Mesiya! Waholovonua na Huku Opo Etuyovole
“Mokonda, ngetyi mu Andau aveho vankhia, tupu mu Kristu aveho mavakakala nomuenyo.”—1 CORÍNTIOS 15:22.
1, 2. (a) Oñgeni Andre na Filipe valingile etyi vavasa Jesus? (b) Omokonda yatyi tupopila okuti tuna vali omalekeso okuti Jesus o Mesiya tyipona Ovakristau votete?
ANDRE wapopilile omukulu wae Petulu okuti “tuavasa Mesiya.” Ankho una onthumbi yokuti Jesus yo ko Nazare Omulembulwa wa Huku. Filipe etavela, iya akaovola epanga liae Natanaele, emupopila okuti: “Tuavasa una wahonekua na Moisesi, Novauli, no Movitumino, Jesus, omona wa Jose ko Nazare.” —João 1:40, 41, 45.
2 Okuti noove utavela okuti Jesus o Mesiya walaelue, ‘Onkhalamutwe yeyovo’ waholovonua na Jeova? (Hebreus 2:10) Hono, tuna vali unene omalekeso okuti Jesus o Mesiya tyipona ovalanduli vae votete. Tunde pokutyitwa kua Jesus alo petutilo liae, Ondaka ya Huku ilekesa nawa okuti oe o Kristu. (Tanga João 20:30, 31.) Tupu Ombimbiliya ilekesa okuti Jesus matualako okufuisapo otyilinga tyae tyou Mesiya natyina ekahi keulu. (1 Coríntios 15:22; João 6:40) Okutala kuetyi welilongesa Mombimbililya nove hono upondola okupopia okuti “navasa Mesiya”. Mahi tete tutalei oñgeni ovalongwa ovo votete vapopile nonthumbi okuti vavasa Mesiya.
“Otyaholekwa tya Huku” Konthele ya Mesiya Tyaholololwa Katutu-Katutu
3, 4. (a) Oñgeni ovalongwa votete ankho vapondola ‘okuvasa Mesiya’? (b) Omokonda yatyi ove upopila okuti Jesus oe vala wafuisapo omaulo aeho konthele ya Mesiya?
3 Oñgeni ovalanduli votete va Jesus ankho vapondola okukala nonthumbi yokuti oe o Mesiya? Jeova waundapesa ovauli opo ahololole katutu-katutu omanyingilikilo okuya kua Mesiya. Omunongo umwe konthele Yombimbiliya, waeleka omanyingilikilo oo, novinthimbu viotyilolo tyatetaululwa. Soka ñgeno ovanthu ovanyingi vehelii, pahe avelivasi mondyuo imwe kese umwe watyinda otyinthimbu tyotyilolo otyo. Inkha ovinthimbu ovio vitopekenyua kumwe avikala vali otyilolo tyelifuilapo, upondola okusoka okuti kuna omunthu wetyitetaulula atumikisa kese tyinthimbu kovanthu ovo aveho. Nga kese tyinthimbu tyotyilolo otyo, kese eulo lipopia konthele ya Mesiya, otyinthimbu tyakolela tyenyingilikilo lia Mesiya.
4 Etyi Jesus afuisapo omaulo konthele ya Mesiya okuti welihakamo vala? Omunongo umwe wati monkhalelo omaulo omunthu efuisapo konthele ya Mesiya okulihakamo vala “katyipondola.” Ngotyo, omunongo oo wapopia omaulo kafwisiluepo okulihakamo. “Jesus oe vala wetyivila okufuisapo omaulo oo aeho.”
5, 6. (a) Oñgeni ekoyeso lia Satanasi malilingwa? (b) Oñgeni Huku katutu-katutu ahololola onthuko ‘yombuto’ yalaelwe?
5 Omaulo konthele ya Mesiya oo “otyaholekwa tya Huku,” okuna ononthele ononyingi mbakolela ouye auho. (Colossenses 1:26, 27; Gênesis 3:15) Otyaholekwa otyo ankho muakutikinya ekoyeso lia Satanasi Eliapu, “onyoka yokonthuko,” waetela ovanthu onkhali no nonkhia. (Revelação 12:9) Oñgeni ekoyeso olio ankho malilingwa? Jeova wapopile okuti “ombuto” “yomukai” maimiangula omutwe wa Satanasi. “Ombuto” oyo ankho yokuaulwa, maikamiangula omutwe wa Satanasi, aimaneko onondingavivi, nomauvela, no nonkhia. Anthi, Satanasi ankho wesukisa okuyekwa na Huku opo anumate kotyikomeko “tyombuto” yomukai.
