolu João wahoneka konthele yovilinga via Jesus viokuivisa ati: “Tyotyili, tupu kuna ovipuka ovinyingi Jesus alinga, inkha viahonekelwe aviho omu viaendela, ñgeno omikanda viatyo mouye kaviafuilemo.” (João 21:25) João ankho utyii okuti wahonekako vala katutu, kuetyi Jesus alinga netyi apopia momanima etatu notyihupe. Omahipululo Ombimbiliya ahonekwa mo Evandyeliu ya João akolela unene.

3. Oñgeni tupondola okuyawisa enoñgonoko lietu konthele yotyilinga tya Jesus melando lia Huku?

3 Ono Evandyeliu ononkhuana no nonthele ononkuavo mbo Mbimbiliya mbupopia konthele yomuenyo wa Jesus mbupameka ekolelo. Mongeleka, etyi Ombimbiliya ipopia konthele yekolelo liovalume valiko etyi Jesus eheneye, tyiyawisa enoñgonoko lietu konthele yotyilinga tya Jesus mehando lia Huku. Matulilongesa konthele yonongeleka mbumue.

Ovanthu va Huku Vekahi Polukalo Lua Kristu

4, 5. Ovalie vapopile konthele ya Jesus iya omonkhalelo patyi?

4 João novahoneki ovakuavo vono Evandyeliu ononthantu, vahoneka konthele ya Moisesi na David na Salomau, vapopile konthele ya Jesus Omulembulua wa Huku nokuvialekua Kouhamba. Omonkhalelo patyi ovaumbili ovo va Huku vapopia akuya kua Jesus, iya oityi tupondola okulilongesila kuotyo?

5 Ombimbiliya itupopila okuti Moisesi wali onkhala-kati, nomuuli, nomuyovoli. Jesus nae wali onkhala-kati, nomuuli, nomuyovoli. David wali omunthita nohamba yafindile onondyale mbo Isilayeli. Tupu Jesus nae omunthita no Ohamba ikahi nokufinda. (Ezequiel 37:24, 25) Salomau etyi nkhele ena ekolelo, wali ohamba omunongo, iya moutumini wae ova Isilayeli ankho vena ombembwa. (1 Reis 4:25, 29) Jesus tupu una ounongo wavilapo, nokuihanua okuti “Ohamba Yombembwa.” (Isaías 9:6) Otyilinga tya Jesus tyelifua notyo valume ovo, mahi omphango ya Jesus mehando lia Huku yavilapo vali. Tete, tuelekei Jeus na Moisesi, nokutala oñgeni tyitukuatesako okupanda vali unene okufuiswapo kuotyilinga tya Jesus mehando lia Huku.

Moisesi wpopia okuya kua Jesus

6. Oñgeni apostolu Petulu ahangununa okuti tyesukisa okutehelela Jesus?

6 Etyi kualamba o Pendekoste 33 Pomuvo wa Kristu, apostolu Petulu wapopile eulo lia Moisesi liafuiswapo mo Jesus Kristu. Petulu ankho ukahi pokati kovafendeli ovayingi mondyuo ya Huku. Ovanthu vakalele “tyahuva unene” etyi Petulu na João vavelula omunthu watyitua tyalemana, iya aveya okutala etyi tyaenda. Petulu ahangununa okuti otyo tyalingwa kononkhono mba Huku meyina lia Jesus Kristu. Tupu, watumbula Ovihonekwa vio Hebreu okuti: “Tyotyili, Moisesi wati, ‘Jeova Huku makaeta pokati kovakuatate venyi omuuli welifwa naame. Oo muna yokumutehelela ovipuka aviho emupopila.’”—Atos 3:11, 22, 23; tanga Deuteronômio 18:15, 18, 19.

7. Omokonda yatyi ovateheleli va Petulu ankho vei nawa etyi apopia konthele yomuuli wavilapo tyipona Moisesi?

7 Onondaka ombo mba Moisesi ankho ovateheleli va Petulu vembuii vawa. Mokonda ankho ova Judeu ankho vena onthilo na Moisesi. (Deuteronômio 34:10) Ankho vakevelale omuuli omunene tyipona Moisesi. Omuuli oo hamulembulwa vala ngetyi Huku alingile Moisesi, mahi o Messia “Kristu ya Huku, Omuholovonwa” wa Jeova.—Lucas 23:35; Hebreus 11:26.

