RAIBURARE Y'AHA INTANEETI eya Watchtower
Omunaara gw'Omurinzi
RAIBURARE Y'AHA INTANEETI
Runyankore
  • BAIBULI
  • EBITABO
  • ENTEERANE
  • w14 9/1 rup. 12-16
  • Heereza Ruhanga omu Bwesigwa n’Obu Haraabe Hariho Obusaasi Bwingi

Vidiyo ei waatoorana teriho.

Haine ekyashoba omu kutaho vidiyo.

  • Heereza Ruhanga omu Bwesigwa n’Obu Haraabe Hariho Obusaasi Bwingi
  • Omunaara gw’Omurinzi Ogurikuranga Obukama Bwa Yehova—2014
  • Emitwe Emikye
  • Ebirikushushana
  • OKUBONABONA OMURI LUSITURA
  • EMITEGO ERIKUREEBWA BUTUNU
  • EMITEGO ETARIKURAHUKA KUREEBWA
  • YETEBEEKANISIZE OBUSAASI HATI
  • Mugume ‘Nimwombekana’
    Omunaara gw’Omurinzi Ogurikuranga Obukama Bwa Yehova (OgwʼOkwega)—(2022)
  • Oyetebeekanisiize Okubonabona Kwingi?
    Omunaara gw’Omurinzi Ogurikuranga Obukama Bwa Yehova (OgwʼOkwega)—2023
Omunaara gw’Omurinzi Ogurikuranga Obukama Bwa Yehova—2014
w14 9/1 rup. 12-16
Munyaanyazi-itwe ariyo naashoma Baibuli nyekiro kandi naateekateeka munonga aha bi arikushoma

Heereza Ruhanga omu Bwesigwa n’Obu Haraabe Hariho ‘Obusaasi Bwingi’

“Tushemereire kutaaha omu bukama bwa Ruhanga, nituraba omu busaasi bwingi.”​—BYAK. 14:22.

NOOBAASA KUGARUKAMU OTA?

  • Obukomooko bw’okubonabona kwaitu n’oha?

  • Nitubaasa kwetebeekanisiza tuta okuhiiganisibwa n’okusingura okuhwamu amaani?

  • Abo abarikugumisiriza baaba nibabonabona nibaija kutunga kiconco ki?

1. Ahabw’enki abaheereza ba Ruhanga batarikutangaara ahabw’obusaasi bwingi oburiho?

MBWENU shi nikikutangaaza kumanya ngu oine kuraba omu busaasi bwingi otakatungire ekiconco ky’amagara agatahwaho? Ngaaha buzima. Yaaba ori musya omu mazima nari omazire obwire buraingwa orikuheereza Yehova, nookimanya ngu ensi ya Sitaane erimu oburemeezi bwingi.​—Kush. 12:12.

2. (a) Oyihireho oburemeezi oburikuhika aha ‘bantu boona,’ Abakristaayo nibahikwaho buremeezi ki obundi? (Reeba ekishushani aha kutandika.) (b) N’oha orikutureetera obusaasi, kandi nitukimanya tuta?

2 Oyihireho oburemeezi oburikuhika aha ‘bantu boona’ abatahikiriire, Abakristaayo nibahikwaho obundi buremeezi. (1 Kor. 10:13) Ni buremeezi ki obwo? N’okuhiiganisibwa ahabw’okworobera ebiragiro bya Ruhanga. Yesu akagira ati abakuratsi be: “Omuhuuku takira mukama we; ku baraabe bampiigire, naimwe baryabahiiga.” (Yoh. 15:20) N’oha orikureetaho okuhiiganisibwa okwo? Hatariho kubangaanisa, ni Sitaane ou Baibuli erikugambaho “nk’entare erikutsinda” arikusherura abantu ba Ruhanga kubatega. (1 Pet. 5:8) Sitaane naakora kyona ekirikubaasika kuremesa abeegi ba Yesu kuguma bari abeesigwa. Yetegyereze ekyahikire aha ntumwa Paulo.

OKUBONABONA OMURI LUSITURA

3-5. (a) Paulo akabonabona ata omuri Lusitura? (b) Ebi yaagambire aha busaasi obwakubaireho omu biro by’omumaisho bikaba nibihuumuriza bita?

