Wastaoa ONLINE LIBRARY
Wastaoa
ONLINE LIBRARY
Solomon Islands Pidgin
  • BIBLE
  • OLKETA PABLIKESON
  • OLKETA MEETING
  • Keakea Long Olketa Trap Bilong Devil!
    Wastaoa—2012 | August 15
    • Keakea Long Olketa Trap Bilong Devil!

      “Ranawe from trap bilong Devil.” —2 TIM. 2:26.

      WANEM NAO ANSA BILONG IU?

      Sapos hem wei bilong iumi for tok daonem narawan evritaem, wanem nao iumi shud duim?

      Wanem nao iumi savve lanem from samting wea happen long Pilate and Peter?

      Wanem nao savve helpem iu for no feel guilty tumas?

      1, 2. Olketa wanem trap bilong Devil nao bae iumi storyim long disfala study?

      DEVIL hem aftarem and trae for kasholem pipol bilong Jehovah. Bat hem no evritaem olsem man for hunting wea killim dae animal wea hem kasholem. Taem Devil kasholem man, main goal bilong hem nao for mekem datfala man duim wanem hem laekem.—Readim 2 Timothy 2:24-26.

      2 Man for hunting maet iusim trap for kasholem wanfala animal. Maet hem duim wanfala samting for mekem datfala animal kamaot from ples wea hem haed mekem hem isi for hem kasholem. Or maet hem putim haed wanfala trap for datfala animal. Devil tu iusim olketa trap for kasholem pipol bilong God. Sapos iumi no laekem Satan for kasholem iumi, iumi mas gohed for lukaot mekem iumi luksavve long olketa trap bilong Satan. Long disfala study bae iumi storyim thrifala trap wea Devil iusim for kasholem samfala pipol bilong God, and wanem iumi savve duim for stap klia from olketa trap hia. Olketa nao (1) wei for no kontrolem toktok, (2) hevi from narawan and wei for fraet long man, and (3) wei for feel guilty tumas. Study bihaen long diswan bae storyim nara tufala trap bilong Satan.

      WEI FOR NO KONTROLEM TOKTOK HEM OLSEM FIRE

      3, 4. Wanem nao savve happen sapos iumi no kontrolem toktok bilong iumi? Storyim wanfala example.

      3 Olketa animal long bush olketa stap sef, so man for hunting maet bonem lelebet part long datfala bush mekem taem olketa animal ranawe from datfala fire hem savve kasholem olketa. Long tokpiksa wei, Devil laek startim fire insaed long kongregeson mekem olketa brata and sista wea stap sef insaed bae lusim kongregeson, and then Devil savve kasholem olketa. Sapos iumi no keakea maet iumi helpem Devil for startim fire insaed kongregeson, and nomata iumi no luksavve long diswan bat iumi foldaon finis insaed trap bilong hem. Wanem nao datfala samting wea maet iumi duim wea helpem Devil?

      4 Disaepol James hem sei tongue hem savve olsem wanfala fire. (Readim James 3:6-8.) Sapos iumi no kontrolem toktok bilong iumi, maet iumi startim wanfala tokpiksa fire insaed kongregeson. Hao nao maet diswan happen? Tingim disfala example: Long wanfala kongregeson meeting olketa announcem wanfala sista hem kamap regular pioneer. Bihaen long meeting tufala pablisa story abaotem datwan. Wanfala pablisa sei hem gud tumas datfala sista hem start for pioneer and hem hope sista hia bae gohed gud long pioneer waka bilong hem. Nara pablisa sei luk olsem datfala sista hem pioneer bikos hem laekem nomoa for nara pipol tinghae long hem. Hu long tufala pablisa hia nao iu laek fren witim? Hem isi nomoa for luksavve which wan long tufala nao toktok bilong hem savve startim fire long kongregeson.

      5. Wanem nao savve helpem iumi for kontrolem toktok bilong iumi?

      5 Wanem nao savve helpem iumi for kontrolem toktok bilong iumi? Jesus sei: “Samting wea man tingting tumas abaotem nao bae hem storyim.” (Matt. 12:34) So first samting wea iumi mas duim hem for lukluk gud long samting wea iumi tingting tumas abaotem. Iumi mas aotem nogud tingting wea savve mekem iumi talem nogud samting abaotem narawan. Olsem example, taem iumi herem wanfala brata hem traem best bilong hem for kasem wanfala privilege long kongregeson, waswe, iumi tingse hem duim datwan for mekem Jehovah hapi? Or waswe, iumi tingse hem duim datwan bikos hem aftarem bignem nomoa? Sapos hem wei bilong iumi for daotem reason why olketa brata bilong iumi servem Jehovah, iumi mas remember Devil tu hem daotem reason why Job servem God. (Job 1:9-11) Iumi shud no daotem brata bilong iumi, bat hem gud for iumi ting raonem why nao iumi garem nogud tingting olsem abaotem hem. Waswe, iumi garem gudfala reason for garem kaen tingting olsem abaotem hem? Or waswe, tingting bilong pipol long world for no showimaot love hem start for affectim tingting bilong iumi?—2 Tim. 3:1-4.