Jesus na Mosesi Vena Ononkhalelo Mbeilifwa

8. Omonkhalelo patyi omuenyo wa Moisesi welifwa no wa Jesus?

8 Mononkhalelo mbumue, omuenyo wa Jesus pano pohi, welifwa no wa Moisesi. Etyi omalukembe, Moisesi na Jesus himaa vaipawa, nonohamba ononkhalavi. (Êxodo 1:22–2:10; Mateus 2:7-14) Tupu, aveho ‘vaihanenwe akutunda ko Egitu.’ Omuuli Oseia wati: “Etyi Isilayeli omukuendye, ame ankho ndyimuhole, iya omona wange ko Egitu nemuihanako.” (Oséias 11:1) Onondaka mba Oseia mbupopia komuvo wokohale etyi elongo lio Isilayeli vahongolelwa na Moisesi, onkhalamutue yaholovonua na Huku okutunda ko Egitu. (Êxodo 4:22, 23; 12:29-37) Anthi, onondaka mba Oseia kambupopi vala ovipuka viokonyima, mahi tupu mbupopia komutue. Onondaka ombo mbafuiswapo etyi Jose na Maliya vatunda mo Egitu, konyima yononkhia mbo Hamba Herode.—Mateus 2:15, 19-23.

9. (a) Omahuviso patyi alingile Moisesi na Jesus? (b) Popiapo ovipuka ovikuavo vielifwa mu Jesus na Moisesi. (Tala pokakasa “Ononkhalelo Ononkhuavo Mbulekesa Okuti Jesus Ankho Welifua na Moisesi”, pefo 26.)

9 Moisesi na Jesus, aveho valinga omahuviso tyilekesa okuti ankho vena ombatelo ya Jeova. Ngetyi tyipopia Ombimbiliya, Moisesi omunthu watetekela okulinga omahuviso. (Êxodo 4:1-9) Mongeleka, Moisesi walingile emahuviso etyi apilululile omaande ondongi Nilu, aakala ohonde, netyi ayapulile pokati omande Elunga Enkhuhu, alingi onomphunda onombali pokati apesala ondyila. (Êxodo 7:19-21; 14:21; 17:5-7) Jesus nae walingile omahuviso omaande. Ehuviso liotete lia Jesus wapilulile omaande akala ovinyo motyipito tyotyinepo. (João 2:1-11) Atuliyisa Elunga lio Galileia ankho liahangayala. Nthiki imue waendelele kombanda yomaande! (Mateus 8:23-27; 14:23-25) Ovipuka ovikuavo vielifwa pokati ka Moisesi na Jesus, upondola okuvitala pokakasa pefo 26.

Panda Kristu Ngatyina Omuuli

10. Ovipi ovilinga viomuuli, iya omokonda yatyi Moisesi ankho omuuli?

10 Ovanthu ovanyingi vasoka okuti omuuli oyouna upopia etyi matyikeya komutwe, mahi otyo hatyo vala otyilinga tyomuuli. Tyotyili omuuli omunthu utumwa na Jeova pala okupopia “konthele yovilinga ovinene via Huku.” (Atos 2:11, 16, 17) Povipuka vimue omuuli apopia, okupopia etyi matyiya komutwe wandyila, nokuhololola ovipuka viehando lia Jeova, ine okuivisa ekoyeso lia Huku. Moisesi waulile ovipuka ngovio. Waulile konthele ya kese hingano pomahingano ekwi okuaendele mo Egitu. Wapopile ovitumino viomphango po Sinai. Walongesile elongo okulinga ehando lia Huku. Tyotyili omuuli omunene tyipona Moisesi weya konyima.

11. Oñgeni Jesus afuisapo otyilinga tyomouuli omunene tyipona Moisesi?

11 Kotyita tyotete Zacaria waundapele ngomuuli etyi apopile ehando lia Huku konthele yomona wae, João. (Lucas 1:76) Omona oo, weya kuihanua okuti João omu Batisali, wapopile okuya kua Jesus Kristu omuuli omunene tyipona Moisesi, ankho ukevelua. (João 1:23-36) Ngo muuli, Jesus wapopile ovipuka ovinyingi. Mongeleka, oe wapopia konthele yononkhia mbae muene, wapopia oñgeni makankhia, iya opi makankhila, novalie mavemuipaa. (Mateus 20:17-19) Tupu, Jesus wapopile konthele yehanyauno lio Jelusalem nondyuo ya Huku. (Marcos 13:1, 2) Omaulo ae atualako nesilivilo enene pala ononthiki mbetu.—Mateus 24:3-41.

12. (a) Oñgeni Jesus ahimbika ovilinga viokuivisa ouye auho? (b) Omokonda yatyi tulandulila ongeleka ya Jesus hono?

