Lipongiya Pahetyino Opo Ukakale Mouye Omupe
“Vepopila opo valinge oviwa, . . . opo vakakatele momuenyo wotyotyili.”—1 TIMÓTEO 6:18, 19.
OVIIMBO: 125, 40
1, 2. (a) Oityi ove ukevelela okutala Mouye Omupe? (Tala olutalatu pefo pahimbikila onthele.) (b) Oityi matyiketuavela ehambu enene mouye omupe?
ONTHUE tyilityili tukevela “omuenyo wahapu.” Apostolu Paulu wetyipopia okuti “omuenyo wotyotyili.” (Tanga 1 Timóteo 6:12, 19.) Kovanthu ovanyingi, otyo tyihangununa okukala nomuenyo wahapu Momphangu Yombembwa pano pohi. Tyipuiya okusoka okuti otyo tyihangununa okupindukapo nekongoko ewa, nehambu ononthiki ambuho. (Isaías 35:5, 6) Soka oñgeni matyikala okukakala nomuvo omunyingi nombunga nomapanga, okukutikinyamo vana mavakatutiliswa. (João 5:28, 29; Atos 24:15) Mokakala nomuvo wokulilongesa nokulinga ovipuka ovipe, nokulinga nawa ovipuka uhole. Mongeleka, ove upondola okulilongesa vali konthele younongo wovanthu. Ine upondola okukelilongesa okuhika ovipuka ovinyingi ine okunthinda ondyuo yove.
2 Namphila tukevela ovipuka ovio aviho, okufenda Jeova otyo matyituetela ehambu enene. Soka oñgeni omuenyo maukakala tyina ovanthu aveho mavakala nonthilo nenyina lia Jeova nokumutavela akale Omutumini wavo. (Mateus 6:9, 10) Matukahuva okutala ohi yeyula ovanthu vehena onkhali, ngetyi Huku ahandele ponthyimbi. Iya soka oñgeni matyikapepuka okukapameka oupanga wetu na Jeova putyina katutu-katutu tuyekapo okukala ovakuankhali!—Salmo 73:28; Tiago 4:8.
3. Oityi tupondola okupongiya pahetyino?
3 Onthue tuna onthumbi yokuti Jeova makalinga ovipuka ovio vihuvisa, mokonda “ku Huku ovipuka aviho vivilwa.” (Mateus 19:25, 26) Inkha uhanda okukala mouye omupe, ou omuvo “wokukakatela” momuenyo wahapu. Onthue tutyii okuti onthyulilo maiya apa katutu, ngotyo tuna okutyinda omuenyo ulekesa okuti tukevelela onthyulilo. Onthue tulinga atyiho tuvila pahetyino opo tupongiye omuenyo pala ouye omupe. Tutalei oñgeni.
OÑGENI MATULIPOGIYA
4. Oñgeni tupondola okulipongiya pahetyino pala omuenyo mouye omupe? Popia ongeleka.
4 Oñgeni tupondola okulipongiya pahetyino pala omuenyo mouye omupe? Inkha tuhanda okuilukila kotyilongo tyimwe, tupondola okulinga ovipuka vimwe vitukuatesako okukala motyilongo otyo. Mongeleka, upondola okuhimbika okulilongesa elaka novituwa viovanthu vakala kotyilongo otyo.Tupu wovola okunoñgonoka ovikulia. Tyelifwa notyo, nonthue tupondola okulipongiya pahetyino pala omuenyo omupe pokulinga etyi tuvila ngatyina tukahiale mouye omupe. Matulilongesa ononkhalelo mbumwe mbokulinga ngotyo.
5, 6. Oñgeni okulilongesa okutavela ehongolelo lieongano lia Jeova matyitukuatesako okukakala mouye omupe?