      6, 7. (a) Wanem nao samfala reason why iumi maet tok daonem narawan? (b) Wanem nao iumi shud no duim sapos olketa narawan tok spoelem iumi?

      6 Tingim samfala nara reason why iumi maet tok daonem narawan. Maet hem bikos iumi laekem nara pipol for tinghae long samting wea iumiseleva duim and for showimaot iumi gud winim olketa. Nara reason maet hem bikos iumi mek excuse for samting wea iumiseleva shud duim, bat iumi no duim. Nomata iumi tok daonem narawan bikos iumi praod, jealous, or feel olsem iumi no fit, wei for duim datwan savve barava spoelem kongregeson.

      7 Maet iumi tingse iumi garem gudfala reason for tok daonem narawan. Olsem example, maet iumi feel nogud long samting wea narawan talem abaotem iumi. Nomata olketa narawan tok spoelem iumi, hem no stret for iumi duim sem samting go bak long olketa. Wei for duim olsem bae mekem problem kamap worse. Datwan hem samting wea Devil laekem iumi for duim, no samting wea God laekem iumi for duim. (2 Tim. 2:26) Gud samting for duim nao hem for followim example bilong Jesus. Taem pipol tok spoelem Jesus, “hem no tok spoelem olketa . . . bat hem trustim God wea judge long raeteous wei.” (1 Pet. 2:21-23) Jesus barava sure Jehovah bae stretem evri samting long wei wea Hem laekem and long taem wea Hem markem. Iumi shud trustim God long sem wei. Taem iumi tok kaen and encouragem narawan, datwan helpem kongregeson for stap gud tugeta and garem wan mind.—Readim Ephesus 4:1-3.

      HEVI FROM NARAWAN AND WEI FOR FRAET LONG MAN SAVVE KONTROLEM IUMI

      8, 9. Why nao Pilate givim komand for Jesus mas dae?

      8 Animal wea pas insaed long trap hem no free for duim eni samting wea hem laekem. Olsem tu, hevi from narawan and wei for fraet long man savve mekem iumi no free and narawan nao kontrolem iumi. (Readim Proverbs 29:25.) Iumi bae storyim example bilong tufala man wea letem hevi from narawan and wei for fraet long man for kontrolem tufala. Then bae iumi storyim wanem iumi lanem from samting wea happen long tufala.

      9 Pontius Pilate, wea hem bigman bilong Judea, hem luksavve Jesus no guilty long eni samting, so hem no laek for spoelem hem. Pilate hem sei Jesus “nating duim eni samting wea mekem hem fit for dae.” Nomata olsem, Pilate givim komand for Jesus mas dae. Why nao hem duim datwan? Bikos hem duim samting followim wanem pipol laekem. (Luke 23:15, 21-25) Olketa trae for forcem Pilate for duim wanem olketa laekem taem olketa singaot olsem: “Sapos iu letem disfala man for go free, iu enemy bilong King nao ia”! (John 19:12) Maet Pilate hem fraet nogud hem lusim position bilong hem or olketa killim hem dae sapos hem letem Jesus for go free. Hem letem samting wea pipol laekem for mekem hem duim wanem Devil hem laekem.

      10. Why nao Peter sei hem nating savve long Christ?

      10 Aposol Peter hem wanfala gud fren bilong Jesus. Hem nating fraet for talem olketa narawan Jesus nao hem Messiah. (Matt. 16:16) Taem samfala disaepol no minim samting wea Jesus talem and olketa lusim hem, Peter hem gohed faithful. (John 6:66-69) And taem olketa enemy kam for arrestim Jesus, Peter iusim sword for protectim Jesus. (John 18:10, 11) Bat bihaen, Peter fraet long man and sei hem nating savve long Jesus Christ. Wei for fraet long man hem olsem wanfala trap, and for lelebet taem Peter hem foldaon long datfala trap. Hem fraet for duim stret samting and for faithful long Jesus.—Matt. 26:74, 75.

