Liyakulila Kovilulu
JAMES wekulila pokalongo kekahi pokati komeva katiwa Malaita ko Salomau. Tunde pouna walongesua okuhumba onondele ine ovilulu. Oe wati: “Ame hinesoke okuti onondele mbulinga ovanthu omapita.” Mahi, tupu ankho hisoko okuti tyitavela okukala nombembwa tyihaundapesa ono rarafono [oviso viokuita ombatelo konondele] pala okuamenwa kovivi.”
Ngetyi ovanyingi mouye vetavela, ovanthu vakala poulongo wo ko Salomau vetavela okuti onondele ine ovilulu vipondola okuvekuatesako ine okuvelinga omapita. Ovanyingi ko Melanesia vatala onohande nonondele ombo ngatyina onongwa, vetupu owoma nambo.
Vetavela kovilulu mononkhalelo mbelikalela. Mongeleka, etyi James ankho omukuendye, potyilongo tyavo ankho ovakai tyina vameivi otyiila tyitiwa korokoro tyipopia, vatuma ovana okunyingila liwa-liwa movitunge. Omokonda yatyi? Omokonda vetavela okuti tyihuna ovipo ine matyivelingi omapita.
Vamue potyilongo opo vapaka emanya engonga po nombundi mbo nondyuo mbavo. James nae ankho ulinga ngotyo, okutavela okuti emanya malimuamena kovilulu. James tyina ankho ekahi kovilinga, pokulia wongiya ovinyanyu aviho vihupapo, evipake mosako opo ekeviyumbehi. Ankho una owoma wokuti onganga imue ipondola okuvasa ovinyanyu ovio evityindipo opo ekemuloe.
Pamue oviso ngovio, kotyilongo tyenyi kaviko. Mahi, nga James, hamue uhole okusoka okuti wesukisa okuendela moviso, opo wamenue kovilulu. Hamue utavela okuti inkha kuendela moviso ovio, ovilulu mavikulingi omapita.
Inkha una onthilo no Mbimbiliya, tyotyili mohande okunoñgonoka oñgeni ikumbulula omapulo aa: (1) Oñgeni onondele ine ovilulu vipondola okukulinga omapita? (2) Inkha ulandula oviso, ovilulu mavikuhindila okulinga tyi? (3) Oñgeni upondola okuliyakulila tyotyili kovilulu nokukala nombembwa?
Oñgeni Ovilulu Vinyona Ovanthu
Ombimbiliya ilekesa okuti ovilulu ine onondele hanohandeko mbovanthu vokuankhia. Ondaka ya Huku yati: “Ovanthu vokuna omuenyo vetyii okuti mavankhi, mahi vokuankhia, kavei vali natyike, vetupu vali ofeto, mokonda kavasoko vali natyike.” (Eclesiastes 9:5) Ovilulu ine onohande, nonondele, tyotyili onoandyu onomphuki mbelipaka kumue na Satanasi pala okuyondya ovanthu.—Revelação 12:9.
Ovihonekwa vilekesa nawa okuti tuesukisa ondyakulilo ituamena kovilulu. Apostolu Paulu wahonekelele Ovakristau mo Efesu okuti: “Katukahi nokulwa nohitu nohonde. Anthi, tuna ovilwa ovinene . . . no noandyu onombi keulu.” Apostolu Petulu wapopia Satanasi Eliapu omutumini wovilulu aviho, okuti ukahi “ngatyina onkheyama ikoma okuovola ou maili.”—Efésios 6:12; 1 Pedro 5:8.
Satanasi tete weetela ovivi ovanthu mokuvekemba nokuveyondya ine okuvehongiliya okulinga ovipuka vinumanesa Huku. Ombimbiliya yati Satanasi “utualako okulimonekesa ngoandyu yotyitei.” (2 Coríntios 11:14) Oe uhanda okulikembesa ngatyina omuameni, mahi tyotyili uhanda okutulinga ovivi. Satanasi watuikisa omitima viovanthu opo vehetavele otyili konthele yae no ya Huku. (2 Coríntios 4:4) Oityi ayondyela ovanthu?
Satanasi upeleya okufendwa, iya uhanda ovanthu vemufende tyilinge vetyii ine kavetyii. Etyi Jesus Omona wa Huku ali pano pohi, Satanasi wahandele oe ‘aikile konongolo emufende.’ Mahi Jesus ati: “Tundapo, Satanasi! Tyahonekwa okuti: ‘Una yokufenda Jeova Huku yove.’ ” (Mateus 4:9, 10) Jesus waanyene okulinga kese tyimue tyilekesa okuti wetavela efendelo lia Satanasi.
Jeova una epondolo enene tyipona ovilulu aviho, kamayeke vimonese ononkhumbi apeho vana vetavela kwe. (Salmo 83:18; Romanos 16:20) Mahi, inkha tuhanda okuhambukiswa Jeova Huku ngetyi tyalingile Jesus, tuesukisa okulityilika kese tyimue tyitutuala kokufenda Satanasi novilulu viae. Moluotyo, wesukisa okuimbuka oviso viokuhumba nokufenda ovilulu. Oñgeni moviimbuka?
Imbuka Ovituwa Vinumanesa Huku
Jeova Huku walondolele ovanthu vae kohale ova Isilayeli, opo velityilike okuhetekela oviso viovilongo ankho vikahi popepi navo. Oe wati: “Pahakale nawike . . . utapesa, notyimbanda nomphule ine onganga. Ine omunthu uyumba vakuavo owanga, ine o umue ukapula kovitapi.” Ombimbiliya ipopia konthele ya vana valandula oviso ovio okuti: “Kese munthu ulinga ovipuka viatyo ovio ku Jeova utoyesa.”—Deuteronômio 18:10-12.
