LUMENE LUA MUTHU
Ngakhalele mu Ubambi Handaga Ngashile Mutshima Gudi Yehowa
TANGUA athu ana gunguhula ndaga ngakalegele mu mudimo wa Yehowa, ngana guawambela egi: “Ngudi gifua kuba ha mago a Yehowa!” Ngudi mutshigina guzuela egi gifua luholo ngana wenda nu kuba diami fundo diagasue ngatshigina; ngana tshigina egi Yehowa nu ulondegi wenji atshite nji luholo lumoshi nu ame, yakotelesa egi anguwambele fundo ngudi naye guya nu tangua dia guya. Ngatshiginyile inemo yakhalele mutoga egi ngudihane muavula nu yakhalele mumba monyo wami mu gingonza matangua ako. Uvi ngakotelesele egi ngajiya gukhala mu ubambi phamba gula ngudi mushila Yehowa mutshima.
LUHOLO NGAJIYILE YEHOWA NU NGAMUSHIDILE MUTSHIMA
Ngavualewe mu 1948 gu gadimbo gamoshi gazonda gu sud-ouest ya gu Nigéria. Mu tangua diene, tata wami wa galenge Moustapha, nu mbuta wami wa yala Wahabi abatijiwe ha gubua Matemue a Yehowa. Tangua ngatagenesele ivo 9 tata wafile. Ngavuile gikenene giavula. Wahabi wanguwambelele egi tuajiya gudimona luko nu tata tangua athu mbaafuzumuga. Ndaga jiazuelele muene jiangutumile ha gulonguga Biblia. Ngabatijiwe mu 1963. Aphangi’ami ako a mala thathu abatijiwe nji.
Mu 1965, ngayile musanga phangi’ami Wilson gu Lagos, tuakhalele nu gusuanguluga ha gutshita hamoshi nu avundji a njila ako mu hugu dia Igbobi. Gusuanguluga nu gikhesa giawo mu mudimo wa gulongesa giangutumile ha gubua nji muvundji wa njila mu Janvier 1968.
Phangi Albert Olugbebi wakhalele mutshita mudimo gu Betele, watshitshile gudibungisa gumoshi nu esue mavuala ha gutuwambela egi akhalele nu funu ya bapionye spesiale gu nord ya Nigéria. Uu nu mangino ngana unguluga ndaga jiazuelele phangi Olugbebi egi: “Mudi mavuala, muajiya gukalegela ngolo nu tangua dienu mu mudimo wa Yehowa. Mudimo wa gutshita udi wavula guene!” Ngatshiginyile gubua gifua profete Yeshaya, ha guya fundo diagasue Yehowa wakhalele mutshigina egi nguye. Hene ngazalesele formilere ha gutshita mudimo wa pionye spesiale.—Yesh. 6:8.
Mu Mai 1968, angutumile gifua pionye spesiale mu dimbo dia Kano, gu nord ya Nigéria. Yakhalele mu sungi ya Ita ya Biafran, yasendesele mu 1967 uu nu mu 1970. Yabatele malamba avula; athu avula nji a gu nord ya Nigéria afuile, yayile uu nu gu est ya Nigéria. Phangi mumoshi wanguwambelele egi nguyigo guene, handaga gakhalelego mutshigina egi malamba angubuile. Ngamuwambelele egi: “Mersi luholo udi gudisagesa mukunda nu ame. Uvi gula Yehowa udi mutshigina egi nguye ngutshite mudimo wenji guene, ngudi musha mutshima egi mbawungukuatesa.”
NGASHILE MUTSHIMA GUDI YEHOWA FUNDO ITA YABOLESELE IMA YAVULA
Lujingu luakhalele diago lamba gu dimbo dia Kano. Ita yabolesele dimbo diene diakoma. Ma tangua ako mu mudimo wa gulongesa tuakhalele mumona mvumbi jia athu akhalele mushiyiwa mu tangua dia ita yene. Gu Kano guakhalele nu mahungu avula, uvi aphangi avula alengele ita. Phamba alongeshi azonda asalele guene, uvi ene nji akhalele muvua woma nu alebele muila. Atutumile bapionye spesiale samano guene, tangua tuahetele guene aphangi ene asuangulugile muavula. Tuakhalele guahana gikhesa, akhalele nji musuanguluga. Tuaakuatesele ha gusendesa gutshita luko ndaga jia mu nyuma nu ha gusendesa gutuma rapore ya mudimo wa gulongesa nu gutoga mikanda gu Betele.
