“Ovipuka Evi Viavela Ovalume Vekolelo”
“Ovipuka evi viavelei ovalume vekolelo, opo navo vakale tyafuapo pala okulongesa vakuavo.”—2 TIMÓTEO 2:2.
1, 2. Oñgeni ovanthu ovanyingi vatala ovilinga viavo?
OVANTHU ovanyingi vasoka okuti ovilinga omunthu alinga ovio vimunkhimaneka. Kovilongo vimwe, tyina omunthu anoñgonoka mukuavo otyikando tyotete umupula okuti: “Undapa pi?”
2 Ombimbiliya ipopia ovanthu vamwe ankho veiwe mokonda yovilinga viavo. Mongeleka, “Mateus ankho wiihanwa okuti omutanthi womalilimu,” “Simau ankho uhika onombandwa” “Luka ondotolo.” (Mateus 10:3; Atos 10:6; Colossenses 4:14) Ovikando vimwe Ombimbiliya ipopia ovilinga ovanthu vamwe ankho vena meongano lia Jeova. Soka Kohamba David, no komuuli Elia, no ko apostolu Paulu. Ovalume ovo ankho vapanda ovilinga Jeova eveavela. Nonthue, tuna okupanda kese tyilinga tuavelwa meongano lia Jeova.
3. Omokonda yatyi ovakulu vesukisa okulongesa ovakuendye? (Tala olutalatu pefo pahimbikila onthele.)
3 Onthue tuhanda okuumbila Jeova nokufuisapo ovilinga tuna. Ovanyingi ponthue vahanda okutualako okuvilinga mahi katyitavela. Tyina omunthu amakulupa, kapondola okulinga ovipuka aviho ankho alinga etyi omukuendye. (Eclesiastes 1:4) Ovanthu va Jeova vapondola okukala novitateka vimwe. Hono, ovilinga viokuivisa vikahi nokuliyawisa unene, iya eongano lia Jeova likahi nokuundapesa o internete no nomakina pala okuivisa kovanthu ovanyingi. Mahi tyipondola okupuiya ku vana vakulupa okulilongesa okuundapesa ovipuka ovio. (Lucas 5:39) Tupu, ovanthu tyina vakulupa ononkhono mbavo mbutepuluka. (Provérbios 20:29) Mokonda yotyo, ovakulu vena okulongesa ovakuendye opo vakala nounongo wokufuisapo nawa ovilinga meongano lia Jeova.—Tanga Salmo 71:18.
4. Omokonda yatyi ovanthu vamwe kavahande okuavela vakuavo ovilinga? (Tala okakasa kati “Omokonda Yatyi Vamwe Vahavelela Vakuavo Ovilinga.”)
4 Pamwe katyapepukile okuavela ovakuendye ovilinga vietu. Ovakuatate vamwe vasukalala avasoko okuti okulinga ngotyo, mavatombwa. Vamwe vanumana tyina vasoka okuti otyilinga pahe matyilingwa nomunthu omukuavo. Ine vatila owoma wokuti okuavela vakuavo otyilinga, kamatyilingwa nawa. Tupu ovakuatate vamwe vasoka okuti vetupu omuvo wokulongesa vakuavo. Ovikando vimwe, ovakuendye vesukisa okupwa elundo tyina vekahi nokukevelela okupewa ovilinga meongano.
5. Omapulo patyi matulilongesa monthele ei?
5 Omokonda yatyi tyakolela ovakulu vaavele ovilinga viavo kovakuendye? Oñgeni vapondola okutyilinga? (2 Timóteo 2:2) Omokonda yatyi ovakuendye vesukisa okupilulula onkhalelo yavo yokusoka tyina valongeswa novakulu? Tete, tutalei oñgeni Ohamba David yakuatesako omona wae opo alinge ovilinga vimwe viakolela.
