Vayovolwa mo Nongeleya Mbomatutu
“Tundeimo vanthu vange.”—REVELAÇÃO 18:4.
1. Oñgeni tutyii okuti ovanthu va Huku ankho mavayovolwa mo Mbambilonia onene? Omapulo patyi matukumbulula?
MONTHELE yokualamba, tuelilongesa okuti Ovakristau vakala moukonde wo Mbambilonia Onene. Otyipuka tyihambukiswa okunoñgonoka okuti kamavakala apeho moukonde. Tuetyinoñgonoka mokonda Mombimbiliya, Huku upopila ovanthu vae okuti “Tundeimo” monongeleya ambuho mbomatutu. (Tanga Revelação 18:4.) Otyo tyilekesa okuti Ovakristau ankho vapondola okuyovoka Mombambilonia Onene. Tuhanda unene okulilongesa onalupi vayovoka! Mahi tete tuna okukumbulula omapulo ekahi pombuelo: Oityi Ovalilongesi Vombimbiliya vatokola okulinga konthele Yombambilonia Onene etyi enima lio 1914 lihenehikepo? Oñgeni ombili yovakuatate ankho ikahi mokueenda Kuovita Viotete Viouye Auho? Omokonda yatyi ovanthu va Huku ankho vesukisa okuviukiswa? Okuti tyelikuata kumwe noukonde monongeleya mbomatutu?
“OKUTOKA KWO MBAMBILONIA”
2. Oityi Ovalilongesi Vombimbiliya vatokola okulinga etyi Ovita Viotete Viouye Auho vihenehikepo?
2 Etyi kuakamba omanima amwe opo Ovita Viotete Viouye Auho vihimbike (1914-1918), Charles Taze Russell no valilongesi ovakuavo Vombimbiliya vaimbuka okuti onongeleya kambukahi nokulongesa otyili tyikahi Mombimbiliya. Pahe ankho kavahandele vali okulipaka kumwe no nongeleya mbomatutu. Mo 1879, A Torre de Vigia (pehepano Omutala Womulavi), mo Inglesi, aupopi okuti onongeleya ambuho mbuti ombo Vakristau, mahi mbukuatesako ovatumini ombomatutu. Ongeleya ilinga ngotyo ilinga onthele yo Mbambilonia onene, Ombimbiliya imbuihana okuti ekunga.—Tanga Revelação 17:1, 2.
3. Oityi Ovalilongesi Vombimbiliya valinga opo valekese okuti kavalingi vali onthele yongeleya naike yomatutu? (Tala olutalatu pefo pahimbikila onthele.)
3 Ovalume novakai vekolelo ankho vetyii okuti inkha vatualako okukuatesako onongeleya mbomatutu, Huku kemeveyambe. Ngotyo, ovanyingi puvo avahoneka omukanda upopia okuti kavahande vali okukala ovanthu vongeleya oyo. Ovakuavo avatange omukanda oo komutwe wovanthu aveho vekahi mongeleya. Tyina ankho tyehetavela okuvetangela omukanda, ankho veutuma kovanthu aveho vomongeleya. Ovalilongesi vo Mbimbiliya avayandyulula nawa okuti kavahande vali okulinga natyike tyelikuata no nongeleya mbomatutu! Pomuvo opo omunthu ulinga ngotyo ankho upondola okuipawa. Mahi okuhimbikila mo 1870, ovatumini vovilongo ovinyingi ankho kavakuatesako vali onongeleya ngetyi ankho valinga. Pahe ovanthu ankho vapondola okutomphola konthele Yombimbiliya alo umwe okuanya etyi onongeleya mbulongesa.