12 Tupu ngatyina omuuli, Jesus wali omuivisi nomulongesi. Oe weivisile onondaka onongwa Mbouhamba wa Huku. Kutupu nawike wapopile tyihena owoma ngae. (Lucas 4:16-21, 43) Jesus wali omulongesi omunene. Vamue ankho vemutehelela avati: “Katunemone omunthu upopia nga una.” (João 7:46) Jesus ankho una ondundo nokulinga ononkhono mbokukaivisa onondaka onongwa Mbouhamba, tupu avela ondundo ovalongwa vae movilinga viokuivisa. Jesus oe wehimbika ovilinga viokuivisa ouye auho iya nohono vitualako. (Mateus 28:18-20; Atos 5:42) Enima liokuapwa, ovanthu 7.000.000 ovalanduli va Kristu vaundapa onovola 1.500.000.000, movilinga viokuivisa onondaka Mbouhamba nokulongesa otyili tyo Mbimbiliya. Okuti noove upondola okuundapa movilinga ovio?

13. Oityi matyitukuatesako “okukala tyipahi”?

13 Kutupu omphata yokuti Jeova ukahi nokufuisapo euulo lipopia omuuli welifwa na Moisesi. Oñgeni enoñgnoko olio likukalesa? Okuti likuavela vali onthumbi yokuti omauulu omakuavo nao mafuiswapo apa katutu? Tyotyili, okusokolola kongeleka ya Jesus, Moisesi omunene tyituavela ondundo “yokukala tyipahi nokutualako tyalunguka.”—1 Tessalonicenses 5:2, 6.

Esilivilo Lia Kristu Ngonkhala-Kati

14. Oñgeni Moisesi akala onkhala-kati pokati kova Isilayeli na Huku?

14 Tyelifua na Moisesi, Jesus wali onkhala-kati. Onkhala-kati ankho uundapa ngotyilalo pokati komahimba evali. Moisesi ankho onkhala-kati momphango yovitumino pokati ka Jeova nelongo lio va Isilayeli. Inkha ovana va Jako vetavelele ovitumino ñgeno vatualako okukala ovanthu vakolela va Huku mewaneno liae. (Êxodo 19:3-8) Omphango oyo yatualako kuhimbikila menima lio 1513 puetyi Kristu ehenenye alo motyita tyotete Pomuvo wa Kristu.

15. Oñgeni Jesus oe onkhala-kati wavilapo?

15 Menima 33 P. K., Jeova alingi opamhango oyo no Isilayeli omphe, “Isilayeli ya Huku” yeya okukala ewaneno liouye auyo, lio Vakristau ovalembulwa. (Gálatas 6:16) Namphila omphango Moisesi akala onkhala-kati ankho muakutikinya ovitumino via Huku viahonekua momamaya, mahi omphango Jesus akala onkhala-kati yakolela vali. Ovitumino viatyo viahonekua na Huku komitima viovanthu. (Tanga 1 Timóteo 2:5; Hebreus 8:10.) O “Isilayeli ya Huku” pahe ovanthu vakolela va Huku, vava ovinyango Mouhamba wa Mesia. (Mateus 21:43) Ovanthu velongo olio liopaspilitu valinga onthele momphango omphe. Ovo havoko vala vapolako ouwa komphongo oyo. Otyinyingi tyovanthu, vekahiko hono navana velangi mononkhia, mavakatambula ondyambi yomuenyo mokonda omphango oyo yakolela.

Panda Kristu Omuyovoli?

16. (a) Omonkhalelo patyi Jeova aundapesile Moisesi pala okuyovola o Isilayeli? (b) Ngetyi tyapopia Exodos 14:13, Olie ondyivindyivi yeyovo?

16 Motyinthiki tyahulililako tyina vehenetunde mo Egitu, ovana vova Isilayeli vahupile kotyiponga. Oandyu ya Huku yakuatele mo Egitu, aipaa oviveli aviho. Jeova wapopilile Moisesi okuti oviveli vio Isilayeli vipondola okuhupa inkha ova Isilayeli vapola ohonde yongi yopasikwa aveinyanyena povikulilo vionombundi mbavo. (Êxodo 12:1-13, 21-23) Ngatyo valinga. Konyima elongolo olio alimono otyiponga otyinene. Avakala meliva pokati kelunga enkhuhu novita vio Egitu. Jeova apopila vali Moisesi, alinge omahuviso omaande elunga aelitepula pokati.—Êxodo 14:13, 21.

17, 18. Omonkhalelo patyi Jesus omoyovoli omunene tyipona Moisesi?

17 Namphila ononkhalelo ombo mbeyovo ononene, mahi eyovo Jeova alinga meyina lia Jesus onene unene. Mu Jesus omo ovanthu aveho vokutavela mavayovokela konkhali. (Romanos 5:12, 18) Iya eyovo olio “eyovo lihapu.” (Hebreus 9:11, 12) Eyina lia Jesus lihangununa okuti “Jeova eyovo.” Jesus, ngo muyovoli wetu ine omuhupisi, ketuyovola vala kononkhali mbetu mbokohale, mahi wikuka ondyila opo tukamone omueyo omuwa komutue wandyila. Mokuvepola monkhali, Jesus uyolola ovalanduli vae konyengo ya Huku, nokuveentela oumpanga umue ouwa na Jeova.—Mateus 1:21.

