ONTHELE YOKULILONGESWA 41
Oñgeni Tupondola Okukuatesako Omulongwa Atee Ambatisalwa? — Onthele yo Tete
“Tyimoneka nawa okuti omukanda wa Kilisitu onwe, wahonekwa no onthue ovaundapi.” — 2 KOL. 3:3.
OTYIIMBO 78 “Longesa Ondaka ya Huku”
ETYI MATULILONGESAa
Otyipuka tyimwe tyihambukiswa ewaneno aliho okutala omulongwa ukula atee ambatisalwa (Tala opalagrafu 1)
1. Oñgeni 2 Ova Kolindu 3:1-3, itukuatesako okupanda elao liokulongesa ovalongwa vetu atee vambatisalwa? (Tala olutalatu lwo kondye.)
OÑGENI ukala tyina umona omulongwa umbatisalwa? Uhambukwa, hatyo? (Mat. 28:19) Pahe soka ñgeno omulongwa oo, o wove? Uhambukwa unene okutala okuti omulongwa wove, wambatisalua. (1 Tes. 2:19, 20) Mahi tyina omulongwa wetu ambatisalwa, hanthue-ko vala tuhambukwa, ovakuatate aveho mewaneno, navo vahambukwa unene. — Tanga 2 Ova Kolindu 3:1-3.
2. (a) Epulo patyi tuesukisa okulilinga iya omokonda yatyi? (b) Omulongwa wo Mbimbiliya, oityi? (Tala onondaka pokatoi.)
2 Omanima ekuana okualamba, onohanyi mbatyo ambuho, ovanthu valongeswab Ombimbiliya mouye auho valamba 10.000.000. Momanima atyo oo, kese nima, ovanthu vambatisalwa avakala ovalongwa va Sesusi Kilisitu, valamba po 280.000. Oñgeni tupondola okukuatesako ovalongwa ovo ovanyingi-nyingi okumbatisalwa? Mokonda Siovaa wapwa-elundo, ukahi nokuavela ovanthu omuvo wokukala ovalongwa va Kilisitu. Pahe onthue tuhanda okuvekuatesako liwa-liwa okumbatisalwa, mokonda tutyii okuti omuvo wahupapo, kauhi. — 1 Kol. 7:29a; 1 Pet. 4:7.
3. Oityi matulilongesa monthele ei?
3 Mokonda ovilinga viokulinga ovalongwa viesukisa unene, haunene momuvo uno, Ononkhalamutwe mbo Nombangi mba Siovaa, vapula kovakuatate vaundapa mono Mbetele, etyi ovaivisi aveho vesukisa okulinga opo vetyivile okukuatesako ovalongwa vavo okuhika kokumbatisalwa. Monthele ei, nei mailandulako, muna onondongwa mbaawa novakokoli-ndyila vetyivila okulongesa nawa, novakuatate vena nokuundapa kotyilongo otyikuavo, novatalelipo vomawaneno.c (Pro. 11:14; 15:22) Ononthele ombu, mambupopi etyi ovaivisi, novalongwa vatyo vesukisa okulinga opo ovalongwa vekule. Onthele ei, maipopi ovipuka vitano omulongwa esukisa okulinga opo ekule, ambatisalwa.
LILONGESEI ONOSIMANU AMBUHO
Popila omulongwa wove ataindye omphangu mamupumphama tyina wamakondoka vali
(Tala ono palagrafu 4-6)
4. Okuti okulongesila vala omulongwa pombundi tyipondola omukuatesako atee ambatisalwa?
4 Ovakuatate ovanyingi, pamwe velilongesila vala pombundi. Katyapengele okulinga ngotyo, tyetyi tyikuatesako omunthu una wokuesuka nokulongeswa Ombimbiliya. Mahi katyihande okutyilinga ehimbwe. Ovakuavo vehole okuita ombalulo yotelefone yomulongwa oo opo ha vemulikalele, nokumutuma omesasi, okupopia katutu konthele yo Mbimbiliya. Otyipuka otyo, pamwe vetyilinga umwe onohanyi ononyingi, mahi nii otyo omulongwa ehekulu. Okuti okulilongesila vala pombundi, nokutuma omesasi, nokumulikalela, tyikuatesako umwe omulongwa okulipakula ku Siovaa, ambatisalwa? Mokutala, katyimukuatesako!
