Watchtower ONLINE LIBRARY
Watchtower
ONLINE LIBRARY
Ponapean
  • PAIPEL
  • SAWASEPEN PAIPEL KAN
  • MIHTING KAN
  • w23 June pp. 8-13
  • Pousehlahte Onohnop ong Rahnen Siohwa

Sohte kasdo ong met

Kupwurmahk, mehkot sapwung en kihda kasdo

  • Pousehlahte Onohnop ong Rahnen Siohwa
  • Kahn Iroir Pakpakairki Wehin Siohwa (Ong Onop)—2023
  • Sawaspen Oaralap kan
  • Ire kan me Duwehte Met
  • IA DUWEN RAHNEN SIOHWA EH PAHN LELEDO?
  • IHS ME SOHTE PAHN PITSANG RAHNEN SIOHWA?
  • DAHME KITAIL KAK WIA PWEHN KAUNOPADAHNG RAHNEN SIOHWA?
  • “KASAWIH PWUNGEN MEHKOAROS”
  • “Dehr Mwadang Sawehwehda Nan Amwail Madamadau”!
    Kahn Iroir Pakpakairki Wehin Siohwa—2013
  • Siohwa Pahn Ketin Pere Iuk​—Ia Duwen?
    Kahn Iroir Pakpakairki Wehin Siohwa (Ong Onop)—2021
  • “En Mwasamwasahn”!
    Kahn Iroir Pakpakairki Wehin Siohwa—2003
  • Ke Kaunopadahngehr Rahn en Siohwa?
    Iren Onop kan ong Kahn Iroir 5—2007
Kilang Pil Ekei
Kahn Iroir Pakpakairki Wehin Siohwa (Ong Onop)—2023
w23 June pp. 8-13

IREN ONOP 26

Pousehlahte Onohnop ong Rahnen Siohwa

“Rahnen Siohwa pahn leledo duwehte lipirap emen nipwong.”​—1 DES. 5:2.

KOUL 143 Pousehlahte Doadoahk, Mwasamwasahn, oh Kasikasik

AUDEPEN ONOPa

1. Dahme kitail anahne wia pwehn pitsang rahnen Siohwa?

NI PAIPEL eh kin koasoia duwen “rahnen Siohwa,” e kin dokedoke ahnsou ehu me Siohwa ketin kasohrehla sapwellime imwintihti kan oh kapitala sapwellime aramas akan. Mahso, Siohwa ketin kaloke ekei wehi. (Ais. 13:1, 6; Esek. 13:5; Sep. 1:8) Nan atail ahnsou, “rahnen Siohwa” pahn tepida ahnsou me kaunen koperment kan pahn kasohrehla Papilon Lapalap oh pahn imwisekla ni mahwen en Armakedon. Pwehn pitsang ‘rahno,’ kitail anahne kaunopada ahnsou wet. Sises ketin padahngki me kaidehn kitail en kaunopadahte ong “kahn kamakam kowahlap,” ahpw kitail “en pil onohnop” ong rahno.—Mad. 24:21; Luk 12:40.

2. Dahme kahrehda kitail kak paiekihda 1 Deselonika?

2 Nan nah keieun kisinlikou ong mehn Deselonika ko, wahnpoaron Pohl doadoahngki karasaras kei pwehn sewese rie Kristian ko en onohnop ong rahn lapalap en sapwellimen Siohwa kadeik. Pohl ese me rahnen Siohwa sohte pahn wiawi ahnsowo. (2 Des. 2:1-3) Ahpw e kangoange rie ko en kaunopada ong rahno duwehte ma rahno pahn wiawi lakapw, oh kitail pil kak doadoahngki eh kaweido. Kitail pahn koasoiapene dahme e kawehwehda me pid: (1) ia duwen rahnen Siohwa eh pahn leledo, (2) ihs me sohte pahn pitsang rahno, oh (3) ia duwen atail kak kaunopada pwehn pitla.

IA DUWEN RAHNEN SIOHWA EH PAHN LELEDO?

Kilel kan: 1. Wahnpoaron Pohl ntinting nan doaropwe limilim ehu. 2. Lipirap men doulong nan ihmw ehu nipwong erein ohl emen eh meir kelik.

