Watchtower ONLINE LIBRARY
Watchtower
ONLINE LIBRARY
Ponapean
  • PAIPEL
  • SAWASEPEN PAIPEL KAN
  • MIHTING KAN
  • w25 July pp. 14-19
  • Tepin Padahk en Paipel kan Kak Seweseikitailte Rahnwet?

Sohte kasdo ong met

Kupwurmahk, mehkot sapwung en kihda kasdo

  • Tepin Padahk en Paipel kan Kak Seweseikitailte Rahnwet?
  • Kahn Iroir Pakpakairki Wehin Siohwa (Ong Onop)—2025
  • Sawaspen Oaralap kan
  • Ire kan me Duwehte Met
  • SIOHWA IEI SOUNKAPIKADA
  • KAHREPEN KOHT EH KETIN MWEIDADA LOKOLOK EN WIAWI
  • KITAIL KIN MOMOUR NI “IMWIN RAHN AKAN”
  • KALAHNGANKIHTE KATAMAN KAN SANG SIOHWA
  • Aktikitik oh Pohnese Dahme Ke Sohte Ese
    Kahn Iroir Pakpakairki Wehin Siohwa (Ong Onop)—2025
  • Pilipil kan me Kin Kasalehda Atail Likih Siohwa
    Atail Mour en Kristian oh Kalohk—Doaropwehn Kasukuhl ong Mihting—2023
  • Ke Kak Ese Wekpeseng en Dahme Mehlel oh Likamw?
    Kahn Iroir Pakpakairki Wehin Siohwa (Ong Onop)—2024
  • Pousehlahte Kalohk Pwehki Limpoak!
    Kahn Iroir Pakpakairki Wehin Siohwa (Ong Onop)—2024
Kilang Pil Ekei
Kahn Iroir Pakpakairki Wehin Siohwa (Ong Onop)—2025
w25 July pp. 14-19

IREN ONOP 30

KOUL 97 Mour Kin Poahsoandahsang Mahsen en Koht

Tepin Padahk en Paipel kan Kak Seweseikitailte Rahnwet?

‘I koasoanehdi en kin katamankin kumwail mepwukat ahnsou koaros, mehnda ma kumwail ese mepwukat oh poadidier teng nan padahk mehlel.’—2 PIT. 1:12.

DAHME KITAIL PAHN SUKUHLKI

Ia duwen padahk kan me kitail tepin sukuhlki nan Paipel eh kak seweseikitailte rahnwet.

1. Ia duwen padahk en Paipel kan ar kamwakid uhk ni omw tepida sukuhlki padahk mehlel?

SOAHNG kan me kitail sukuhlki ni atail tepida onop Paipel wekidala atail mour. Karasepe, ni atail sukuhlki me mwaren Koht iei Siohwa, kitail tepida karanihala ih. (Ais. 42:8) Ni atail sukuhlki dahme kin wiawi ni emen eh mehla, kitail sohla kin medewe ma me melahr men wie lokolok. (Ekl. 9:10) Oh ni atail kin sukuhlki duwen sapwellimen Koht inou en Paradais nin sampah, kitail sohla kin pwunodki duwen ahnsou kohkohdo. Kitail uhdahn kamehlele me kitail kak mour kaidehn ohngete ahnsou mwotomwot, duwehte sounpar 70 de 80, ahpw kohkohlahte.—Mel. 37:29; 90:10.

2. Ia duwen 2 Piter 1:​12, 13 eh kasalehda me pil Kristian koahiek kan kin paiekihda padahk kan me re tepin sukuhlki nan Paipel?

2 Kitail en dehr manokehla duwen kesempwalpen padahk kan me kitail tepin sukuhlki sang Paipel. Nan nah keriaun kisinlikowo, wahnpoaron Piter ntinglahng Kristian kan me kin “poadidier teng nan padahk mehlel.” (Wadek 2 Piter 1:​12, 13.) Ahpw ni ahnsowo, mie aramas suwed kei nan mwomwohdisou me men kahrehiong Kristian ko ren sohla kamehlele padahk mehlel. (2 Pit. 2:​1-3) Piter men kakehlaka Kristian ko pwehn sewese irail en pelianda keper pwukat. Eri e katamankihong irail ekei padahk kan me irail sukuhlkiher. Padahk pwukat pahn sewese irail en lelepekohngete Siohwa.