6 Jeova katutu-katutu watualako okuhololola olie ankho makala “ombuto” yalaelwe. Huku waanena Abraiau okuti: “Omalongo aeho kombanda yoohi, maekeliavela ononkhano onongwa menyina liombuto yove.” (Gênesis 22:18) Moisesi waulile okuti Ombuto oyo maikakala “omuuli” omunene tyipona Moisesi. (Deuteronômio 18:18, 19) David walaelue okuti Mesiya matundu mombuto yae, amphiñgana otyipundi tyoutumini wa David apeho. Konyima ovauli ovakuavo navo avetyipopi.—2 Samuel 7:12, 16; Jeremias 23:5, 6.
Omanyingilikilo Alekesa Okuti Jesus o Mesiya
7. Omonkhalelo patyi Jesus atunda “momukai” wa Huku?
7 Huku watumine Omona Wae, una atetekela okutunga, atunde pokati keongano lio noandyu keulu likahi ngomukai wae, opo akale “ombuto” yalaelwe. Otyo ankho tyesukisa Omona wongunga wa Huku ‘elilule’ omuenyo wokeulu, eya okutyitwa omunthu wopahitu wehena nkhali. (Filipenses 2:5-7; João 1:14) Maliya ‘watulilue’ nospilitu sandu, okulekesa okuti omona makutula “matiwa osandu, Omona wa Huku.”—Lucas 1:35.
8. Oñgeni Jesus afuisapo eulo konthele ya Mesiya etyi elipakula pala okumbatisalwa momeva?
8 Omaulo apopia konthele ya Mesiya alekesile opi, nonalupi Jesus mekeya. Jesus watyitililue ko Mbelei ngetyi tyapopilwe. (Miquéias 5:2) Kohale ova Judeu ankho vemukevelela unene. Etyi nkhele Mesiya eheneye vamwe ankho vapula konthele ya João Batista okuti: “Okuti ou oe o Kristu?” João Batista akumbulula okuti: “Kukahi nokuya una omunene vali tyipona ame.” (Lucas 3:15, 16) Jesus mokueya ku João Batista menima 29 P.K puetyi ena omanima 30, ankho ukahi nokulilekesa momuvo wanakua okuti oe o Mesiya. (Daniel 9:25) Oe wahimbikile ovilinga viae viokuivisa no nondaka ombu: “Omuvo wanakua ukahi nokufuisuapo, ouhamba wa Huku ukahi nokuhika.”—Marcos 1:14, 15.
9. Namphila ankho ovalongwa va Jesus kavanoñgonokele nawa onthumbi patyi valekesa?
9 Ovanthu ankho vemukevela, vesukisa okupilulula omalusoke avo. Ovanthu vahambukililwe Jesus okuti Ohamba. Mahi ankho kavanoñgonokele nawa okuti outumini wae maukeya komutwe, nokuti ombala yae maikakala keulu. (João 12:12-16; 16:12, 13; Atos 2:32-36) Moluotyo, etyi Jesus apula okuti “ame amelie?” Petulu tyihasete akumbulula okuti: “Ove, ove Kristu, Omona wa Huku wokuna omuenyo.” (Mateus 16:13-16) Tupu ongotyo Petulu akumbululile etyi ovanyingi vasapo Jesus mokonda kavanoñgonokele elongeso liae.—Tanga João 6:68, 69.
Tehelela Mesiya
10. Omokonda yatyi Jeova atonekela vali okuti tyesukisa okutehelela Omona wae?
10 Keulu, Omona wa Huku wongunga wali oandyu yokuna epondolo enene. Pano pohi, Jesus wali “polukalo lua Tate” yae. (João 16:27, 28) Oe wati: “Onondaka ndyikahi nokulongesa hambangeko, omba una wanthuma.” (João 7:16) Opo Jeova alekese vali nawa okuti Jesus oe o Mesiya, etyi apilululwa tyityatyo wati: “Mutehelelei.” (Lucas 9:35) Enga, ankho vena okutehelela ine okutavela Omuholovonwa oo. Otyo tyesukisa ekolelo novilinga oviwa—ovipuka ovio vivali viakolela pala okuhambukiswa Huku nokumona omuenyo wahapu.—João 3:16, 35, 36.
11, 12. (a) Omokonda yatyi ova Judeu kohale vaanyene okuti Jesus o Mesiya? (b) Ovalie ankho vena ekolelo mu Jesus?
11 Namphila Jesus ankho ena omanyingilikilo omanyingi alekesile okuti oe o Mesiya, ova Judeu ovanyingi kavemutavelele. Omokonda yatyi? Mokonda ankho vena omalusoke avo muene konthele ya Mesiya. Tupu ankho vasoka okuti meya okukala mesiya wo pulitika meveyovola moupika mo Roma. (Tanga João 12:34.) Moluotyo, ankho kavetavela Mesiya wapopiua momaulo okuti meya okutombwa, nokuyalwa novanthu, makala nomuihamo nokunoñgonoka ouvela okuhulililako aipawa. (Isaías 53:3, 5) Alo umwe Ovalongwa vamwe va Jesus vanumanene etyi eheveyovolele moupika wa vana vevetumina. Mahi, vatuaileko nekolelo, iya pomuvo wanakua avanoñgonoka nawa ovipuka ovio.—Lucas 24:21.