      11. Wanem nao samfala hevi wea iumi mas faet againstim?

      11 Evri Christian mas faet againstim hevi for duim olketa samting wea mekem Jehovah no hapi. Olketa boss or narawan maet trae for forcem iumi for no honest, or for durong. Olketa young Christian long skul maet kasem hevi from olketa nara young wan for raverave long exam, lukluk long olketa rabis piksa, smoke, iusim drug, drinkim alcohol, or for durong. Wei for fraet long man and hevi wea iumi kasem from narawan for duim samting wea Jehovah no laekem, hem olsem wanfala trap. So, wanem nao savve helpem iumi for no foldaon insaed long disfala trap?

      12. Wanem nao mekem Pilate and Peter for fraet long man and duim wanem olketa narawan laekem?

      12 Bae iumi lukim wanem nao mekem Pilate and Peter for fraet long man and duim wanem olketa narawan laekem. Pilate no savve long staka samting abaotem Christ, bat hem luksavve Jesus no guilty and hem difren from olketa nara man. Nomata olsem, Pilate hem no hambol and hem no lovem tru God. So hem no hard nomoa for Devil mekem Pilate duim wanem hem laekem. Peter hem garem stretfala savve abaotem Christ and hem lovem God tu. Bat samfala taem Peter no hambol, hem fraet long man, and hem duim samting wea no stret taem hem kasem hevi from narawan. Bifor olketa arrestim Jesus, Peter hem tokplas olsem: “Nomata sapos olketa narawan hia lusim iu, bat mi bae no lusim iu.” (Mark 14:29) Sapos Peter trustim God olsem man wea raetem Psalm, bae datwan helpem hem for winim olketa test wea kasem hem bihaen. Man wea raetem Psalm hem sei: “Jehovah nao hem stap witim mi. Bae mi no fraet. No eniwan savve spoelem mi.” (Ps. 118:6) Long lastfala naet wea Jesus stap long earth, Jesus tekem Peter and nara tufala aposol witim hem long ples wea nem bilong hem Gethsemane. Jesus talem olketa for gohed lukaot, bat Peter and olketa nara aposol sleep. Taem Jesus wekapem olketa, hem sei: “Iufala mas gohed for lukaot and prea, mekem iufala no foldaon long eni samting wea traem iufala.” (Mark 14:38) Bat Peter sleep moa, and bihaen datwan hem fraet long man and foldaon taem hem kasem hevi from narawan.

      13. Wanem nao bae helpem iumi for againstim hevi for duim samting wea no stret?

      13 Wanem nao iumi savve lanem from example bilong Pilate and Peter? Example bilong tufala showimaot iumi needim savve, iumi mas hambol, lovem God, and fraet long Jehovah mekem iumi no fraet long man and no foldaon taem iumi kasem hevi from narawan. Faith wea kamaot from stretfala savve wea iumi garem savve helpem iumi for no fraet for storyim biliv bilong iumi long pipol. Diswan bae helpem iumi for no fraet long man or foldaon taem iumi kasem hevi from narawan. Iumi shud no depend long strong bilong iumiseleva. Bat iumi shud hambol and luksavve iumi needim strong from God for helpem iumi. Iumi mas askem Jehovah for holy spirit bilong hem. And love wea iumi garem for God nao shud mekem iumi laek for duim wanem hem laekem and no duim eni samting wea mekem pipol ting daonem Jehovah. Nara samting tu, bifor iumi kasem test iumi mas redyim iumiseleva. Olsem example, iumi mas prea witim olketa pikinini bilong iumi and redyim olketa mekem olketa savve wanem for duim taem olketa nara pikinini trae for forcem olketa for duim samting wea no stret.—2 Cor. 13:7.a

      WEI FOR GUILTY TUMAS HEM OLSEM TRAP WEA SMASEM MAN

      14. Devil laekem iumi for garem wanem tingting abaotem olketa mistek wea iumi duim bifor?

      14 Wankaen trap wea man for hunting savve mekem nao hem for hangem long eni samting wanfala hevi log or wanfala big ston followim road bilong olketa animal. Hem putim tu wanfala string long datfala road and hem taengem nara end bilong string hia long datfala log or ston, mekem taem animal step antap long string hia datfala log or ston hem foldaon and smasem datfala animal. Wei for feel guilty tumas, hem olsem wanfala hevi samting hem foldaon antap long iumi. Olsem example, taem iumi tingim wanfala mistek wea iumi duim bifor, maet iumi barava feel nogud tumas. (Readim Psalm 38:3-5, 8.) Satan laekem iumi for tingse hem hard for Jehovah forgivim iumi bikos sin bilong iumi big tumas, and for tingse iumi no fit for duim wanem God laekem.