4. Mokueenda Kuovita Viotete Viouye Auho, oñgeni ovalilongesi Vombimbiliya ankho vatala Ombambilonia Onene? Hangununa.
4 Ovalilongesi Vombimbiliya ankho vapopila ovo tate yavo, nomapanga, novanthu ovakuavo vomongeleya okuti kahande vali okukuatesako ongeleya yomatutu. Tupu ankho vahanda ovanthu mouye auho vanoñgonoke okuti Ombambilonia Onene, iihanwa okuti ekunga. Ngotyo, mu Kayovo yo 1917 alo konthyimbi yo 1918, namphila Ovalilongesi Vombimbiliya ankho kavehi, nombili avaave onotratadu 10.000.000 mbuna osapi yati “Ombambilonia Yatoka.” Otratadu aihololola omatutu onongeleya. Soka oñgeni tyanumanesile ononkhalamutwe mbo no nongeleya! Mahi ovalilongesi Vombimbiliya kavatalamene. Ankho vatokola okutualako okuivisa nokutavela “Huku, tyipona kovanthu.” (Atos 5:29) Oityi otyo tyilekesa? Tyilekesa okuti mokueenda Kuovita Viotete Viouye Auho, Ovakristau ovo ovalume novakai ankho kavekahi vali moukonde wo Mbambilonia, mahi ankho vekahi nokuyovoka monongeleya mbomatutu nokukuatesako vakuavo okulinga ngotyo.
OMBILI MOKUEENDA KUOVITA VIOTETE VIOUYE AUHO
5. Omokonda yatyi tupopila okuti ovakuatate ankho vena ombili mokueenda Kuovita Viotete Viouye Auho?
5 Kohale ankho tusoka okuti mokueenda Kuovita Viotete Viouye Auho, Huku ankho kayambe ovanthu vae mokonda ankho kavaundapa unene movilinga viokuivisa. Mokonda yolusoke olo, ankho tutavela okuti Jeova eveyeke vakale moukonde wo Mbambilonia Onene mokamuvo kehehi. Mahi, ovakuatate no nomphange vaumbila Huku momanima 1914 alo mo 1918 vahangununa okuti otyikundyi otyo, tyalingile ononkhono movilinga viokuivisa. Tyina tunoñgonoka etyi tyaenda Novalilongesi Vombimbiliya momuvo oo, tyitukuatesako okunoñgonoka ono testu mbumwe Mbombiliya.
Ovakuatate no nomphange vaumbila Huku mo 1914 alo mo 1918 valinga ononkhono movilinga viokuivisa
6, 7. (a) Ovitateka patyi Ovalilongesi Vombimbiliya vakala navio mokueenda Kuovita Viotete Viouye Auho? (b) Oityi tyilekesa okuti Ovalilongesi Vombimbiliya ankho vena ombili movilinga viokuivisa?
6 Mokueenda Kuovita Viotete Viouye Auho, vaundapele unene movilinga viokuivisa. Mahi tupu vakalele novitateka vimwe. Matulilongesa-po vivali. Tyotete, Ovalilongesi Vombimbiliya ankho kavetyivili okuivisa Nombimbiliya. Ankho vaava vala omikanda vihangununa otyili. Mahi etyi ovatumini vailike omukanda Mistério Consumado, wo inglês kotyimbi yenima 1918, ovilinga viokuvisa avipuilisa vali unene ovakuatate. Otyitateka otyikuavo opuetyi kuehimbika ouvela utiwa gripe espanhola. Mokonda ouvela oo ankho ulitambuliswa ankha katyapepukile kovakuatate okulinga oungendi nokukaivisa. Namphila ankho vena ovitateka ovio, mahi Ovaivisi Vombimbiliya valinga atyiho vevila opo vatualeko novilinga viokuivisa.
Ovalilongesi Vombimbiliya ankho vena ombili movilinga viokuivisa! (Tala pono palagrafu 6, 7)
7 Mo 1914, otyikundyi otyitutu tyo Valilongesi vo Mbimbiliya avalekesa “Fotodrama da Criação.” Ankho ilekesa omalutalatu omiti novinyama. O fotodrama ankho ipopia ehipululo okuhimbikila kononthiki mba Andau alo konthyulilo youtumini wa Kristu. Mo 1914 ovanthu valamba po 9.000.000 vatalele o fotodrama. Soka kuotyo. Ovanthu vatalele o fotodrama ovanyingi vali tyipona Onombangi mba Jeova vekahiko hono mouye auho. Ono lelatoliu ononkhuavo mbulekesa okuti mo 1916, ovanthu valamba po 809.000 aveya peliongiyo liounyingi mo Estados Unidos, iya mo 1918 apeya 950.000. Otyo tyilekesa okuti Ovalilongesi ovo Vombimbiliya ankho vena Ombili movilinga viokuivisa!