DAVID WAKUATESAKO SALOMAU
6. Oityi Ohamba David ankho ahanda okulinga? Oityi Jeova emupopila?
6 Mokueenda kuomanima omanyingi David wamonesilue ononkhumbi akaholama kovilongo ovikuavo. Wehimbika vala okukala mondyuo ikahi nawa etyi akala ohamba. Konyima apopila omuuli Natan okuti: “Ame ndyikahi nokukala mondyuo ongwa, mahi otyikasa tya Jeova tyomphango tyikahi mekaka.” David ankho uhanda okutunga ondyuo imwe ongwa pala Jeova. Natan emupopila okuti: “Linga ngetyi omutima wove wekutuma, Huku yotyotyili ukahi nove.” Mahi otyo ankho hatyoko Jeova ahanda. Jeova apopila onondaka Natan iya Natan ekembupopila David mbati: “Ove haveko motungu ondyuo omu mandyikala.” Namphila Jeova apopila David okuti makala apeho nomona wae, mahi David walongesile omona wae oñgeni matungu ondyuo ya Huku. Oityi David alinga? —1 Crônicas 17:1-4, 8, 11, 12; 29:1.
7. Oñgeni David atala ehongolelo lia Jeova?
7 Mokonda ankho David uhanda unene okutunga ondyuo ya Jeova, ankho upondola okunumana. Mahi akuatesako omona wae Salomau. David wakuatesako okuonganeka ovanthu mavalingi ovilinga, ataindya ovivela no palata no olu no mavai. Ankho kasoko komunkhima maupewa omunthu matungu ondyuo, iya konyima aiihanwa okuti ondyuo ya Salomau. David wapameka Salomau etyi emupopila okuti: “Pahe mona wange Jeova akale noove kala tyafuapo iya otungu ondyuo ya Jeova Huku yove ngetyi ekupopila.”—1 Crônicas 22:11, 14-16.
8. Omokonda yatyi David ankho apondola okusoka okuti Salomau kemetyivili okutunga ondyuo ya Huku? Oityi David alinga?
8 Tanga 1 Crônicas 22:5. David ankho upondola okusoka okuti Salomau utupu ounongo wokutunga ondyuo ya Huku. Ondyuo ya Huku ankho ina okukala “ongwa unene” iya Salomau ankho “omukuendye uhena ounongo.” Mahi David ankho utyii okuti Jeova upondola okukuatesako Salomau motyilinga otyo tyakolela. David alingi atyiho opo emukuateseko okulipongiya.
OKULONGESA VAKUETU TYITUHAMBUKISWA
We are happy when we see younger men taking on more responsibility (Tala opalagrafu 9)
9. Oñgeni ovakuatate vakulupa velitehela tyina vaavela vakuavo ovilinga? Popiapo ongeleka.
9 Ovakuatate vakulupa kavesukisile okunumana tyina vaavela ovilinga ovakuendye. Atuho tuimbuka okuti ovilinga viakolela vali hono ovia Jeova. Okulongesa ovakuendye tyesukisa opo ewaneno lia Jeova litualeko okukula. Soka kuetyi. Tyina ukula tyafuile ankho utala tate yove ukuata kosaluwa. Putyina ukula ekuhangununina oñgeni osaluwa ikuatwa noñgeni tyombolwa. Mokueenda kuomuvo tate yove ehimbika okukuyeka nove ukuate kosaluwa. Mahi tyina tate yove amakulupa pahe mekuyekela osaluwa. Okuti tate yove manumana? Au, mahambukwa tyina ekutala putyina ukuata osaluwa. Tyelifwa notyo, ovakuatate vakulupa vahambukwa tyina vatala ovakuendye valongesa vafuisapo nawa ovilinga viavo meongano lia Jeova.