      15, 16. Wanem nao savve helpem iu for no feel guilty tumas?

      15 Wanem nao savve helpem iu for no feel guilty tumas? Sapos iu duim bigfala sin, iu mas duim samting distaem for fren bak witim Jehovah. Go long olketa elder and askem olketa for helpem iu. (Jas. 5:14-16) Traem best for stretem rong samting wea iu duim. (2 Cor. 7:11) Sapos iu kasem discipline, no wikdaon, bikos diswan showimaot Jehovah hem lovem iu. (Heb. 12:6) Traem best for no duim moa datfala sin, and stap klia long olketa samting wea leadim iu for duim datfala sin. Bihaen iu repent and changem wei bilong iu, wea minim iu duim moa wanem God laekem, iu mas no daotem God savve forgivim sin bilong iu bikos long ransom sakrifaes bilong Jesus Christ.—1 John 4:9, 14.

      16 Samfala gohed for feel guilty long olketa sin wea olketa duim bifor, wea God forgivim olketa finis long hem. Sapos diswan hem kasem iu, iu mas no forget Jehovah hem forgivim Peter and olketa nara aposol nomata olketa ranawe from Jesus long taem wea hem barava needim olketa. Jehovah forgivim tu wanfala man wea disfellowship from kongregeson long Corinth wea repent bihaen hem duim wanfala barava nogud sin. (1 Cor. 5:1-5; 2 Cor. 2:6-8) Bible story abaotem samfala wea duim bigfala sin bat God forgivim olketa bikos olketa repent.—2 Chron. 33:2, 10-13; 1 Cor. 6:9-11.

      17. Long wanem wei nao ransom savve helpem iu?

      17 Jehovah bae forgivim iu and forgetim olketa sin wea iu duim, sapos iu repent and iu barava sure hem bae showimaot mercy long iu. Waswe, iu ting ransom sakrifaes bilong Jesus hem no fit for kavarem olketa sin bilong iu? Sapos iu ting olsem, iu foldaon nao insaed wanfala trap bilong Satan. Devil hem laekem iu for tingse ransom hem no fit for kavarem evri sin. Bat God savve forgivim evriwan wea sin sapos olketa repent. (Prov. 24:16) Sapos iu garem faith long ransom datwan savve helpem iu for no feel guilty tumas, and hem savve strongim iu for worshipim God long full heart, full soul, and long full mind bilong iu.—Matt. 22:37.

      IUMI SAVVE FINIS LONG OLKETA NOGUD PLAN BILONG SATAN

      18. Wanem nao savve helpem iumi for stap klia long olketa trap bilong Devil?

      18 Satan no warim wanem kaen trap nao bae mekem iumi foldaon. Main goal bilong hem nao for kasholem iumi mekem iumi duim wanem hem laekem. From iumi savve long olketa nogud plan bilong Satan, iumi savve stap klia long olketa trap bilong hem. (2 Cor. 2:10, 11) Sapos iumi prea for Jehovah givim iumi wisdom taem iumi kasem hard taem, bae iumi no foldaon long olketa trap bilong Devil. Disaepol James sei: “Sapos eniwan long iufala hem needim wisdom, hem mas gohed askem God and bae hem kasem datwan, bikos God hem kaen tumas for givim samting long evriwan and bae hem no kros long man wea askem hem.” (Jas. 1:5) Sapos iumi laekem Jehovah for givim iumi wisdom for stand strong long olketa hard taem wea kasem iumi, iumi mas studyim Bible evritaem and followim olketa Bible principle. Olketa pablikeson wea datfala wakaman wea faithful and wise provaedem savve teachim iumi for luksavve long olketa trap bilong Devil, and helpem iumi for stap klia long olketa.

      19, 20. Why nao iumi shud heitim nogud samting?

      19 Prea and wei for studyim Bible savve helpem iumi for lovem gudfala samting. Bat hem barava important tu for iumi lane for heitim nogud samting. (Ps. 97:10) Sapos iumi ting raonem nogud samting wea savve kamaot from wei for duim nomoa wanem iumiseleva laekem, datwan savve helpem iumi for no garem feeling for laekem nogud samting. (Jas. 1:14, 15) Iumi mas lane for heitim nogud samting and lovem gudfala samting. Sapos iumi heitim nogud samting, bae iumi nating interest long olketa samting wea Satan iusim for trae trapim iumi.

      20 Iumi tinghae long wei wea God helpem iumi mekem iumi no foldaon long olketa trap bilong Satan! Jehovah iusim holy spirit bilong hem, Bible, and organization bilong hem for ‘sevem iumi from Satan.’ (Matt. 6:13) Long next study iumi bae lanem hao for stap klia long nara tufala trap wea Devil iusim for kasholem pipol bilong God.

