Kahpwal Akan En Lokolok En Aramas
“KOHT, DAHME KAHREHDA?” Lepin nting laud pwukat pwarada nan tepin tehn nuhspepa ehu me kohpeseng wasa tohto nan sampah mwurin ehu rerrer en sampah me wiawi nan Asia Minor. Nan ehu kilel en nuhspepa kin kasalehda duwen emen pahpa me inenen nsensuwed me weuwa nah serepeino me ohla sang nan imwarail me ohlahr.
Mahwen, lehk, soumwahu lusulus, melimel, rerrer en sahpw, lapake oh soahng pwukat kin kahrehda medek, sengiseng, oh mehla tohto. Kapataiong lokolok pwukat, soahng pwukat pil kin wiawi: angkehlail kan, wie kau seri kan oh wiewia mwersuwed teikan. Tehk duwen tohtohn aramas akan me ohkihla oh mehkihla aksident kan. Oh ekspiriens kansensuwed me aramas lik kan lelohng pwehki soumwahu, mahla, oh mehlahn emen nan arail peneinei oh kompoakparail kan.
Kalokolok me keieu laud sang koaros iei me pwarada nan senturi 20. Sang nan pahr 1914 lel pahr 1918, Mahwen Keieu en Sampah kemehla kereniong sounpei rar pak eisek. Ekei soupoadopoad kan koasoia me e pil kemehla aramas tohto me kaidehn sounpei me pil tohto duwehte met. Nan Mahwen Keriau en Sampah, mpen sounpei oh irail ko me kaidehn sounpei meh rar pak 50 kamakamla, iangahki lih, seri oh ohl mah kan. Erein senturi me ahpwtehn neklao, me rar kan kin kamakamkihla kamalahn keinek kan, uhwong kaunda kan, pepei nanpwungen keinek kan, duhpek oh semwehmwe. Pwuhk me oaralap koasoia: Historical Atlas of the Twentieth Century koasoia me dene pohnangin aramas rar pak 180 mehla pwehki “suwed ah inenen laud.”
Soumwahu laud me adaneki “Spanish Influenza” me wiawi nan pahr 1918 oh 1919 kemehlahr aramas rar pak 20. Sounpahr rieisek samwalahro, mpen aramas rar pak 19 mehkihlahr AIDS, oh mpen meh rar pak 35 soumwahukiher mwahso me kin kahrehda AIDS. Seri rar kan kin seupwoupwoula—pwehki arail pahpa oh nohno kin mehkihla AIDS. Oh pil, seri tohto kin mehkihla AIDS, me kohsang rehn arail nohno ni ahnsou me re mihmi nan kapehd.
Dahme Pahn Wiawi Ni Ahnsou Kohkohdo?
Me tohto kin kilangwohng ahnsou kohkohdo oh ahneki madamadau me re perki dahme pahn wiawi. Ehu pwihn en saintist kan koasoia: “Wiewiahn aramas akan . . . ele pahn wekidala sampah me e solahr kak apwalihala mour ni ahlo me kitail kin ese.” Re kapataiong: “Pil ni ahnsou wet, aramas emen sang nanpwungen me limmen kin mourki mouren semwehmwe ni sohte itar kene mwenge, oh emen sang nanpwungen meh eisek kin soumwahuki sohte itar en pilen mwenge nan paliwar.” Saintist kan isaneki ahnsowo en “pakairkihong aramas koaros dahme mihmi mwowe” oh koasoia: “Wekidala laud ehu me pid epwelpen sampah oh mour pohn sampah me anahn, ma kalokolok laud kan en aramas pahn irairdi oh atail wasa pohn sampah wet sohte pahn ohla.”
Dahme kahrehda Koht ketin mweidohng lokolok oh suwed en mihmihete? Iaduwen E kupwurki en kamwahuwihala irair wet? Iahd?
[Kilel Credit Lines nan Pali 3]
Kilel powe, wheelchair: UN/DPI Photo 186410C by P.S. Sudhakaran; kilel ni werenge, seri kan duhpekla: WHO/OXFAM; kilel pah, ohl me duhpekla: FAO photo/B. Imevbore