Ni wahnpoaron Pohl eh ntingihedi 1 Deselonika, e doadoahngki karasaras kan me kitail kak paiekihda (Menlau kilang parakrap 3)

3. Ia duwen leledohn rahnen Siohwa eh duwehte lipirap emen nipwong? (Pil kilang kilel.)

3 “Duwehte lipirap emen nipwong.” (1 Des. 5:2) Met iei keieun karasaras me kawehwehda ia duwen rahnen Siohwa eh pahn leledo. Lipirap kan kin mwekid mwadang oh kin pirap nipwong ahnsou me aramas sohte kin kasik irail. Rahnen Siohwa pahn pil mwadang wiawi, oh pali laud en aramas akan pahn pwuriamweila. Pil Kristian mehlel kan kakete pwuriamweikihla mwadang en soahng kan ar kin wiawi. Ahpw weksang aramas suwed kan, kitail sohte pahn kasohrala.

4. Ni ahl dah me rahnen Siohwa rasehng medek en neitik?

4 “Rasehng medek en neitik en lih liseian men.” (1 Des. 5:3) Lih liseian men sohte kak uhdahn ese kuloak me e pahn medekda. Ahpw e ese me e pahn wiawi. Ahnsowo pahn mwadangete wiawi, oh e pahn kamedek, oh sohte me kak kauhdi. Duwehte met, kitail pil sehse iahd rahno de awao me rahnen Siohwa pahn tepida. Ahpw kitail uhdahn kamehlele me e pahn wiawi, oh Koht pahn mwadangete ketin kasohrehla me suwed kan oh re sohte pahn kak pitsang.

5. Ni ahl dah me kahn kamakam kohwahlapo duwehte nin sohrahn?

5 Duwehte nin sohrahn. Ahn Pohl karasaras kesiluhwo pwurehng koasoia duwen lipirap akan ar kin pirap nipwong. Ahpw met Pohl mwomwen kapahrekihong rahnen Siohwa duwehte nin sohrahn. (1 Des. 5:4) Lipirap kan me kin pirap nipwong kakete kedirepwkihla arail pirpirap oh sohte tetehk ahnsou. Marain en nin sohrahn kak pwaradahte oh kadierekirailda. Duwehte met, kahn kamakam kowahlapo pil pahn kasansalehda irail kan me, duwehte lipirap kan, mihmihte nan rotorot sang arail kin wiewiahte dahme kin kansensuwedihada Koht. Weksang irail, kitail kak onopada sang ni atail soikala wiewia kan me kin kansensuwedihala Siohwa oh wia “soangen mwahu koaros oh pwung oh mehlel.” (Ep. 5:8-12) Mwuhr, Pohl doadoahngki karasaras riau pwehn kawehwehda irail kan me sohte pahn pitla.

IHS ME SOHTE PAHN PITSANG RAHNEN SIOHWA?

6. Ni ahl dah me pali laud en aramas akan kin wie memeir? (1 Deselonika 5:6, 7)

6 “Irail kan me kin meir.” (Wadek 1 Deselonika 5:6, 7.) Pohl kapahrekiong irail kan me sohte pahn pitsang rahnen Siohwa aramas akan me kin meir. Irail sohte kin kehn ahnsou de dahme kin wiewiawi limwahrail. Kahrehda, re sohte ese ahnsou me mehkot kesempwal wiawi oh sohte kak mwekidki. Pali laud en aramas akan rahnwet kin duwehte aramas akan me memeir. (Rom 11:8) Irail sohte kamehlele mehn kadehde kan me kitail miher ni “imwin rahn akan” oh me kahn kamakam kowahlap kerendohr. Ni ahnsou me wekidekla laud kin wiawi nan sampah, ekei aramas tepida perenki rong rohng en Wehio. Ahpw, me tohto kin pwurala meir oh sohte pepehd. Pil ekei me kamehlele duwen rahnen kadeiko kin medewe me rahno saikinte pahn leledo. (2 Pit. 3:3, 4) Ahpw rahn koaros, e kin uhdahn kesempwal ong kitail en kin wie pepehd.

