Watchtower ONLINE LIBRARY
Watchtower
ONLINE LIBRARY
Ponapean
  • PAIPEL
  • SAWASEPEN PAIPEL KAN
  • MIHTING KAN
  • w97 9/1 pp. 25-30
  • Mweidong Irairen Dehdehki En Wia Poadoarepomw

Sohte kasdo ong met

Kupwurmahk, mehkot sapwung en kihda kasdo

  • Mweidong Irairen Dehdehki En Wia Poadoarepomw
  • Kahn Iroir Pakpakairki Wehin Siohwa—1997
  • Sawaspen Oaralap kan
  • Ire kan me Duwehte Met
  • Anahn Tohrohr en Dehdehki
  • Iaduwen Kaneitikiada Mwohni kan?
  • Ni Ahnsou Pisnes kan Sohte Kin Pweida
  • Dahme Pahn Wiawi ma Emen Wia Widing Suwed?
  • Dehdehki oh Wia Pilipil kan
  • Inengieng En Dehdehkihla
    Kahn Iroir Pakpakairki Wehin Siohwa—1997
  • Alasang Sapwellimen Sises Eimah oh Eh Kin Ketin Dehdehki Irair kan
    Kahn Iroir Pakpakairki Wehin Siohwa—2015
  • “Mehkoaros en Wiawihong Kamwahupen Mwomwohdiso”
    Atail Doadoahk ong Wehio—2000
Kahn Iroir Pakpakairki Wehin Siohwa—1997
w97 9/1 pp. 25-30

Mweidong Irairen Dehdehki En Wia Poadoarepomw

“Omw erpit oh dehdehki en wia poadoarepomw.”​—LEPIN PADAHK 2:11.

1. Irairen dehdehki kak pere kitail sang dah?

SIOHWA kupwureki ken doadoahngki irairen dehdehki. Pwekihda? Pwehki e ketin mwahngih met pahn sewese uhk sang keper kan. Lepin Padahk 2:10-19 mahsanih: “Ke pahn loalokongla, oh omw loalokong pahn kansenamwahuwihiukala. Omw erpit oh dehdehki en wia poadoarepomw.” Met pahn pere komwi sang dah? Pereiukala sang “wiewia suwed,” irail kan me sohlahr keid nan elen pwung oh aramas mwersuwed kan.

2. Ia wehwehn dehdehki, oh ia soahngen dehdehki me Kristian akan anahne en alehdi?

2 Mwein ke tamanda me irairen dehdehki kin wehwehki me emen kak dehdehki ehu irair sang ehu. Emen me ahneki irairen dehdehki pahn kak dehdehki wekpeseng en lamalam de irair akan oh kak wia pilipil pwung kan. Nin duwen Kristian akan, kitail kin men doadoahngki irairen dehdehki ni pali ngehn me kin poahsonda pohn loalokong pwung en sapwellimen Koht Mahsen. Ni ahnsou kitail kin onop Paipel, e duwehte ni karasaras, kitail kin weirda takai kan en wiahda ihmw nin duwen kitail kin kaunopada en alehdi irairen dehdehki ni pali ngehn. Dahme kitail kin sukuhliki kak sewese kitail en wiahda atail pilipil kan me kin kaparenda Siohwa.

3. Iaduwen kitail kak dehdehki mehkan ni pali ngehn?

3 Ni ahnsou Koht idek rehn Nanmwarki Solomon en wehin Israel kapai dah me e mwahuki, kaun pwulopwul menet sapeng: “Eri, komw ketikihong ie loalokong me I patohwan anahne pwe I en kaunkihda sapwellimomwi aramas pwukat ni pwuhng pahrek.” Solomon peki Koht en ketikihong irairen dehdehki, oh Siohwa ketikihong ih ni uwe ehu me laud. (1 Nanmwarki 3:9; 4:30) Pwen kak alehdi irairen dehdehki, kitail anahne kapakap, oh kitail pil anahne onop Mahsen en Koht ki sawas sang pwuhk kan me “ladu lelepek oh loalokong” kin wiahda ong kitail. (Madiu 24:45-​47) Met pahn sewese kitail en kakairada irairen dehdehki ni pali ngehn pwen kitail pahn kak wiahla “duwehte ohl mehlel koahiek men,” pwen kak “esehla wekpeseng en me mwahu oh me suwed.”​—1 Korint 14:20; Ipru 5:14.