  • Againstim Satan and Stap Klia Long Olketa Trap Bilong Hem!
    Wastaoa—2012 | August 15
    • Againstim Satan and Stap Klia Long Olketa Trap Bilong Hem!

      “Againstim olketa kleva trik bilong Devil.” —EPH. 6:11.

      WANEM NAO ANSA BILONG IU?

      Wanem nao savve helpem iumi for stap klia long trap for laek garem staka material samting?

      Wanem nao savve helpem Christian wea marit for stap klia long trap for duim adultery?

      Wanem gud samting nao bae iumi kasem sapos iumi no foldaon long trap for laek garem staka material samting and wei for durong?

      1, 2. (a) Why nao Satan hem heitim olketa anointed Christian and olketa “nara sheepsheep”? (b) Wanem nao tufala trap bilong Satan wea iumi bae storyim long disfala study?

      SATAN hem heitim olketa man, especially pipol bilong Jehovah. Hem gohed for faet againstim olketa anointed Christian wea stap yet long earth. (Rev. 12:17) Olketa Christian hia no fraet for leadim waka for preach abaotem Kingdom, and olketa talem pipol Satan nao hem rulim disfala world. Devil hem heitim tu olketa “nara sheepsheep,” wea sapotim olketa anointed Christian and wea garem hope for laef olowe. (John 10:16) Satan hem lusim chance for laef olowe dastawe hem kros fogud. Nomata iumi garem hope for go long heven or for stap long earth, Satan hem enemy bilong iumi. Goal bilong Satan nao hem for spoelem iumi.—1 Pet. 5:8.

      2 For kasem goal bilong hem, Satan hem iusim olketa difren kaen trap for kasholem pipol. From Satan hem “blindim mind bilong olketa” wea no biliv, olketa no acceptim gud nius and olketa no luksavve long olketa trap bilong hem. Bat Devil hem kasholem tu samfala wea acceptim finis datfala gud nius abaotem Kingdom. (2 Cor. 4:3, 4) Study bifor diswan hem showimaot wanem iumi savve duim for stap klia long thrifala trap bilong Satan. Thrifala nao: (1) wei for no kontrolem toktok, (2) hevi from narawan and wei for fraet long man, and (3) wei for feel guilty tumas. Long disfala study bae iumi storyim nara tufala trap bilong Satan, and wanem iumi savve duim for stap klia long tufala trap hia. First wan hem wei for laek garem staka material samting, and mek-tu hem temptation for duim adultery.

      WEI FOR LAEK GAREM STAKA MATERIAL SAMTING HEM WANFALA TRAP

      3, 4. Hao nao “olketa samting long laef wea man savve wari abaotem” maet mekem iumi laek for garem staka material samting?

      3 Long wanfala tokpiksa, Jesus storyim seed wea foldaon long ples wea garem nila grass. Hem sei samwan maet herem message abaotem Kingdom, “bat olketa samting long laef wea man savve wari abaotem, and riches wea savve switim man hem satem datfala message, gogo hem no garem eni frut nao.” (Matt. 13:22) Wei for laek garem staka material samting hem wanfala trap wea enemy bilong iumi Satan hem iusim.

      4 Jesus storyim tufala samting wea sapos man letem tufala evriwan for affectim hem, datwan savve ‘satem datfala message.’ First wan hem “olketa samting long laef wea man savve wari abaotem.” Long distaem wea “evri samting hem hard tumas,” staka samting savve mekem iumi wari. (2 Tim. 3:1) Maet hem hard for iu kasem wanem iu needim bikos kost bilong evri samting hem hae tumas or bikos iu no garem waka. Maet iu wari abaotem future tu and ting olsem, ‘Waswe, taem mi olo bae mi still fit for kasem olketa samting wea mi needim?’ Samfala pipol trae for kamap rich bikos olketa tingse sapos olketa garem staka selen, bae no enitaem olketa short long eni samting.

      5. Long wanem wei nao ‘riches savve switim iumi’?

      5 Mek-tu samting wea Jesus story abaotem hem “riches wea savve switim man.” Bible hem sei “selen savve protectim man.” (Eccl. 7:12) Datwan minim selen savve helpem iumi for kasem wanem iumi needim. Bat hem no wise for trae for kamap rich. Staka luksavve taem olketa waka hard for kamap rich, olketa no satisfae bat olketa laek for kasem staka material samting moa. Material samting wea olketa garem hem kamap boss bilong samfala tu. (Matt. 6:24) So man wea letem riches for switim hem, and wea wari tu abaotem olketa samting long laef, hem savve foldaon long trap for laek garem staka material samting.

