Watchtower OMBIMBILIYOTEKA
Omutala Womulavi
OMBIMBILIYOTEKA ONLNE
Nyaneka
  • OMBIMBILIYA
  • OMIKANDA
  • OMALIONGIYO
  • w14 1/15 pp. 27-31
  • “Ouhamba Wove Uye”​—⁠Mahi Onalupi?

Naike ovindiu iyeemba ku otyo

Tala mukwe pena etyi tyahaendele movindiu

  • “Ouhamba Wove Uye”​—⁠Mahi Onalupi?
  • Omutala Womulavi Wivisa Ouhamba Wa Jeova—2014
  • Onthele-kati
  • Tyelifwa
  • WOKUAVELAMA KONKHAMBE WEHIKA
  • OVIVI VIKAHI NOKULIYAWISA
  • OMBUTO YOVANTHU AVA KAMAIPUPO
  • APA KATUTU KRISTU MAMANUHULA OKUFINDA
  • “Ouhamba Wove Uye”
    Ouhamba wa Huku Ukahi Nokutumina!
Omutala Womulavi Wivisa Ouhamba Wa Jeova—2014
w14 1/15 pp. 27-31
Jesus Kristu ukahi konkhambe ongonga iya wavala ekolowa

“Ouhamba Wove Uye” Mahi Onalupi?

“Tyina muamamono ovipuka evi aviho, noñgonokei okuti oe ukahi popepi pomapito.”​—MAT. 24:33.

OÑGENI MOKUMBULULA?

  • Oñgeni ovipuka vimoneka mouye vikahi nokufuisapo omaulo Ombimbiliya tunde mo 1914?

  • WOmokonda yatyi ovivi vikahi nokuliyawisa vali hono tyipona kohale?

  • Oñgeni ulitehela konthele yonthyulilo ikahi unene popepi?

1, 2. (a) Oityi tyipondola okuhongiliya onkhalelo tutala ovipuka? (b) Oityi twii konthele Youhamba wa Huku?

HAMWE wamonale okuti ovanthu haapeho vahinangela ovipuka, monkhalelo yelifwa. Tupu, omunthu umwe hamwe kahinangela nawa oityi tyapopia ondotolo etyi emuavela omukanda uhangununa ouvela ena. Ine hamwe omunthu kekahi nokuvasa onosapi mbae ine omaka, namphila mbukahi ponthele yae. Omokonda yatyi? Ovanongo vapopia okuti otyo tyimoneka tyina tuovola okulinga ovipuka vivali momuvo wike vala. Owongo wetu uvila vala okulinga otyipuka tyike momuvo wike.

2 Ovanthu ovanyingi hono vekahi ngatyina vatuika konthele yovipuka vikahi nokupita mouye. Vetavela okuti ouye wapiluluka unene tunde mo 1914, mahi kavei oityi otyo tyilekesa. Mokonda onthue tulilongesa Ombimbiliya, tutyii okuti Ouhamba wa Huku weya mo 1914 etyi Jesus akala Ohamba keulu. Mahi elikuambelo liati: “Ouhamba wove uye. Ehando liove lilingwe pano pohi, ngetyi likahi nokulingwa keulu,” kalinekumbululwe aliho. (Mat. 6:10) Malikumbululwa aliho tyina ouye uno wovivi wamanyimuako. Tyina otyo tyamamoneka, opo vala ehando lia Huku malilingwa pano pohi ngetyi likahi nokulingwa keulu.

3. Okulilongesa Ombimbiliya tyitukuatesako okutala tyi?

3 Mokonda apeho tulilongesa Ondaka ya Huku, tuete okuti omaulo ekahi nokufuiswapo. Otyo tyelikalela novanthu ovakuavo! Vapinayala vala okuovola omasuka avo omuenyo kaveete omalekeso ayandyuluka okuti Kristu ukahi nokutumina tunde mo 1914 iya apa katutu mahanyeko ouye uno wovivi. Lipula okuti: ‘Ndyitavela umwe okuti ovipuka vikahi nokumoneka mouye vilekesa okuti onthyulilo youye uno ikahi unene popepi?’ Namphila wakala Ombangi pahetyino, oityi wesuka vali natyo? Tyihatale kekumbululo liove, matulilongesa omahunga etatu akolela alekesa oñgeni tutyii okuti apa katutu ehando lia Huku malilingwa pano pohi.