Anahn Tohrohr en Dehdehki

4. Ia wehwehn en ahneki mese me “mwakelekel”, oh iaduwen met kak kapaiada kitail?

4 Ma kitail doadoahngki irairen dehdehki ni ahl me konehng, kitail kak kapwaiada mahsen en Sises Krais: “Eri, kumwail rapahki mahs Wehin Koht oh dahme e kin ketin kupwurki, a soahng teikan koaros e ahpw pahn kin ketikihong kumwail.” (Madiu 6:33) Sises pil mahsanih: “Lampen paliweromw iei pwoaren mesomw kan. Ma pwoaron mesomw kan mwakelekel, wasa koaros ni paliweromw pah diren marain.” (Luk 11:34) Mese iei ni karasaras lamp ehu. Mese me “mwakelekel” kin mehlel, oh marain. Soangen mese pahn kak sewese kitail en dehdehki oh kekeid oh sohte pahn dipekelekel ni pali ngehn.

5. Me pid duwen pisnes kan, dahme kitail en tamanda duwen ia kahrepen mwomwohdisohn Kristian?

5 Ekei sohte ahneki pwoaren mese pwukat ni karasaras me “mwakelekel”, ahpw irail kin kapingada de kedirepwki pein ahr mour iangahki mour en mehteikan wiewian pisnes kan. Ahpw kitail anahne tamanda me mwomwohdisohn Kristian iei “uhr oh poahsoanpen me mehlelo.” (1 Timoty 3:15) Duwehte uhr kan en ihmw ehu, mwomwohdiso pil kin utungada sapwellimen Koht mahsen, oh kaidehn pwehki en utungada doadoahk en pisnes ehu. Mwomwohdiso en Sounkadehdehn Siohwa kan sohte wiawihda pwen utungada pisnes kan, dipwisou kan, de doadoahk en sawas teikan. Kitail anahne dehr wia pein atail pisnes nan Kingdom Hall. Irairen dehdehki kin sewese kitail en ese me nan Kingdom Hall kan, Pwuhk Study en Mwomwohdiso kan, kapokon kan en Sounkadehdehn Siohwa kan iei wasahn koasoiapene mehkan ni pali ngehn. Ma kitail pahn doadoahngki riatail brother kan ni pali ngehn en utungada atail pisnes kan, met soh pahn kasansalehda me kitail sohte kalahnganki de kesempwaliki irairen pali ngehn? E sohte pwung en doadoahngki riatail brother kan pwen kak utungada pein atail wihn en mwohni kan.

6. Dahme kahrehda sohte konehng kitail en netikihla de utungada dipwisouhn netinet kan oh doadoahk en pisnes kan nan mihding en mwomwohdiso kan?

6 Ekei kin doadoahngki riarail brother kan ni pali ngehn en netikihong irail mehpwukat, duwehte, sawas en pali roson kan de (make-up kan) vitamin kan, sawas en telecommunication, dipwisou en wiahda ihmw, pilahn en seiloak kan, prokram en computor oh dipwisou en computor kan, ape. Ahpw, mihding en mwomwohdiso kan kaidehn wasahn netikihla de utungada dipwisohn netinet kan. Kitail pahn kak dehdehki met ma kitail pahn tamanda ia kahrepe Sises “ahpw ketin pwakihirailieisang nan Tehnpas Sarawio, iangahki sihpw oh kou koaros. E ketin wekidedi en sounkawilian mwohni ko ar tehpel oh wudekihdi nair mwohni ko. E ahpw ketin mahsanihong me kin netikihla mwuroi ko, “Kumwail wahlahsang mepwukat met, oh dehr wiahki tehnpas en Semeiet imwen netinet ehu!’”​—Sohn 2:15, 16.

Iaduwen Kaneitikiada Mwohni kan?