10. Oñgeni Moisesi akalele etyi vakuavo vapewa ovilinga?
10 Tuesukisa okulunguka opo tuhakale nonkhi navakuetu. Tupondola okulilongesila ku Moisesi oñgeni akalele etyi anoñgonoka okuti ova Isilayeli vekahi nokulinga ovipuka ngovauli. (Tanga Números 11:24-29.) Josue ankho uhanda okupopia ova Isilayeli vayekepo okulinga ngotyo, mahi Moisesi apopi okuti: “Ove undingilako onkhi? Kuame katyapengele inkha ovanthu aveho va Jeova vakala ovauli iya Jeova eveavela ospilitu yae!” Moisesi ankho utyii okuti Jeova oe weveyeka valinge ngotyo. Moisesi kaovolele omunkhima pala ae, mahi ankho uhanda ovaumbili aveho va Jeova vakale novilinga. Iya onthue? Okuti tuhambukwa tyina vakuetu vatambula ovilinga meongano lia Jeova?
11. Oityi omukuatate umwe apopia konthele yovakuendye okupewa vali ovilinga?
11 Ovakuatate ovanyingi vekahi nokuundapa movilinga via Jeova mokueenda kuomanima omanyingi, iya valongesa ovakuendye okukala vali novilinga. Tala ongeleka yomukuatate Peter. Omanima 74 aundapa movilinga viomuvo auho, pomanima oo 35 weundapa mo mbetele imwe ko Europa. Momanima amwe, ankho onkhalamutwe Yoseketa Yovilinga mo Mbetele. Otyilinga otyo atyipewa Paul, omukuendye umwe omukuatate Peter alongesile. Okuti Peter wanumanene mokonda yomapiluluko oo? Au. Peter wati: “Ndyihambukwa okunoñgonoka okuti ovakuatate valongeswa opo vakale vali novilinga meongano. Tupu ndyihambukwa vali unene okunoñgonoka okuti vekahi nokufuisapo nawa ovilinga viavo.”
HUMBA OVAKUATATE VAKULUPA
12. Oityi tulilongesila kongeleka ya Roboau?
12 Etyi omona wa Salomau Roboau akala ohamba, waitile onondonga kovakulu opo alinge omatokolo akolela. Mahi konyima aanye etyi vemupopila! Alandula onondonga mbo vakuendye omakula ae. Otyo atyieta ovitateka. (2 Crônicas 10:6-11, 19) Oityi tulilongesilako? Tulilongesila okuti onondunge okuita onondonga kovakulu, tupu vena vali ounongo. Otyo katyilekesa okuti ovakuendye vena okulinga ovipuka ngetyi ovakulu ovo ankho valinga kohale. No ngotyo, vena okutehelela nawa tyina ovakulu vevepopila, nokulityilika okusoka liwa-liwa okuti etyi ovakulu vapopia katyisilivila.
13. Oityi ovakuendye vapondola okulinga tyina vaundapa novakuatate vakulupa?
13 Ovikando vimwe, ovakuendye vapewa ovilinga viokuhongolela alo umwe ovakuatate vamwe ovakulu kwe. Ovakuendye ovo valekesa onondunge tyina velilongesila kovakulu. Mongeleka tuapopia pombanda, Paul ankho wapinga Peter kovilinga viokuhongolela Oseketa Yovilinga mo Mbetele, Paul wati: “Ame ankho ndyiita onondonga komukuatate Peter, tupu ankho ndyiavela ondundo vakuetu okulinga ngotyo.”
Paulu waovolele omuvo wokulongesa Timoteo iya Timoteo etyiundapesa nawa
14. Oityi tulilongesila konkhalelo Timoteo na Paulu vaundapela kumwe?
14 Timoteo ankho omona unene ku apostolu Paulu, iya vaundapa kumwe mokueenda kuomanima omanyingi. (Tanga Filipenses 2:20-22.) Paulu wapopila ova Korintu okuti: “Otyo ndyimutumina Timoteo, mokonda omona wange mu Tatekulu, onthyolwe, nayumba onthumbi. Iya oe memuhinangelesa ononkhalelo mbange mbokulongesa konthele ya Kristu Jesus, ngetyi ndyikahi nokulongesa momawaneno aeho.” (1 Coríntios 4:17) O testu oyo yayandyulula nawa okuti Paulu na Timoteo ankho vaundapa kumwe nokulikuatesako. Paulu waovolele omuvo wokulongesa Timoteo “ononkhalelo mbokulongesa konthele ya Kristu” iya Timoteo etyiundapesa nawa. Paulu ankho uhole unene Timoteo tupu ankho una onthumbi yokuti Timoteo matekula nawa ovakuatate no nomphange vomo Korintu. Ovakulu vewaneno vena okuhetekela ongeleka ya Paulu, putyina valongesa ovalume okukala novilinga mewaneno.