5 Mouye uno Satanasi uhanda ovanthu vasoke okuti vapondola okulinga etyi vahanda. Ovanyingi vasoka okuti tyakolela vali okulitumina, iya katyesukisile okutavela ku Huku. Oityi tyitundililako? Ononkhumbi ononyingi nokuhena ehambu. (Jeremias 10:23) Mahi Jeova Omutumini una oluembia. Matyikala otyiwa okukala mouye omupe omu ovanthu aveho maveketavela vala ku Jeova!
6 Mouye omupe, atuho matukakala nehambu liokulandula ehongolelo lieongano lia Jeova opo litukuateseko okuviukisa ohi ikale omphangu yombembwa, nokulongesa vana mavakatutiliswa. Jeova meketuavela ovilinga ovinyingi. Mahi inkha una utuhongolela utuita opo tulinge otyipuka tyimwe tuhahande okulinga? Okuti matutavela? Okuti matulingi atyiho tuvila opo tufuisepo otyilinga tuapewa? Opo tulipongiye pala okukakala mouye omupe, tuesukisa okutavela ehongolelo lieongano lia Jeova pehepano.
7, 8. (a) Omokonda yatyi tuna yokutavela kuvana vekahi komutwe meongano? (b) Omapiluluko patyi Ovakristau vamwe vehole okumona? (c) Onthumbi patyi tupondola okukala nayo konthele youye omupe?
7 Inkha tuhanda tukale tyafuapo opo tukakale mouye omupe, tuesukisa okulilongesa okukala nehambu nokuundapela kumwe neongano lia Jeova navakuetu. Tupu tuesukisa okulilongesa okukala nehambu nokuundapela kumwe navakuetu. Mongeleka, tyina tupewa ovilinga ovikuavo meongano, tutavela, atulingi atyiho tuvila opo tukale nehambu. Inkha tulilongesa okutavela kuvana vekahi komutwe meongano, matyikapepuka okuketyilinga mouye omupe. (Tanga Hebreus 13:17.) Etyi ova Isilayeli vanyingila motyilongo valaelwe, vatetelelwe onohika apa mavakala. (Números 26:52-56; Josué 14:1, 2) Onthue katutyii inkha nonthue matukatetelwa onohika apa matukakala mouye omupe. Mahi inkha tulilongesa okutavela matukalinga ehando lia Jeova, katyesukisile apa matukakala.
8 Soka kelao matukakala nalio liokukaumbila Huku mouye omupe moutumini Wouhamba! Mokonda yotyo, onthue tuna ehambu liokutavela keongano lia Jeova pahetyino nokulinga ovilinga aviho tupewa. Pamwe tupondola okupewa ovilinga ovikuavo. Mongeleka, ovakuatate vamwe ankho vaundapa mo mbetele yoko Estados Unidos vapelwe ovilinga viokukala ovakokoli-ndyila nokutalelapo omawaneno. Ovatalelipo vamwe vomawaneno mokonda yokuakulupa ine ovitateka ovikuavo, avapewa otyilinga tyokukala ovakokoli-ndyila vevilapo. Vahambukilwa otyilinga otyipe vapewa, iya Jeova uveavela ononkhano onongwa. Inkha tulikuambela opo Jeova etukuatesako, nokulinga atyiho opo tumuumbile, nokulilongesa okuhambukilwa otyilinga tuapewa, matukala nehambu iya Jeova metuavela ononkhano onongwa. (Tanga Provérbios 10:22.) Inkha mouye omupe tukapanda otyilongo tyimwe mahi atuitwa neongano lia Jeova opo tuilukile kotyikuavo, matulingi ñgeni? Pomuvo opo, tyakolela vali hapapako matukakala ine etyi matukalinga. Onthue matukapandula vala mokonda tukahi mouye omupe.—Neemias 8:10.
9, 10. (a) Omokonda tyatyi hamwe matyisukisa tupwe-elundo mouye omupe? (b) Oñgeni tupondola okulekesa pehepano okuti tuapwa-elundo?