3. Karasahda dahme kahrehda Kristian koaros anahne pousehlahte doudouloale padahk en Paipel kan?

3 Mendahki kitail wereilahr nan padahk mehlel, kitail kak paiekihdahte padahk kan me kitail tepin sukuhlki nan Paipel. Pwehn karasahda: Ni sounkuk koahiek men oh emen me ahpwtehn tepida sukuhlki kuk kukihda soangen mwenge ehu, ira kakete doadoahngki mehn doal kan me duwepenehte. Ahpw erein sounpar kei, sounkuk koahieko eselahr ia duwen eh pahn doadoahngki mehn doal kohte ni soangsoangen ahl akan pwehn wiahda mwenge kapw oh iou kan. Duwehte met, irail kan me papahkier Siohwa ahnsou werei oh tohnsukuhl en Paipel kapw kan ar wehwehki padahk en Paipel kan kakete wekpeseng. Atail irair kan oh dahme kitail kin wia nan sapwellimen Siohwa doadoahk ele kin wekila mwurin atail papidaisla. Ni atail medewe padahk en Paipel kan me kitail sukuhlki mahso, kitail kin diarada ahl kapw kan me padahk pwukat kak sewese kitail rahnwet. Kitail pahn kilang dahme Kristian koahiek kan kak sukuhlkihsang padahk siluh me kitail tepin esehla nan Paipel.

SIOHWA IEI SOUNKAPIKADA

4. Ia duwen atail sukuhlki me Siohwa iei Sounkapikadao eh kamwakid kitail?

4 Kitail ese me Sounkapikada erpit oh manaman men me ketin wiahda sampah oh audepe kan koaros. Paipel mahsanih: “Me kin ketin wiahda mehkoaros iei Koht.” (Ipru 3:4) Ahpw mie soahng tohto me kitail kak sukuhlkihsang ire mehlel wet. Pwehki Siohwa me ketin kapikkitailda, e ketin mwahngih soahng koaros duwen kitail. E pil ketin nsenohkin kitail oh mwahngih dahme keieu mwahu ong kitail. Eri atail ese me Siohwa iei Sounkapikadao wekidala atail mour ni ahl kaselel tohto oh kahrehiong atail mour en mie katepe.

5. Padahk mehlel dahieu me kak sewese kitail en kakairada aktikitik? (Aiseia 45:​9-12)

5 Padahk mehlel me Siohwa iei Sounkapikada kak padahkihong kitail me kitail en aktikitik. Karasepe, erein ahnsou kis, Sohp koasoia soahng sapwung kei duwen Siohwa. E manokehla dahme uhdahn kesempwal oh medemedewehte pein ih oh song en kadehdehda me e pwung. Ahpw Siohwa ketin katamankihong me ih me Sounkapikadao me keieu manaman. (Sohp 38:​1-4) Met sewese Sohp en wehwehki me soahng koaros me Siohwa kin ketin wia kin pwung ahnsou koaros. Pwehn pahrekiong met, soukohp Aiseia ntingihedi mwuhr: “Pwelen saho sohte kak idek rehn sounwiepe dahme e wiewiahiong.”—Wadek Aiseia 45:​9-12.

6. Ni ahnsou dah me keieu kesempwal en medemedewe ia uwen manaman oh erpit en Sounkapikpatailo? (Pil kilang kilel kan.)

6 Ni emen eh kin papah Siohwa erein sounpar tohto, e kak tepida likih pein eh madamadau a kaidehn Siohwa oh sapwellime kaweid sang Paipel. (Sohp 37:​23, 24) Ahpw ia duwen ma aramaso medemedewe laud duwen erpit oh lapalap en Sounkapikadao? (Ais. 40:22; 55:​8, 9) Ire mehlel wet pahn sewese en ahnekihte aktikitik oh pohnese me sapwellimen Siohwa madamadau kesempwalsang ah.

Kilel kan: 1. Elder men kasalehda eh madamadau nan ehu mihting en elder, ahpw elder teiko ekis peikasalki. 2. Mwuhr, eldero kilangdahng usu kan pahnlahng oh doudouloale.

Dahme kak sewese kitail en tamataman me sapwellimen Siohwa madamadau mwahusang pein atail? (Menlau kilang parakrap 6)d


7. Dahme Rahela wia pwehn pwungki wekidekla kapw ehu?

7 Rahela, me kin mi Slovenia, diarada me en medemedewe Sounkapikpeo sewese en pwungki wekidekla kan me kin wiawi nan sapwellimen Siohwa pwihn. E koasoia: “Ekei pak, e sohte kin mengei ien pwungki pilipil kan me irail kan me kin tiengla mwowe wiahda. Karasepe, mwurin ei kilang 2023 Governing Body Update #8, I pwuriamweiki ei tepin kilang brother men eh alis wia padahk. Eri I kapakapki Siohwa en ketin sewese ien ahnla wekidekla wet.” Rahela pohnese me pwehki Siohwa iei Sounkapikadao, e kin ketin ahnsou koaros mwahngih ahl me keieu mwahu en kaweid sapwellime pwihn. Ma ke kin apwalki wekidekla kapw ehu duwen atail wehwehki padahk kapw ehu de pwungki koasoandi kapw ehu, wiahda ahnsou en doudouloale ia uwen erpit oh manaman en Sounkapikpomwo.—Rom 11:​33-36.