7. Dahme kahrehda kitail anahne doadoahngki irairen dehdehki oh kanakanaihieng mehkan me pid kanaitikihda mwohni kan?

7 Kitail anahne en dehdehki oh kanahieng ni ahnsou kitail pahn kaneitikihada mwohni nan pisnes ehu. Karasaras ehu, ma emen men doadoahngki noumw mwohni oh e wiahda inou kan duwehte met: “I inoukihong komwi me ke uhdahn pahn wihn.” “Komw sohte kak luhs. Me wet uhdahn pahn pweida.” Kanahieng, ni ahnsou emen pahn wia soahgnen koasoi pwukat. Mwein e sohte kin ahneki madamadau pwung de ih emen me soh-likilik. Ni mehlel, ekei aramas me semehi koasoi oh widing kin pitihdi tohn mwomwohdisohn kan. Met kin katamankin kitail duwen “aramas mwersuwed” me kin denderin mwoarong nan mwomwohdiso ni tepin pahr oh irail me ‘wekidalahr mahsen en rongamwahu duwen kalahngan en Koht ong ni poadoarepen ar tiahk suwed kan.’ Irail duwehte takai keng kan nansehd; oh takai pwukat kak doakoahdi irail kan me pampap oh kameirailla. (Sud 4, 12) Ni mehlel, aramas me kin pitihdi aramas teikan me pid mwohni de pisnes kin weksang irail kan me kin lalahwe pwoson mehlel, ahpw irail pil kin rapahki nan mwomwohdiso ihs me re kak kalohwedi.

8. Dahme imwikihla ekei pisnes kan me mwomwen pahn pweida?

8 Pil mie Kristian akan me kin mehlel, oh padahkiong mehteikan duwen mwekid en pisnes kan me mwomwen mwahu, ahpw imwikihla irail oh iangahki mehteikan me pwakih irail luhs sang mwohni kan. Imwilahn met, ekei Kristian akan sohlahr ahneki pwukoah kan nan mwomwohdiso. Ni ahnsou soahngen pisnes (pilahn en mwadang kepwepwehla) kin sansalda me doadoahk en pisnes likamw ehu, ihte me pahn wihn, iei emeno me wia pisnes mwersuwedo, oh irail kin kalapw tang. Iaduwen irairen dehdehki kak sewese emen en dehr lohdi pahn soahngen irair pwukat?

9. Dahme kahrehda irairen dehdehki kesempwal pwehn tehkada ma kanaitikihda mwohni kan me mwahu de soh?

9 Emen me ahneki irairen dehdehki pahn kak wehwehki dahme sohte kin kalap sansal. Irair wet me kesempwal oh anahn ong tehkada ma ehu pisnes en kaneitikih mwohni me mwahu de soh. Kristian akan kin likilikpene, oh ekei pahn medemedewe, me riarail brother oh sister kan ni pali ngehn sohte pahn iang pidada pisnes kan me pahn kak kahreda kahpwal ong iengarail brother kan ni pwoson. Ahpw mehnda ma emen sounpisnes emen Kristian, met sohte wehwehki me e ese soahng koaros me pid duwen pisnes kan de eh pisnes pahn uhdahn pweida.

10. Dahme kahrehda ekei Kristian kin rapahki pisnes loan kan sang iengarail pwoson kan, oh dahme pahn kak imwikihla?

10 Ekei Kristian akan kin rapahki loan en pisnes sang iengarail pwoson kan pwehki wasahn wiahda loan ndand kan sohte men kihda loan kan ong pisnes kan me mwomwen sohte pahn pweida. Tohto pitidi pein irail, pwe irail lemeleme ma irail pahn kaneitikih neirail mwohni nan ehu pisnes, re kak mwadang kepwehpwela oh sohte anahne doadoahk laud de sohte doadoahk douluhl. Ekei kin men kaneitikih neirail mwohni kan pwehki mwomwen kaperen en wia met, ahpw irail kin luhs sang neirail mwohni nekinek kan koaros! Emen Kristian kihong nah mwohni tohto nan ehu pisnes pwen kihda wihn, oh e kaskasikong pwehn ale persent 25 mwurin wihk riau te. Ahpw e luhs sang nah mwohni koaros ni ahnsou me kompanio luhs. Pil ehu, emen me soun netikihla sahpw (real-estate developer) doadoahngki mwohni laud sang rehn mehteikan nan mwomwohdiso. E inoukihong irail koaros mwohni laud (tohto) irail pahn uhd alehdi, ahpw e luhs oh mwohni kan me e doadoahngki sang rehn rie kan nan mwomwohdiso pil luhsla.