9 Mouye omupe, tyipondola pamwe matusukisa okupwa elundo. Mongeleka, tupondola okuiva okuti ovanthu vamwe vahambukua unene mokonda onombunga mbavo nomapanga vatutiliswa. Mahi, onthue tukahi nokukevelela etutilo lionombunga mbetu. Inkha otyo tyikamoneka, okuti matuhambukilwa kumwe navakuetu nokupwa-elundo? (Romanos 12:15) Inkha tulilongesa okukevela noumphwa-lundo okufuiswapo kuomilao via Jeova pehepano, otyo matyitukuatesako okupwa elundo komutwe.—Eclesiastes 7:8.
10 Tupu tulipongiya pala ouye omupe tyina tutavela noumphua-lundo omapiluluko enoñgonoko lietu liotyili tyo Mbimbiliya. Okuti tulilongesa omapiluluko oo omape, nokukevela noumphua-lundo namphila tuhanoñgonokele atyiho? Inkha tulinga ngotyo, mouye omupe matyikapepuka okutavela tyina Jeova etuavela onondonga onomphe.—Provérbios 4:18; João 16:12.
11. Omokonda yatyi tuna okulilongesa okuevela vakuetu pahetyino, iya oñgeni otyo matyitukuatesako mouye omupe?
11 Onkhalelo onkhuavo tulipongiya pala okukakala mouye omupe okulilongesa okuevela vakuetu. Mokueenda Kuoutumini wa Kristu Womanima Ovityita Ekwi, matyisukisa omuvo umwe opo ovanthu vakale tyehena onkhali. (Atos 24:15) Okuti matukala noluembia nokulievela na vakuetu? Inkha tulilongesa okuevela vakuetu nokukala noupanga omuwa navakuetu pahetyino, matyiketupepukila okuketyilinga mouye omupe.—Tanga Colossenses 3:12-14.
Mouye omupe matukasukisa okukala novituwa vimwe Jeova ekahi nokutulongesa pehepano
12. Omokonda yatyi tuna okulipongiya pahe tyino pala omuenyo mouye omupe?
12 Mouye omupe, hamwe ha apeho matupewa etyi tuhanda ine otyetyi ankho tukevelela. Onthue matukesukisa okupandula nokuhambukilwa etyi tuna. Ngotyo, tuesukisa okukala novituwa vimwe Jeova ekahi nokutulongesa nokuvilekesa pehepano. Tyina tukala novituwa ovio, tulekesa okuti ouye omupe owotyotyili kuonthue iya tuafuapo opo tukale nomuenyo wahapu. (Hebreus 2:5; 11:1) Tupu, matulekesa okuti tuhanda okukala mouye omu ovanthu aveho maveketavela vala ku Jeova.
KALA NOMBILI MOVILINGA VIA JEOVA
13. Oityi matukapaka tete momuenyo wetu mouye omupe?
13 Mouye omupe, matukakala novipuka aviho tuesukisa opo tukale nomuenyo wehambu. Mahi ehambu lietu malitundu koupanga wapama tuna na Jeova. (Mateus 5:3) Matukaundapa unene movilinga via Jeova, atukala nehambu liokuumumbila. (Salmo 37:4) Tyina tupaka tete Jeova momuenyo wetu, tukahi nokulipongiya pala omuenyo mouye omupe.—Tanga Mateus 6:19-21.
14. Ovilinga patyi meongano lia Jeova ovakuendye vapondola okuovola?
14 Oñgeni tupondola okukala vali nehambu movilinga via Jeova? Onkhalelo imwe okuovola ovilinga mewaneno. Inkha umukuendye ine umuhikuena sokolola kokuundapesa omuenyo wove movilinga via Jeova. Omokonda yatyi wahalingila omaovololo momikanda vietu opo unoñgonoke ovilinga vielikalela meongano? Ove upondola okuholovona ovilinga uhanda okuvasa.a (Tala pokatoi.) Tomphola na umwe umbila Jeova movilinga viomuwo auho omanima omanyingi. Inkha uundapesa omuenyo wove movilinga via Jeova, molongeswa ovipuka ovinyingi. Ovipuka ovio mavikekukuatesako mouye omupe.
