EHIPULULO LIOMUENYO
Naovola Okuhetekela Onongeleka Onongwa TYAPOPIWA NA
“KUOVE AME NDYINA OMANIMA EÑGAPI?” Ongotyo napula Izak Marais ukala ko Patterson, Nova York, puetyi andikalela kotelefone. Akumbulula okuti: “OMANIMA OVE NDYIEI,” mandyipopi opi etompho olio liahimbikila.
NATYITWA mu 10 ya Kayovo yo 1936 me pundaumbo lio Wichita, Kansas, mo Estados Unidos. Tuatyitwa vekuana ame ndyityiveli. Ovo tate William na Jean ankho vaumbila Jeova nomutima auho. Tate ankho omuluku weuaneno. Me welilongesa otyili na me yae, utiwa Emma Wagner. Me kulu walongesa otyili ovanthu ovanyingi, umwe puvo o Gertrude Steele, wakala omisionaliu ko Porto Rico mokueenda kuomanima omanyingi.a (Tala pokatoi.) Ame ankho ndyina onongeleka onongwa pala okuhetekela.
ONONGELEKA ONONGWA PUETYI NDYIKAHI NOKUKULA
Tate ukahi nokuava omikanda mondyila
Ame ndyihinagela onthiki imwe motyasapalo komuhuka etyi ame na tate tukahi nokuava kovanthu metapalo Omutala womulavi nomukanda Consolação (pehepano o Despertai!). Ame ankho ndyina omanima 5. Pomuvo opo, otyilongo ankho tyikahi Movilwa Viavali Viouye auho. Apamoneka ofulumelu imwe yakolwa aihimbika okutukana tate mokonda kahande okulipaka moviluwa. Ofulumelu aipopi okuti tate utila otyo aanyena okuenda koviluwa. Ofulumelu aitomo omunue motyipala tya tate aiti: “Omokonda yatyi wahambetela, ove wokutila!” Andyivele owoma tupu andyihuvu tyina ndyitala tate. Atualako nokuava omikanda kovanthu ankho vekahi nokutala tyina alewa. Apamoneka efualali, ofulumelu ailiyavela aiti: “Omokonda yatyi uhemuvetela!” Mokonda ofulumelu yakolwa, efualali aliti: “Ukolwa navi, enda nokeumbo liove!” Aveho avaende. Tyina ndyihinagela otyipuka otyo, ndyipandula Jeova mokonda wapameka tate. Tate ankho una onondyuo onombali mbokukeyela onohuki ko Wichita, iya ofulumelu oyo ankho omo ikeyelwa!
Thomas McLain novo tate yae momanima 1940
Tate ankho uhanda okukaivisa oku kuesukisa vali ovaivisi. Etyi natuula omanima 8, ovo tate avalandesa ondyuo tukala nombokukeyela onuhuki, avalande okalosa kahakwa ketuku-tuku atuilukila mepudaumbu lio Colorado. Atukakala popepi nepundaumbo litiwa Grand Junction. Kepundaumbo olio ovo tate ankho ovakokoli-ndyila tupu ankho vaundapa mepia, nokulisa ovipako. Jeova ayambe ononkhono valinga iya akukala ewaneno. Monthiki 20 ya Pepo Linene yo 1948, andyimbatisalwa na tate mondongi imwe ikala komphunda. Ovanthu ovakuavo navo vetavela otyili tupu avambatisalwa, umwe puvo o Billie Nichols nomukai vae. Konyima, Billie nomona wae avaundapa movilinga viokutalelapo omawaneno.
Ankho tumapanga omanene Ovakuatate valinga ononkhono movilinga via Jeova, haunene ankho tumapanga a Don na Earlene, na Dave na Julia, na Si na Martha vomombunga ya Steele. Ankho tutomphola unene navo konthele Yombimbiliya. Vandekesa okuti okupaka tete momuenyo Ouhamba wa Huku tyieta ehambu enene. Ongeleka yavo yankhuatesako unene.
OMAPILULUKO OMAKUAVO
Etyi ndyina omanima 19, Bud Hasty umwe pomapanga ombunga yetu amphulu inkha hihande okukala omukokoli-ndyila opo ndyikaundape nae Kokumbili kwo Estados Unidos. Omutalelipo womawaneno aiti tuilukile kepundaumbo lio Ruston, mo Louisiana, ankho kuna ovakuatate ovanyingi vayekapo okuivisa. Etupopila tukalinge omaliongiyo aeho namphila kuheile omunthu nawike. Atuvasi omphangu apa matulingila omaliongiyo atuiviukisa nawa. Ovikando vimwe meliongiyo ankho tuvevalimo vali. Umwe ankho omuhongoli, tyina umwe alinga onthele omukuavo ukumbulula omapulo. Tyina tulinga elekeso atuho tuenda ko trimbuna kovipundi akuhesala omunthu nawike. Mokueenda kuomuvo, omphange umwe wakulupa ehimbika okuya komaliongiyo. Pahe novakuatate vamwe vayekapo okuivisa novalongwa vamwe avahimbika okuya komaliongiyo, pakala vala katutu ewaneno alikala nehambu.