7. Ia duwen irail kan me Koht pahn ketin kasohrehla ar duwehte aramas sakau?

7 “Irail kan me kin sakaula.” Wahnpoarono kapahrekiong aramas akan me Koht pahn ketin kasohrehla aramas sakau kan. Aramas sakau kin pwand en mwekidki dahme wiewiawi limwahrail, oh re kin wiahda pilipil sapwung. Duwehte met, aramas suwed kan sohte kin mwekidki sapwellimen Koht kehkehlik kan. Irail kin pilada elen mour ehu me kahluwairaillahng kasohrala. Ahpw Kristian kan kin ale kaweid en kolokol arail koahiek en madamadau, de en medewe mwahu soahng kan. (1 Des. 5:6) Emen me samanih Paipel koasoia me ni aramas emen eh kin amas e kin meleilei oh sohte masepwehk. E kak medewe mwahu soahng kan pwehn kak wiahda pilipil pwung. Dahme kahrehda kitail anahne kolokol atail koahiek en madamadau oh sohte masepwehk? Pwehki kitail en dehr pidada soahng kan me palien politik de aramas akan kin pwunodki rahnwet. Kasongosong en kin uhki pali kan nan irair pwukat pahn laudla ni rahnen Siohwa eh kerendohr. Ahpw kitail en dehr pwunodki ia duwen atail pahn mwekidki met. Sapwellimen Koht manaman kak sewese kitail en ahneki madamadau meleilei oh sohte masepwehk oh en wiahda pilipil mwahu kan.—Luk 12:11, 12.

DAHME KITAIL KAK WIA PWEHN KAUNOPADAHNG RAHNEN SIOHWA?

Sounpei en Rom men likawih likoun tehtehn mahwen ko koaros, kesihnen oh sile wasahn pedolong en ihmw likou ehu. Mie sounpei kei me sohte neirail kedlahs mi mwuri, pereperen oh niminim sakau.

Mehnda aramas tohto sohte nsenohki, kitail kin onohnop ong rahnen Siohwa ni atail perehki mwaremwaratail pwoson oh limpoak oh lisoaropki koapworopwor (Menlau kilang parakrap 8, 12)

8. Ia duwen 1 Deselonika 5:8 eh karasahda irair kan me pahn sewese kitail en kin pepehd oh kolokol atail koahiek en madamadau? (Pil menlau kilang kilel.)

8 ‘Pere mwaremwaratail oh lisoaropkihda lisoarop.’ Pohl kapahrekiong kitail sounpei kan me kin mwasamwasahn oh likoudahr ong mahwen. (Wadek 1 Deselonika 5:8.) Aramas kin kasik me sounpei men pahn onopadahr en pei sohte lipilipil ahnsou me mie mahwen. Pil duwehte kitail. Kitail kin onohnop ong rahnen Siohwa sang ni atail kin perehki mwaremwaratail mehn perehpen pwoson oh limpoak oh lisoaropkihda lisoarop en koapworopwor. Irair pwukat kak uhdahn sewese kitail.

9. Ia duwen atail pwoson eh kak pere kitail?

9 Sounpei men kin perehki eh mohngiong mehn perehpen mwaremware. Ni karasaras, pwoson oh limpoak kin pere mohngiongitail. Irair pwukat pahn sewese kitail en papahte Koht oh ideidawehn Sises. Pwoson kin kamehlelehiong kitail me Siohwa pahn ketin katingihkin kitail atail rapahki ih sang mohngiong unsek. (Ipru 11:6) E pahn kamwakid kitail en loalopwoatohngete atail Kaun, Sises, mehnda ma kitail anahne dadaur pahn kahpwal kan. Kitail kak kakehlaka atail pwoson pwehn kak dadaur pahn kahpwal kan sang ni atail sukuhlsang mehn kahlemeng en irail kan nan atail ahnsou me kin kolokol arail lelepek mendahki kalokolok de kahpwal en mwohni. Oh kitail kak soikala lidip en noahrok kepwe sang atail alasang irail kan me kin kihsang nan arail mour soahng kan me sohte nohn kesempwal pwehn mwohneki mahs doadoahk en Wehio.b

10. Ia duwen atail poakohng Koht oh mehn mpatail kan eh sewese kitail en dadaur?

10 Limpoak pil kesempwal pwehn sewese kitail en pepehd oh kolokol atail koahiek en madamadau. (Mad. 22:37-39) Atail poakohng Koht kin sewese kitail en dadaur nan doadoahk en kalohk mehnda ma met kahrehiong kitail nan kahpwal. (2 Tim. 1:7, 8) Pwehki kitail pil kin poakohng irail kan me sohte kin papah Siohwa, kitail kin pousehlahte kalohk nan atail wasahn kalohk, pil kalohk nan delepwohn oh nting kisinlikou. Kitail sohte kin uhdihsang koapworopworki me ehu rahn mehn mpatail kan pahn wekila oh tepida wia dahme pwung.—Esek. 18:27, 28.