Ni Ahnsou Pisnes kan Sohte Kin Pweida

11. Kaweid dah me Pohl kihda me pid noahrok oh limpoak ong mwohni?

11 Pisnes kan me sohte kin pweida kin kahrehong ekei Kristian en nsensuwedla oh pil luwetala ni pali ngehn ma pisnes sohte poahson mwahu. Met kin imwikihla nsensuwed oh pwand en koluhla pwehki irail sohte dehdehki. Noahrok kin kalidip me tohto. “ . . . sohte konehng mahsenpen mehkot me pidada nenek de soangen samin teikan de noahrok,” Pohl ntingihdi. (Episos 5:3) Oh e kihda peneu: “Ahpw irail kan me men kepwehpwehla kin pwupwudiong nan songosong oh lohdiong nan lidip en ineng pweipwei oh keper tohto, me kin kauweirailla. Pwe limpoak ong mwohni, iei tepin soangen suwed koaros. Mie ekei me kin inenen kasikasik en naineki mwohni, eri, re ahpw salongalahsang pwoson oh kauwehkihla mohngiongirail soangen kapahtou tohtohie.”​—1 Timoty 6:9, 10.

12. Ma Kristian akan pahn wia pisnes nanpwungarail, dahme re anahne keieu tamanda?

12 Ma emen Kristian tepida limpoak ong mwohni, e kak lelong kahpwal laud ni pali ngehn. Mehn Parisi kan kin limpoak ong mwohni, oh aramas tohto ni imwin rahn akan kin pil duwehte irail. (Luk 16:14; 2 Timoty 3:1, 2) Weksang irail, mouren Kristian men sohte pahn “noahroke mwohni.” (Ipru 13:5) Ni mehlel, Kristian akan kak wia pisnes nanpwungarail. Ahpw ma re pahn wia met, ahr koasoiapene duwen pisnes kan pahn anahne en tohrohrsang mehkan me pid duwen mwomwohdiso. Oh tamanda: Nanpwungen brother kan ni pali ngehn, ahnsou koaros ntingihdi pwungen pisnes kan nan doaropwe. Pil kak kilang sawas me pid irewet nan artikel ni lokaiahn wai, “Put It in Writing!,” Awake! en February 8, 1983, pali 13 lel 15.

13. Iaduwen ke pahn kapwaiada Lepin Padahk 22:7 me pid pisnes kan?

13 Lepin Padahk 22:7 mahsanih: “Pekihsang emen mwohni, ke ahpw pahn wiahla lidun aramas me ke pekihsang mwohnio.” Pak tohto e sohte wia elen erpit ong kitail en mweidong pein kitail de riatail brother kan en duwehla lidu men. Ni ahnsou emen pahn peki rehtail mwohni ong eh pisnes, e pahn mwahu kitail en tehk ma e kak kapwung ong kitail. Ih aramas likilik men? Ni mehlel, kitail anahne wehwehki me en kihong emen loan kak wehwehki kitail pahn luhs sang mwohnio, pwehki pisnes tohto sohte kin pweida. Contract de doaropwe en inoupene nanpwungen riemen me pid duwen pisnes sohte kin wehwehki pisnes pahn pweida. Oh e sohte loalokong emen en kaneitikih mwohni tohto nan ehu pisnes laudsang dahme e kakong.

14. Dahme kahrehda kitail anahne kasalehda dehdehki mwahu ma kitail kihong mwohni iengatail Kristian men me eh pisnes sohte pweida?

14 Kitail anahne dehdehki mwahu ma kitail kihong Kristian men mwohni ong pisnes, oh pisnes sohte wihn, mendahki wiewia likamw kan nan eh pisnes pil sohte wiawi. Ma pisnes sohte pweida oh kaidehn sapwung en iengatail brother me ale mwohni sang kitail, kitail kak nda me e wia sapwung ong kitail? Soh, pwehki kitail me pein kihong ih loan, ele mwein kitail pil kin ale wihn, oh sohte wiewia likamw akan kin wiawi. Pwehki sohte wiewia likamw pwarada, kitail sohte ahneki pwung en wahla ih ni mwoalen kopwung. E pahn imwila mwahu ma kitail pahn leleki mwoalen kopwung iengatail Kristian men me sohla nah mwohni pwehki eh pisnes sohte pweida mendahki e sohte wia pisnes mwersuwed?​—1 Korint 6:1.