Monthiki imwe ame na Bud atutomphola nonkhalamutwe imwe yongeleya itiwa Ongeleya ya Kristu, apopi konthele yono testu ame ankho nehei nawa. Otyo atyinkhuatesako okutala okuti nesukisa okulilongesa vali. Mokueenda kuosimano ike, andyililongesa alo mokati kovinthiki, ovipuka apopia. Otyo atyipameka oupanga wange na Jeova iya pahe ankho nahanda okulivasa nonkhalamutwe onkhuavo.
Pakala vala katutu, omutalelipo womauaneno andyiti ndyiilukile mepundaumbo lio Arkansas, mo El Dorado, opo ndyikakuateseko ewaneno. Omuvo nakalako, nakondoka ovikando ovinyingi ko Colorado opo ndyikelihonekese kotolopa ngetyi tyiita ovatumini. Monthiki imwe puetyi tulinga oungendi, etyi tuehika kepundaumbo lio Texas atupumwa netuku-tuku ekuavo, liange aliteke unene. Atulikalela ko mukuatate umwe eya okutupola etutuala keumbo liae nokeliongiyo. Keliongiyo avalingi eiviso konthele yetyi tyaenda nonthue, ovakuatate avetuavela onombongo. Omukuatate wokuetutuala keumbo liae, alandesa etuku-tuku liange onondolale 25.
Atuende no ko Wichita, ankho kuna omukokoli-ndyila umwe pomapanga ombunga yetu. Enyina liae o Frank McCartney, mahi onthue ankho tumuihana vala okuti “Doc”. Ankho una ovana vevali omapaha, Frank na Francis ankho omapanga ange omanene. Avandandesa etuku-tuku liavo liakulupa onondolale 25 otyifwe tyo nombono nafetwa ketuku-tuku liange. Otyikando tyotete momuenyo wange namona okuti Jeova wandyavela etyi nesukisa, mokonda ankho ndyikahi nokupaka tete momuenyo wange Ouhamba wa Huku. McCartney andekesa omphange umwe ondyandyi ankho uhole unene Jeova utiwa Bethel Crane. Me ya Ruth waumbila Jeova noukuatyili mepundaumbo lio Wellington, mo Kansas. Waundapa movilinga vioukokoli-ndyila alo atuula omanima 90. Tunde apa tuelinoñgonoka na Bethel kapalambele enima atulinepe mo 1958, atukala ovakokoli-ndyila mo El Dorado.
TUAPEWA OVILINGA VIHAMBUKISWA
Tuekulila povanthu vaumbili Jeova noukuatyili pahe ankho tuhanda okuhetekela ongeleka yavo. Atutokola okutavela kese tyilinga tupewa meongano. Atutumwa tukale ovakokoli-ndyila vevilapo mepundaumbo lio Walnut Ridge, mo Arkansas. Mo 1962 atuhambukwa unene etyi tuakongwa opo tuende kosikola 37 yo Giliede. Atuhambukwa vali unene etyi tuanoñgonoka okuti na Don Steele nae maende mosikola oyo. Etyi osikola yapwa, ame na Bethel atutumwa ko Nairóbi, ko Quênia. Tuanumana etyi tuatunda mo Nova York, mahi etyi tuavasa ovakuatate vetukevela kotyipale tyono aviau ko Nairóbi, atuhambukwa unene!
In the ministry in Nairobi with Mary and Chris Kanaiya
Pakala vala katutu atuhambukilwa okukala mo Quênia tupu atukala nehambu liokuivisa. Ovalongwa wetu votete o Chris na Mary Kanaiya. Nkhele vatualako okuumbila Jeova movilinga viomuvo auho ko Quênia. Menima lialandulako, atutumwa opo tukaundape kepundaumbo lio Kampala, ko Uganda. Tuakala onomisionaliu mbo tete motyilongo otyo. Ankho omuvo umwe ukahi nawa, mokonda ovanthu ovanyingi ankho vahanda okulilongesa Ombimbiliya, ovanyingi avakala ovakuatate vetu. Etyi tuakala omanima etatu notyihupe mo Africa, atukondoka ko Estados Unidos kombunga yetu. Monthiki tuatunda ko Africa tupu atunumana, mahi pahe tyapona vali puetyi tuatunda ko Nova York. Onthue tuhole ovanthu voko Africa iya ankho tuhanda okukondokako vali.