KAHREPEN KOHT EH KETIN MWEIDADA LOKOLOK EN WIAWI

8. Ia duwen atail paiekihda kahrepen Koht eh ketin mweidada lokolok en wiawi?

8 Dahme kahrehda Koht ketin mweidada lokolok en wiawi? Ekei me sohte kak sapengala peidek wet kin lingeringerda pahn Koht de medewe me sohte Koht! (Lep. Pad. 19:3) Weksang met, ke sukuhlkier me dihp me kitail sohsohki oh soh unsek iei me kin kahrehda lokolok, a kaidehn Siohwa. Ke pil sukuhlki me pwehki sapwellimen Siohwa kanengamah, aramas tohto kak esehla ih oh pein kilang ia duwen eh pahn ketin kauhdi lokolok. (2 Pit. 3:​9, 15) Padahk mehlel pwukat kansenamwahwihiukala oh kakerenihiukala reh.

9. Iahd me kitail anahne keieu medemedewe kahrepen Siohwa eh ketin mweidada lokolok en wiawi?

9 Kitail anahne kanengamah erein atail awih Siohwa en ketin kauhdi lokolok. Ahpw, ni emen me kitail poakohng mehla, de ni kitail de atail peneinei lelohng kahpwal de mwekid sapahrek, kitail kakete nsensuwedla pwehki kitail medewe me Siohwa kin ketin pwapwand en kauhdi lokolok. (Apak. 1:​2, 3) Ni atail ahneki pepehm wet, e mwahu kitail en kousapahlih kahrepe kan me Siohwa ketin mweidada lokolok en wiawi.a (Mel. 34:19) Kitail pil kak medemedewe kupwureo en kauhdi lokolok kohkohlahte.

10. Dahme kin kameleileidi Anne mwurin eh nohnou mehla?

10 Padahk mehlel duwen lokolok kak sewese kitail en dadaur. Anne, me kin mi ni dekehn Mayotte, Indian Ocean, koasoia: “I uhdahn nsensuwedla ni ei nohnou eh mehla sounpar kei samwalahro. Ahpw I kin kaukaule katamankihong ie me kaidehn Siohwa me kin kahrehda lokolok. E ketin kupwurki kaimwisekala soangen lokolok koaros oh kaiasada irail kan me kitail poakohng me melahr. Ei kin doudouloale ire mehlel pwukat kin kameleileiehdi.”

11. Ia duwen atail ese kahrepen Siohwa eh ketin mweidada lokolok eh kak sewese kitail en doulahte kalohk?

11 Atail ese padahk mehlel duwen kahrepen Koht eh mweidada lokolok en wiawi kak kamwakid kitail en doulahte kalohk. Mwurin Piter eh kawehwehda me Siohwa kin ketin kanengamah pwehki e kupwurki aramas akan en koluhla oh komourala, e ntingihedi: “Medemedewe soangen aramas dah me konehng kumwail en wia ni wiewia kan me sarawi oh me pid poadidiong Koht.” (2 Pit. 3:11) Ehu rehn “me pid poadidiong Koht” iei atail doadoahk en kalohk. Duwehte Samatailo, kitail kin poakohng aramas akan. Kitail men irail en iang mour nan sapwellimen Koht sampah kapwo. Ni kanengamah Siohwa kin ketikihong aramas akan nan atail wasahn kalohk ahnsou mwahu en kaudokiong ih. Ia uwen eh wia pai kaselel en iang Koht doadoahk oh sewese aramas tohto ni uwen atail kak ren sukuhlki duwen ih mwohn imwio eh leledo!—1 Kor. 3:9.

KITAIL KIN MOMOUR NI “IMWIN RAHN AKAN”

12. Ia duwen atail paiekihda ni atail sukuhlki me kitail mihier ni “imwin rahn akan”?

12 Paipel kawehwehda ni pwung ia pahn mwomwen aramas akan “ni imwin rahn akan.” (2 Tim. 3:​1-5) Ni atail kin kilang mwomwen ahn aramas akan wiewia, kitail kak kilang ni sansal me dahme kokohp wet mahsanih me mehlel. Kitail kak kilang me madamadau oh wiewiahn aramas akan susuwedla. Met uhdahn kamehlelehiong kitail me Mahsen en Koht likilik.—2 Tim. 3:​13-15.