5. Oityi Sesusi apopia mu Luka 14:27-33, onthue tupondola okulinga opo tukuateseko ovalongwa vetu?
5 Nthiki imwe, Sesusi wapopile ononthengele-popia onombali mbulekesa etyi omunthu esukisa okulinga opo akale omulongwa wae. Wapopia konthele yomunthu umwe uhanda okutunga ondyuo, nohamba ihanda okuenda kovilwa. Sesusi wapopia okuti petupu omunthu uhanda okutunga ondyuo, ‘tete ahasoko atale inkha etyi ena-tyo matyituuka okuitunga aipu.’ Tupu wapopia okuti petupu ohamba ihanda okuenda kovilwa, “tete aihapakelwa-mo” itale ine ina omafualali atuuka. (Tanga Luka 14:27-33.) Oityi Sesusi ankho ahanda okulongesa? Ankho uhanda okupopia okuti omunthu wokuhanda okukala omulongwa wae, tete wesukisa okusoka nawa, atale etyi Sesusi akevelela kovalongwa vae. Ngotyo, onthue tuna okukuatesako omulongwa wetu okuimbuka okuti wesukisa okulilongesa onosimanu mbatyo ambuho. Mahi oñgeni matutyilingi?
6. Oityi tuesukisa okulinga opo tukuateseko omulongwa okukula?
6 Tyina tulilongesila vala mombundi, katutu-katutu tupondola okuyawisa ketompho, no komuvo tulilongesa. Mongeleka, tupondola okupopia vali otesitu onkhuavo. Ankho tuatala okuti omunthu wetyipanda, tupondola okumuita ha ataindye omphangu, na tupumphame atutualako okulilongesa tyina tuamakondoka vali. Onkhalelo omulongwa makumbulula, oyo mailekesa ankho una umwe nokupanda etyi uli nokumulongesa. Ankho umona okuti wetyipanda, upondola okumupula ine tyitavela okulilongesa tuvali mosimanu. Okuti okulilongesa tuvali mosimanu, otyo vala matyikuatesako omulongwa? Au, pena vali otyipuka otyikuavo.
LILONGESA ETYI MOKALONGESA
Lilongesa onthele mamukelilongesa nomulongwa wove, omulongesa oñgeni tyilingwa (Tala ono palagrafu 7-9)
7. Oñgeni omuivisi apondola okulilongesa nawa etyi makalongesa omulongwa wae?
7 Oityi omuivisi esukisa okulinga? Wesukisa okulilongesa nawa etyi makalongesa omulongwa wae. Oñgeni tyilingwa? Tete, tanga nawa onthele aiho, nono tesitu mbuli-mo. Noñgonoka ononthele mbesukisa vali. Soka kosapi yonthele mamulilongesa, no kousapi, no komapulo, no kono tesitu mbokuatiwa “tanga”, no komalutalatu, no kono vidiu mambukuatesako omulongwa okunoñgonoka nawa onthele oyo. Tupu, wesukisa okusoka komulongwa wove. Una okusoka oñgeni momulongesa monkhalelo yapepuka, nonondaka mbehehi. Upondola okulipula okuti: ‘Oityi ndyina okulinga opo omulongwa wange anoñgonoke nawa onthele ei? Oñgeni mandyimukuatesako okuendela-mo?’ — Nee. 8:8; Pro. 15:28a.
8. Oityi onondaka mba apositolu Paulu mbuvasiwa mu Ova Kolosu 1:9, 10, mbutulongesa konthele yokuitila-ko ovalongwa vetu momalikuambelo?