12 Ehunga ekuavo ovanthu vehetavelelele Jesus okuti o Mesiya, omalongeso ae amwe ovanyingi vasoka okuti epuiya okuetavela. Pala okunyingila mouhamba tyesukisa ‘okuliyala ove muene’ ‘nokulia’ ohitu nohonde ya Jesus, ‘nokutyitwa otyivali’ ‘nokuhalingi onthele youye.’ (Marcos 8:34; João 3:3; 6:53; 17:14, 16) Vokuelipakako, novahona, no vemphinia, ankho vasoka okuti ovitumino ovio viepuiya okuendelamo. Anthi, ova Judeu vomutima weliola vetavelele okuti Jesus o Mesiya, ngetyi tyalingile ova Samaria vamwe vatile: “Omulume ou tyotyili oe omuyovoli wouye.”—João 4:25, 26, 41, 42; 7:31.
13. Oñgeni Jesus anumatwa kotyikomeko?
13 Jesus wapopile okuti makahitiswa novanene-nakwa, apapelwa momuti no Nosindiyu, mahi monthiki yatatu, apinduluapo. (Mateus 20:17-19) Onondaka apopilile Ombonge onene yo va Judeu okuti oe “o Kristu Omona wa Huku,” vembuti ehingano. (Mateus 26:63-66) Pilatu kavahile mu Jesus ‘natyike tyimuipaesa,’ mahi, mokonda ova Judeu vemukuluminya kononkhono, Pilatu ‘evepakulila Jesus ngetyi ankho vahanda.’ (Lucas 23:13-15, 25) Ngotyo ‘vaanya’ “Onkhalamutwe yomuenyo” avemupakula aipawe namphila ankho tyimoneka nawa okuti watumua na Huku. (Atos 3:13-15) Mesiya ‘atetuako’ ngetyi tyapopile omaulo, etyi apapelwa momuti Monthiki yo Pasikwa yo 33 P.K. (Daniel 9:26, 27; Atos 2:22, 23) No nonkhia ombo onombi, Jesus wamona ononkhumbi mbokunumatwa kotyikomeko ngetyi tyapopile Gênesis 3:15.
Omokonda Tyatyi Mesiya Ankho Ena Yokuipawa
14, 15. (a) Omahunga patyi evali Jeova ayekela Jesus aipawe? (b) Oityi tyalingile Jesus etyi atutiliswa?
14 Jeova wayeka Jesus aipawe mokonda yomahunga evali akolela. Tete ekolelo lia Jesus alo kononkhia tyatetulula onthele imwe yakolela yo “tyaholekwa tya Huku.” Oe walekesa okuti omunthu wehena nkhali upondola okutualako “nonthilo na Huku” nokuamena ouhamba wa Huku namphila amoneswa ononkhumbi ononene na Satanasi. (1 Timóteo 3:16) Vali Jesus wati ‘Omona womunthu weya . . . okuava omuenyo wae ngofeto pala okuyovola ovanthu ovanyingi.’ (Mateus 20:28) “Ofeto oyo yeyovo” yokuafuapo, yafeta onkhali ovana va Andau vapiñgana, nokuikula ondyila yomuenyo wahapu pala vana vetavela okuti Jesus waholovonua na Huku opo etuyovole.—1 Timóteo 2:5, 6.
15 Etyi akala ononthiki ononthatu melangalo Jesus atutiliswa, amoneka kovalongwa vae mokueenda kononthiki 40, okulekesa okuti una omuenyo, iya eveavela vali onondonga. (Atos 1:3-5) Konyima alondo keulu akapakula ku Jeova esilivilo enene liotyilikutila tyae, nokukevelela omuvo wanakua tyina amakala Ohamba Mesiya. Putyina akevelela, oe ankho una ovilinga ovinyingi pala okulinga.
Ufuisapo Otyilinga Tyae Tyou Mesiya
16, 17. Popia oityi Jesus alingile etyi alonda keulu nga Mesiya.
