Kuatesako Vakuenyi Okuvasa Ovilinga Mewaneno
“Kese una walongesua nawa, makala ngomulongesi wae.”—LUCAS 6:40.
1. Mokueenda kuovilinga via Jesus pano pohi, oñgeni aonganeka eongano?
POKUMANUHULA o Evandyeliu, apostolu João wahoneka okuti: “Tyotyili, tupu kuna ovipuka ovinyingi Jesus alinga, inkha viahonekelwe aviho omu viaendela, ñgeno omikanda viatyo mouye kaviafuilemo.” (João 21:25) Povipuka aviho Jesus alinga momuwo uhehi wovilinga viae viokuivisa, waovola nombili, nokulongesa, nokuonganeka ovalume ankho vena okutualako novilinga viae. Etyi akondoka keulu menima 33 P.K., Jesus wasapo eongano limwe etutu liahimbika okuliyawisa liwa-liwa alikala enene.—Atos 2:41, 42; 4:4; 6:7.
2, 3. (a) Oityi ovalume vambatisalwa vesukisila liwa okuovola ovilinga mewaneno? (b) Oityi matulilongesa monthele ei?
2 Mokonda ovaivisi Vouhamba valamba po nomiliau epanduvali vekahi nokuundapa nombili momawaneno alamba po 100.000 mouye auho hono, pesukisa unene ovalume pala okuhongolela ewaneno. Moluotyo, kuesukisa unene ovakulu vewaneno. Vana vaovola ovilinga ovio, vapandwa mokonda “vahanda ovilinga oviwa.”—1 Timóteo 3:1.
3 Mahi, okukala tyafuapo pala ovilinga mewaneno katyiya vala ngotyo. Okulilongesa mosikola ine okukala nounongo hatyoko matyifuisapo omulume opo alinge ovilinga ovio. Omuenyo wae wesukisa okulikuata netyi tyiitwa Mombimbiliya pala ovakuatate vahanda ovilinga mewaneno. Oñgeni ovalume mewaneno vapondola okukuatesuako opo vakale tyafuapo pala ovilinga ovio? Jesus wati: “Kese una walongesua nawa, makala ngomulongesi wae.” (Lucas 6:40) Monthele ei, matulilongesa ononkhalelo mbumwe Tatekulu Omulongesi, Jesus Kristu, akuatesileko ovalongwa vae okukala tyafuapo pala ovilinga ovinene, nokutala oityi tupondola okulilongesilako.
“Ame Nemuihana Okuti Mumapanga”
4. Oñgeni Jesus alekesa okuti ankho epanga liotyotyili liovalongwa vae?
4 Jesus ankho epanga liovalongwa vae, ankho kevetale ngatyina ovatutu. Oe wakalele navo omuvo omunyingi, ankho uveyumba onthumbi, iya ‘evepopila ovipuka aviho eiva ku Tate yae.’ (Tanga João 15:15.) Soka kehambu vakalele nalio etyi Jesus akumbulula epulo liavo liati: “Olipi enyingilikilo malilekesa okuti ove weyale, no lionthyulilo youye?” (Mateus 24:3, 4) Tupu, wapopia novalanduli vae omalusoke ae noñgeni ankho elitehelela. Motyinthiki apakulwa, Jesus waile na Petulu, na Tiagu, na João motyikunino tyo Getsemani, elikuambela nomutima auho momuwo oo wepuiya. Ono apostolu ombo kaveivile etyi Jesus ankho apopia melikuambelo, mahi ankho vetyii okuti oe ukahi nokumona unene ononkhumbi. (Marcos 14:33-38) Soka kesilivilo enene ono apostolu ombo ononthatu vapolako. (Marcos 9:2-8; 2 Pedro 1:16-18) Oupanga wapama wa Jesus novalongwa vae weveavela ononkhono ankho vesukisa opo vatualeko novilinga viakolela ankho vena okulinga.
5. Oñgeni ovakulu vewaneno vakuatesako vakuavo?
5 Nga Jesus, ovakulu vewaneno hono vena okukuatesako vakuavo nokukala omapanga avo. Vesukisa okukala nohole navo, nokulekesa okuti vesuka unene navo. Ovakulu vewaneno vaimbuka okuti pena ovipuka vahapondola okupopia novakuatate mahi vayumba onthumbi muvo. Anthi, vesukisa okupopia novakuatate ovipuka velilongesa Mondaka ya Huku. Ovo kavapondola okusoka okuti vakolela vali tyipona ovakuatesiko vovakulu vewaneno mokonda vala ovakuendye. Mahi, vevetala ngatyina ovalume valongoka mopaspilitu, valinga ovilinga viakolela pala ouwa weuaneno.