15. Irair dah kei pahn anahne kohda ma emen pahn sohla kak pwainla a pweipwand en pisnes?

15 Irail kan me ahr pisnes sohte pweida, ekei pak sohte kak pwainla ahr pweipwand. Pwehki Kristian akan sohte sohkauti ong pweipwand, edetehn irail pitsang ahr pweipwand pwehki kosonned kan me pid ahr sohte kak pwainla ahr pweipwand, ekei Kristian akan pwehki ahr nsenmwakelekel kin nantiong song en kapwungala pweipwand akan ma irail kan me irail wia pweipwand ong men ale mwohni. Ahpw iaduwen emen me ale oh doadoahngki mwohni sang rehn emen brother ahpw eh pisnes sohte pweida oh mwurin mwo e sohte kak pwainla mwohni oh mwuhr e mourki soahngen mour en aramas kepwehpwe men? De ma emen me ale mwohni sang rehn emen oh mwuhr eh pisnes pweida oh e nekidala mwohni itar ong kapwungala pweidpwand ong rie brother ni pali ngehn, ahpw e pohnsehsela en kapwungala pweipwando? Eri, ma ih duwen, peidek tohto pahn kohda ma brother menet me ale pweipwand pahn kak ale pwukoah kan nan mwomwohdiso.​—1 Timoty 3:3, 8; kilang The Watch­tower, September 15, 1994, pali 30-1.

Dahme Pahn Wiawi ma Emen Wia Widing Suwed?

16. Kahk dah kei kitail kak wia ma aramas men pitih kitail me pid pisnes?

16 Irairen dehdehki pahn sewese kitail en pohnese me pisnes koaros sohte kin wihn ahnsou koaros. Ahpw, dahme pahn wiawi ma emen wia widing suwed? Lepin lokaia widing suwed (fraud) kin wehwehki “emen me men pitihdi aramas, wekidohng dahme me mehlel ong likamw, pwen kak pitihdi emen en kihong ih mehkot me e kin naineki de ahneki pwungong.” Sises Krais kileledi kahk kan me aramas men kak doadoahngki ma e lemeleme ienge tohn kaudok mehlel kin pitihdi ih. Nin duwen Madiu 18:15-​17, Sises mahsanih: “Ma riomw wiahda dihpiong uhk, kohwei reh oh kapwungohng dipeo. Ahpw met en wiawi nanpwungamwahte. Ma e pahn rong uhk, eri a, ke kasapahldohr riomwo. A ma e sohte pahn rong uhk, a emen de riemen en ianguhkada, pwe me riemeno de silimeno en wia kadehdehn soahng koaros nin duwen me Pwuhk Sarawi mahsanih. A ma e pil sohte men rong irail, a ke lelki mwomwohdiso. A ma e pil sohte men rong mwomwohdiso, a wiahkihla ih mehn liki men de sounrik daksis men.” Karasaras me Sises kihda mwurin kaweid wet, kasansalehda me Sises medemedewe duwen dihp kan me kin pid mwohni, iangahki aramas akan me kin pitihdi aramas teikan.​—Madiu 18:23-35.

17, 18. Ma emen me dene ih Kristian men ahpw pitih kitail, iaduwen kitail kak dehdehki pwen pere kitail?

17 Ni mehlel, ma sohte mehn kadehde me emen pitihdi kitail, met wehwehki sohte katepe en wia kahk kan me kileledi nan Madiu 18:15-​17 Ahpw, dahme pahn wiawi ma aramas men me dene ih Kristian men pitih kitail? Irairen dehdehki pahn kak pere kitail sang wia mehkot me pahn kahdsuwediahla mwomwohdiso. Pohl kaweidkin ienge Kristian akan en mweidalahte arail repenpwung kan oh tounmeteikihla. Ahpw en dehr lelki mwoalen kopwung.​—1 Korint 6:7.

18 Riatail brother oh sister kan ni pali ngehn kaidehn aramas me kin ‘direhkihla soangen widing suwed koaros,’ duwehte sounwunanio, Bar-Jesus. (Wiewia 13:6-​12) Eri, kitail en doadoahngki irairen dehdehki ni ahnsou me mwohni kin luhsla nan pisnes me pidada iengatail pwoson akan. Ma kitail medemedewe en leleki mwoalen kopwung, kitail anahne medemedewe duwen dahme met pahn wiaiong pein kitail, de ong mehteio de mehteikan, de mwomwohdiso, oh pil mehn liki kan. En nantiong rahpahki ahl en kapwurehdohng kitail mwohni me kitail luhsla, pahn kak kihsang atail ahnsou laud, kehl oh pil mwohni kan. Ele mwein e pahn kak kahrehong sounkosonned kan en kapwehpwehla. Ahpw, ekei Kristian akan tohnmehteikihla ahr doadoahk ong mwomwohdiso pwehki irail kin nohn daulihla pidada mour ong wiewia pwukat. Sang ni atail weweidki likin ahl me pwung, met kin kaperenda Sehdan, ahpw kitail men kaperen mongiong en Siohwa. (Lepin Padahk 27:11) Ahpw, ma kitail pahn wehwehki me kitail pahn luhs, met pahn sewese kitail en dehr lelong nsensuwed laud oh pil sohte pahn kihsang atail ahnsou oh pil ahnsou en elder kan nan mwomwohdiso. Met pahn sewese mwomwohdiso en popohl oh sewese kitail en rapahki mahs Wehio.