18 Eyovo lio nonkhali Jesus aava, muakutikinya okuhupiswa monkhali nononkhia. Opo unoñgononke oityi otyo tyihangununa, soka etyi Jesus aile meumbo lio mulume umue utiwa o Jairu, ankho una omona womanima 12 wankhia. Jesus apameka Jeiru okuti: “Wahatile owoma, kala vala nekolelo, omona wove mahupu.” (Lucas 8:41, 42, 49, 50) Tyotyili omukaitu atutila! Upondola okusoka ehambo liali novohe? Ovo vapondola okusoka ehambu malikakalako tyina “aveho vekahi momalangalo mavekeiva ondaka ya [Jesus] avatundumo,” okututila. (João 5:28, 29) Tyotyi, Jesus Omuyovoli nomuhupisi wetu.—Tanga Atos 5:31; Tito 1:4; Revelação 7:10.

19, 20. (a) Okusokolola kotyilinga tya Jesus Moisesi omunene tyitukalesa ñgeni? (b) Oityi matyikapopia monthele onkhuavo?

19 Okunoñgonoka okuti tupondola okukuatesako ovanthu opo vapole esilivilo keyovo lia Jesus, tyituavela ondondo yokupopia ondaka ya Huku movilinga viokuivisa nokulongesa. (Isaías 61:1-3) Tupu, okusokolola nawa kotyilinga tya Jesus nga Moisesi omunene, tyiyawisa onthumbi yetu yokuti mayovola ovalanduli vae tyina makoyesa ouye uno wovivi.—Mateus 25:31-34, 41, 46; Revelação 7:9, 14.

20 Tyityili, Jesus o Moisesi omunene. Walinga ovipuka ovinyingi vihuvisa, Moisesi ehevilile okulinga. Onondaka mba Jesus ngo muuli novilinga viae ngonkhala-kati, vikuatesako ovanthu aveho. Ngo muyovoli, Jesus kayovolele vala ovanthu momuvo wehehi, mahi waeta eyovo liapeho pala ovanthu. Nkhele, tupondola okunonoka unene nkhonthele ya Jesus okulilingesila kovanthu vokohale vekolelo. Onthele onkhuavo maikapopia oñgeni Jesus o David omunene na salomau omunene.

Okuti Ove Upondola Okuhangununa?

Oñgeni Jesus omunene tyipona Moisesi ngo:

• muuli?

• nkhala-kati?

• muyovoli?

[Okakasa/​Olutalu pefo 26]

Jesus ankho welifua na Moisesi

◻ Aveho vasilepo ovilinga viavo ovinene pala okuundapela Jeova, novanthu vae.​—2 Coríntios 8:9; Filipenses 2:5-8; Hebreus 11:24-26.

◻ Aveho ankho vaholovonwa na Jeova.​—Marcos 14:61, 62; João 4:25, 26; Hebreus 11:26.

◻ Aveho veile menyina lia Jeova.​—Êxodo 3:13-16; João 5:43; 17:4, 6, 26.

◻ Aveho ankho vena omutima weliola.​—Números 12:3; Mateus 11:28-30.

◻ Aveho vakuatesileko ovanthu ovanyingi okuveavela okulia.​—Êxodo 16:12; João 6:48-51.

◻ Aveho vaundapele ngovakoyesi, novaavi vovitumino.​—Êxodo 18:13; Malaquias 4:4; João 5:22, 23; 15:10.

◻ Aveho ankho vaholovonwa opo vakale ononkhalamutue mondyuo ya Huku.​—Números 12:7; Hebreus 3:2-6.

◻ Aveho ankho vapopiwa okuti onombangi mbekolelo mba Jeova.​—Hebreus 11:24-29; 12:1; Revelação 1:5.

◻ Etyi Moisesi na Jesus vankhia, Huku wakotesa omalutu avo.​—Deuteronômio 34:5, 6; Lucas 24:1-3; Atos 2:31; 1 Coríntios 15:50; Judas 9.

    Nyaneka Publications (1998-2026)
    Lupukamo
    Nyingila
    • Nyaneka
    • Tuma
    • Likoyela
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Etyi Tyilingwa Pokunyingilamo
    • Etyi Munyingilwa
    • Etyi Tyilingwa Pokunyingilamo
    • JW.ORG
    • Nyingila
    Okutuma