Tuasendesele gulonguga zuelelo dia Hausa. Luholo tuakhalele mulongesa mu zuelelo diawo, yatumile athu avula ha gutegelela lukuma luabonga lua Ufumu. Uvi, enya gikombelelo giakoma gia mu dimbo diene akhalelego mutshigina egi tulongese. Hene yakhalele mutoga egi tumonese diago gutema. Lusugu lumoshi, muthu mumoshi watuhatele nu phogo hamago. Tualengele phushi jiabala, gatukuatelego! Ngatshima tuakhalele mu gingoza, Yehowa watukuatesele ‘ha gukhala muwubambi,’ alongeshi akhalele muvula. (Ngi. 4:8) Mangino gu Kano alongeshi adi gubalega 500 mu mahungu 11.
TUATAGANELE NU USAGESHI GU NIGER
Tudi mutshita mudimo wa gipionye spesiale gu Niamey gu Niger
Gungima dia gutshita mbeji jiazonda mu dimbo dia Kano, mu Aout 1968 angutumile nu bapionye spesiale ako mbadi gu Niamey kapitale ga gifutshi gia Niger. Tuakotelesele muphushi egi gifutshi gia Niger giana khala gu ouest ya Afrique, gidi fundo dimoshi diana khala nu muanya wabala. Tuakhalele naye gujidila nu muanya wene nu gulonguga Français. Ikhale yakhalele lamba, tuashile mutshima gudi Yehowa, tuasendesele nji gulongesa mu dimbo diene nu alongeshi azonda akhalele guene. Gungima dia tangua diazonda, muthu wagasue wa mu dimbo diene munu wakhalele mujiya gutanga wahetele mukanda La vérité qui conduit à la vie éternelle wa gulongugila Biblia. Athu ako nji akhalele muza gutukamba ha guahana mukanda wene!
Matangua avula gungima, tuakotelesele muphushi egi mafumu akhalelego mutshigina Matemue a Yehowa. Mu Juillet 1969, tuatshitshile asamble a thomo a circonscription mu gifutshi giene, athu akhalele hehi nu 20. Tuakhalele nu gusuanguluga mukunda nu aphangi mbadi akhalele mutshigina gubatijiwa. Uvi, mu lusugu lua thomo lua asamble maphulushi ajile, atutunyishile ha gutshita asamble. Akuatele bapionye spesiale agasue nu mutadi muwendji, ayile nawo gu biro diawo. Gungima dia gutuhula mihu atuwambelele ha guvutuga lusugu lua landuile. Tuakotelesele egi mafumu ajiya guzola nguma, hene tuatshitshile diskur dia gubatijiwa mu gisuegi mu inzo, gungima aphangi ene ayile mubatijiwa mu gisuegi gu muta.
Gungima dia phoso jiazonda, guvernema watuwambelele nu aphangi ako thano a bapionye spesiale ha gukatuga gu Niger. Atuhuile masugu mbadi agudilonda ha gukatuga mu gifutshi giene. Tuakatugile mu dimbo diene, tuayile gu Betele ya gu Nigéria, atutumile fundo diko.
Angutumile gu Orisunbare, gadimbo gamoshi gu Nigeria, tuakhalele mulongesa Biblia hamoshi nu aphangi a hunji dimoshi diazonda dia mu dimbo diene. Ngakhalele nu athu avula ngakhalele mulongesa Biblia. Uvi gungima dia mbeji samano, Betele yazuelele egi nguvutuge luko hakhami gu Niger. Thomo ngadihudile, ngavile gikenene, uvi gungima ngasuangulugile ha gudimona luko nu aphangi a gu Niger!