OTYILINGA OTYIPE
Tuakakala koutakelo wo Colorado oku kukala ovo tate. Pakala vala katutu, Kimberly omona wetu wotyiveli atyitwa, etyi palamba onohanyi 17, omona wetu omukuavo, Stephany nae atyituwa. Otyilinga tyetu otyipe tyokutekula ovana ankho tyakolela unene kuonthue. Onthue ankho tulinga ononkhono mbokulongesa otyili kovana vetu ovawa vevali ovakainthu. Onthue ankho tuhanda okuhetekela onongeleka onongwa tualongeswa na vakuetu. Onthue ankho tutyii okuti onongeleka onongwa mbulunda unene ovana, mahi otyo katyilekesa okuti mavatualako okuumbila Jeova. Ondenge yange nomphange yange vayekapo otyili. Mahi ndyikevelela velivele avalandula onongeleka onongwa tualongesilwe.
Onthue ankho tutyihole tyokukala novana vetu nokulinga kumwe ovipuka. Mokonda ankho tukala popepi nepundaumbo litiwa Aspen, mo Colorado atuho atulilongesa okusesunuka monomphunda opo tutyilingile kumwe. Otyo ankho tyituavela omphitilo yokutomphola novana tyina tulonda onomphunda. Tupu ankho tutyihole tyokulinga onthanda otyo tutomphola novana tyina tuundulukwa. Namphila ovana, mahi vetulinga omapulo ngaa: “Oityi mandyilingi tyina namekulu? Oñgeni mandyikoyo omulume ukahi nawa?” Tualinga atyiho opo tulongese ovana vetu okukala nohole na Jeova. Apeho tuavela ondundo ovana vetu velipake movilinga viomuvo auho nokulinepa nomunthu uhanda ovilinga ovio. Tupu tuvekuatesako opo vaimbuke okuti hatyiwa okunepwa nouna. Onthue ankho tuvepopila okuti “kevelei vali katutu alo mulambesa omanima 23.”
Onthue tuhetekela ongeleka yovo tate, ankho tulinga atyiho opo ombunga yetu yahakambe komaliongiyo no movilinga viokuivisa. Tupu ankho tukonga ovanthu vekahi movilinga viomuvo auho veye peumbo lietu. Apeho ankho tupopia nawa konthele yovilinga vietu vioumisionaliu. Otyipuka ankho tuhanda unene okutuala ovana vetu vakatale ko Africa.
Apeho ankho tulinga efendelo liombunga. Mefendelo liombunga ankho tulilongesa ovipuka vipondola okumoneka kosikola. Ovana ankho vahetekela oñgeni Onombangi mba Jeova vakumbulula omapulo. Tyina tulinga ngotyo ovana velilongesa mokunyana iya atyiveavela ondundo. Mahi putyina vekula pamwe ankho vaanya okulinga efendelo liombunga. Nthiki imwe andyinumana navo, andyivepopila okuti, kamatulilongesa vali. Ovana avahuvu avahimbika okulila, otyo vapopia okuti vahanda okulilongesa. Okutuka opo atuimbuka okuti tukahi nokutyivila okuhika komitima viavo notyili. Putyina omuvo ulamba avahimbika okupanda vali okulilongesa. Onthue ankho tuyeka ovana vapopie etyi vasoka. Mahi pamwe ankho katyapepukile, mokonda pamwe ankho vapopia okuti kavetavela omalongeso amwe Ombimbiliya. Mahi otyo ankho tyitukuatesako okutala etyi tyikahi momitima viavo. Tyina tuamasokolola navo, konyima avetavela ovitumino via Jeova.
OMAPILULUKO OMAKUAVO
Omanima alamba liwa. Nekuateso lieongano atulingi ononkhono mbokulongesa ovana vetu okukala nohole na Jeova. Atyituhambukiswa unene etyi aveho vevali vatokola okukala ovakokoli-ndyila. Tupu avelilongesa okulinga ovipuka opo velitekule movilinga viomuvo auho. Ovana vetu kumwe no nomphange vevali availukila kepundaumbo lio Cleveland, mo Tennessee opo vakakuateseko ovilinga viokuivisa. Atuveivaluka unene, mahi atyituhambukiswa mokonda vatokola okuundapa movilinga viomuvo auho. Mokonda ovana kavakala vali noonthue ame nomukai wange Bethel atukala vali ovakokoli-ndyila. Otyo atyituavela omphitilo yovilinga ovikuavo: Andyikala notyilinga tyokupinga pomutalelipo womauaneno, nokukuatesako ovilinga vimwe vio movionge.