3 Paulo akahiiganisibwa emirundi mingi ahabw’okwikiriza kwe. (2 Kor. 11:23-27) Gumwe ahari egyo n’obu yaabaire ari omuri Lusitura. Bwanyima ya Paulo kukiza omushaija owaabaire ari omurema kuruga aha kuzaarwa, we na Barunaba abantu bakeenda kubahimbisa nka baaruhanga. Bombi bakeeshengyereza abantu abaabaire bashemereirwe ngu barekye kubaramya. Bwanyima, hakaija Abayudaaya abaabaire nibahakanisa baabeherera Paulo na Barunaba, baareetera abantu kubagiraho emiteekateekyere egwire. Ahonaaho abantu bakeehindukana Paulo na Barunaba. Bakateera Paulo amabaare baateekateeka ngu yaafa.​—Byak. 14:8-19.

4 Paulo na Barunaba bwanyima y’okuruga Derube, bakagaruka “Lusitura na Ikonio na Antiokia nibagumya emitima y’abeegi, nibabeehanangiriza kuguma omu kwikiriza, kandi bati: Tushemereire kutaaha omu bukama bwa Ruhanga, nituraba omu busaasi bwingi.” (Byak. 14:21, 22) Omu kubanza ebigambo ebyo nibibaasa kututiinisa. Ahakuba okumanya ngu twine kuraba omu busaasi bwingi tikirikugaruramu maani kureka nikireeta amaganya. Mbwenu shi Paulo na Barunaba bakabaasa bata ‘kugumya emitima y’abeegi’ n’amakuru agarikukwata aha kuhiiganisibwa?

5 Nitubaasa kutunga eky’okugarukamu twashwijuma gye ebigambo bya Paulo. Taragizire ngu “twine kwemera obusaasi bwingi” kwonka. Kureka, akagira ati: ‘Tushemereire kutaaha omu Bukama bwa Ruhanga, nituraba omu busaasi bwingi.’ N’ahabw’ekyo Paulo akagumya abeegi arikworeka ebirungi ebirikuruga omu kuba abeesigwa. Buzima, Yesu akagira ati: ‘Origumisiriza okuhitsya aha muheru, niwe arijunwa.’​—Mat. 10:22.

6. Abo abarikugumisiriza nibaija kutunga kiconco ki?

6 Twagumisiriza nitwija kutunga ekiconco. Abakristaayo abashukirweho amajuta nibaija kutunga ekiconco ky’amagara agatarikubaasa kufa omu iguru barikutegyeka na Yesu. Ab’entaama ezindi, nibaija kutunga amagara agatahwaho omu nsi eraabe erimu okuhikiirira. (Yoh. 10:16; 2 Pet. 3:13) Kwonka nk’oku Paulo yaagizire, hati twine kuhikwaho obusaasi bwingi. Yetegyereze emiringo ebiri ei turikubaasa kugyezibwamu.

EMITEGO ERIKUREEBWA BUTUNU

7. Ni kuhiiganisibwa ki okurikubaasa kwetwa okwa butunu?

7 Yesu akagira ati: “Baryabahayo omu mashengyero; muryateererwa omuri sinagogi; muryayemerera omu maisho g’abategyeki n’abagabe.” (Mak. 13:9) Nk’oku ebigambo ebyo birikworeka, Abakristaayo abamwe nibabonabonesibwa butunu, obundi abantu abarikubahiiganisa barikuhigwa abeebembezi b’ediini nari ab’eby’obutegyeki. (Byak. 5:27, 28) Garuka oteekateekye aha ky’okureeberaho kya Paulo. Mbwenu shi akatiina ahabw’okugira ngu akaba naija kuhiiganisibwa? Ngaaha buzima.​—Shoma Ebyakozirwe 20:22, 23.

8, 9. Paulo akooreka ata ngu akaba amaririire kugumisiriza, kandi abamwe ab’obunaku obu boorekire bata okumariirira nk’okwo?

8 Paulo akooreka ngu tatiinire okuhiiganisibwa kwa Sitaane okwa butunu arikugira ati: “Tindikuteekateeka ha magara gangye nk’ekintu kikuru eky’obuguzi; eki ndikwenda ni kimwe, n’okuheza orugyendo rwangye n’obuheereza obu naahairwe Mukama waitu Yesu, bw’okuhamya engiri y’embabazi za Ruhanga.” (Byak. 20:24) Buzima, Paulo taratiinire ahabw’okugira ngu hakaba nihaija kubaho okuhiiganisibwa. Omu mwanya gw’ekyo, akaba amaririire kugumisiriza n’obu haakubaho ki. Ekigyendererwa kye ekikuru kikaba kiri okubuzya hoona amakuru marungi n’obu yaakubonabonesiibwe.

