Watchtower ONLINE LIBRARY
Watchtower
ONLINE LIBRARY
Ponapean
  • PAIPEL
  • SAWASEPEN PAIPEL KAN
  • MIHTING KAN
  • mwbr20 December pp. 1-5
  • Iren Sawas kan ong Doaropwehn Kasukuhl ong Mihting en Mour oh Kalohk

Sohte kasdo ong met

Kupwurmahk, mehkot sapwung en kihda kasdo

  • Iren Sawas kan ong Doaropwehn Kasukuhl ong Mihting en Mour oh Kalohk
  • Iren Sawas kan ong Doaropwehn Kasukuhl ong Mihting en Mour oh Kalohk—2020
  • Sawaspen Oaralap kan
  • December 7-13
  • December 14-20
  • December 21-27
  • December 28–January 3
Iren Sawas kan ong Doaropwehn Kasukuhl ong Mihting en Mour oh Kalohk—2020
mwbr20 December pp. 1-5

Iren Sawas kan ong Doaropwehn Kasukuhl ong Mihting en Mour oh Kalohk

December 7-13

SOAHNG KESEMPWAL KAN SANG MAHSEN EN KOHT | LIPAI 10-11

“Limpoak ong Siohwa Kehlailsang Limpoak ong Peneinei”

it-1-E 1174

Keinepwi

Kisiniei oh Warpwohmwahu Keinepwi. Nan Lipai 10:1 (NW), lepin lokaiahn Ipruo zar (irair en lih, za·rahʹ; uhdahn lepin lokaiahn Ipruo, ehusoahng) kin kadoadoahk me pid “kisiniei keinepwi, me [Koht] sohte ketin kehkehlingki ira en wia” ahpw nein Aaron pwutak ko, Nadap oh Apihu, meirongki mwohn silangin Siohwa oh me kahrehda E ketin kemehkinirahla kisiniei. (Lip 10:2; Nem 3:4; 26:61) Mwurin mwo, Siohwa ketin mahsanihong Aaron: “Kowe oh noumw pwutak kan sohte pahn pedolong nan ei Impwalo mwurin amwail pahn kin nim wain de pihru; ma kumwail pahn wia met, kumwail pahn mehla. Kosonned ehu met me kadaudokamwail koaros pahn kin iang kapwaiada. Kumwail en kin katohrepeseng dahme sapwellimen Koht oh dahme soh, dahme mwakelekel ong kaudok oh dahme samin. Kumwail pahn padahkihong mehn Israel koaros kosonned koaros me KAUN-O ketikihong Moses pwehn padahkihong kumwail.” (Lip 10:8-11) Ele met kasalehda me Nadap oh Apihu litopw en sakau, me kahrehiong ira en sohte masak wia meirong en kisiniei me sohte kileldi. Soangen kisinieio ele keinepwi ong ni ahnsou, wasa, de mwomwen wiepen meirongo, de kisinieio kakete wia warpwohmwahu me weksang wiepen dol ko me kileldi nan Eksodus 30:34, 35. Ara litopw en sakau sohte wia kahrepe mwahu ong ira en wiahda dihp.

w11 7/1 30 par. 16

Ke Iangehr Kisehn Sapwellimen Koht Kommoal?

Rien Moses me adaneki Aaron lelohng irair apwal ehu pwehki dahme nah pwutak riemeno wiahda. Nah pwutak Nadap oh Apihu wiahda meirong ni ahl me Siohwa sohte ketin kupwurki. Siohwa ketin kadardiong ira kisiniei oh kemeirahla. Medewehla uwen Aaron eh nsensuwedkihla met. Aaron solahr kak koasoiong nah pwutak ko. Ira melahr. Ahpw pil mie mehkot me kahrehda irairo en apwal ong Aaron oh eh peneinei. Moses padahkihong Aaron oh nah pwutak teikan me Siohwa sohte ketin kupwurki irail en kasalehda ar nsensuwed. Moses nda: “Kumwail dehpa kapingada pitenmoangamwail kan de tehrpeseng amwail likou kan pwehn kasalehda amwail nsensuwed. Ma kumwail pahn wia met, kumwail pahn mehla oh KAUN-O pahn pil ketin engiengda pahn aramas koaros.” (Lip. 10:1-6) Mehn kasukuhlo sansal. Atail limpoak ong Siohwa anahne kehlail sang atail limpoak ong tohnpeneinei kan me sohte loalopwoatohng Siohwa.