15. Ovipuka patyi tupondola okupanga movilinga via Jeova?
15 Pena ovipuka ovinyingi tupondola okupanga okulinga movilinga tulingila Jeova. Mongeleka, tupondola okuovola okulilongesa ovipuka ovipe movilinga viokuivisa. Ine tupondola okuovola okunoñgonoka vali nawa onondonga Mbombiliya, no ñgeni tupondola okumbundapesa momuenyo wetu. Tupu tupondola okulilongesa vali nawa okutangela mounyingi, ine okulinga vali nawa omalongomona, nokuava omakumbululo apameka vakuetu momaliongiyo. Otyo tyilekesa okuti: Tyina ulinga omphango movilinga ulingila Jeova, otyo matyikukuatesako okukala vali nombili, nokulifuiika opo ukakale mouye omupe.
ONKHALELO ONGWA YOKUKALA NOMUENYO PEHEPANO
16. Omokonda yatyi okuumbila Jeova onkhalelo ongwa yomuenyo?
16 Tyina tuundapesa omuvo wetu opo tulifuiike pala okukala mouye omupe, okuti tulimbuako omuenyo ou tunao hono? Au! Okuumbila Jeova onkhalelo ongwa yomuenyo. Katumuumbila mokonda pena ou wetukulumyina okutyilinga, ine opo tukahupe mononkhumbi ononene. Tyina tuna oupanga omuwa na Jeova, tukala nomuenyo omuwa, nehambu. Otyo Jeova etuhandela. Ohole Huku ena nonthue, nehongolelo etuavela, ovipuka viakolela vali kovipuka aviho. (Tanga Salmo 63:1-3.) Atuho tupondola okukala nehambu litundilila kokuumbila Jeova nomutima wetu auho. Vamwe vaumbilale Jeova omanima omanyingi, tyotyili vapondola okupopia okuti, oyo onkhalelo ongwa yokukala nomuenyo.—Salmo 1:1-3; Isaías 58:13, 14.
17. Omokonda yatyi matukesukila novitalukiso nokunyana Momphangu Yombembwa?
17 Momphangu Yombembwa, matukakala nehambu liokulinga ovipuka tuhanda, novitalukiso tuhole ine okunyana. Jeova wetutunga nehando liokukala nehambu, iya walaa okuti “makahambukiswa ovipuka aviho viokuna omuenyo.” (Salmo 145:16; Eclesiastes 2:24) Tuesuka nokulinga ovitalukiso nokupululukwapo, mahi tukala vali nehambu tyina tupaka oupanga wetu na Jeova tete momuenyo wetu. Ongotyo matukalinga mouye omupe. Ngotyo, onondunge okutualako “okuovola tete Ouhamba” nokutala oviwa vitundilila kokuumbila Jeova.—Mateus 6:33.
Ivisa onondaka onongwa nombili
18. Oñgeni tupondola okulekesa okuti tukahi nokulipongiya pala okukakala mouye omupe?
18 Mouye omupe, omuenyo maukala vali nawa tyipona etyi onthue tusoka. Tupondola okulekesa okuti tuhanda unene okukakalamo putyina tulipongiya pala “omuenyo wotyotyili” pahetyino. Tukalei novituwa Jeova ekahi nokutulongesa nokukala nombili movilinga viokuivisa onondaka onongwa. Matukala nehambu liokupaka tete Jeova momuenyo wetu. Onthwe tuna onthumbi yokuti ouye omupe mauya, mokonda Jeova makafuisapo omilao viae. Tukalei ngatyina tukahiale mouye omupe!
a Tala omukanda Os Jovens Perguntam—Respostas Práticas, Volume 2 pomafo 311-318..