Ngavutugile gu dimbo dia Niamey. Tangua ngahetele guene, lusugu lualanduile, muenya mungenda mumoshi wajiyile egi ngudi Temue wa Yehowa, wasendesele gunguhula mihu yatadila Biblia. Tuasendesele gulonguga n’enji Biblia. Wakhalele munua makaya nu gukuatewa matombe, uvi gungima wabembele, hene wabatijiwe. Ngakhalele nu gusuanguluga ha gulongesa nu aphangi mu mafundo avula a gu Niger, nu gumona luholo athu akhalele mutshigina giamatshidia. Tangua ngahetele guene mbala ya thomo, Matemue a Yehowa akhalele 31 mu gifutshi giagasue; uvi tangua ngakatugile asalele 69.
“TUSHIGO MUJIYA NDAGA JIAVULA JIATADILA MUDIMO WETU WA UFUMU GU GUINÉE”
Mu Decembre 1977, ngavutugile gu Nigéria ha guzula formasio. Phoso jitatu gungima dia formasio, phangi Malcolm Vigo wakhalele kordinatere ya Komite ya Filiale ya gu Nigéria wanguwambelele ha gutanga mukanda wakatugile gu Betele ya Sierra Leone. Mu mukanda wene aphangi amonesele egi akhalele nu funu ya phangi mumoshi wa yala wa pionye spesiale udi khenji gazudilego mukhetu mu ulo munu wana zuela Anglais nu Français ha gubua mutadi muwendji gu Guinée. Phangi Vigo wanguwambelele egi adi guguhana formasio ha gubua mutadi muwendji mu gifutshi giene. Wanguwambelele egi ushigo mudimo waleba. Wazuelele egi: “Tangiza muabonga gutuama dia gutshigina.” Ngamuwambelele mbala imoshi egi: “Mbangumuya handaga Yehowa udi gungutuma.”
Ngayile gu Sierra Leone, tuadimonele nu aphangi gu Betele. Phangi mumoshi wa gu komite ya filiale wanguwambelele egi, “tushigo mujiya ndaga jiavula jiatadila mudimo wetu wa Ufumu gu Guinée.” Ngatshima yakhalele ginemo gia Betele gia gutuameza mudimo wa gulongesa mu membo akhalele hehi nu Guinée, uvi akhalelego nu luholo lua guta maga nu aphangi mukunda nu ndaga jia politike. Akhalele mutshita ngolo ha gutuma phangi mumoshi ha guya mutala aphangi a mu membo ene, uvi akhalelego nu luholo lua guya guene. Hene aphangi anguwambelele ha guya gu Conakry, kapitale ga Guinée ha guheta mukanda wakhalele naye gunguhana njila ya gukhala mu gifutshi giene.
“Mbangumuya handaga Yehowa udi gungutuma”
Tangua ngahetele gu Conakry, ngayile gu ambassade ya Nigéria, tuadimonele nu ambassadeur. Ngamuwambelele egi ngudi mutshigina gulongesa lukuma luabonga gu Guinée. Wanguwambelele egi vutuga gula ndo ajiya gugukuata nga gugumonesa lamba. Wanguwambelele nji egi: “Vutuga gu Nigéria, nda ulongese guene.” Ngamuwambelele egi: “Ngazudi desizio dia gukhala haha.” Hene asonegele mukanda ha gutoga Ministre de l’Intérieur wa gu Guinée ha gumukuatesa. Ministre muene watshiginyile gungukuatesa.
Gungima, ngavutugile gu Betele ya gu Sierra Leone ngawambelele aphangi desizio diazudile Ministre. Aphangi asuangulugile muavula tangua avuile egi Yehowa wangukuatesele. Guvernema yatshiginyile egi ngukhale gu Guinée!
Tudi mutshita mudimo wa mutadi muwendji gu Sierra Leone
Sendese mu 1978 uu nu 1989, ngakhalele mutadi muwendji gu Guinée, nu gu Sierra Leone. Matangua ako ngakhalele nji mutshita mudimo wene gu Libéria. Thomo, ngakhalele mukata muavula. Matangua ako misongo yakhalele gungukuata fundo diakhalelego nu athu avula. Uvi aphangi akhalele mutshita yagasue ha gungubata gu hopital.