Raparapahki Soahng Kesempwal kan Sang Mahsen en Koht

w14 11/1 21 par. 18

Kitail Anahne Sarawihla ni Mehkoaros me Kitail Kin Wia

Pwehn wia aramas sarawi kei, kitail anahne kasawih mwahu Paipel oh wia duwehte dahme Koht ketin kupwurki sang kitail. Nein Aaron pwutak kan, Nadap oh Apihu, kamakamla ni ara meirongki ‘kisiniei sohte sarawi,’ mwein ni ahnsou me ira sakau. (Lip. 10:1, 2) Tehk dahme Koht ketin mahsanihong Aaron mwuhr. (Wadek Lipai 10:8-11.) Ia duwe, ire wet wehwehki me kitail en dehr nim sakau mwohn atail kohla mihting? Medewehla ire pwukat: Kitail sohte mi pahn Kosonnedo. (Rom 10:4) Nan ekei sahpw, riatail Kristian kan kin nim sakau en wai sohte daulihala ni ahnsoun mwenge mwohn arail kohla towehda mihting. Ni Pahsohpao, re doadoahngki dahl en wain pahieu. Ni Sises eh ketin wiahda koasoandi en Katamano, e ketin mahsanihong sapwellime wahnpoaron ko en nim wain me karasaraskihong sapwellime nta. (Mad. 26:27) Paipel kaleke kitail sang kamamsakau. (1 Kor. 6:10; 1 Tim. 3:8) Oh pwehki kadeikpen loalarail, Kristian tohto ele sohte pahn nim sakau mwohn arail kaudokiong Siohwa. Ahpw irair en ehuehu sahpw kin wekpeseng, oh dahme kesempwal iei Kristian kan en “katohrepeseng . . . dahme mwakelekel ong kaudok oh dahme samin” pwe ren kak wiahte aramas sarawi kei oh kaperenda Siohwa.

it-1-E 111 par. 5

Mahn akan

Mwenge keinepwi pwukat dokedokehte irail kan me mi pahn Kosonned en Moseso, pwe mahsen en Lipai 11:8 koasoia: “Re me samin” ong kumwail, me iei, ong mehn Israel kan. Sang ni poahsoanpen meirong en pwoulahn Sises Krais Kosonnedo kasohrala, soahng keinepwi ko sohla kadoadoahk, oh aramas koaros pil pwurehng mi pahn kehkehlikohte me kowohng Noha mwurin Nohlik Lapalapo.​—Kol 2:13-17; Sen 9:3, 4.

December 14-20

SOAHNG KESEMPWAL KAN SANG MAHSEN EN KOHT | LIPAI 12-13

“Sukuhlki Sang Kosonned kan me Pid Tokutok”

wp18.1 7

E Solahr Doadoahk De Audaudki Soahng Kan Me Aramas Sohte Ese Mahs?

• Katohrehla aramas soumwahu kan.

Kosonned en Moseso kawehwehda me aramas akan me ahneki soumwahu en tokutok anahne katohrohrla sang meteikan. E sohte wiawi lao lel soumwahu lusulus nan erein pahr 500 lel 1500 me toahkte kan esehda mwomwen arail pahn kapwaiada kaweid wet, me pil wie kadoadoahkte.​—Lipai, irelaud 13 oh 14.

wp16.4 9 par. 1

Ke Kin Ese Duwen Met?

