Okuti Petulu Wali Umwe Opapa yo Tete?
“Motyita 265, Ombisipu Jorge Mario Bergoglio, S.J., waholovonua opo akale Opapa, omphinga ya Petulu.”—VATICAN INFORMATION SERVICE, VATICAN CITY, MARCH 13, 2013.
Omukanda umwe wati: “Ombisipu yo Roma, oyo onkhalamutwe Yongeleya mouye auho, mokonda omphinga yo Sandu Petulu, wapelue otyilinga otyo na Jesus Kristu.”—THE PRIMACY OF THE BISHOP OF ROME DURING THE FIRST THREE CENTURIES, 1903, BY VINCENT ERMONI.
“Inkha omunthu umwe apopia . . . okuti Opapa yo Roma kapingile Omukanenwa Petulu kotyilinga tyounkhalamutwe, ahinganwe, [tyilekesa okuti wayapuka mongeleya].”—THE FIRST VATICAN COUNCIL, JULY 18, 1870.
KO VA KATOLIKA ovanyingi mouye auho, otyitumino tyaavelwe Meliongiyo lio tete lio Vatikanu mo 1870, oyo ondongeso yongeleya ina okutavelwa, ihapondola okupilululwa. Mahi omapulo ena okulingwa oyaa: Okuti oyo ondongeso Yombimbiliya umwe? Okuti Opapa Francis, omphinga umwe yo apostolu Petulu? Okuti Petulu wali umwe opapa yo tete?
“KOMBANDA YONKHANDA EI MANDYITUNGU-KO ONGELEYA YANGE”
Otyitumino tyaawa Meliongiyo lio Vatikanu mo 1870, tyatuka konkhalelo vanoñgonoka onondaka mbuvasiwa mu Mateus 16:16-19 no mu João 21:15-17. Etompho lia Jesus na Petulu tutanga mono testu ombo no momahipululo omakuavo Ombimbiliya, lilekesa okuti omu apostolu Petulu, ankho una otyilinga tyakolela mewaneno lio Vakristau vo tete. Tyotyili, otyikando tyo tete velivasa, Jesus wapopile okuti Petulu makala novituwa viapama ngo nkhanda. (João 1:42) Mahi, okuti Kristu wavelele Petulu otyilinga tyokukala komutwe wa vakuavo?
Mu Mateus 16:17, 18, tuvasa-mo onondaka Jesus apopila Petulu etyi ati: “Ame ndyikupopila okuti ove, ove Petulu, [tyilekesa okuti “Otyimphemu tyo Nkhanda”], mahi kombanda yonkhanda ei, mandyitungu-ko ongeleya yange.”a Okuti Jesus ankho ukahi nokuti “ongeleya” yae ine ewaneno, maitungwa kombanda ya Petulu, omunthu vala? Okuti Petulu ankho makala onkhalamutwe yovalanduli ovakuavo aveho va Jesus? Oñgeni ono apostolu ononkuavo ankho vatehelela etompho olio, vanoñgonokele onondaka mba Jesus? Ono Evandyeliu, mbulekesa okuti konyima, ovikando ovinyingi ovalongwa vatañgunine, olie makala omunene vali pokati kavo. (Mateus 20:20-27; Marcos 9:33-35; Lucas 22:24-26) Inkha Jesus ankho waholovona Petulu opo akale onkhalamutwe, ine omunene vali, okuti ñgeno ovalongwa ankho vayaya vali, konthele yo olie makala omunene vali pokati ko no apostolu?
Oñgeni Petulu anoñgonokele onondaka mba Jesus? Mokonda Petulu ankho omu Isilayeli, wii omilao ominyingi ovihonekwa vio Hebreu vipopia “emanya” ine “emanya lio ponthomba.” (Isaías 8:13, 14; 28:16; Zacarias 3:9) Etyi Petulu apopia konthele ya umwe puvo, momukanda ahonekela ovakuatate vae, wahangununa okuti “emanya lio ponthomba” liaulilwe, o Mesiya, Tatekulu Jesus Kristu. Petulu waundapesa ondaka yo Gregu pe’tra, (ondaka ivasiwa ponondaka Jesus apopia mu Mateus 16:18) konthele ya Kristu.—1 Pedro 2:4-8
Apostolu Paulu ankho nae omulanduli wekolelo wa Jesus. Okuti Paulu ankho utavela okuti Jesus waavela Petulu otyilinga tyounkhalamutwe? Mokonda Paulu ankho wii otyilinga tya Petulu mewaneno lio Vakristau vo tete, wahoneka okuti Petulu o umwe pu vana “vatiwa onomphandyi.” Ku Paulu, ankho ‘onomphandyi’ ononyingi, ka ike-ko vala. (Gálatas 2:9) Tupu, inkha Jesus ankho waholovona Petulu opo akale onkhalamutwe yewaneno, oñgeni ovakuatate vae ‘vemuti’ omphandyi ine vasoka okuti oe omphandyi vala yewaneno?