Ovakuatate ankho vekahi komutwe valingile ononkhono ononyingi mbokulinga omikanda, nokupameka Ovalilongesi aveho Vombimbiliya
8. Oityi ovakuatate ankho vekahi komutwe valingile opo vapameke Ovalilongesi Vombimbiliya mokueenda Kuovita Viotete Viouye Auho?
8 Mokueenda Kuovita Viotete Viouye Auho, ovakuatate ankho vekahi komutwe valingile ononkhono ononyingi mbokulinga omikanda nokupameka Ovalilongesi aveho Vombimbiliya. Otyo atyikuatesako ovakuatate okuivisa. Richard H. Barber, o umwe ankho una ombili movilinga viokuivisa, wati: “Tuetyivila okuundapa novatalelipo vomawaneno vehehi nokutualako okutuma Omutala Womulavi. Tuatuma alo umwe ko Canadá oku ankho omukanda oo wailikwa.” Tupu wayawisako okuti: “Nakalele nelao liokutuma omukanda O Mistério Consumado, ko vakuatate aveupolwa novatumini. Omukuatate Rutherford aiti kuonganenkwe ovionge mo mapundaumbo omanyingi ekahi koutakelo o Estados Unidos, tupu atumu ovalongomoni opo vakapameke ovakuatate.”
VAMWE ANKHO VESUKISA OKUVIUKISWA
9. (a) Omokonda yatyi ovanthu va Huku ankho vesukisa okuviukiswa momanima 1914 alo mo 1919? (b) Omokonda yatyi katyilekesa okuti ankho ovikonde Mombambilonia Onene?
9 Ovalilongesi vamwe Vombimbiliya ankho vesukisa okuviukiswa. Ankho kavanoñgonoka nawa oityi tyihangununa okutavela kovatumini. (Romanos 13:1) Mahi ankho ha apeho velityilika okulipaka movilwa. Mongeleka, etyi opresidente yoko Estados Unidos yaita ovanthu velikuambele okuita ombembwa mu 30 ya Kapepo yo 1918, Omutala Womulavi awaavela ondundo Ovalilongesi Vombimbiliya valinge ngotyo. Tupu ovakuatate vamwe avaave onombongo opo vakuateseko ovilwa iya ovakuavo avakala omafualali. Namphila ovanthu va Huku ankho vesukisa okuviukiswa, mahi otyo katyilekesa okuti ankho vekahi moukonde Mombambilonia Onene. Mokonda pomuvo Wovita Viotete Viouye Auho ovakuatate ankho velipungale konongeleya mbomatutu.— Tanga Lucas 12:47, 48.
Ovalilongesi Vombimbiliya ankho kavanoñgonokele nawa oityi tyihangununa okuhelipake movilwa. Mahi ankho vetyii nawa okuti tyapenga okuipaa
10. Oityi Ovalilongesi Vombimbiliya valinga tyilekesa okuti vena onthilo nomuenyo?
10 Tyotyili Ovalilongesi Vombimbiliya ankho kavanoñgonokele nawa oityi tyihangununa okuhelipake movilwa. Mahi vetyii nawa okuti tyapenga okuipaa. Alo umwe ovakuatate vakalele omafualali Movilwa Viotete Viouye auho vaanyene okuipaa. Mokonda ankho kavalingi ngotyo, vamwe ankho vatualwa kovilwa opo vakaipawe.
11. Oityi ovatumini valinga etyi Ovalilongesi Vombimbiliya vaanya okuenda kovilwa?
11 Eliapu lianumanene unene mokonda ovakuatate ankho ovakuatyili ku Huku. Mokonda yotyo, aundapesa ovatumini “vaeteko ononkhumbi menyina liovitumino.” (Salmo 94:20) Omutumini umwe womafualali ko Estados Unidos utiwa James Franklin Bell, apopila omukuatate Rutherford na Van Amburgh okuti ovatumini vahanda okuipaa ovanthu aveho vaanya okuenda kovilwa. Ankho uhanda okuipaa haunene Ovalilongesi Vombimbiliya. Omutumini womafualali anumana apopila omukuatate Rutherford okuti otyitumino kamatyilingwa vali mokonda o presidente yoko Estados Unidos ketyitavelele. Omutumini womafualali apopi vali okuti: “Onthue tutyiale oñgeni matumukuate, iya matutyilingi!”
12, 13. (a) Omokonda yatyi ovakuatate etyinana vapakelwa mokaleya? (b) Ovakuatate vapakelwe mokaleya vatuaileko okutavela Jeova? Hangununa.