Mehn Suhs kan mahs kin masak soangen tokutok me kalapw wiawi ni mwehin Paipel. Soumwahu kamasepwehk wet kin kak kauwehla soangen selin paliwar me kin kehnda soahng kan oh kauwehla paliwar. Sohte wini ehu me kak kamwahwihala tokutok wet ahnsowo. Ahpw, irail kan me kin ahneki soumwahu wet kin katohrohrla oh anahne kin pakairkiong meteikan duwen ar soumwahwo.​—Lipai 13:45, 46.

it-2-E 238 par. 3

Tokutok

Nan likou kan oh ihmw kan. Tokutok pil kak kauwehla likou wunen sihpw kan de likou linen kan, de mehkot me wiawihkihda kilin mahn. Soumwahwo kak sohrala ma wideudsang, oh mie koasoandi kan ong katohrehla dipwisowo. Ahpw wasa me eniep oangoahng-pohn dihpw de weitahta sang soumwahwo kin mihmihte ie, mie tokutok keper wasao oh dipwisowo pahn isihsla. (Lip 13:47-59) Ma oangoahng-pohn dihpw de weitahta pwarada ni kisin pahd en dihd en ihmw ehu, samworo pahn koasoanehdi ihmwo en katohrohrla. Ele re pahn anahne dapengasang takai ko me soumwahwo sairada oh korehd loalen ihmwo, takai ko oh siment ko me re korehdasang pahn lekdekla nan wasa samin ehu likin kahnimwo. Ma soumwahwo pwurodo, ihmwo pahn samin oh pahn kamweremwerdi, oh kepwe ko pahn lekdekla nan wasa samin ehu. Ahpw pwe ihmwo en mwakelekel mie koasoandi ong kamwakele. (Lip 14:33-57) Mie me koasoia me tokutok me kin sairada likou kan de ihmw kan iei soangen eniep ehu; ahpw, me pid duwen met e sohte nohn dehde.

Raparapahki Soahng Kesempwal kan Sang Mahsen en Koht

w04 5/1 30 par. 2

Ire Kesempwal akan Sang Nan Pwuhken Lipai

12:2, 5​—Dahme kahrehda neitik kin “kasaminehla” lih emen? Dipwisou en kaparapar akan wiawihda pwehn kadakadaur kohwei mour en aramas unsek. Ahpw, pwehki dihp me kitail sohsohki, mour soh-unsek oh dipan me kin doulahng neitail seri kan. Kahrehda, irair en “samin” ong lepin ahnsou me pid neitik, me duwehte soumwahu en lih oh pilen ohl, kin katamanki mehn Israel akan sohsohn dihp me aramas mihlahr loale. (Lipai 15:16-24; Melkahka 51:5; Rom 5:12) Kosonned kehlail me pid kamwakel kin sewese mehn Israel akan en wehwehkihla anahnepen meirong tomw pwe en pwainla dipen aramas oh kapwurehdohng aramas nan irair en mour unsek. Kahrehda, Kosonnedo wiahla arail “sounkaweid me kin kahluwairaillahng Krais.”​—Kalesia 3:24, NW.

wp18.1 7

E Solahr Doadoahk De Audaudki Soahng Kan Me Aramas Sohte Ese Mahs?

• Ahnsoun sirkumsais.

Kosonned en Kohto kehkehlingki me seri pwutak kan pahn kin sirkumsaisla ni kawaluhn rahn nan arail mour. (Lipai 12:3) Ntahn seri pwelel kan kin ten wihk ehu mwurin ar ipwidi. Ni mwehin Paipel, mwohn pali en wini eh tepida kadoadoahk, en awih daulih wihk ehu mwohn sirkumsais kin wia madamadau loalokong ehu oh wia perepe mwahu.

December 21-27

SOAHNG KESEMPWAL KAN SANG MAHSEN EN KOHT | LIPAI 14-15

“Kaudok Min Anahne Mwakelekel”