“Ame Nemuavela Ongeleka”
6, 7. Popia ongeleka Jesus aavela ovalongwa vae noñgeni yevekuatesako.
6 Namphila ovalongwa va Jesus ankho vapanda ovipuka viopaspilitu, ovikando vimwe olusoke luavo ankho luhongiliyua nonkhalelo vatekulwa nontheto yavo. (Mateus 19:9, 10; Lucas 9:46-48; João 4:27) Mahi, Jesus kalingile onya ovalongwa vae. Tupu ankho keveiti valinge ovipuka vehevili, nokuhevetumu okulinga ovipuka oe muene ahalingi. Jesus walongesile ovalongwa vae nongeleka yae ongwa.—Tanga João 13:15.
7 Ongeleka patyi Jesus asila ovalongwa vae? (1 Pedro 2:21) Oe watuaileko nonkhalelo yomuenyo yapepuka, moluotyo waundapesa omuvo wae opo alongese vakuavo. (Lucas 9:58) Jesus ankho weliola omutima iya apeho ankho ulongesa etyi tyikahi Movihonekwa. (João 5:19; 17:14, 17) Oe ankho wapepuka omutima nokuna okankhenda. Ankho ulinga ovipuka aviho nohole. (Mateus 19:13-15; João 15:12) Ongeleka ongwa ya Jesus yakuatesileko ono apostolu mbae. Yakuatesileko Tiagu okukala nomutima wakola nokuumbila Huku alo aipawa. (Atos 12:1, 2) João watuaileko nekolelo momanima alamba po 60.—Revelação 1:1, 2, 9.
8. Ongeleka patyi ovakulu vewaneno vaava kovakuendye navakuavo?
8 Ovakulu vewaneno vahaundapela-ndyambi, nokueliola omutima, nokuna ohole, ongeleka ongwa pala ovakuendye. (1 Pedro 5:2, 3) Tupu, ovakulu vewaneno vena ehambu liokuti vakuavo mavahetekela ongeleka yavo ongwa yekolelo, nomokulongesa, no momuenyo Woukristau, no movilinga viokuivisa.—Hebreus 13:7.
‘Jesus Weveavela Ovitumino Evetumu Vakaivise’
9. Oñgeni tutyii okuti Jesus walongesa ovalongwa vae opo vatualeko novilinga viokuivisa?
9 Konyima yokuundapa nombili movilinga viokuivisa omanima evali, Jesus watuma ono apostolu mbae 12 vakaivise. Mahi, tete wevelongesa. (Mateus 10:5-14) Etyi aavela okulia ovanthu ovanyingi kehuviso, Jesus watolela ovalongwa vae oñgeni ahanda vaonganeke ovanthu nokuveavela okulia. (Lucas 9:12-17) Jesus walongesa ovalongwa vae, okuveavela ehongolelo liayandyuluka. Nelongeso olio vapewa, kumwe nombatelo yospilitu sandu, ono apostolu vaonganeka ovilinga vimwe ovinene viokuivisa viahimbika menima lio 33 P.K.
10, 11. Oñgeni ovakulu vewaneno novakuavo valongesa ovalume okuundapela ewaneno?
10 Hono, okulongesa omunthu tyihimbika tyina omunthu etavela okulongeswa Ombimbiliya. Tuesukisa okumukuatesako okutanga nawa. Putyina tutualako okumulongesa, tupu tumukuatesako movipuka ovikuavo. Tyina ahimbika okuenda komaliongiyo, melilongesa etyi esukisa okulinga opo elihonekese Mosikola Yovilinga via Huku, nokukala omuivisi uhenembatisalwe. Tyina amambatisalwa, ovakuatate vapondola okumuavela ovilinga ovikuavo, ngokusukukisa Ondyuo Yomaliongiyo novikuavo viesukisamo. Tupu, omukuatate upondola okukuateswako okunoñgonoka etyi esukisa okulinga opo akale omukuatesiko wovakulu vewaneno.
11 Pokuavela ovilinga omukuatate wambatisalua, omukulu weuaneno, uhangununa nawa oñgeni eongano liundapa nokumuavela onondonga esukisa. Omukuatate ukahi nokulongeswa una okunoñgonoka nawa etyi atumwa okulinga. Inkha ketyivilile okulinga nawa etyi atumwa, omukulu weuaneno kamatokola liwa okuti oe kafuilepo. Anthi, memuhangununina vali noluembia etyi esukisa okulinga no ñgeni metyilingi. Ovakulu veuaneno vehole unene okukuatesako ovakuatate okulinga nawa ovilinga viavo, mokonda vetyii okuti okuundapela vakuavo mewaneno matyiveetela ehambu.—Atos 20:35.