9 Omu obunaku obu, ab’eishe-emwe na banyaanyazi-itwe baingi baine okumariirira nkʼokwo to nkʼokwa Paulo. Nk’eky’okureeberaho, bamwe aha Bajurizi ba Yehova omu ihanga rimwe, bagumisiriize kumara emyaka nka makumi abiri bari omu bihome ahabw’okugira ngu tibarikwejwanzya omu by’obutegyeki. Tibakabatwaraga omu icwero ry’emanja ahabw’okuba omu ihanga eryo tibaine biragiro by’okuhozesa abo abarikwanga kuza omu mahe ahabw’okukuratira omuntu waabo w’omunda. Omu bihome nibazibira abanyabuzaare kubataayaayira, bamwe aha basibe abo nibateerwa kandi babonabonesibwa munonga.

10. Ahabw’enki tutashemereire kutiina okuhiiganisibwa okurikubaho kitaraariire?

10 Omu mahanga agandi ab’eishe-emwe nibagumisiriza okubonabona okurikubahikaho kitaraariire. Ekyo kyakuhikaho, toshemereire kutiina. Teekateeka ahari Yosefu. Bakamuguza omu buhuuku, kwonka Yehova ‘akamwiha omu kubonabona kwe kwona.’ (Byak. 7:9, 10) Naiwe Yehova naabaasa kukwiha omu kubonabona. Guma noijuka ngu Yehova “naamanya kukiza abarikumutiina omu kugyezibwa.” (2 Pet. 2:9) Mbwenu shi noija kuguma nooyesiga Yehova, orikumanya ngu naija kukucungura kuruga omu nsi egi embi kandi akubaasise kutunga amagara agatahwaho ahansi y’obutegyeki bw’Obukama? Kihikire kuguma nomwesiga kandi okoorekyera okuhiiganisibwa oine obumanzi.​—1 Pet. 5:8, 9.

EMITEGO ETARIKURAHUKA KUREEBWA

11. Emitego ya Sitaane etarikurahuka kureebwa neetaana eta ahari egyo erikureebwa butunu?

11 Okubonabonesibwa okundi okurikubaasa kutuhikaho nikutwariramu emitego etarikurahuka kureebwa. Mbwenu shi egi neetaana eta ahari egyo erikureebwa butunu? Emitego erikureebwa neebaasa kugyeragyeranisibwa n’eihunga ry’amaani eririkuteera etauni kitaraariire rikagishiisha. Emitego etarikurahuka kureebwa neebaasa kugyeragyeranisibwa nk’oku encebebe zirikurya emiti y’enju okuhitsya yaagwa ahansi. Emitego ey’emiringo egi kuza kugimanya embeera niziba zaasiisikaire.

12. (a) Gumwe aha mitego ya Sitaane etarikurahuka kureebwa ni guuha, kandi ahabw’enki nigukora gye? (b) Okuhwamu amaani kukakwata kuta ahari Paulo?

12 Sitaane naaba naayenda kushiisha omukago gwaitu na Yehova, arikutuhiiganisa butunu nari arikushiisha okwikiriza kwaitu arikukoresa emitego etarikurakuha kureebwa. Gumwe aha mitego etarikurahuka kureebwa ogu Sitaane arikukira kukoresa n’okumaramu amaani. Entumwa Paulo obumwe akaba ahwamu amaani. (Shoma Abarooma 7:21-24.) Mbwenu shi ahabw’enki Paulo owaabaire ahami omu by’omwoyo obundi owaabaire ari omwe aha b’akakiiko akareeberezi omu kyasha ky’okubanza, yaagizire ngu ‘n’omuntu enshoberwa’? Paulo akagira ngu akaba naayehurira atyo ahabw’okugira ngu akaba atahikiriire. Buzima akaba naayenda kukora ekihikire, kwonka akaba arikuhurira ekindi ekirikumugyemesereza kukora ekitahikire. Obumwe waaba nooyehurira otyo, nikibaasa kukuhuumuriza waaba ori omu mbeera nk’egyo.

13, 14. (a) Niki ekirikureetera abaheereza ba Ruhanga abamwe kuhwamu amaani? (b) N’oha orikwenda kureeba nituruga omu kwikiriza, kandi n’ahabw’enki?