it-1-E 263

Duhdu

Kasarawi en duhdu ong mehn Israel kan kin anahn ong kahrepe teikan. Mehmen me mwahusang tokutok, mehmen me sairada mehkot me sairada irail me “nahn kin pwilipwilsang,” ohl me kakusiei pilen newe, lih emen me wia soumwahu en lih de nta kereker nan paliwere, de mehmen me wiewia nsenen pwopwoud kin “samin” oh anahne duhdu. (Lip 14:8, 9; 15:4-27) Emen me mi nan impwal ehu rehn paliwar mehla ehu de sairada paliwaro kin “samin” oh anahne kamwakelkihda pihlen kamwakel. Ma mehmen sohte men peikiong koasoandi wet, e “pahn kamakamala sang mwomwohdiso, pwehki e kasaminehla sapwellimen Siohwa wasa sarawio.” (Nem 19:20, NW) Eri, e konehng me kamwakelkihda pihl kadoadoahk ni karasaras pwehn kasalehda mwakelekel mwohn silangin Siohwa. (Me 26:6; 73:13; Ais 1:16; Ese 16:9) Kamwakelkihda sapwellimen Siohwa mahsen en mehlel, me kin karasaraskihong pihl, ahneki manaman en kamwakelehda.​—Ep 5:26.

it-2-E 372 par. 2

Soumwahu en lih

Lih pil samin erein eh mie pwilipwil en nta de “nta pwilipwil erein rahn ekei likin ahnsoun eh soumwahu en lih,” kin kahrehiong dahme e wendi powe de mwohndi powe oh pil aramas akan me sairada soahng samin pwukat en samin. Mwurin pwilipwil en ntao eh uhdi, e pahn wadek erein rahn isuh, oh e ahpw pahn mwakelekelda. Ni kawaluhn rahn liho pahn wahdo mwuroi riemen de pitsin pwulopwul riemen rehn samworou, me pahn wiahda tomw ong ih, e pahn patohwanda emen mahn pwukat rehn Siohwa nin duwen meirong en dihp ehu oh meteio nin duwen meirong isihs ehu.​—Lip 15:19-30; kilang CLEAN, CLEANNESS.

it-1-E 1133

Wasa Sarawi

2. Impwal en mihtingo oh, mwuhr, tehnpas sarawio. Koasoandio pwon, iangahki wasa kelpene en impwal sarawio oh wasa kelpene kan en tehnpas sarawio, wia wasa sarawi ehu. (Eks 38:24; 2Kr 29:5; Wi 21:28) Dipwisou kesempwal kan me mi wasa kelpeneo iei pei sarawi en meirongo oh peisin pronso. Mepwukat iei dipwisou sarawi kei. Ihte aramas akan me kamwakeldahr me kak pedolong wasa kelpene en impwal sarawio ni ahnsou sohte lipilipil; pil duwehte, sohte me kak pedolong wasa kelpene ni tehnpas sarawio ma e samin. Karasepe, lih emen me samin sohte kak sair dipwisou sarawi ehu de kohdo nan wasa sarawio. (Lip 12:2-4) Sansal me ma emen mihmihte nan irair en samin ong mehn Israel kan e kin kasaminehla impwal sarawio. (Lip 15:31) Irail me pahn wiahda meirong kan ong kamwakelsang tokutok pahn wahdo ar meirong lelete ni ewen kelen wasa me kelpeneo. (Lip 14:11) Sohte aramas samin men kak tungoale meirong en kaminimin ehu ni impwal sarawio de tehnpas sarawio, pwe e de kamakamala.​—Lip 7:20, 21.

Raparapahki Soahng Kesempwal kan Sang Mahsen en Koht

it-1-E 665 par. 5

Salenge

Ni kasapwiladahn pwihnen samworo nan Israel, kehkehlik kowohng Moses en ale ekis ntahn sihpw wol en kesepwilo oh kihong ni imwin palimaun en salengen Aaron oh emenemen nah pwutak ko, iangahki ni peh palimaun oh patehn neh palimaun, me kin kasalehda me dahme re rong, doadoahk me re kin wia, oh mwomwen ar alu anahne pahrekiong dahme wiewiawi wasao. (Lip 8:22-24) Duwehte, me pid me tokutok men me mwakelekeldahr, Kosonnedo nda me samworo pahn kihong ekis ntahn sihpw wolo me meirongala nin duwen meirong en tomwki dihp, iangahki pil ekei leh me meirongala, ni imwin palimaun en salengen me tokutoko. (Lip 14:14, 17, 25, 28) Koasoandi me duwehte met pil mi nan koasoandio me ohl emen me men usehlahte wia ladun eh soumas kohkohlahte. Me pid duwen met, laduwo pahn wisikdo ni uhren wenihmwo, oh eh soumaso pahn doakoahki salengeo mehn dok ehu. Kilel kesempwal wet, me wiawihda ni wasahn rongorongo, kadehdehda en laduwo ineng en usehlahte peikiong eh soumaso.​—Eks 21:5, 6.