“Una Utehelela Elondolo Omunandunge”
12. Omokonda yatyi elondolo lia Jesus lievekuatesileko?
12 Jesus walongesile ovalongwa vae mokuveavela onondonga mbelikuata netyi vesukisa. Mongeleka, waviyulile Tiagu na João mokonda vahandele okuita otupia keulu pala okuipaa ova Samaria vahahandele okuvetambula. (Lucas 9:52-55) Etyi me ya Tiagu na João eya ku Jesus okuita opo ovana vae vakakale no nomphangu onongwa Mouhamba, Jesus wevepopila okuti: “Okupumphama kokulio kuange no kokumbili kuange, ndyitupu epondolo liokutyaava, mahi otya vana vala Tate yange etyipongiyila.” (Mateus 20:20-23) Apeho, Jesus waavelele onondonga mbayandyuluka nawa, mbaviuka, nokuelikuata nonondonga mba Huku. Oe walongesile ovalongwa vae okusoka konondonga ombo. (Mateus 17:24-27) Tupu waimbukile okuti ovo ovakuankali, iya ovipuka vimwe kavetyivili okuvilinga. Oe ankho waava onondonga nohole yotyotyili.—João 13:1.
13, 14. (a) Olie wesukisa elondolo? (b) Onondonga patyi mbumwe ovakulu vewaneno vapondola okuavela ovakuatate?
13 Ovalume aveho vaovola okuvasa ovilinga mewaneno lio Vakristau vesukisa okutavela elondolo Liovihonekwa nokuendelamo. Provérbios 12:15 yati: “Una utavela elondolo omunandunge.” Omukuatate umwe wati: “Naimbuka okuti otyitateka tyange okusoka okuti himetyivili okulinga ovilinga oviwa mewaneno. Nakuateswako no nondonga napewa nomukulu umwe meunaneno.”
14 Inkha ovakulu veuaneno vatala okuti omukuatate umwe kekahi nokupewa ovilinga mokonda yotyituwa otyivi ena, vaovola okumukuatesako nomutima wapoleya. (Gálatas 6:1) Pamwe, tyesukisa okumuviyula mokonda yotyituwa tyimwe. Mongeleka, inkha omukuatate umoneka ngoti ulinga ovipuka nondende, omukulu upondola okumukuatesako, okulekesa okuti Jesus wali omuivisi Wouhamba wombili, iya watuma ovalanduli vae vemuhetekele. (Mateus 28:19, 20; Lucas 8:1) Inkha omukuatate umoneka okuti una elungavi, omukulu umwe weuaneno wesukisa okumupopila oñgeni Jesus akuatesileko ovalongwa Vae okutala otyiponga tyokuhanda okulipaka kounene. (Lucas 22:24-27) Iya inkha omukuatate una eyembelo liokupaka onkhongo? Makuateswako nongeleka yomupika waanyene okuevela ongele onthutu, putyina oe aevelwa ongele onene vali. (Mateus 18:21-35) Otyiwa ovakulu vewaneno vaave onongonga apeho tyina tyesukisa.—Tanga Provérbios 27:9.
“Lilonga ove Muene”
15. Oñgeni ombunga yomulume ipondola okumukuatesako okuvatela vakuavo?
15 Ovakulu veuaneno vesukisa okukuatesako ovalume okuvasa ovilinga mewaneno, mahi tupu vakuavo vapondola okuvekuatesako. Mongeleka, ombunga yomulume yesukisa okumukuatesako okuovola ovilinga mewaneno. Iya inkha omulume omukulu weuaneno, upondola okukuatesuako nomukai woluembia no vana ovanandunge. Vaimbuka okuti oe wesukisa okuavela ewaneno omuvo wae no nonkhono. Iya omulume uhambukwa unene tyina ombunga yae imukuatesako opo afuisepo nawa ovilinga viae. Tupandula unene ono mbunga mbovakulu vomawaneno mbulinga ngotyo.—Provérbios 15:20; 31:10, 23.
16. (a) Otyilinga tyokuovola okuvasa ovilinga mewaneno haunene otyalie? (b) Oñgeni omukuatate apondola okuvasa ovilinga mewaneno?