8 Tyina ulilongesa etyi mokalongesa, ita Siovaa akuateseko omulongwa wove muetyi esukisa. Muiita ekukuateseko okulongesa nawa no Mbimbiliya, monkhalelo ihika komutima. (Tanga Ova Kolosu 1:9, 10.) Tyina ulilongesa lipula okuti: ‘Monthele ei, oityi matyimupuiya okunoñgonoka? Oityi matyimupuiya okutavela?’ Hinangela okuti etyi uhanda, okukuatesako omulongwa wove, atee ambatisalwa.
9. Oñgeni omuivisi apondola okukuatesako omulongwa wae okulilongesa onthele ha memulongesa? Hangununa.
9 Onthue tulongesa ovalongwa vetu apeho, opo tuvekuateseko okupanda etyi Siovaa na Sesusi vekahi nokuvelingila, atyiveavela ondundo yokuhanda okuvenoñgonoka vali nawa. (Mat. 5:3, 6) Omulongwa una okusuka netyi ekahi nokulilongesa opo Ombimbiliya imukuateseko momuenyo wae. Mahi opo anoñgonoke okuti etyi ekahi nokulongeswa tyesukisa umwe unene, tete una okutanga etyi ha malongeswa, okutala ousapi, nokusoka oñgeni tyipondola okumukuatesako. Oñgeni onthue tupondola okukuatesako ovalongwa vetu? Tuesukisa okuvelekesa oñgeni tyilingwa.d Tuna okuvehangununina oñgeni vapondola okuvasa omakumbululo, no ñgeni vapondola okuvasa onondaka mbesukisa vali mbonthele ha matumulongesa, no ñgeni vapondola okukumbulula monondaka mbavo muene. Konyima, tupondola okumulinga epulo, atumuiti akumbulule monondaka mbae muene. Okulinga ngotyo, tyikuatesako omuivisi okunoñgonoka ine omulongwa ukahi umwe nokunoñgonoka etyi ekahi nokulongeswa. Mahi pena vali otyipuka otyikuavo wesukisa okulinga.
LONGESA OMULONGWA OKUTOMPHOLA NA SIOVAA
Longesa omulongwa wove okutomphola na Siovaa (Tala ono palagrafu 10-11)
10. Omokonda yatyi omulongwa esukisila okutanga Ombimbiliya ononthiki ambuho? Oityi esukisa okulinga opo etyi atanga tyimukuateseko?
10 Pena ovipuka vimwe omulongwa esukisa okulinga aike ononthiki ambuho. Wesukisa okulinga ovipuka vivali: okutehelela Siovaa, nokupopia nae. Omulongwa, utehelela Siovaa tyina atanga Ombimbiliya ononthiki ambuho. (Jos. 1:8; Sal. 1:1-3) Lekesa omulongwa wove “Ehinangeleso Liokutanga Ombimbiliya” lili mo jw.org.e Onthue tuesukisa okulunda omulongwa wetu okusokolola ku etyi elilongesa, nokulipula okuti: ‘Etyi natanga mo Mbimbiliya hono, tyandongesa-tyi konthele ya Siovaa? Oñgeni ndyipondola okuendela-mo?’ Okulinga ngotyo, matyimukuatesako okukula liwa. — Ovil. 17:11; Tia. 1:25.
11. Oñgeni tupondola okukuatesako omulongwa wetu okulikuambela nomutima auho? Iya omokonda yatyi esukisila okutyilinga apeho?
11 Popila omulongwa wove okuti upondola okupopia na Siovaa ononthiki ambuho mokulikuambela. Tyina muhimbika okulilongesa na tyina mumanuhula, likuambela nomutima auho. Likuambela nae, tupu muitilako momalikuambelo ove. Tyina omulongwa wove atehelela omalikuambelo ove, nae matyimulundu okupopila Siovaa atyiho tyili momutima wae. Mupopila okuti una okulikuambela menyina lya Sesusi. (Mat. 6:9; Suau 15:16) Soka, oñgeni okutanga apeho Ombimbiliya (okutehelela Siovaa), nokulikuambela (okupopia na Siovaa), tyipondola okukuatesako omulongwa wove okufuenaina ku Huku. (Tia. 4:8) Tyina omulongwa wove alinga ngotyo, tyipondola okumukuatesako okukula, apakula omuenyo wae ku Siovaa, ambatisalwa. Mahi okuti pena vali otyipuka otyikuavo tyipondola okumukuatesako?