11. Ia duwen limpoak ong riatail Kristian kan eh sewese kitail? (1 Deselonika 5:11)

11 Kitail pil kin poakohng riatail Kristian kan. Kitail kin kasalehda soangen limpoak wet sang ni atail kin “kangkangoange oh kangkakehlailih emenemen.” (Wadek 1 Deselonika 5:11.) Duwehte sounpei kan ar kin ehupene mahwen, kitail kin kangoange emenemen. Mehlel, sounpei men kakete sapwungala oh kauwehla emen ienge sounpei ko erein mahwen, ahpw uhdahn e sohte men wia met. Duwehte met, kitail uhdahn sohte pahn men kamedekihala riatail Kristian kan de dupungkihong irail me suwed. (1 Des. 5:13, 15) Kitail pil kin kasalehda atail limpoak sang ni atail wauneki brother kan me kin tiengla mwohtail nan mwomwohdiso. (1 Des. 5:12) Ni ahnsou me Pohl ntingihedi nah kisinlikowo, mwomwohdisohn Deselonika saikinte sounpar ehu. Ohl akan me idihdida ele soakoahiek oh kin wiahda sapwung. Ahpw meteikan anahne waunekihte irail. Ni kahn kamakam kowahlapo eh kerendohr, ele kitail anahne koapworopworki elder kan en kaweid kitail laudsang ahnsou wet. Mwein kitail sohla kak ale kaweid sang atail poasen kaun oh ohpis en Sounkadehdehn Siohwa kan; eri, e kesempwal en esehla poakohng oh wauneki elder kan ahnsou wet. Sohte lipilipil dahme pahn wiawi, kitail en kolokolete atail koahiek en madamadau, dehr kilikilangete arail soh unsek, ahpw medemedewehte duwen Siohwa eh kin ketin doadoahngki Krais pwehn kaweid ohl lelepek pwukat.

12. Ia duwen atail koapworopwor eh kin pere atail madamadau?

12 Duwehte lisoarop eh kin pere moangen sounpei men, atail koapworopwor en komourla pil kin pere atail madamadau. Ni atail ahneki koapworopwor kehlail, kitail pohnese me dahme sampah wet kin kihda sohte katepe. (Pil. 3:8) Atail koapworopwor kin sewese kitail en meleilei oh tengeteng. Ih met me wiawihong Wallace oh Laurinda, me kin papah nan Aperika. Nan erein wihk siluh, en Laurinda nohnou oh en Wallace pahpao mehla. Pwehki soumwahu lusuluso COVID-19, ira sohte kak pwurala rehn ara peneinei ko. Wallace ntingihedi: “Koapworopwor en kaiasadao sewese ie en medemedewe duwen ira, kaidehn duwen mwomwara ko mwohnte ara mehla, ahpw mwomwara ko ni tepin ahnsou me ira pahn mi nan sampah kapwo. Koapworopwor wet kin kameleileiehdi ni ahnsou me I kin nsensuwed laud.”

13. Dahme kitail kak wia pwehn alehdi sapwellimen Koht manaman?

13 “Dehr kakunla kisiniei en sapwellimen Koht manaman.” (1 Des. 5:19) Pohl kapahrekiong sapwellimen Koht manaman kisiniei ehu loalatail. Ni manaman wet eh mi loalatail, kitail kin ngoangda oh perenki dahme pwung oh kehlailda nan atail doadoahk ong Siohwa. (Rom 12:11) Dahme kitail wia pwehn alehdi sapwellimen Koht manaman? Kitail kak kapakapki, onopki Mahsen en Koht, oh iang wia doadoahk kan nan sapwellime pwihn. Atail wia met pahn sewese kitail en kakairada “wahn sapwellimen Koht manaman.”—Kal. 5:22, 23.

Kilel kan: 1. Brother men wadewadek Paipel. 2. Brother ohte iangih eh pwoudo kalohk.

Pein idek rehmw, ‘Ahi wiewia kan kin kasalehda me I men alialehte sapwellimen Koht manaman?’ (Menlau kilang parakrap 14)