16 Mokueenda kuomanima tunde petutilo liae, Jesus o Hamba yewaneno lio Vakristau, ukahi nokuhongolela ovilinga vialio. (Colossenses 1:13) Momuvo wanakua, Jesus mahimbika okulekesa okuti o Hamba Youhamba wa Huku, mokutumina kombanda yoohi aiho. Omaulo Ombimbiliya novipuka viaenda mouye, vilekesa vali nawa okuti wahimbika okutumina tunde menima 1914, nokuti “onthyulilo youye” ikahi popepi. (Mateus 24:3; Revelação 11:15) Etyi pakala vala katutu, wahongolela onoandyu onosandu avataata Satanasi novilulu viae keulu.—Revelação 12:7-10.
17 Ovilinga viokuivisa nokulongesa Jesus ahimbikile menima 29 P.K vikahi nokuhika konthyulilo. Apa katutu makakoyesa ovanthu aveho. Konyima makapopila vana vekahi ngonongi, vetavela okuti omuyovoli waholovonua na Jeova okuti: “Piñganei ouhamba wapongiyua pala onwe tunde ponthyimbi youye.” (Mateus 25:31-34, 41) Vana vaanya okuti Jesus Ohamba mavakahanyaunuako, tyina makatumina omambamba onoandyu pala okunyimako onondingavivi. Okuhulililako, Jesus makakuta Satanasi novilulu viae evepake “mokaleya.”—Revelação 19:11-14; 20:1-3.
18, 19. Oityi Jesus makafuisapo motyilinga tyae tyou Mesiya? Iya tyo matyikaetela tyi ovanthu vokutavela ku Huku?
18 Mokueenda Kuovityita Ekwi Vioutumini wae, Jesus makafuisapo atyiho tyakutikinya momanyina ae aeho enkhimano “Omulongesi Uhuvisa, Huku Yepondolo, Tate Yaapeho, Ohamba Yombembwa.” (Isaías 9:6, 7) Outumini wae Wouhamba maukatuala ovanthu aveho komuenyo wehena nkhali, alo umue vana vankhia mavakatutiliswa. (João 5:26-29) Mesiya makahongolela ovanthu vana vahanda “konondyivindyivi mbomeva omuenyo.” Ngotyo, ovanthu vokutavela mavakala noupanga wombembwa na Jeova. (Tanga Revelação 7:16, 17.) Tyina ovanthu vamalolwa otyikando tyahulililako, onondingavivi ambuho okukutikinyamo Satanasi ‘mavakayumbwa metala liotupia,’ ngotyo omutwe “wonyoka” maukamiangulwa.—Revelação 20:10.
19 Jesus makafuisapo otyilinga tyae nga Mesiya monkhalelo ihuvisa nokuaoya! Omphangu yombembwa pano pohi maikeyula ovanthu vayovoka mavakakala apeho nekongoko liafuapo nombembwa. Enyina likola lia Jeova malikasukukiswa omatendeleyo aeho lialingilwa, ouhamba wae wavilapo nokuaviuka maukaamenwa tyokuaoya. Aveho vakevelela epingo enene vetavela Komulembulwa wa Huku!
Okuti ove wavasa Mesiya?
20, 21. Omahunga patyi una pala okupopila vakuenyi konthele ya Mesiya?
20 Tunde mo 1914 tukahi momuvo utiwa o pa·rou·siʹa ine okweya kua Kristu. Namphila okuya kwo Hamba Youhamba wa Huku kakumoneka komaiho ovanthu, mahi kumonekela komaulo ekahi nokufuisuapo. (Revelação 6:2-8) Anthi, ngetyi tyalingile ova Judeu kohale, ovanthu ovanyingi hono, kavesukile novipuka vilekesa okuti Mesiya weyale. Navo vahanda mesiya wo pulitika ine umwe makaundapa novatumini vopulitika. Anthi, ove wetyinoñgonoka okuti Jesus pahe Ohamba Youhamba wa Huku. Kuahambukilwe etyi wetyinoñgonoka? Ngetyi tyalingile ovalongwa votete, nove tyikuavela ondundo yokuti: “Onthue tuavasa Mesiya.”
21 Hono, tyina upopia konthele yotyili, okuti utoneka okupopia otyilinga tya Jesus tyou Mesiya? Okulinga ngotyo, matyiyawisa esuko liove konthele yetyi alinga pala ove, netyi ekahi nokulinga pahe, netyi makalinga komutwe. Ngetyi tyalingile Andre na Filipe, nove tyotyili ukahi nokupopila ombunga yove nomapanga konthele ya Mesiya. Omokonda yatyi uhapopila vali navo nombili, ovelekesa okuti Jesus Kristu oe o Mesiya walaelue, waholovonua na Huku opo etuyovole?
Okuti Ove Upondola Okuhangununa?
• Oñgeni ovalongwa votete ankho vapondola okuvasa Mesiya?
• Omahunga patyi evali akolela Jesus aipaelwa?
• Oityi Jesus nkhele makalinga opo afuisepo otyilinga tyae tyou Mesiya?