E Pwungiong Palien Sains
“I ntingihedier lepin kahs silihsek ong uhk. Re audaudki kupwurokong oh kaweid mwahu, oh pahn padahkihong uhk ia uhdahn me mehlel. Eri, ni omw pahn mwesella pwe ke en rapahki kawehwehpe kan, ke pahn pwurodo wa pasapeng mwahu.”—LEPIN PADAHK 22:20, 21.
IA DUWEN PAIPEL EH WEKSANG PWUHK TEIKAN? Palien sains kin kadehdehda me pwuhken mahs kan kin kalapw kasalehda madamadau kan me uhdahn likamw oh keper. Pil leledo rahnwet, sounnting en pwuhk kan kin wekidala pwuhk kan pwe en pwungiong ire kapw kan me ahpwtehn dierekda. Ahpw Paipel kasalehda me Sounkapikadao me ntingihada Paipel oh sapwellime Mahsen kin “poatopoat kohkohlahte.”—1 Piter 1:25.
KARASEPE: Kosonned en Moses koasoanediong mehn Israel ren kin sarepedi kainen mwenge “wasa kis likin kahnimpwalo.” (Deuderonomi 23:12, 13) Ma re doahke mahn de aramas mehla men, re anahne duhdu pwehn kamwakeleirailda. (Lipai 11:27, 28; Nempe 19:14-16) Pil aramas tokutok kan ahnsowo kin katohrohrla lao keseu wiawi me pahn kasalehda me arail soumwahwo solahr kak douseli.—Lipai 13:1-8.
DAHME PALIEN WINI EN RAHNPWUKAT KASALEHDA: Koasoandi kan me pid kainen mwenge, omwiomw, oh katohrehla aramas soumwahu kan kin wiewiahte koasoandi mwahu kan en irehdi soumwahu kan en dehr doupeseng. Ma sohte imwen kainen de koasoandi kan me pid wasahn kainen de pilen nimpil teikan me karanih wasahn kousoan ehu, ohpis en apwalih douseli en soumwahu kan nan Amerika (CDC) kaweidki: “Aramas akan anahne kainen mwenge piht 100 dohsang pihl kan oh sarepedi.” Ohpis me kin apwalih palien roson mwahu nan sampah pwon (WHO) koasoia me ni kahnimw kan ar kin kapwaiada mwahu koasoandi kan me pid wasahn kainen, re kin katikala soumwahu en mehntang ni uwen persent 36. Mwotomwot sang sounpar 200 samwalahro, toahkte kan diarada me re kin kadaur soumwahu ong me tohto me kapedolong imwen wini ni arail sohte kin omwiomw mwurin ar doahke paliweren aramas mehla kan. CDC kin koasoiahte me omwiomw “iei ehu ahl me keieu mwahu en irehdi soumwahu en dehr doupeseng.” A ia duwen koasoandi en katohrehla aramas tokutok kan de irail me ahneki soumwahu teikan? Kerendo, ehu nuhs koasoia: “Ni soumwahu lusulus ehu eh kin tepida, katohrohrlahn aramas soumwahu ko iei ihte ahl me pahn kak irehdi soumwahwo en dehr douseli.”—Saudi Medical Journal.
IA OMW MADAMADAU? Ia duwe, ke kak kasik me mie ehu pwuhk en mahs me sarawi me kak pwungiong palien sains duwehte Paipel? De Paipel weksang pwuhk teikan?
[Blurb nan Pali 6]
“E uhdahn kin kapwuriamwei en wadek Kosonned en Moses duwen koasoandi kan me aramas akan anahne daur ni keneinei me pid kamwakele paliwararail oh wasahn kainen.”—MANUAL OF TROPICAL MEDICINE, BY DRS. ALDO CASTELLANI AND ALBERT J. CHALMERS