Ngotyo, tyina usoka koviso vilingwa potyilongo ukala, sokolola nawa omapulo aa: Okuti otyituwa otyo tyinthyindila okutavela kovitapi? Otyo tyinthyindila okutavela kovipuka vihena omuenyo? Okuti tyakutikinya okuloa ine okuliamena kowanga? Tyakutikinya okutavela ko huku onkhuavo tyipona Jeova ine okomutumwa wae Jesus?—Romanos 14:11; Filipenses 2:9, 10.
Otyiwa wanye oviso aviho vikuhindila okulinga ovipuka ovio. Omokonda yatyi? Apostolu Paulu wahoneka okuti: “Kamupondola okulia ‘komesa ya Jeova’ no komesa yovilulu.” Oe walondola okuti vana vaovola okuhambukiswa Jeova Huku, no nohuku ononkhuavo, ‘vanumanesa Jeova?’ (1 Coríntios 10:20-22) Jeova Huku uhanda tufende vala kwe, iya oe vala watokala okufendwa.—Êxodo 20:4, 5.
Tupu, tala epulo eli: Otyituwa otyo tyihindila omunthu okusoka okuti kamakoyeswa mokonda yovipuka alinga? Mongeleka, oumbalehi nokulala na una nkhele muhenelinepe nae, kovilongo ovinyingi katyitavelwa, tupu mo Mbimbiliya tyailikwa. (1 Coríntios 6:9, 10) Anthi, vamue ko Pacifico vapondola okutavela omuhikuena uti “wafikua omafo atalala,”a otyituwa otyo tyilekesa okuti oe uhanda vala ovalume mokonda yovihemba apakwa.
Mahi, Ombimbiliya ilongesa okuti matukoyeswa mokonda yovipuka tulinga. (Romanos 14:12; Gálatas 6:7) Soka ku Eva omukai wotete, walimbilikua na Satanasi okulipaka kumue nae okuhetavela ku Huku. Oe wati: “Onyoka yankhemba, iya moluotyo andyili.” Mahi, Jeova wakoyesa Eva mokonda yetyi alinga. (Gênesis 3:13, 16, 19) Tupu, metukoyesa mokonda yovituwa vietu.—Hebreus 4:13.
Oityi Ove Una Okulinga?
Inkha uhanda okuhambukiswa Huku nokuendela movitumino Viombimbiliya, wesukisa okuyala ovipuka aviho viayemba koviso. Kohale ovanthu vomutima omukuatyili mo Efesu, vaavele ongeleka ongwa konthele yotyo. Opo vayekepo okuhongiliyua novilulu, vaongiyile omikanda viavo aviho ankho vena viomaumbanda, “iya aveviyoko notupia otyo ovanthu aveho vetyiete”—Atos 19:19.
Etyi veheneyoke omikanda ovio, ovanthu ovo ankho vesukisa “okupopia ononkhali mbavo nokuhololola ovipuka vioumbanda ankho valinga.” (Atos 19:18) Etyi Paulu alongesile konthele ya Kristu tyevehikile komitima, atyivepe ondundo yokuyoka omikanda viavo viomaumbanda. Tupu vapilulule omalusoke avo konthele yoviso viavo.
Tyotyili, okuyekapo oviso katyapepukile. James, wapopiua pombanda, wali notyitateka ngotyo. Oe wahimbika okulilongesa Ombimbiliya no Nombangi mba Jeova, ahambukwa netyi elilongesa. Anthi, watualako nokulinga o rarafono. Etyi asokolola nawa konthele yovituwa ovio, wamona okuti oe utavela komilao via Jeova, mahi nkhele ankho wesukisa okuyumba onthumbi moviso opo aamenwe kovivi.
Oityi tyakuatesileko James okupilulula olusoke luae? Oe wati: “Nelikuambela ku Jeova opo andyamene nokumbatela opo ndyiyumbe onthumbi mwe. Andyiyekepo oviso.” Okuti kuna etyi tyandinga omapita? James wati, “Au. Anthi, nelilongesa okuyumba onthumbi mu Jeova. Namona okuti Jeova upondola okukala epanga enene.” Iya momanima epandu-vali okualamba James ukahi nokuundapa movilinga vioukokoli-ndyila, okuvatela vakuavo okunoñgonoka etyi Ombimbiliya ilongesa.
Omokonda yatyi uhalandulila ongeleka ya James? Noñgonoka nawa oviso vitavelwa potyilongo tyenyi, oundapesa ‘onondunge mbove mbokupunga’ ovipuka, opo utale inkha vielikuata “nehando lia Huku.” (Romanos 12:1, 2) Linga ononkhono mbokuyekapo oviso. Inkha ulinga ngotyo, upondola okukala nonthumbi yokuti Jeova ‘mekutambula’ nokukuamena. (2 Coríntios 6:16-18) Nga James, monoñgonoka okuti omulao Wombimbiliya o wotyotyili, wati: “Enyina lia Jeova etililo liapama. Omuviuki omo ahatekela iya aamenwa.”—Provérbios 18:10.
[Onondaka Poutoi]
a Otyo, tyilekesa otyituwa tyokukateka omunthu nomafo omuti umue ine okumupakela kokulia. Vaavela omufikuena omafo, iya omafo oo ine okulia vihindila omufikuena okuhanda ovalume. Otyituwa otyo, tyelikalela nokuavela omuhikuena ovihemba vikoleswa, iya akuatwa kononkhono pala okulala nae. Okulilinga ngotyo, omuhikuena ulalwa nae tyihetyii.
[Olutalatu pefo 30]
Courtesy of Dr. Bakshi Jehangir
[Olutalatu pefo 30]
“Korokoro”
[Olutalatu pefo 30]
Omuhikuena umue ankho tyina amali wongiya ovinyanyu vihupapo opo ahalowe