g-E 1/06 14, koakon

Eniep​—Kompoakepah oh Imwintihti!

ENIEP NI MWEHIN PAIPEL?

Paipel kin koasoia “ihmw ehu soumwahu tokutok,” oh met kin wehwehki nan ihmw ehu. (Lipai 14:34-48, NW) Paipel pil kasalehda me met pil kin adaneki “tokutok me kin douseli,” mwomwe duwehte eniep ehu, ahpw me pid duwen met e sohte nohn dehde. Sohte lipilipil ia mwomwe, sapwellimen Koht Kosonned kaweidki me irail me imwaneki ihmw kan en kihsang takai kan me soumwahwo sairada, korehdasang loalen ihmwo pwon, oh kesehla soahng pwukat koaros likin kahnimwo nan “wasa samin ehu.” Ma soumwahwo pwurodo, ihmwo pahn samin, kamweremwerdi, oh lekdekla. Sapwellimen Siohwa kaweid oaritik kan kasalehda sapwellime limpoak laud ong sapwellime aramas akan oh ong arail roson mwahu.

December 28–January 3

SOAHNG KESEMPWAL KAN SANG MAHSEN EN KOHT | LIPAI 16-17

“Rahnen Tomw oh Kowe”

w19.11 20 par. 4

Mehn Kasukuhl kan me Kitail Kak Sukuhlkihsang Pwuhken Lipai

Wadek Lipai 16:12, 13. Medewehla dahme kin wiawi ni Rahnen Tomwo: Samworo lapalapo kin pedolong nan impwal sarawio. Ni rahno, e anahne pedolong nan Wasa Sarawiheo pak siluh, eri met pahn wia keieu en eh pedolong. Apali peho kolokol deupen warpwohmwahwo oh pali teio kolokol dahlen kisiniei me diren mwoalus ngkengken. E uhdi ekis mwohn kahdeng me pere wasahn pedolong ong nan Wasa Sarawiheo. Ni wahu unsek, ih eri pedolongala nan Wasa Sarawiheo oh kesihnen mwohn kohpwahn inou lapo. Ni karasaras, e mwomwen kesihnen mwohn silangin Siohwa Koht! Samworou eri wudekidi ni keneinei warpwohmwahu sarawio pohn mwoalus ngkengkeno, oh pwohn warpwohmwahwo eri kohpeseng nan pereo. Mwuhr e pahn pwurehng pedolong nan Wasa Sarawiheo oh wa ntahn mahno me meirongalahr ong mahkpen dihp. Tehk me e isikala warpwohmwahwo mwohn e patohwanohng Siohwa ntahn meirong en mahkpen dihp.

w19.11 21 par. 5

Mehn Kasukuhl kan me Kitail Kak Sukuhlkihsang Pwuhken Lipai

Dahme kitail kak sukuhlkihsang duwen samworo lapalapo eh doadoahngki warpwohmwahu ni Rahnen Tomwo? Paipel kasalehda me kapakap kan me Siohwa ketin kupwurperenki sang sapwellime tohnkaudok lelepek kan kin rasehng warpwohmwahu. (Mel. 141:2; Kaud. 5:8) Tamataman me samworo lapalapo kin kasalehda wahu unsek ni eh patohwanda warpwohmwahwo mwohn silangin Siohwa. Pil duwehte met, ni atail kin pato mwohn Siohwa ni kapakap, kitail kin wia met ni wahu unsek. Kitail kin uhdahn wauneki ih. Kitail kin uhdahn kalahnganki me Sounkapikpen lahng oh sampah ketin mweidohng kitail en pato mwohn silangi oh karanihala ih, duwehte seri men ong semeo. (Seims 4:8) E ketin kupwurki kitail nin duwen kompoakepah kei! (Mel. 25:14) Kitail kin uhdahn kalahnganki pai kaselel wet me kahrehda kitail sohte pahn men wia mehkot me pahn kansensuwedihada ih.