WOKUAVELAMA KONKHAMBE WEHIKA

4, 5. (a) Oityi Jesus ekahi nokulinga tunde mo 1914? (Tala olutalatu pefo pahimbikila onthele ei.) (b) Ononkhambe ononthatu monyima ya Jesus mbulekesa tyi? Oñgeni eulo olio likahi nokufuiswapo?

4 Menima 1914, Jesus Kristu, wapewa ekolowa, tyilekesa okuti wakala Ohamba Youhamba wa Huku. Eulo likahi mu Revelação kapitulu 6 lipopia Jesus wavelama konkhambe ongonga. Etyi akala Ohamba, liwa-liwa ehimbika okufinda ouye wovivi wa Satanasi. (Tanga Revelação 6:1, 2.) Eulo liapopia okuti tyina Ouhamba wa Huku wamahimbika okutumina, ovitateka mouye mavikevilapo. Ovita, nondyala, nomauvela, novipuka ovikuavo vieta ononkhia mavikevilapo tyipona kohale. Ovivi ovio vilekeswa neulo lipopia ovalume vavelama kononkhambe ononthatu mbukahi monyima ya Jesus Kristu.​—Rev. 6:3-8.

5 Ngetyi eulo olio liapopia, ovita mavipolo “ombembwa kombanda yohi.” Otyo tyihole okumoneka alo umwe movilongo ovinyingi vihole okulaa okuundapela kumwe nokukala nombembwa. Ovita Viotete Viouye Auho, ovio ovita viahanyaunine unene, nokupola ombembwa pano pohi. Namphila ovanthu vekahi nokulinga ovipuka vieta omalumono nokwi ovipuka ovinyingi tunde mo 1914, nongotyo ondyala itualako. Nawike upondola okuanya okuti omauvela, novinimawe, nomitetanena ine oviponga ovikuavo, vikahi nokuipaa ovanthu ovanyingi kese nima. Oviponga ovio, vikahi nokuvilapo vali unene, nokuipaa vali ovanthu tyipona kohale. Ove utyii oityi otyo tyilekesa?

Ononkhambe ononthatu pononkhuana mbapopiwa momukanda wa Revelação

Ovitateka mouye vitualako nokuliyawisa mokonda Yononkhambe mbukahi nokuhateka (Tala pono palagrafu 4, 5)

6. Ovalie ankho valandula nawa okufuisuapo kueulo Liombimbiliya, iya oityi valingile etyi eulo liafuisuapo?

6 Ovanthu ovanyingi ankho vatalulwa nonthyimbi Yovita Viotete Viouye Auho, nepuma enene litiwa Gripe Espanhola. Mahi, Ovakristau ovalembulwa ankho vasoka okuti Omuvo wono Sindiyu ine “ononthiki mbanakwa mbovilongo,” mambupu mo 1914. (Luc. 21:24) Ovalembulwa ankho kavetyii nawa oñgeni eulo Liombimbiliya malifuiswapo, mahi ankho vetyii okuti mo 1914 makumoneka otyipuka tyimwe tyakolela Mouhamba wa Huku. Etyi vanoñgonoka nawa oñgeni eulu malifuiswapo, nomutima wakola vapopila vakuavo okuti Huku wahimbika okutumina. Ovanyingi ankho vaivisa onondaka Mbouhamba vamonesilwe ononkhumbi. Ononkhumbi ombo tupu mbafuisapo eulo Liombimbiliya. Etyi palamba omanima omanyingi, onondyale Mbouhamba “mbapakako ovitumino,” nokumonesa ononkhumbi ovanthu va Huku, nokuvepaka mokaleya, alo umwe okuveipaa opo vatalameke ovilinga viokuivisa.​—Sal. 94:20; Rev. 12:15.