OVANTHU AVEHO VAKOLELA
15. Oñgeni Romanos 12:3-5 ipondola okutukuatesako tyina tulambela momapiluluko?
15 Tukahi mouye umwe una ovitateka ovinyingi. Onthele yeongano lia Jeova pano pohi ikahi nokukula unene. Otyo tyilekesa okuti mukahi nokulingwa omapiluluko. Omapiluluko amwe tuemona momuenyo wetu iya pamwe katyapepukile okuelandula. Otyo matyitukuatesako okuliola omutima nokutala kovilinga oviwa viouhamba tyipona okusoka vali unene kuetyi tuhanda. Tyina tulinga ngotyo, tutualako nokulikuata okapandi. Paulu wahonekela Ovakristau voko Roma okuti: “Ame ndyipopila kese umwe pokati kenyi okuti ahasoke konthele yae monkhalelo yokulipakako.” Konyima ahangununa okuti ngetyi ononthele mbolutu luomunthu mbuundapa monkhalelo yelikalela, kese munthu mewaneno una otyilinga tyelikalela.—Romanos 12:3-5.
Ovanthu aveho va Jeova vahanda okukuatesako Ouhamba nokulinga etyi vaitwa
16. Oityi Ovakristau aveho vapondola okulinga opo eongano lia Jeova litualeko nombembwa newaneko?
16 Ovanthu aveho va Jeova vahanda okukuatesako Ouhamba nokulinga etyi vaitwa. Ovakuatate vakulupa vapondola okulongesa ovakuendye. Ovakuatate ovakuendye vena okupola pokati nokukala nonthilo tyina vafuisapo ovilinga viavo. Iya ovakuatate vokuanepa vahambukwa tyina ovakai vavo vevekuatesako alo umwe tyina kumoneka omapiluluko. Ovakai ovo vahetekela Prisila, watuaileko nokuundapa omanima omanyingi nomulume wae Akila.—Atos 18:2.
17. Okuti Jesus ankho ulongesa ovalongwa vae etyi mavalingi? Otyilinga patyi Jesus alongesa ovalongwa vae?
17 Jesus waava ongeleka ongwa yokulongesa vakuetu. Jesus ankho utyii okuti vakuavo ankho vesukisa okutualako novilinga viae. Tyotyili, ankho utyii okuti ovalongwa vae ovakuankhali. Mahi ankho una onthumbi yokuti ovalongwa vae mavaundapa vali movilinga viokuivisa tyipona etyi alinga. (João 14:12) Jesus walongesile nawa ovalongwa, iya ovalongwa ankho vesukisa okukaivisa movilongo ovinyingi.—Colossenses 1:23.
18. Ovilinga patyi matukala navio komutwe wandyila? Otyilinga patyi tuna pehepano?
18 Etyi Jesus ankhia Jeova emututilisa emuavela vali ovilinga noutumini “wavilapo vali koutumini wovanthu aveho.” (Efésios 1:19-21) Ngotyo inkha tuumbila Jeova noukuatyili atunkhi tyina o Armagedon yeheneye, matukakala vali nomuenyo iya eketuavela ovilinga vimwe oviwa mouye omupe. Mahi pehepano atuho tuna otyilinga tyokuivisa onondaka onongwa nokulinga ovalongwa. Tyilinge tuvakuendye ine tuakulupa atuho tuna “ovilinga ovinyingi movilinga via Tatekulu.”—1 Coríntios 15:58.