13 Obumwe, ab’eishe-emwe hamwe na banyaanyazi-itwe baingi nibahwamu amaani, berarikiriira, kandi obumwe beereeba nk’abataine mugasho. Nk’eky’okureeberaho, munyaanyazi-itwe omwe orikwetwa Deborah naagira ati: “Ninkira kuteekateeka aha nshobi ei naakozire, mpurira kubi munonga. Ku ndikuteekateeka aha bi naakozire, nikindeteera kwehurira ngu tihariho orikubaasa kunkunda, n’obu yaakuba Yehovah.”

14 Niki ekirikureetera abaheereza ba Yehova kuhwamu amaani nka munyaanyazi-itwe Deborah? Eki nikibaasa kureetwa enshonga nyingi. Abamwe nibabaasa kuba baine omuze gw’okweteekateekaho kubi hamwe n’ebi barikurabamu. (Enf. 15:15) Kandi abamwe nibagira emiteekateekyere etahikire ahabw’okugira endwara omu mubiri nari omu biteekateeko. Kyona ekirikutureetera kwehurira tutyo, twine kuguma nitwijuka ogwo orikwenda ngu twehurire tutyo. Mbwenu shi n’oha orikwenda ngu tuhwemu amaani tubaase kuruga ahari Yehova? N’oha ogwo orikwenda ngu oije otungye ekifubiro nk’eki arikwija kutunga? (Kush. 20:10) Hatariho kubangaanisa, ni Sitaane. Ekigyendererwa kya Sitaane n’okwenda kututiinisa, kutuubya omujinya gwaitu, n’okutureetera kuruga ahari Yehova arikukoresa emitego erikureebwa butunu nari etarikurahuka kureebwa. Otakaatiina ahakuba abaheereza ba Ruhanga boona bari omu rugamba rw’eby’omwoyo!

15. Nitubaasa kworeka tuta ngu tumaririire kutahwamu amaani?

15 Mariirira kugumizamu orikurwana. Guma otaire omutima aha kiconco. Paulo akahandiikira Abakristaayo b’omuri Korinso ati: “Titurikuhwa matsiko. N’obu omuntu waitu w’aharuguru ahwaho, kwonka omuntu waitu ow’omunda ahindurwa musya obutoosha. Mumanye ngu obusaasi bwaitu bukye, obw’omwanya mukye ogu, bweyongyera obutoosha kuteteekateekyera ekitiinisa kingi munonga ekitahwaho.”​—2 Kor. 4:16, 17.

YETEBEEKANISIZE OBUSAASI HATI

Ebishushani ebirikworeka omwojo arikwetendeka omu by’omwoyo birikugyeragyenisibwa n’oku omuserukare arikutendekwa

Abakristaayo abato n’abakuru nibeetendeka kushoboorora okwikiriza kwabo (Reeba akacweka 16)

16. Ahabw’enki kiri kikuru kwetebeekanisiza obusaasi hati?

16 Nk’oku twareeba, Sitaane aine “emitego” mingi ei arikukoresa. (Efe. 6:11) Buri omwe ahariitwe aine kukuratira okwehanangiriza okuri omu 1 Petero 5:9: “Mumurwanise, muhamire omu kwikiriza kwanyu.” Kubaasa kukora ekyo, twine kutebeekanisa emitima yaitu, ebiteekateeko byaitu, n’okwemanyiiza hati okukora ekihikire. Nk’eky’okureeberaho, omuserukare obutoosha naaraba omu kubonabona kwingi nangwa n’orutaro rutakabaireho. Nikyo kimwe n’eihe rya Yehova ery’eby’omwoyo. Titurikumanya ekiraije kubaho omu rutaro rwaitu ery’eby’omwoyo omu biro by’omumaisho. N’ahabw’ekyo, nikiba kiri eky’obwengye kwetendeka omu bwire obu turikuba tukiine obusingye. Paulo akahandiikira Abakorinso ati: “Mweshwijume mureebe ku muraabe muri omu kwikiriza; kandi mwegyeze mwenka.”​—2 Kor. 13:5.

17-19. (a) Nitubaasa kwegyeza mu miringo ki? (b) Eminyeeto nibabaasa kwetebeekanisa bata kushoboorora enyikiriza yaabo aha ishomero?

17 Omuringo gumwe gw’okugyendera aha buhabuzi bwa Paulo oburi omu Baibuli, n’okweshwijuma. Yebuuze ebibuuzo nka: ‘Niinteeraho kuguma ninshaba ntarikureka? Naaba ningyemeserezibwa ab’orwingano rwangye, ninyorobera Ruhanga nk’omutegyeki omu mwanya gw’abantu? Ninza omu nteerane z’Ekikristaayo obutoosha? Nyine obumanzi bw’okugamba aha bi ndikwikiriza? Niinteeraho kwehuzya enshobe z’abaheereza ba Yehova bagyenzi bangye nk’oku barikwehuzya ezangye? Ninyorobera abo abarikwebembera ekibiina eki ndimu, n’abo abarikwebembera ekibiina kya Yehova okutwarira hamwe?’