KUATESAKO OMULONGWA WOVE OKUKALA EPANGA LYA SIOVAA
12. Oñgeni omuivisi apondola okukuatesako omulongwa wae okukala epanga lya Siovaa?
12 Onthue tuhanda okulongesa ovalongwa vetu konthele ya Siovaa, mahi opo omulongwa aendele muetyi tuemulongesa, tuna okuhika komutima wae. Mongeleka, Sesusi ankho ulongesa ovipuka ovinyingi ovanthu, iya ovanthu ankho vetyihole tyokumutehelela. Omokonda yatyi? Omokonda etyi ankho evelongesa tyivehika komutima. (Luka 24:15, 27, 32) Omulongwa, wesukisa okutala Siovaa ngatyina Omunthu uli popepi nae. Una okukala nonthumbi yokuti Siovaa upondola okukala Epanga liae, Tate yae, Huku yae. (Sal. 25:4, 5) Tyina tulongesa, omulongwa wetu tuesukisa okumukuatesako okunoñgonoka ovituwa vya Siovaa. (Êx. 34:5, 6; 1 Pet. 5:6, 7) Atee umwe tyina onthele tuna nokumulongesa yahapopi ovituwa vya Siovaa, kuatesako omulongwa wove okunoñgonoka oñgeni Siovaa Huku ekahi. Kuatesako omulongwa wove okupanda oluembia lwa Siovaa, nokankhenda kae. Sesusi wapopia okuti “otyitumino tyotete” otyinene vali ‘okukala nohole na Siovaa Huku yetu nomutima wetu auho.’ (Mat. 22:37, 38) Ngotyo, kuatesako omulongwa wove okuhumba Siovaa nomutima wae auho.
13. Oñgeni tupondola okukuatesako ovalongwa vetu okunoñgonoka ovituwa vya Siovaa?
13 Tyina mulilongesa nomulongwa wove, munoñgonokesa okuti ove uhole Siovaa. Mukuatesako okumona okuti nae wesukisa okulinga tyimwe opo akale epanga lya Huku. (Sal. 73:28) Mongeleka, okuti una otesitu imwe ine onthele imwe ipopia ovituwa vya Siovaa ove uhole unene? Hamwe otesitu oyo ine onthele oyo ipopia oluembia lwa Siovaa, nounongo wae, nouviuki, nevililo. Ine una, tyipopila omulongwa wove. Mupopila okuti ovipuka ovio, ovio viekukuatesako okuhumba Tate yove wo keulu, nokukala epanga liae. Nkhele pena otyipuka otyikuavo omulongwa esukisa okulinga opo atualeko okukula, ambatisalwa.
LUNDA OMULONGWA WOVE OKUENDA KOMALIONGIYO
Wahasete okukonga omulongwa wove komaliongiyo! (Tala ono palagrafu 14-15)
14. Oityi Ova Hebeleu 10:24, 25 ipopia konthele yomaliongiyo, tyipondola okukuatesako ovalongwa okukula?
14 Atuho tuhanda okukuatesako ovalongwa vetu atee vambatisalwa. Otyipuka tyimwe tuesukisa okulinga, okuvekonga veye komaliongiyo. Ovakuatate vamwe vetyivila okulongesa nawa, vapopia okuti ovalongwa vana vokuenda komaliongiyo, kavasete okukula. (Sal. 111:1) Ovakuatate vamwe, opo valunde ovalongwa vavo okuenda komaliongiyo, vevepopila okuti: “Ovipuka vimwe movinoñgonoka tyina tulilongesa, ovikuavo movinoñgonoka vala ine uya komaliongiyo.” Tangela omulongwa wove Ova Hebeleu 10:24, 25, (Tanga) omuhangununina omokonda yatyi otyiwa okuenda komaliongiyo apeho. Upondola okumulekesa ovidiu yati: Oityi Tyilingwa Mondyuo Yomaliongiyo?f Mupopila omokonda yatyi otyiwa okuhalañge komaliongiyo onosimanu ambuho.