13. Ia duwen sapwellimen Sises karasaraso nan Luk 12:​15-21 eh kak sewese kitail?

13 Atail ese me kitail miher ni imwin rahn akan sewese kitail en medemedewe dahme keieu kesempwal. Kitail kak sukuhlki dahme kahrehda e kesempwal en wia met sang sapwellimen Sises karasaraso nan Luk 12:​15-21. (Wadek.) Dahme kahrehda ohl kepwehpweo adaneki “aramas pweipwei men”? Kaidehn pwehki e kepwehpwe, ahpw pwehki ohlo ahneki madamadau sapwung ong dahme keieu kesempwal. E nekidala “kepwe ong pein ih ahpw sohte kepwehpwe mwohn silangin Koht.” Ahn ohlo doadoahngki eh ahnsou uhdahn pweipwei pwehki eh mour mwotomwotlahr. Koht ketin mahsanihong ohlo: “Pwongpwong wet re pahn kihsang omw mour.” Rahnwet, ni imwin koasoandi wet e kereniong imwisekla, kitail kak pein idek rehtail: ‘Ei mehn akadei kan kasalehda me I kin doadoahngki mwahu ei ahnsou? Mehn akadei dah kan me I kin sewese nei seri kan en wiahda? I kin doadoahngki ei kehl, ei ahnsou, oh nei mwohni pwehn nekidala kepwe ong pein ngehi de pai en nanleng?’

14. Ia duwen dahme wiawihong Miki eh sewese kitail en kilang kesempwalpen en tamataman me kitail miher ni imwin rahn akan?

14 Ni atail medemedewe laud duwen mehlelpen atail momour ni imwin rahn akan, met kak sewese kitail en ese pilipil dah kan me kitail en wiahda. Ih met me wiawihong sister men me adaneki Miki. E koasoia: “Ni ahnsou me I kesepwil sang high school, I uhdahn men alehdi doadoahk ehu me pahn sewese ien sukuhlki duwen mahn akan. I pil ahneki mehn akadei en wiahla pioneer oh papah nan wasa kan me mie anahn laud. Ekei riei kan nan ei mwomwohdisou padahkihong ie en medemedewe mwahu ma I pahn kak wia doadoahko oh ni ahnsowohte pioneer de papah nan wasa kan me mie anahn laud. Re katamankihong ie me imwin koasoandi wet pahn kereniong imwisekla. Ahpw irail pil katamankihong ie me nan sampah kapwo, I pahn sukuhlki duwen mahn akan koaros kohkohlahte. Eri I pilada en ale kasukuhl me sohte pahn doadoahngki ahnsou laud oh me pahn padahkihong ie soangen koahiek kan me anahn. Met sewese ien alehdi doadoahk ehu me I kak naineki mwohni me itar oh pil ahnsou en pioneer oh mwuhr keseula Ecuador, wasa me anahn laud mie ong kalohk.” Met Miki oh eh pwoudo kin papah nin duwen sounapwalih en circuit nan sahpwo.

15. Ia duwen aramas akan ar kakete mwekidki rongamwahwo? Menlau kihda ehu karasaras. (Pil kilang kilel kan.)

15 Kitail en dehr mworusala ni aramas akan ar tepte soikala rongamwahwo. Aramas akan kak wekila. Medewehla mehn kahlemeng en rien Sises ohlo Seims. E kilang Sises eh keirda, wiahla Mesaia, oh padahk ni ahl me aramas akan sohte kin wia. Ahpw, erein sounpar tohto, Seims sohte kin idawehn Sises. Ihte mwurin Sises eh ketin iasada me rieo wiahla emen tohnpadahk. Ni mehlel, Seims wiahla emen tohnpadahk ngoang!b (Sohn 7:5; Kal. 2:9) E kesempwal ken dehr uhdihsang kalohk ong kisehmw kan me saikinte men rong, oh ken pwurehng kalohk ong irail kan me sohte men rong nin tapio. Tamataman me kitail momour ni imwin rahn akan, eri atail doadoahk en kalohk karuwaru. Dahme ke koasoiaiong irail met kak kamwakid irail mwuhr, mwein pil mwurin kahn kamakam kowahlapo eh tepida.c

Sister men me wia pein eh onop call rie serepeino me kaidehn emen Sounkadehde, me wie netinet iangahki nah kisin serepeino.