7. Omokonda yatyi ovanthu ovanyingi kaveete ehangununo liovipuka vikahi nokumoneka mouye?

7 Inkha pena ovipuka ovinyingi vilekesa okuti Ouhamba wa Huku ukahiale nokutumina keulu, ovanthu ovanyingi kavetyiete mokonda yatyi? Omokonda yatyi ovanthu kaveete okuti ovipuka vimoneka mouye vikahi nokufuisapo omaulo Ombimbiliya ngetyi ovanthu va Huku vekahiale nokupopia omanima omanyingi? Okuti veete vala ovipuka vahanda okutala? (2 Cor. 5:7) Okuti vasuka vala nomuenyo wavo muene kaveete etyi Huku ekahi nokulinga? (Mat. 24:37-39) Okuti vamwe vekahi nokutalulwa nomalusoke novilinga viouye wa Satanasi? (2 Cor. 4:4) Onthue tuesukisa ekolelo nounongo wokutala vali tyipona etyi tyimoneka komaiho opo tunoñgonoke etyi Ouhamba wa Huku ukahi nokulinga. Tyihambukiswa unene okutala okuti tupondola okunoñgonoka oñgeni ovipuka vikahi nokueenda!

OVIVI VIKAHI NOKULIYAWISA

8-10. (a) Oñgeni 2 Timóteo 3:1-5 ikahi nokufuiswapo? (b) Oityi tupopila okuti ovivi vikahi nokuvilapo?

8 Ehunga ekuavo litukalesa nonthumbi yokuti Ouhamba wa Huku apa katutu mautumina ohi, ovivi vikahi nokuliyawisa tyipona kohale nokutualako okuvilapo. Momanima 100 okualamba, tueete okuti eulo mu 2 Timóteo 3:1-5 likahi nokufuiswapo. Ovivi viapopiwa mo testu oyo vikahi nokumoneka ouye auho. Okuti nove utyiluete? Matulilongesa ovipuka vimwe.​—Tanga 2 Timóteo 3:1, 13.

9 Eleka etyi ankho tyihalingwa momanima 1940 ine 1950 netyi tyilingwa hono monosikola, movilinga, movitalukiso, nokomuvalo. Omaungangala nomaundalelapo vikahi kononthele ambuho. Ovanthu vaveta vakuavo, nokulinga omaundalelo, novivi ovikuavo. Etyi ankho tyilekeswa motelevisau momanima 1950 tyitalwa okuti otyivi, hono onombunga vetyitala okuti otyitalukiso otyiwa. Ovanthu ovanyingi vehole okutala onosinema mbulekesa ovalume, novakai velinepa poyavo, netyi vavala, nonkhalelo yavo yomuenyo. Onthue tupandula unene mokonda tutyii oñgeni Huku atala ovipuka ovio!​—Tanga Judas 14, 15.

10 Tupu, eleka etyi ovakuendye novahikuena momanima 1950 ankho vatala okuti oumphuki netyi tyilingwa hono. Mongaleka, mo 1950, ovohe ankho kavayeke ovana vavo vasipe, nokunwa, ine okunyana monkhalelo ihaviukile. Mahi hono tuhole okuiva ovipuka vitilisa owoma, ngevi: Omona umwe womanima 15 kosikola waloya vakuavo, aipaa 2, iya 13 evesi onombete. Ovakuendye vamwe vasipa epangwe ine ovihemba vikoleswa, vaveta omukainthu womanima 9 alo ankhia nokuluisa he natyepwa tyae. Tupu o jornale imwe yapopia omukuendye umwe ko Asia wavelwa onombei mokonda yovivi vialingwa momanima 10. Okuti pena omunthu upondola okupatana okuti ovipuka ovio hono vikahi nokuvilapo?