14. Dahme kitail anahne soikala ma kitail pahn alialehte sapwellimen Koht manaman? (Pil menlau kilang kilel.)

14 Mwurin Koht ketikihong kitail sapwellime manaman, kitail en kanahieng “dehr kakunla kisiniei en sapwellimen Koht manaman.” Koht kin ketikihong sapwellime manaman irail kante me kin kolokol madamadau oh wiewia mwakelekel. E sohte pahn pousehlahte ketikihong kitail sapwellime manaman ma kitail kin medemedewehte soahng samin kan oh kapwaiada. (1 Des. 4:7, 8) Pwehn alialehte sapwellimen Koht manaman, kitail pil anahne “dehr mwamwahliki kokohp kan.” (1 Des. 5:20) “Kokohp kan” kin dokedoke mahsen kan me Koht ketikihda sang ni eh ketin doadoahngki sapwellime manaman, me iangahki mahsen kan me pid rahnen Siohwa oh karuwaru en atail ahnsou. Kitail sohte kin medewe me rahnen Siohwa, de Armakedon, sohte pahn wiawi nan atail ahnsou. Ahpw kitail kin kasikasik, de kin medemedewehte, me e pahn leledo ahnsou keren ni atail kin soupisengki “wiewia kan . . . me pid poadidiong Koht,” oh pousehlahte kasalehda tiahk mwakelekel rahn koaros.—2 Pit. 3:11, 12.

“KASAWIH PWUNGEN MEHKOAROS”

15. Ia duwen atail kak soikala rohng de soahng likamw kan me ngehn suwed kan kin wiahda pwehn pitih kitail? (1 Deselonika 5:21)

15 Ni ahnsou keren, irail kan me kin uhwong Koht pahn mwomwen pakairki: “Popohl oh sohte keper!” (1 Des. 5:3) Rohng kan de soahng kan me ngehn suwed kan kin wiahda pahn rekla nin sampah oh pitihedi pali laud en aramas akan. (Kaud. 16:13, 14) A ia duwen kitail? Soahng pwukat sohte pahn pitihkitaildi ma kitail kin “kasawih pwungen mehkoaros.” (Wadek 1 Deselonika 5:21.) Lokaiahn Krihs me kawehwehdiong “kasawih” kin kadoadoahk ong mwomwen aramas ar kin song mete kan duwehte kohl oh silper pwehn kilang ma soahng pwukat uhdahn mehlel. Eri, kitail anahne song, de kasawih dahme kitail kin rong de wadek pwehn esehda ma mehlel pwoat. Ong mehn Deselonika ko, met kesempwal, oh e pil pahn uhdahn kesempwal ong kitail ni kahn kamakam kowahlapo eh kerendohr. Kitail en dehr kin kamehlele soahng koaros me meteikan nda, ahpw kitail en doadoahngki atail koahiek en madamadau pwehn kapahrekihpene dahme kitail wadek de rong ong dahme Paipel oh sapwellimen Siohwa pwihn kin koasoia. Ma kitail wia met, rohng de soahng likamw kan me ngehn suwed kin wiahda sohte pahn pitihkitaildi.—Lep. Pad. 14:15; 1 Tim. 4:1.

16. Koapworopwor dahieu me kitail ahneki, oh dahme kitail en koasoanehdi teng en wia?

16 Kitail ese me sapwellimen Siohwa aramas akan pahn pitsang kahn kamakam kowahlapo. Ahpw emenemen kitail sehse dahme pahn wiawi lakapw. (Seims 4:14) Sohte lipilipil ma kitail iang pitla nan kahn kamakam kowahlapo de mehla mwohn eh wiawi, kitail pahn alehdi ketingpatail me iei mour soutuk, ma kitail lelepekte. Me keidi kan pahn iang Krais mi nanleng. Sihpw teikan pahn mi nan Paradais nin sampah. Kitail koaros en medemedewehte duwen atail koapworopwor kaselel oh onohnop ong rahnen Siohwa!

IA DUWEN OMW PAHN SAPENG?

  • Ia duwen rahnen Siohwa eh pahn leledo?

  • Ihs me sohte pahn pitsang rahnen Siohwa?

  • Dahme kitail kak wia pwehn kaunopada ong rahnen Siohwa?

KOUL 150 Rapahki Komourpomw Rehn Koht

a Nan 1 Deselonika irelaud 5, kitail kilang karasaras kei me padahkihong kitail duwen rahnen Siohwa ni ahnsou kohkohdo. ‘Rahn’ dahieu mwo, oh ia duwen eh pahn leledo? Ihs me pahn pitsang? Ihs me sohte pahn pitsang? Ia duwen atail kak kaunopada ong rahno? Kitail pahn koasoiapene dahme wahnpoaron Pohl koasoia oh sapengala peidek pwukat.

b Menlau kilang artikel kan pahn oaralapo “They Offered Themselves Willingly.”

    Pwuhk kan en lokaiahn Pohnpei (1987-2025)
    Log Out
    Log In
    • Ponapean
    • Share
    • Me Ke Mwahuki
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Terms of Use
    • Privacy Policy
    • Privacy Settings
    • JW.ORG
    • Log In
    Share