Rä mfatsꞌi pa nuꞌu̱ dri maltrata ha yä nguu
Rä Organización mundial de la Salud (OMS) enä ge po gatꞌho rä Xiꞌmhai yä ꞌme̱hñä xa dri maltrata. Nunä rä xuñha xa xä ntu̱ngi ꞌñenä nꞌa rä hñeni. Rä Organización Mundial de la Salud enä ge ngu rä 30% de yä ꞌme̱hñä xä hñäni yä maltrato po yä däme o yä nobio. Ha nꞌa rä imforme rä ONU bi ꞌñenä ge ha nuya yä gäxä je̱ya, kada nꞌa rä pa tu ngu 137 yä ꞌme̱hñä ngeꞌä yä däme, yä nobio o mä nꞌa rä jäꞌi de rä familiase̱ häkuäbi yä te.a
Nuya yä kantida dä no̱nihu̱, udi ge nunä rä xuñha xi xä ntu̱ngi. Pe ꞌnehe nuꞌu̱ yä ꞌme̱hñä thogi nuya yä xuñha, sufri ndunthi rä u̱gi tanto ha yä ndoyꞌo ngu ha yä mfeni.
¿Gi thogi nunä xuñha o gi pädi nꞌa rä jäꞌi näꞌä thogi njabu̱? Mu̱ hää, nuꞌmu̱ dä za dä maxꞌäꞌi nuya yä tsꞌofo xä thäi de rä Biblia.
Mänꞌitꞌho ma dä uadi nunä xuñha
¿Hanja dä za gi fatsꞌi nuꞌu̱ thogi nunä xuñha?
Hingo gi tu rä tsꞌoki
Näꞌä udi rä Mäkä Tꞌofo: «Kada nꞌa de gekägise̱hu̱ ma gä daphu̱ ngue̱nda Äjuä» (Romanos 14:12).
Beni: Nuꞌu̱ yä tsꞌomꞌu̱i jäꞌi ma dä umbäbi ngue̱nda Äjuä.
Mu̱ ri däme o ri nobio eñꞌäꞌi ge go gi tu rä tsꞌoki po hanja di trataꞌi, ogi kamfribi. Gatꞌho yä ꞌme̱hñä ri ꞌñepi drä trata ko rä mhäte ꞌne hingi debe toꞌo dä yu̱ntꞌi (Colosenses 3:19).
Rꞌabu̱ nuꞌu̱ yä bo̱ka jäꞌi hingi mꞌu̱i xä ñho de yä ñäxu, di nti o njabu̱ bi tede yä dada dende mi bätsi. Pe hindi mporta por hanja bi zo̱ho̱ bi ntsꞌomꞌu̱i, näꞌä pe̱ꞌtsi te dä umbäbi ngue̱nda Äjuä de hanja trataꞌi. ꞌNe go geꞌä pe̱ꞌtsi te dä paati rä mꞌu̱i, hingä nuꞌi.
Hyoni rä mfatsꞌi
Näꞌä udi rä Mäkä Tꞌofo: «Habu̱ mꞌu̱ ndunthi toꞌo di ungä yä tsꞌofo, gatꞌho po̱ni xä ñho» (Proverbios 15:22).
Beni: Mu̱ gi thogi yä xuñha ꞌne hingi pädi te gi pe̱fi, hyoni rä mfatsꞌi.
¿Por hanja mähyoni gi hyombäbi rä mfatsꞌi märꞌaa? Ngeꞌä mu̱ dri maltrataꞌi, zäi ge gi thogi ndunthi yä dumu̱i ꞌne hingi pädi te gi pe̱fi. Zäi xa di jaꞌi xä ñhei gi hyandi ndaꞌä de nuya yä tꞌo̱tꞌe mänꞌa debe gi jamäsu:
Gi su ri nzaki
Gi supäbi rä nzaki ri bätsi
Rä bojä
Näꞌä rä mhäte gi senti po ri däme o ri nobio
Gi ne gi fatsꞌi ri däme o ri nobio pa dä paati rä mꞌu̱i
Di pädihe ge po nuꞌu̱ yä xuñha gi thogi di jaꞌi xä ñhei gi huahni nꞌa rä hogä desision. ¿Toꞌo dä za gi yꞌapäbi rä mfatsꞌi?