11. Oityi ovanthu ovanyingi vahaimbukila okuti ovipuka vikahi nokuvilapo?

11 Apostolu Petulu wapopia nawa okuti: “Kononthiki mbahulililako makukeya ovanthu vomukuele nomikuele viavo, avakalinga ngetyi ovo muene vahanda. Iya avapopi okuti: ‘Tatekulu watilue meya, ulipi? Tunde etyi ovakuaukulu vetu vankhia ovipuka vikahi nokutualako ngetyi ankho vikahiale konthyimbi yovipuka aviho.’” (2 Ped. 3:3, 4) Omokonda yatyi ovanthu vamwe vasokela ngotyo? Ovipuka ovio vimoneka apeho, iya pahe katusuku vali navio. Inkha ovituwa viepanga lietu vipiluluka liwa-liwa otyo tyipondola okutuihama. Mahi inkha ovituwa viovanthu vipiluluka katutu-katutu pamwe katutyimono. Omapiluluko ngoo hamwe kaetuihama unene, mahi katupondola okuhesuku nao, omavi.

12, 13. (a) Omokonda yatyi ovipuka vimoneka mouye kavipondola okutusoyesa? (b) Oityi tyitukuatesako okukoleleya ononthiki ombu mbonthyulilo ‘mbepuiya?’

12 Apostolu Paulu wetulondola okuti ononthiki mbahulililako mambukakala “omuvo wepuiya.” (2 Tim. 3:1) Mahi namphila mbepuiya, tuhakalei nowoma ine okusoya. Nombatelo ya Jeova, nospilitu yae, newaneno, matutyivili okutualako nekolelo mwe. Huku metuavela “ononkhono mbavilapo.”​—2 Cor. 4:7-10.

13 Paulu wahimbika eulo konthele yononthiki mbonthyulilo nonondaka mbati “noñgonoka okuti.” Onondaka ombo mbutuavela onthumbi yokuti eulo olio malifuiswapo. Tutyii okuti ouye mautualako okuvilapo alo Jeova aeta onthyulilo. Ehipululo lilekesa okuti tyina ovitumino konthele yotyiwa notyivi vivilapo, elongo ine otyilongo matyitoko. Hono ovitumino konthele yotyiwa notyivi vikahi unene omapita mouye auho. Ovanthu ovanyingi kavesuku natyo, mahi ovipuka vikahi nokumoneka tunde mo 1914 vituavela onthumbi yokuti Ouhamba wa Huku apa katutu maumaneko ovivi aviho.

OMBUTO YOVANTHU AVA KAMAIPUPO

14-16. Ehunga patyi liatatu lilekesa omokonda yatyi tutavelela okuti Ouhamba wa Huku apa katutu “mauya”?

14 Ehipululo liovanthu va Huku lituavela ehunga liatatu liokuti onthyulilo ikahi popepi. Mongeleka, tyina Ouhamba wa Huku uhenehimbike okutumina keulu, otyikundyi tyovalembulwa ankho vekahi nokuumbila Huku. Etyi eulo liahafuisilwepo ngetyi ankho vakevela mo 1914, oityi valinga? Ovanyingi puvo vatuaileko nokuumbila Jeova nekolelo nokukoleleya ovitateka, nononkhumbi. Mokueenda kuomanima, ovalembulwa ovanyingi vatualako nekolelo ankho vekahiale keulu.

15 Meulo liae konthele yonthyulilo youye wa Satanasi, Jesus wati: “Ombuto yovanthu ava kamaipupo alo ovipuka evi aviho vimoneka.” (Tanga Mateus 24:33-35.) Etyi Jesus apopia onondaka “ombuto yovanthu” tutyii okuti ankho ukahi nokupopia konthele yovikundyi vivali Viovakristau ovalembulwa. Otyikundyi tyotete ankho tyikahiko mo 1914, iya avaimbuka okuti Jesus wahimbika okutumina Ngohamba menima olio. Vana valinga onthele yotyikundyi otyo mo 1914 ankho venale omuenyo, mahi valembulwa nospilitu sandu opo vakale ovana va Huku menima olio ine tyina lihenehikepo.​—Rom. 8:14-17.