15. Oityi upondola okulinga opo ukuateseko omulongwa wove okuenda apeho komaliongiyo?
15 Oityi upondola okulinga, ankho omulongwa wove keya komaliongiyo na tyina alañga komaliongiyo? Upondola okumupopila ovipuka viapopiwa meliongiyo. Tyina omulongwa amamono otyipuka ukala tyina upopia konthele yetyi welilongesa keliongiyo, tyipondola okumulunda okuya komaliongiyo. Tupu, upondola okumuavela Omutala Womulavi, nomukanda Omuenyo Wetu Novilinga Vietu, omulekesa onthele mamulilongesa meliongiyo. Tyina wamemulekesa, omupulu onthele apanda vali. Ovipuka omulongwa mamono onthiki yo tete maende keliongiyo, vielikalela unene nevi amona kokapela kae. (1 Kol. 14:24, 25) Mavasi-ko ovanthu vena ovituwa oviwa apondola okuhetekela. Ovipuka ovio, mavimukuatesako okukula atee ambatisalwa.
16. Oityi tuesukisa okulinga opo tukuateseko omulongwa atee ambatisalwa? Oityi matulilongesa monthele mailandulako?
16 Oñgeni tupondola okukuatesako ovalongwa vetu okukula atee vambatisalwa? Tupondola okuvekuatesako okunoñgonoka okuti etyi vekahi nokulilongesa tyesukisa unene tyina tuveavela ondundo yokulilongesa onosimanu ambuho, na tyina tuvepopila vatange etyi ha matulilongesa. Tupu, tuna okuvelunda vapopie apeho na Siovaa, nokulinga ovipuka vivekuatesako okukala omapanga ae. Tuesukisa okuvekonga apeho veye komaliongiyo. (Tala okakasa kati: “Oityi Omulongwa Esukisa Okulinga Opo Ambatisalwe?”) Mahi, onthele mailandulako, maipopi vali ovipuka vitano omuivisi esukisa okulinga opo akuateseko omulongwa okuhika kokumbatisalwa.
OTYIIMBO 76 Oñgeni Otyo Tyikukalesa?
a Okulongesa omunthu, okumukuatesako okupilulula “onkhalelo yae yokusoka, nonkhalelo elitehelela, nonkhalelo alinga ovipuka.” Otesitu yenima lyo 2020, Mateusi 28:19, ituhinangelesa omokonda yatyi tuesukisila okulongesa ovanthu Ombimbiliya, nokuvekuatesako okumbatisalwa opo vakale ovalongwa va Kilisitu. Onthele ei, nei mailandulako, mambupopi oñgeni tupondola okulinga vali nawa ovilinga evi viesukisa unene.
b ONONDAKA MBAHANGUNUNWA: Ine una omunthu uhole okupopila onondaka mbo Mbimbiliya, omunthu oo, ngotyo omulongwa wo Mbimbiliya. Mahi uhimbika vala okumuvalula okuti omulongwa wo Mbimbiliya, tyina wamapopi nae onthiki ya tatu okuenda no komutwe, natyina una onthumbi yokuti mamutualako okulilongesa.
c Ovipuka vimwe viapopiwa monthele ei, viapolwa mononthele mbati: “Okulongesa Omulongwa wo Mbimbiliya.” Ankho mbuya momukanda Ovilinga Vietu Viouhamba, okupolelela mohanyi ya Julho yo 2004 atee Maio yo 2005.
d Tala ovidiu yo nominutu ononkhuana, ina osapi yati: “Longesa Ovalongwa Okulipongiya.” Mo JW Library®, enda pana pati: MEDIA > OMALIONGIYO ETU, NOVILINGA VIOKUIVISA > OKUYAWISA KOUNONGO WETU.
e Mo jw.org enda pana pati: OMIKANDA > OMIKANDA NO NOBROCHULA.
f Mo JW Library®, enda pana pati: MEDIA > OMALIONGIYO, NOVILINGA VIOKUIVISA > OVITI VIOKULONGESA.