12 Konyima ovatumini avavasi onkhalelo imwe yokukoyesa Ovalilongesi Vombimbiliya. Omukuatate Rutherford na Van Amburgh novakuatate ovakuavo vena epandu voko Sociedade Torre de Vigia avatualwa mokaleya. Omunthu wokuevekoyesa apopi okuti ovakuatate ovakalavi vali tyipona omafualali oko Alemanya. Apopi vali okuti ovakuatate mavamoneswa ononkhumbi mokonda vapopia omapita ovatumini, nomafualali no nongeleya.[1] (Okatoi konthyulilo yonthele.) Ovalilongesi ovo etyinana avanakelwa omanima omanyingi mokaleya mo Atlanta, mo Geórgia. Mahi etyi ovilwa viapwa ovakuatate ovo avapolwa mokaleya.
13 Namphila ankho vekahi mokaleya, ovalume ovo etyinana nongotyo ankho vatokola okutavela ku Huku. Oñgeni tutyii? Vahonekelele o presidente yo mo Estados Unidos okuita opo vayovolwe mokaleya. Tupu vahonekamo okuti Ombimbiliya itupopila okuti katupondola okuipaa, iya ovanthu aveho velipakula ku Huku mahi avemuanye tyawina, Huku meveyale nokuvehanyako. Avahangununa okuti otyo vahaipaela omunthu nawike. Ankho tyesukisa okukola omutima pala okuhonekela o presidente! Otyo tyilekesa okuti ovakuatate ankho vatokola okutualako okutavela Jeova.
OVANTHU VA HUKU VAYOVOLWA!
14. Undapesa Ovihonekwa pala okuhangununa etyi tyaenda momanima 1914 alo mo 1919.
14 Malaquias 3:1-3 ihangununa oityi tyaendele Novalilongesi Vombimbiliya momanima 1914 alo 1919. (Tanga.) Jeova Huku “Tatekulu yotyotyili,” na Jesus Kristu “onkhalakati yomphangu” veile okutala nawa “ovana va Levi” ine ovalembulwa. Konyima yetyi Jeova eveviukisa nokuvesukukisa, pahe ankho vafuapo opo vapewe ovilinga ovipe. Menima lio 1919, Jesus aholovona “omupika wekolelo nokualunguka,” vapewa otyilinga tyokuhongolela nokulongesa ovanthu aveho va Huku. (Mateus 24:45) Ovanthu va Huku pahe ankho vayovolwa mo nonkhalelo ambuho mo Mbambilonia Onene. Tunde opo, vekahi nokulilongesa vali nawa ehando lia Huku, tupu ohole yavo nae ikahi vali nokuliyawisa. Avahambukwa unene nononkhano onongwa vapewa![2]—Tala okatoi konthyulilo yonthele.
15. Oñgeni tupondola okulekesa olupandu mokonda yokuayovoka mo Mbambilonia Onene?
15 Onthue tupandula unene mokonda pahe tuayovoka ko Mbambilonia Onene. Satanasi ketyivilile okumanako efendelo lio tyotyili. Mahi tuesukisa okuhinangela omokonda yatyi Jeova etuyovolela. Omokonda uhanda okuyovola ovanthu aveho. (2 Coríntios 6:1) Mahi ongeleya yomatutu nkhele ikahi nokuhongiliya ovanthu ovanyingi tuesukisa okukuatesako! Tulingei atyiho tuvila opo tuhetekele ovakuatate vetu vekolelo, putyina tukuatesako ovanthu okuyovoka.
^ [1] (opalagrafu 12) Tala omukanda wo Inglês wati A Fé em Marcha, de A. H. Macmillan, pefo 99.
^ [2] (opalagrafu 14) Etyi tyaenda no Vakristau konyima yo nonkhia mbo noapostolu tyelifwa netyi tyaenda no va Judeu puetyi vatualwa koukonde mo Mbambilonia. Mahi otyo katyilekesa okuti oukonde wova Judeu eulo lietyi tyaenda no Vakristau. Ovipuka vimwe viaendapo vielikalela. Mongeleka ova Judeu vakala moukonde omanima 70, mahi ovakristau vakala moukonde wo Mbambilonia Onene omanima omanyingi vali.