16 Aveho vekahi motyikundyi tyavali, vakutikinyua “mombuto ei yovanthu” valembulwa nospilitu sandu etyi nkhele ovalembulwa vamwe votyikundyi tyotete vena omuenyo pano pohi. Ngotyo, haveho valembulwa hono vakutikinyua “mombuto ei yovanthu” Jesus ankho apopia. Hono, aveho votyikundyi tyavali vakulapale. Mahi onondaka mba Jesus mu Mateus 24:34 mbutuavela onthumbi yokuti vamwe “mombuto yovanthu ava kamaipupo” otyo ononkhumbi ononene mbehenehimbike. Otyo tyituavela onthumbi onene yokuti apa katutu Ohamba Youhamba wa Huku maihanyeko ovivi nokueta ouye omupe wouviuki.​—2 Ped. 3:13.

APA KATUTU KRISTU MAMANUHULA OKUFINDA

17. Oityi tuelilongesa tyitukuatesako okunoñgonoka okuti onthyulilo ikahi popepi?

17 Okuti weete oñgeni omaulo Ombimbiliya tuelilongesa ekahi nokufuisapo hono? Ngetyi Jesus etulondola, katutyii nawa-nawa onthiki, noola onthyulilo maiya. (Mat. 24:36; 25:13) Mahi Paulu wapopia okuti twii “omuvo” wonthyulilo. (Tanga Romanos 13:11.) Pahe tukahi momuvo oo. Inkha tutala nawa omaulo Ombimbiliya, netyi Jeova Huku na Jesus Kristu vekahi nokulinga, matunoñgonoka nawa okuti onthyulilo youye uno wovivi ikahi popepi.

18. Oityi matyikapita navana vehetavela okuti Jesus Kristu Ohamba yavo?

18 Ngotyo vana vehetavela etumino lia Jesus Kristu, Wavelama konkhambe ongonga, mavetyimono okuti kavalingile nawa. Kamavetyivili okuhupa kekoyeso maliya palavo. Tyina otyo tyamehikipo ovanyingi mavalili mokonda yowoma, avati: “Olie upondola okukala lutai?” (Rev. 6:15-17) Okapitulu 7 ka Revelação ketuavela ekumbululo. Ovalembulwa nkhele vekahi pano pohi “notyinyingi tyovanthu,” mavakala “lutai” mokonda vapandwa na Huku. “Otyinyingi tyovanthu,” onongi ononkhuavo mavakahupa kononkhumbi ononene nokunyingila mouye omupe wa Huku.​—Rev. 7:9, 13-15.

19. Mokonda una onthumbi yokuti onthyulilo ikahi popepi, oityi ukevelela?

19 Inkha tutualako okutala nawa omaulo Ombimbiliya ekahi nokufuiswapo pomuvo wetu, kamatuyeke ouye wa Satanasi ututalule. Matunoñgonoka ehangununo liotyotyili liovipuka vikahi nokumoneka mouye. Apa katutu Kristu mamanuhula okufinda, ahanyeko ouye uno wovivi movilwa vio Armagedom. (Rev. 19:11, 19-21) Soka kehambu matukala nalio konyima yotyo!​—Rev. 20:1-3, 6; 21:3, 4.

    Nyaneka Publications (1998-2026)
    Lupukamo
    Nyingila
    • Nyaneka
    • Tuma
    • Likoyela
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Etyi Tyilingwa Pokunyingilamo
    • Etyi Munyingilwa
    • Etyi Tyilingwa Pokunyingilamo
    • JW.ORG
    • Nyingila
    Okutuma