      6, 7. (a) Wanem nao maet happen long ples wea iu waka wea savve mekem iu garem feeling for laek kamap rich? (b) Wanem nao samfala samting wea Christian shud tingim sapos boss askem hem for waka ovataem?

      6 Maet iu start for isisi garem feeling for laek kamap rich, nomata iu no luksavve long datwan. Tingim disfala example. Boss bilong iu kam long iu and sei: “Mi laek talem iu wanfala naes nius! Company hem winim wanfala kontrak, and bae iumi garem staka waka. So maet bae iu need for duim staka ovataem insaed long next tu-thri month. Bat bae iu kasem big pei for datwan.” Sapos boss talem datwan long iu, wanem nao bae iu duim? Hem important for iu provaedem wanem famili needim, bat iu garem samfala nara responsibility tu. (1 Tim. 5:8) Bae iu need for tingim samfala samting olsem: Haomas ovataem nao bae mi duim? Waswe, diswan bae mekem hem hard for mi worshipim God, and mekem mi misstim olketa kongregeson meeting, and no savve duim Famili Worship?

      7 Tingim tu wanem nao hem barava important long iu. Waswe, selen wea iu bae kasem taem iu waka ovataem nao important, or wei wea iu fren witim Jehovah nao hem important? From iu laek for aftarem moa selen, waswe, bae datwan mekem iu for no tingim Kingdom olsem first samting long laef bilong iu? Waswe, iu luksavve hao wei for laek garem staka material samting savve switim iu sapos iu no lukaftarem spiritual saed bilong iu and famili bilong iu? Sapos datwan hem affectim spiritual saed bilong iu distaem, wanem nao savve helpem iu for no foldaon long trap for laek garem staka material samting?—Readim 1 Timothy 6:9, 10.

      8. Wanem nao samfala example long Bible wea savve helpem iumi for lukluk gud long living bilong iumi?

      8 Sapos iumi no laek foldaon insaed trap for laek garem staka material samting, iumi shud lukluk gud evritaem long living bilong iumi. Iumi no laek for olsem Esau wea no tinghae long olketa promis bilong Jehovah. (Gen. 25:34; Heb. 12:16) And tu, iumi no laek for olsem datfala rich man wea Jesus askem hem for go salem olketa samting bilong hem, givim selen hia long pipol wea poor, and for hem followim Jesus. Bible sei: “Man hia garem staka samting. So taem hem herem samting wea Jesus talem hem sorre tumas and hem go from hem nao.” (Matt. 19:21, 22) Olketa material samting bilong datfala man kamap olsem wanfala trap wea hem foldaon insaed. Hem garem chance for kamap disaepol bilong Jesus, wea hem nambawan man wea winim evri nara man! Bat hem no acceptim datfala nambawan privilege. Iumi shud keakea nogud iumi tu lusim privilege olsem disaepol bilong Jesus Christ.

      9, 10. Bible showimaot iumi shud garem wanem tingting abaotem olketa material samting?

      9 Iumi bae no wari tumas abaotem olketa material samting sapos iumi followim disfala kaonsel wea Jesus talem: “So no wari and sei, ‘Wanem nao bae mifala kaikaim?’ or, ‘Wanem nao bae mifala drinkim?’ or, ‘Wanem nao bae mifala werem?’ Pipol long world nao barava tingim and busy for kasem olketa samting olsem. Dadi bilong iufala long heven savve iufala needim olketa samting hia.”—Matt. 6:31, 32; Luke 21:34, 35.

      10 Sapos iumi no laekem olketa material samting for switim iumi, iumi mas garem sem tingting olsem Agur. Hem sei: “No letem mi for poor tumas or for rich tumas. Givim mi wanem mi needim nomoa.” (Prov. 30:8, Contemporary English Version) Agur luksavve hem needim selen for laef, bat hem luksavve tu olketa material samting savve switim man. Iumi shud luksavve olketa samting long laef wea man savve wari abaotem, and olketa riches wea savve switim man, tufala samting hia savve spoelem wei wea iumi fren witim Jehovah. Sapos iumi warim tumas olketa material samting, maet iumi no garem taem, strong, and feeling for laek mekem Kingdom first samting long laef bilong iumi. So iumi shud keakea nogud iumi foldaon long trap bilong Satan for laekem tumas olketa material samting!—Readim Hebrew 13:5.

      ADULTERY HEM OLSEM WANFALA HOL WEA MAN SAVVE FOLDAON INSAED

      11, 12. Wanem nao savve switim wanfala Christian gogo hem foldaon long temptation for duim adultery witim samwan wea hem waka witim?