Mu tangua dimoshi ngakatele malaria akola ngakhalele nji nu ngongo mu vumo. Tangua ngasendesele guvua muabonga, ngakotelesele egi aphangi akhalele mumona gifua ngudi mufua hene akhalele mukamba fundo mbaangufunda! Ikhale ngakhalele mukata, ngatangijilego nga hazonda ha gubemba mudimo wami. Ngakhalele nu gutshigina egi phamba Yehowa wajiya gutubamba handaga ikhale tuafua getu, muene mbawutufuzumuna.
AME NU MUKAJI’AMI TUAKHALELE MUSHILA YEHOWA MUTSHIMA
Lusugu lua ulo wetu mu givo 1988
Mu 1988, tuadimonele nu Dorcas, phangi mumoshi wa mukhetu wa muvundji wa njila wakhalele muzumba Yehowa muavula, wakhalele nji nu khadilo dia gudibulumuisa. Tuadizudile mu ulo, tuayile n’enji mu mudimo wa mutadi muwendji. Tuakhalele mutshita mudimo wavula nu Dorcas, wakhalele nji gudihana muavula mu mudimo wa Yehowa. Tuakhalele mutshita vuayaje ya bakilometre 25 ha guya mutala mahungu, tuakhalele mubata makuba etu. Ha guya mutala mahungu agualeha, tuakhalele muzula transpore athu akhalele mukalegela ha guya mu njila jiabola jiazala nu mawina.
Dorcas wana khala nu gikhesa giavula. Matangua ako tuakhalele muzawuga mu mita yakhalele nu ngandu. Lusugu lumoshi tuakhalele naye gutshita vuayaje ya masugu thano, tuakhalele naye guzawuga nu wato handaga gikando giabowogele. Tangua Dorcas wazugile ha guzoga mu woto wabuile ha jinga. Mukut’etu agasue tuakhalelego mujiya guzua, muta wene wakhalele nu ngandu. Ndaga ya gusuanguluga idi egi mavuala a mala anginyile ha gumukuata. Matangua ako tuakhalele mulota nzoji jiabola mukunda nu ndaga yene, uvi tualanduile gutshita mudimo wetu.
Anetu, Jahgift nu Eric adi kado Yehowa watuhanele
Mu 1992, Dorcas wamitshile vumo. Mu tangua diene, tuakhalele naye guzula desizio dia gulandula gutshita mudimo wetu wa gipionye spesiale nga ndo. Tuazuelele egi: “Yehowa watuhana kado!” Hene tuahanele mona muene jina egi Jahgift, (yakotelesa egi kado gakatuga gudi Yehowa.) Ivo nguana gungima dia guvuala Jahgift, tuavualele luko Eric. Anetu agasue mbadi adi diago kado gatuhanele Yehowa. Jahgift wana tshita mudimo fundo diana balumuiwa mikanda gu Conakry, uvi Eric udi mukuateshi wa mudimo mu hungu.
Dorcas wabembele mudimo wa gipionye spesiale ha gusansa ana, uvi walanduluile gutshita mudimo wa muvundji wa njila wa tangua diagasue. Ame ngalanduile gutshita mudimo wa gipionye spesiale mu ukuateshi wa Yehowa. Tangua anetu akudile, Dorcas wabuile luko pionye spesiale. Mangino, mukut’etu agasue tudi bamisionere gu Conakry.
YEHOWA WANA GUTUBAMBA
Ngakhalele muya mafundo agasue Yehowa wakhalele gungutuma. Mbala jiavula ame nu mukaji’ami tuakhalele mumona luholo Yehowa wakhalele gutubamba nu gutukuatesa. Gushila Yehowa mutshima guatukuatesele ha gulenga malamba ana buila athu ana sha mutshima mu ima ya ha mavu awa hafundo dia gushila Yehowa mutshima. Ndaga tuataganele najio nu Dorcas jiatukuatesele hagukotelesa egi muthu wana hana guhuima gua giamatshidia udi Yehowa “Nzambi muhuluishi wetu.” (1 Gudi. 16:35) Ngudi diago nu gutshigina egi athu agasue ana gushila Yehowa mutshima, ‘mbawabamba gifua luholo muthu wana bamba ima ya ndando mu kuba.’—1 Sam. 25:29.