w19.11 21 par. 6

Mehn Kasukuhl kan me Kitail Kak Sukuhlkihsang Pwuhken Lipai

Tamataman me samworo lapalapo anahne isik warpwohmwahwo mwohn eh kak patohwanda meirong kan. Ni ahl wet, e kin tehk kanahieng me e pahn alehdi kupwuramwahu sang Siohwa ni eh pahn patohwanda meirong kan. Dahme kitail kak sukuhlkihsang met? Ni eh ketiket sampah, Sises anahne ketin wia mehkot kesempwal​—ni mehlel mehkot me uhdahn kesempwalsang komourala aramas akan—​mwohn e kak ketikihda sapwellime mour nin duwen meirong ehu. Dahme e anahne ketin wia? E anahne peikiong Siohwa ni loalopwoat erein eh mour nin sampah pwe Siohwa pahn ketin kupwurki eh meirongo. Ni ahl wet, Sises pahn ketin kadehdehda me en wiewia soahng kan ni ahl me Siohwa ketin kupwurki iei ih ahl pwung en mour. Sises pahn kasansalehda, de kadehdehda me sapwellimen Semeo pwuhng en kaunda, de elen sapwellime kaunda me pwung oh pahrek.

Raparapahki Soahng Kesempwal kan Sang Mahsen en Koht

it-1-E 226 par. 3

Asasel

Nin duwen me wahnpoaron Pohl kawehwehda, sang ni Sises eh ketin patohwanda kahlepe unsek nin duwen meirong ehu ong dipen aramas akan, e ketin kapwaiada mehkot me inenen laudsang dahme “ntahn kouwol oh kuht” kin wiahda. (Ipr 10:4, 11, 12) Kahrehda e ketin wia emen me pwukoahkihdi atail sapwung kan, me ketin “weuwa atail soumwahu kan,” me ketin “dokdi pwehki atail kin kauwehla kosonned.” (Ais 53:4, 5, NW; Md 8:17; 1Pi 2:24) E ‘ketikihsang’ dipen koaros me kin pwoson kesempwalpen sapwellime meirongo. E ketin kamwomwada sapwellimen Koht koasoandi en kasohrehla dihp douluhl. Ni ahl pwukat kuht “ong Asasel” karasahda meirong en Sises Krais.

w14 11/1 14 par. 10

Dahme Kahrehda Kitail Anahne Sarawihla

Wadek Lipai 17:10. Siohwa ketin kehkehlikihong mehn Israel kan ren dehr tungoale nta. Kehkehlik pil kohwong Kristian kan ren liksang ntahn aramas oh mahn. (Wiewia 15:28, 29) En medewehla atail wia mehkot me pahn kahrehiong Koht en ketin soikala kitail oh ketikihsang kitail nan sapwellime mwomwohdiso kin kansensuwed. Kitail poakohng Siohwa oh men peikiong ih. Mehnda ma atail mour mihla nan keper, kitail sohte pahn dukula pahn irail kan me sohte ese de nsenohki Siohwa ni ar kin ndaiong kitail en sapeikiong ih. Kitail ese me ekei pahn kapailoke kitail pwehki kitail sohte kin ale nta, ahpw kitail pilada en peikiong Koht. (Sud 17, 18) Dahme pahn sewese kitail en koasoanehdi teng en dehr tungoale nta de ale dok en nta?​—Deud. 12:23.

    Pwuhk kan en lokaiahn Pohnpei (1987-2025)
    Log Out
    Log In
    • Ponapean
    • Share
    • Me Ke Mwahuki
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Terms of Use
    • Privacy Policy
    • Privacy Settings
    • JW.ORG
    • Log In
    Share