Paulu wahoneka nehumbilo mahi noukuatyili konthele yonkhalelo ankho Petulu akala novanthu, okuti: ‘Andyimupopi umwe molupala lwae, mokonda ankho tyimoneka nawa okuti wapengesa.’ (Gálatas 2:11-14) Paulu ankho kasoko okuti Kristu watunga ongeleya yae ine ewaneno ku Petulu, ine o komunthu omukuavo omukuankhali. Mahi, Paulu ankho utyii okuti ewaneno liatungwa kombanda ya Jesus Kristu ngatyina elisesu. Ku Paulu, “onkhanda ankho o Kristu.”—1 Coríntios 3:9-11; 10:4.
“OVE, OVE PETULU. . .”
Oñgeni tunoñgonoka onondaka ombu: “Ove, ove Petulu, iya konkhanda ei mandyitungu-ko ongeleya yange”? Opo tumbunoñgonoke nawa tuesukisa okutanga onoversikulu mbulilandula nambo. Oityi Jesus na Petulu ankho vekahi nokupopia? Jesus ankho wapula ovalongwa vae okuti: “Onwe, muti ame ame-lie?” Liwa-liwa, Petulu akumbulula okuti: “Ove, ove Mesiya, Omona wa Huku wokuna omuenyo.” Moluotyo, Jesus apande Petulu, ayawisa-ko okuti matungu “ongeleya” yae ine ewaneno “konkhanda” yapama unene, Petulu amana okulekesa okuti weiyumba onthumbi. Onkhanda oyo o Jesus.—Mateus 16:15-18.
Oñgeni tunoñgonoka onondaka ombu mba Jesus: “Ove, ove Petulu, iya konkhanda ei mandyitungu-ko ongeleya yange”?
Nenoñgonoko olio, ovanyingi ankho vokutiwa ovo “He Yongeleya,” avahoneka okuti onkhanda yapopiwa mu Mateus 16:18, o Kristu. Mongeleka, motyita tya 5, Augustine ahoneka okuti: “Tatekulu wati: ‘Konkhanda ei mandyitungu-ko Ongeleya yange,’ mokonda Petulu ankho wemupopila okuti: ‘Ove, ove Kristu, Omona wa Huku wokuna omuenyo.’ Iya konkhanda oyo, ove wamana okupopia, oko mandyitungu Ongeleya yange.” Augustine wawana-wana okupopia okuti “Onkhanda (Petra) ankho o Kristu.”
Mondongeso yo Katolika hono, Augustine na vakuavo, ñgeno vatiwa vayapuka mongeleya. Omunongo Ulrich Luz omu Suiça, wati, omalusoke ovanongo konthele Yombimbiliya hono, elikuata kumwe. Mahi, Meliongiyo lio Vatikanu lio 1870, ñgeno vahitiswa.
OKUTI OPAPA, OMPHINGA UMWE YA PETULU?
Enyina “opapa,” Petulu ankho kelii. Mahi, onombisipu mbuhe mbo Roma, ankho mbuliihana enyina olio alo motyita tya 9. No ngotyo, ankho enyina olio, kaliiwe nounyingi alo motyita tya 11. Mahi, nawike Omukristau ankho usoka okuti Petulu wapeua otyilinga tyounkhalamutwe, nokuti otyilinga otyo matyipiñganwa nomunthu omukuavo. Moluotyo, Omunongo Martin Hengel omu Alemanha, apopi okuti: “Kutupu ehipululo ine ondongeso ilekesa okuti opapa ‘onkhalamutwe.’”
Ngotyo, okuti Petulu wali umwe opapa yo tete? Okuti ankho una onomphinga? Okuti ondongeso yo Katolika yokuti opapa onkhalamutwe, yatunda umwe mo Mbimbiliya? Ekumbululo liaviuka pala omapulo oo, okuti au. Mahi, otyili tyitualako, o tyokuti Jesus watunga ongeleya yae, ewaneno liae liotyotyili, kwe muene. (Efésios 2:20) Moluotyo, tyakolela kese umwe puonthue elipule okuti: Ewaneno liotyotyili, okuti nelivasa-le?
a Ono testu ambuho mbapopia monthele ei, mbatunda mo Mbimbiliya yo Katolika New American Bible, yundapeswa mo site yo Vatikanu.