      11 Samfala taem man for hunting wea laek for kasholem wanfala strong animal bae hem digim wanfala hol long road bilong datfala animal. Then bae hem haedem datfala hol taem hem kavarem witim olketa stik and graon. Wankaen trap wea Satan iusim wea staka pipol foldaon insaed hem olsem datfala hol. Disfala trap nao hem wei for durong, wea hem bigfala sin. (Prov. 22:14; 23:27) Samfala Christian foldaon insaed long disfala trap for durong bikos olketa no careful for stap klia long olketa samting wea savve switim olketa for duim datwan. Samfala Christian wea marit olketa duim adultery bihaen olketa start for laekem and frenim samwan wea hem no marit partner bilong olketa.

      12 Wei for laekem and frenim samwan wea hem no marit partner bilong iu savve happen long ples wea iu waka. Winim haf long olketa woman and klosap evri man wea duim adultery hem witim samwan wea olketa waka witim. Waswe, long ples wea iu waka olketa man and woman nao iufala waka tugeta? Sapos olsem, waswe, iu markem olketa spialaen and iu barava careful for no laekem and frenim samwan wea hem no marit partner bilong iu? Olsem example, maet wanfala Christian sista hem story evritaem witim wanfala man wea hem waka witim. Maet gogo sista hia klos long disfala man and trustim hem, and maet hem storyim tu olketa marit problem bilong hem long man hia. Or maet wanfala Christian brata hem kamap gud fren bilong wanfala woman wea hem waka witim. Maet brata hia ting olsem: “Disfala woman hem interest long wanem mi talem. And hem respectim mi. Waef bilong mi hem nating olsem nomoa!” Waswe, iu luksavve hao samting wea olketa Christian hia duim hem savve switim olketa gogo olketa foldaon long temptation for duim adultery?

      13. Hao nao wei for laekem and frenim samwan wea hem no marit partner bilong iu hem savve happen long kongregeson?

      13 Wei for laekem and frenim samwan wea hem no marit partner bilong iu savve happen long kongregeson tu. Tingim disfala tru story. Daniel and waef bilong hem Sarah,a tufala regular pioneer bifor. Daniel sei long datfala taem hem wanfala elder wea acceptim evri assignment wea hem kasem long kongregeson. Hem study witim faevfala young man and gogo thrifala nao baptaes. Thrifala brata hia wea just baptaes needim staka help. From Daniel hem busy tumas for duim olketa waka long kongregeson, staka taem Sarah nao helpem thrifala brata hia. Gogo samting wea happen hem olsem: Taem thrifala brata hia needim help saed long feeling, Sarah nao helpem olketa. Taem Sarah needim samwan for story witim hem, thrifala brata hia nao story witim hem. Disfala samting wea happen hem kamap olsem wanfala trap nao. Daniel sei: ‘For staka month waef bilong mi iusim full strong bilong hem for helpem olketa narawan, so hem needim samwan for sapotim hem long spiritual wei and saed long feeling. Bat mi no givim hem datfala sapot. Gogo evri samting hia mekem wanfala barava nogud samting hem happen. Waef bilong mi duim adultery witim wanfala young brata hia wea mi study witim bifor. From mi busy tumas long olketa privilege bilong mi, mi nating luksavve waef bilong mi kamap wik long spiritual wei.’ Wanem nao savve helpem iu for no kasem kaen nogud samting olsem?

      14, 15. Wanem nao savve helpem olketa Christian wea marit for no foldaon long adultery?

      14 Sapos iu no laek for foldaon long disfala trap wea hem nao adultery, iu mas tingting gud abaotem wanem nao insaed long wei for faithful long marit partner bilong iu. Jesus sei: “No eni man mas aotem samting wea God joinim finis.” (Matt. 19:6) Iu shud no tingse waka bilong iu long kongregeson hem important winim marit partner bilong iu. Sapos iu busy evritaem for go aot and duim samting wea no important tumas, maet datwan bae mekem marit bilong iu kamap wik, and gogo maet iu or waef bilong iu kasem temptation for duim adultery.