Dahme kak kamwakid kitail en dehr uhdihsang kalohk ong kisehtail kan me sohte kin papah Siohwa? (Menlau kilang parakrap 15)e


KALAHNGANKIHTE KATAMAN KAN SANG SIOHWA

16. Ia duwen omw kin paiekihda mehn kataman kan sang Siohwa? (Pil kilang kakono “Doadoahngki Pwehn Sewese Meteikan.”)

16 Ekei padahk en Paipel me atail pwihn kin kihda kin wiawihda ong aramas akan me sohte nohn ese duwen Paipel. Karasepe, kapahrek en wehipokon, ekei artikel oh kisin kasdo kan nan jw.org, oh neitail makasihn kan ong wehipokon kin wiawihda ong irail kan me kaidehn Sounkadehde. Mendahki met, kitail kin paiekihda mehn kataman pwukat. Soahng pwukat kin kalaudehla atail poakohng Siohwa, kakehlaka atail pwoson sapwellime Mahsen, oh sewese kitail en koahiekla ni atail padahkihong meteikan padahk mehlel en Paipel.—Mel. 19:7.

Doadoahngki Pwehn Sewese Meteikan

Ni omw wadek artikel ehu, kilang kisin kasdo ehu, de rong padahk me wiawihda ong irail kan me kapw nan mwomwohdiso, medewehla ia duwen omw kak doadoahngki ire ko pwehn sewese meteikan. Ke kak pein idek rehmw:

  • ‘Mehn kadehde dah me kadoadoahk pwehn sewese aramaso en kamehlele?’

  • ‘Mie ehu karasaras mwahu me I kak doadoahngki ni ei ehukihong ih padahk mehlel wet?’

  • ‘Ihs me pahn perenki oaralap wet oh iahd me I kak ehukihong ih?’

17. Nan irair dah kan me kitail en medemedewe padahk kan me kitail tepin sukuhlkihsang nan Paipel?

17 Nin duwen Sounkadehdehn Siohwa kan, kitail kin perenki ni atail wehwehki padahk en Paipel ehu eh kin sansalla. Ahpw, kitail pil kin uhdahn kalahnganki padahk kesempwal kan me kitail tepin sukuhlki sang Paipel me sewese kitail en karanihala Siohwa. Ni atail alehdi kaweid sang sapwellimen Siohwa pwihn oh medewe me atail madamadau me mwahusang, ni aktikitik kitail en tamataman me Siohwa, Sounkapikpatail erpit oh manaman me kin ketin kaukaweid sapwellime pwihn. Ni kitail de irail kan me kitail poakohng ar dadaur pahn kahpwal ehu, kitail kak kanengamah oh medewe dahme kahrehda Siohwa ketin mweidada lokolok en wiawi. Oh ni atail pilada ia duwen atail pahn doadoahngki atail ahnsou oh kepwe kan, kitail kak tamataman me kitail miher ni imwin rahn akan oh ahnsou mwotomwotalahr. Sapwellimen Siohwa mehn kataman kan en pousehlahte kakehlaka kitail, kamwakid kitail, oh kaloalokongkitailla.

IA DUWEN PADAHK EN PAIPEL PWUKAT AR KAK SEWESEHTE KITAIL RAHNWET?

  • Siohwa iei Sounkapikada

  • Dahme kahrehda Koht ketin mweidada lokolok en wiawi

  • Kitail kin momour ni “imwin rahn akan”

KOUL 95 Maraino Wie Lingalingla

a Menlau kilang artikelo “Dahme Kahrehda Kahpwal Koaros Pahn Imwisekla Ni Ahnsou Keren” nan Kahn Iroir en August 1, 2007, pali 3-7.

b Menlau kilang mehn kasukuhl 8 en pwuhko Poakohng Aramas—Katohnpadahk.

c Menlau kilang artikelo “Dahme Kitail Ese Duwen Sapwellimen Siohwa Kadeik ni Ahnsou Kohkohdo?” nan Kahn Iroir en May 2024, pali 8-13.

d WEHWEHN KILEL : Elder men kasalehda eh madamadau ahpw elder teiko sohte pwungki. Mwuhr, ni eh kilang usu kan nanleng, met kamwakid en wekidala eh madamadau.

e WEHWEHN KILEL: Erein eh wia pein eh onop, Sounkadehde men tehk mehn kadehde kan me kitail miher ni imwin rahn akan. Met kamwakid en call rie serepeino oh kalohk ong.

    Pwuhk kan en lokaiahn Pohnpei (1987-2025)
    Log Out
    Log In
    • Ponapean
    • Share
    • Me Ke Mwahuki
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Terms of Use
    • Privacy Policy
    • Privacy Settings
    • JW.ORG
    • Log In
    Share