Etyi ovana vetu veheneende ko Tennessee, avakatalelapo o Mbetele yo ko Londres, mo Inglaterra. Omona wetu Stephany ankho una omanima 19 avelinoñgonoka nomukuendye umwe undapa mo Mbetele utiwa o Paul Norton. Moungendi omukuavo, Kimberly avelinoñgonoka nomukuendye umwe utiwa Brian Llewellyn ankho undapa na Paul. Etyi Stephany atuula omanima 23 avelinepe na Paul. Menima lialandulako Kimberly ankho una omanima 25 avelinepe na Brian. Vakevelela okutuukisa omanima 23 ngetyi ankho tuvepopila. Tuahambukwa unene mokonda yovalume vaholovona.
Paul na Stephany, Kimberly, Brian ko Mbetele yo ko Malauí, mo 2002
Ovana vetu vetupopila okuti onthue no votate tueveavela ongeleka ongwa yevekuatesako okulandula otyitumino tya Jesus “tyokuovola tete Ouhamba wa Huku” namphila vena otyitateka tyonombongo. (Mateus 6:33) Mu Tyikukutu yo 1998 Paul na Stephany avakongwa vende kosikola 105 yo Gileade, etyi osikola yapwa avatumwa opo vakaundape ko Malauí, mo Africa. Pakala vala katutu, Brian na Kimberly avakongwa opo vakaundape mo Mbetele yo mo Londres, konyima avatumwa ko Mbetele yo ko Malauí. Atuhambukwa unene mokonda ovana vetu vekahi nokuundapesa nawa omuenyo wavo.
OVILINGA TUAPEWA VIHAMBUKISWA
Mu Kupupu yo 2001, andyilikalelwa nomukuatate Morais napopiale ponthyimbi. Ankho uhongolela Oseketa Yokupitiya, amphopila okuti ovakuatate vekahi nokuonganeka osikola yokulongesa ovapitiyi mouye auho opo vanoñgonoke nawa o Ingelesi. Namphila ankho ndyina omanima 64 nongotyo andyiitwa opo ndyikale umwe po valongesi. Ame nomukai wange Bethel atulikuambela konthele yotyo atutokola okupopia tete novo tate. Namphila vesukisa okukuatesiwako mokonda vakulupa, mahi nongotyo avati endei. Ame andyilikalela omukuatate andyimupopila okuti tuetavela otyilinga otyo.
Konyima me aimbuka okuti una ouvela utiwa câncer. Ame andyimupopila okuti kamatuende vali opo tukuateseko omphange yange Linda ukahi nokumutekula. Me apopi okuti: “Wahasoke ngotyo. Ame mandyivilipo inkha kamuende.” Tupu nomphange yange otyo asoka. Omphange yange novakuatate vopotyilongo ankho wafuapo opo akuatesako me. Atupandula unene. Etyi tuehika ko Patterson, palamba vala onthiki ike Linda andikalela apopi okuti me wanyima. Atulingi etyi me ankho etuita, okuundapa unene motyilinga tyetu.
Atuhambukwa unene notyilinga tyetu tyotete tuapewa: Mo Mbetele yoko Malauí, oku ovana vetu ankho vekahi nokuundapa. Atuhambukwa unene etyi tuelivasa navo! Konyima, atukalongesa ko Zimbábue no ko Zâmbia. Etyi tuakala onohanyi ononthatu nokulongesa, atutumwa vali tukondoke ko Malauí opo tupule ovakuatate nokuhoneka oñgeni vetyivila okulambela mononkhumbi.b—Tala pokatoi.
Thomas na Bethel McLain vekahi movilinga viokuivisa nova tekula vavo
Menima lio 2005 pahe ankho wehikapo omuvo wokutunda ko Africa, tupu atunumana vali. Atukondoka keumbo lietu ko Basalt, mo Colorado, ame na Bethel atutualako novilinga vioukokoli-ndyila. Mo 2006, Brian na Kimberly availukila popepi neumbo lietu opo vatekule ovana vavo, Mackenzie na Elizabeth. Paul na Stephany vatualako nokuundapa ko Malauí, Paul undapa mo Komisau yo Filiyale. Pahe ndyihungi komanima 80, ndyihambukwa okutala ovakuendye, naundapele navo tyina vafuisapo ovilinga nalingile kohale. Ame na Bethel tulinga ononkhono mbokuhetekela onongeleka tuakalele nambo kohale opo tukuateseko ovana vetu novatekula vetu. Otyo tyituhambukiswa enene.
a Opo unoñgonoke vali konthele yovilinga vioumisionaliu yombunga ya Steele, tala mo A Sentinela 1.° de Maio de 1956, pomafo 269 - 272, no A Sentinela, 15 de Março de 1971, pomafo 570 - 575.
b Mongeleka, tala ehipululo liomuenyo wa Trophim Nsomba mo Mutala Womulavi 15 ya Tyikukutu yo 2015, pomafo 27-31.