      15 Nomata olsem, sapos iu wanfala elder iu garem responsibility for lukaftarem kongregeson. Aposol Peter sei: “Lukaftarem olketa sheepsheep bilong God wea hem nao markem iufala for lukaftarem. Iufala mas no duim diswan from eniwan forcem iufala, bat duim bikos iufala willing. Iufala mas no duim diswan from iufala laek for kasem samting for iufala seleva, bat from iufala laek for helpem narawan.” (1 Pet. 5:2) Hem important for iu lukaftarem olketa long kongregeson. Bat waka wea iu duim olsem wanfala elder shud no spoelem wei wea iu wanfala gud hasband. Hem no mek sense for iu lukaftarem gud olketa brata and sista long kongregeson bat iu no lukaftarem gud waef bilong iu. Datwan bae mekem marit bilong iu stap long danger. Daniel, wea iumi storyim long paragraf 13, hem sei: ‘Iu shud no busy tumas for lukaftarem olketa responsibility bilong iu gogo datwan mekem iu no lukaftarem famili bilong iu.’

      16, 17. (a) Wanem nao olketa Christian wea marit savve duim long waka ples for showimaot olketa no laek for frenim samwan wea hem no marit partner bilong olketa? (b) Storyim wanfala article insaed olketa magasin bilong iumi wea savve helpem olketa Christian for stap klia long adultery?

      16 Olketa Wastaoa and Awake! magasin garem staka article wea storyim gudfala advaes for helpem olketa Christian wea marit finis for stap klia long adultery. Wastaoa bilong October 1, 2006 talem warning abaotem olketa samting wea savve happen long waka ples and olketa nara ples wea maet mekem iu laekem or frenim samwan wea hem no marit partner bilong iu. Hem sei ‘wanfala example bilong diswan nao, sapos iu ovataem witim wanfala man or woman long waka ples, maet iu kasem temptation for laekem and frenim hem. Sapos iu marit finis, toktok and wei bilong iu shud showimaot klia iu no laek for frenim eniwan wea hem no marit partner bilong iu. Iu mas no plei raon witim feeling bilong narawan. Iu mas keakea nogud kaleko and lukluk bilong iu switim feeling bilong narawan. Wei for putim olketa piksa bilong marit partner and pikinini bilong iu long waka ples bae remindim iu and olketa narawan iu barava tinghae long famili bilong iu. Taem samwan trae for switim iu, no duim eni samting wea showimaot iu laekem wanem hem duim, bat iu mas rejectim datwan.’

      17 Article insaed Awake! bilong April 2009, wea garem title “Marital Fidelity—What Does It Really Mean?” hem givim warning for mas no tingting abaotem wei for duim sex witim samwan wea hem no hasband or waef bilong iu. Article hia sei tu, sapos iu garem kaen tingting olsem datwan savve mekem iu laek for duim adultery. (Jas. 1:14, 15) Sapos iu marit finis, wise samting for duim hem for iu and hasband or waef bilong iu for readim samfala article wea storyim disfala subject. Jehovah nao startim marit, and marit hem samting wea holy. Wei wea iutufala markem taem for story abaotem marit bilong iutufala hem showimaot iufala tinghae long olketa samting wea holy.—Gen. 2:21-24.

      18, 19. (a) Wanem nogud samting nao savve kamaot from wei for duim adultery? (b) Wanem gudfala samting nao iu savve kasem sapos iu faithful long marit partner bilong iu?

      18 Sapos iu kasem temptation for laekem and frenim samwan wea hem no marit partner bilong iu, tingim olketa nogud samting wea bae kamaot from wei for durong and for duim adultery. (Prov. 7:22, 23; Gal. 6:7) Jehovah no hapi long pipol wea durong. Olketa spoelem olketa seleva and marit partner bilong olketa tu. (Readim Malachi 2:13, 14.) Hem gud for tingim tu olketa gudfala samting wea iu bae kasem sapos iu keepim wei bilong iu klin. Iu bae garem hope for laef olowe, and iu bae garem gudfala laef distaem and klinfala konsens.—Readim Proverbs 3:1, 2.

      19 Man wea raetem psalm hem sei pipol wea lovem and obeyim olketa law bilong God bae garem bigfala peace and no foldaon long eni trap. (Ps. 119:165) So iu mas lovem tru samting, and ‘lukluk gud long samting wea iu duim, mekem iu wise and no olsem pipol wea no wise’ long olketa last day distaem. (Eph. 5:15, 16) Distaem Satan iusim staka difren kaen trap for trae for mekem pipol bilong God foldaon. Bat Jehovah givim iumi evri samting wea iumi needim for againstim Satan and protectim iumiseleva mekem iumi no foldaon long olketa trap bilong Satan.—Eph. 6:11, 16.

Solomon Islands Pidgin Pablikeson (1988-2024)
Log Aot
Log In
  • Solomon Islands Pidgin
  • Sharem
  • Settings
  • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
  • Terms of Use
  • Privacy Policy
  • Privacy Setting
  • JW.ORG
  • Log In
Sharem