Dehdehki oh Wia Pilipil kan

19. Ni ahnsou kitail kin wiahda pilipil kapwunod akan, iaduwen irairen dehdehki ni pali ngehn oh kapakap kak wia ong kitail?

19 Wiahda pilipil kan me kin pid mwohni de pisnes kan kak kahrehong emen pwunod laud. Ahpw ahneki irairen dehdehki ni pali ngehn pahn kak sewese kitail en wiahda atail pilipil kan ni ahl me konehng oh erpit. Keieu, kapakap ong Siohwa pahn kak wahdong kitail “popohl en Koht.” (Pilipai 4:6, 7) Met iei meleilei me kin kohsang nanpwung mwahu oh keren rehn Siohwa. Ni mehlel, popohl wet kak sewese kitail en kolokolte atail touparek ni ahnsou kitail kin lelong pilipil apwal kan.

20. Dahme kitail pahn anahne wia me kin pid duwen pisnes kan oh mwomwohdiso kan?

20 Kitail en nantiong dehr mweidong kahpwal de akamai kan me kin pid duwen pisnes en kihsang popohl de miniminpene nanpwungen tohnmwomwohdiso kan. Kitail anahne tamanda me mwomwohdiso en Kristian kin sewese kitail ni pali ngehn, kaidehn e wia wasahn pisnes ehu. Wiewiahn pisnes kan pahn anahne tohrohr sang wiewiahn mwomwohdiso kan. Kitail anahne doadoahngki irairen dehdehki oh kanahieng ni ahnsou kitail pahn iang wia pisnes ehu. Oh kitail en ahnsou koaros toupahrek, rapahki mahs Wehio. Ma ehu wiewiahn pisnes sohte pahn pweida me kin pid nanpwungen tohnkaudok mehlel kan, ele kitail pahn rapahki ahl me keieu mwahu ong kamwahupen aramas koaros.

21. Iaduwen kitail kak dehdehki oh kapwaiada Pilipai 1:9-​11?

21 Kitail en dehr nohn daulih nsenohki duwen mwohni kan oh mehkan me sohte katepe laud, ahpw kitail koaros en inengieng en dehdehki, kapakapki sapwellimen Koht sawas, oh rapahki mahs Wehio. Pwen ehuong ahn Pohl kapakap, ‘atail limpoak en lalaudla pwe kitail en marainkihla dahme mehlel oh wia kadeik pwung, pwe kitail en kak pilada dahme keieu mwahu, oh sohte pahn dipekelekel mehteikan’ de pein kitail. Pwehki Krais Nanmwarkihla oh mwohndi pohn mwoale nanleng, kitail en kasalehda dehdeh ni pali ngehn ni soahng koaros nan atail mour. Oh ‘atail mour pil pahn audaudkihla soangen kamwahu mehlel kan koaros me Sises Krais kelehpw kak ketikihda, ong ni lingan oh kapingpen Koht [Siohwa].’​—Pilipai 1:9-​11.

Iaduwen Komw Pahn Sapeng?

◻ Dahkot irairen dehdehki?

◻ Dahme kahrehda kesempwal de anahn ehu en dehdehki ni mehkan me kin pid pisnes nanpwungen Kristian akan?

◻ Iaduwen irairen dehdehki kak sewese kitail ma kitail lemeleme me iengetail pitih kitail?

◻ Iaduwen irairen dehdehki kak sewese kitail ni ahnsou kitail pahn wiahda atail pilipil kan?

[Kilel nan pali 26]

Irairen dehdehki pahn sewese kitail en kapwaiada ahn Sises kaweid en rapahki mahs Wehio

[Kilel kan nan pali 28]

Ahnsou koaros en ntingihdi pwungen pisnes kan

    Pwuhk kan en lokaiahn Pohnpei (1987-2025)
    Log Out
    Log In
    • Ponapean
    • Share
    • Me Ke Mwahuki
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Terms of Use
    • Privacy Policy
    • Privacy Settings
    • JW.ORG
    • Log In
    Share