18 Yetegyereze ngu kimwe aha bibuuzo ebiri aharuguru nikikwata aha kugamba aha bi turikwikiriza twine obumanzi, kandi ekindi nikikwata aha kwangira okugyemeserezibwa kw’ab’orwingano rwawe. Bamwe aha minyeeto nibaba baine kukora ekyo baaba bari omu mashomero. Beegire kutatiina nari kutahemuka baaba nibagamba aha bi barikwikiriza. Omu mwanya gw’ekyo, nibabigambaho baine obumanzi. Ebirikubaasa kubahwera omu nshonga egi, nibikira kwizira omu magaziini zaitu. Nk’eky’okureeberaho, Awake! eya Gyuraayi 2009 neegira ngu ou orikushoma nawe yaabuuza ati: “Ahabw’enki otarikwikiriza ngu ebintu bikabaho birikuruga omu bindi?” noobaasa kugarukamu oti: “Ahabw’enki nshemereire kwikiriza ngu ebintu bikabaho birikuruga omu bindi? Nangwa n’abanyasayansi tibarikwikirizana aha nshonga egi kandi obwo bashemereire kuba bari abahangu!” Abazaire, muteereho kwegyezamu n’abaana baanyu kugira ngu babaase kwetebeekanisiza okugyemeserezibwa kw’ab’orwingano rwabo aha ishomero.

19 Buzima, butoosha tikyorobi kugamba nari kukora ebi Yehova arikwenda ngu tukore. Bwanyima y’okusiiba nookora munonga, nikibaasa kutakworobera kuza omu nteerane. Okwimuka omu kasheeshe kare kuza kubuurira nooba oine kwefeerereza oturo tw’akasheeshe. Kwonka guma noijuka ngu, ebirikukugyeza ku biraije omu biro by’omumaisho, noija kubaasa kubisingura waaba oyemanyiirize kare kwejumba omu by’omwoyo.

20, 21. (a) Okuteekateeka aha kitambo nikituhwera kita kurwanisa emiteekateekyere etahikire? (b) Twine kumariirira kukora ki aha bikwatiraine n’okubonabona?

20 Kandi shi emitego etarikurahuka kureebwa? Nk’eky’okureeberaho, nitubaasa kusingura tuta okuhwamu amaani? Omuringo gumwe omukuru ogw’okukoramu ekyo, n’okuteekateeka aha kitambo. Ekyo nikyo eki entumwa Paulo yaakozire. Obumwe akaba ayehurira nk’omuntu enshoberwa. Kwonka akaba naamanya ngu Yesu akafeera abasiisi beitu batari abahikiriire. Kandi Paulo akaba ari omwe aha basiisi abo. Niyo nshonga ahabw’enki yaahandiikire ati: ‘Ahabw’okwikiriza Omwana wa Ruhanga, akankunda yaayehayo ahabwangye.’ (Gal. 2:20) Buzima, Paulo akaikiriza ekitambo. Akeetegyereza ngu ekitambo nikigasira we.

21 Okugira emiteekateekyere nk’egyo ngu ekitambo n’ekiconco eki Yehova akuhaire, nikibaasa kukuhwera munonga. Kwonka eki tikirikumanyisa ngu okuhwamu amaani nikwija kuhwaho ahonaaho. Bamwe ahariitwe nibabaasa kugumizamu nibarwanisa omutego ogu okuhitsya omu nsi ensya. Kwonka guma noijuka ngu, ekiconco nikiija kutungwa abo abaraagumisirize kuhitsya aha muheru. Turi haihi munonga n’ekiro kya Yehova eky’ekitiinisa obu Obukama bwe buraagarureho obusingye n’okuhikiirira omu bantu abeesigwa. Mariirira kutaaha omu Bukama obwo n’obu waakuba nooraba omu busaasi bwingi.

    Ebitabo Ebiri omu Runyankore (1996-2025)
    Shohora
    Taahamu
    • Runyankore
    • Yoherereza ondiijjo
    • Ebi Orikukunda
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Ebiine Kukuratirwa
    • Okurinda Ebirikukukwataho
    • Privacy Settings
    • JW.ORG
    • Taahamu
    Yoherereza ondiijjo