16 Namphila vakuavo vapondola okumukuatesako, omukuatate oe una okulekesa okuti tyili uhanda okukuatesako vakuavo. (Tanga Gálatas 6:5.) Tyotyili, omukuatate kesukisile okukala omukulu weuaneno ine omukuatesiko wavo opo akuateseko vakuavo, nokuundapa nombili movilinga viokuivisa. Mahi, okuovola ovilinga mewaneno tyihanda okulinga ononkhono mbokufuisapo ovitumino viaitwa Movihonekwa. (1 Timóteo 3:1-13; Tito 1:5-9; 1 Pedro 5:1-3) Moluotyo inkha omulume uhanda okuundapa ngomukulu weuaneno ine omukuatesiko wavo, mahi, nkhele kenepewe ovilinga ovio, wesukisa okutala oityi esukisa okulinga vali nawa. Otyo tyesukisa okutanga apeho Ombimbiliya, nokulilongesa nombili, nokusokolola nawa kuetyi elilongesa, nokulinga omalikuambelo atunda momutima, nokuundapa nombili movilinga viokuivisa. Mokulinga ngotyo oe ukahi nokulandula elondolo eli Paulu apele Timoteo, liati: “Lilonga okukala nonthilo na Huku.”—1 Timóteo 4:7.
17, 18. Oityi omukuatate malingi inkha usoka okuti kafuilepo ine utupu ehando liokuvasa ovilinga?
17 Mahi inkha omukuatate kaovola ovilinga mokonda ulitehelela okuti kametyivili? Otyiwa, asoke kuetyi Jeova Huku na Jesus Kristu vetulingila. Tyotyili, Jeova “ututyindilako omulemo wetu kese nthiki.” (Salmo 68:19) Moluotyo, Tate yetu keulu upondola okukuatesako omukuatate okufuisapo nawa otyilinga tyae mewaneno. Omukuatate uhekahi nokuundapa ngomukulu weuaneno ine omukuatesiko wavo, otyiwa asoke okuti eongano lia Huku liesukisa unene ovalume valongoka nawa opo vapewe ovilinga. Okusoka kuotyo tyipondola okukuatesako omukuatate okulinga ononkhono mbokuyekapo omalusoke ahaviukile. Oe upondola okulikuambela okuita ospilitu sandu, nokuhinangela okuti otyinyango tyospilitu oyo, tyakutikinya ombembwa nokulikondola omutima, ovituwa viesukisa opo ahakale notyiho ine omalusoke omavi. (Lucas 11:13; Gálatas 5:22, 23) Oe upondola okukala nonthumbi yokuti Jeova uyamba aveho vaovola ovilinga nehando liaviuka.
18 Iya inkha omukuatate kaovola ovilinga mokonda kahande? Oityi matyikuatesako una uhahande vali ovilinga? Apostolu Paulu, wahoneka okuti: “[Huku] ukahi nokuundapa mokati kenyi, opo mukale nehando, nokutyilinga.” (Filipenses 2:13) Ehando liokuumbila tulipewa na Jeova, iya ospilitu yae ipondola okuavela ononkhono omunthu opo alinge ovilinga viae. (Filipenses 4:13) Tupu, Omukristau upondola okulikuambela ku Huku opo emukuateseko okulinga etyi tyaviuka.—Salmo 25:4, 5.
19. “Ovanthita epandu-vali, novatumini etyinana” tyilekesa tyi?
19 Jeova uyamba ovakulu vewaneno valinga ononkhono mbokulongesa vakuavo. Tupu uyamba vana vetavela, nokuovola ovilinga mewaneno. Ovihonekwa vitupopila okuti pokati kovanthu va Huku mapakakala “ovanthita epandu-vali, enga ovatumini etyinana,” tyilekesa okuti mapakala ovalume vafuapo opo vahongolele eongano lia Jeova. (Miquéias 5:5) Ovalume ovanyingi Ovakristau hono vena ouwa wokulongesa vakuavo nokuovola ovilinga mewaneno opo vahambukiswe Jeova!
Oñgeni Ove Mokumbulula?
• Oñgeni Jesus akuatesileko ovalongwa vae okukala tyafuapo pala ovilinga ovinene?
• Oñgeni ovakulu vewaneno mavahetekela Jesus okukuatesako ovalume mewaneno okuvasa ovilinga?
• Oñgeni ombunga maikuatesako omulume okuovola ovilinga mewaneno?
• Oityi omulume ena okulinga opo avase ovilinga mewaneno?
[Ehangununo liolutalatu pefo 31]
Oñgeni upondola okulongesa omulongwa Wombimbiliya ukahi nokukula mopaspilitu?
[Ehangununo liolutalatu pefo 32]
Oñgeni ovalume mavalekesa okuti vekahi nokuovola ovilinga mewaneno?