Nꞌa ri amigo o nꞌa ri pariente näꞌä gi pe̱ꞌspäbi rä komfiansa. Zäi ge dä za dä yꞌo̱xꞌäꞌi ꞌne dä rꞌaꞌäꞌi näꞌä rä mfatsꞌi gi honi. Di pädihe ge ma dä maxꞌäꞌi ndunthi mu̱ gi ñäui nꞌa rä jäꞌi näꞌä turämu̱i po geꞌi.
Nzote ha nuꞌu̱ yä numero habu̱ tꞌumbäbi rä mfatsꞌi nuꞌu̱ ꞌme̱hñä dri maltrata. Mu̱ gi nzote ha nuya yä numero nguntꞌä ma dä tꞌaꞌäꞌi rä mfatsꞌi. Nuꞌu̱ yä jäꞌi ma dä dädi, dä za dä maxꞌäꞌi gi hyandi te gi pe̱fi. ꞌNehe, mu̱ ri däme o ri nobio ꞌmu̱i dispuesto dä paati rä mꞌu̱i, dä za dä tꞌumbäbi rä mfatsꞌi.
Ja märꞌa yä institución nuꞌu̱ dä za dä maxꞌäꞌi. Mu̱ dä thandi ge jaꞌä mꞌe̱di mätsꞌu̱ rä mfatsꞌi, nuꞌu̱ za dä thoꞌtsi rä llamada ko nꞌa rä mediko, nꞌa rä emfermera o mä nꞌa jäꞌi näꞌä dä za dä maxꞌäꞌi.
Hingi ꞌmu̱se̱
Näꞌä udi rä Mäkä Tꞌofo: «Jeobab ꞌmu̱i getbu̱ de nuꞌu̱ xa tuyämu̱i; Näꞌä di ñäni nuꞌu̱ xa ꞌmu̱i desanimädo» (Salmo 34:18).
Beni: Äjuä promete dä maxꞌäꞌi.
Rä Zi Dada Jeoba xa turämu̱i po geꞌi (1 Pedro 5:7). Näꞌä pädi te gi thogi ꞌne di ntiende te gi senti. Rä Zi Dada Jeoba dä za dä maxꞌäꞌi po mäde de rä Noya. ꞌNehe di mbitaꞌi gi xatuäbi pa gi yꞌapäbi rä mfädi ꞌne rä tsꞌe̱di pa gi ñhandui nunä xuñha (Isaías 41:10).
Mänꞌitꞌho ma dä uadi nunä xuñha
Näꞌä udi rä Mäkä Tꞌofo: «Kada nꞌaa ma dä mꞌu̱i hai de rä uä obxi ꞌne hai de rä uä igo ꞌne hinto ma dä pidi» (Miqueas 4:4).
Beni: Rä Biblia udi ge mänꞌitꞌho gatꞌho yä familia ma dä mꞌu̱i temäꞌentho.
Rä Zi Dada Jeoba mänꞌitꞌho ma dä huati pa nzäntho nuya yä xuñha. Rä Noya Äjuä di promete: «Ma dä dukuäbi gatꞌho yä gidaꞌu̱. Ya hindä nja rä du, ni yä tsꞌoni, ni yä dumu̱i, nixi yä u̱gi» (Apocalipsis 21:4). Hää, ha näꞌä tiempoꞌä, gatꞌho nuꞌu̱ yä tsꞌo thogi ja mäpaya ya nixi ma gä benihu̱. Ya ho̱nse̱ ma gä benihu̱ yä hogä tꞌo̱tꞌe (Isaías 65:17). Geꞌä rä mꞌu̱i di prometeꞌi Äjuä.
a Ha nunä artikulo ho̱nse̱ di no̱nihu̱ yä ꞌme̱hñä, pe rꞌabu̱ geꞌä thogi yä ñꞌo̱ho̱ ꞌnehe.
b Rä Biblia udi ge Jeoba geꞌä rä thuhu Äjuä.