Watchtower ONLINE LIBRARY
Watchtower
ONLINE LIBRARY
Lokaiahn Pohnpei
  • PAIPEL
  • SAWASEPEN PAIPEL KAN
  • MIHTING KAN
  • Ni Tehpel en Kapdino
    Kahn Iroir—2003 | June 1
    • Ni Tehpel en Kapdino

      ARAMAS akan me meteikan kin men esehla, mwenge iou, oh koasoi kaperen kan: mehpwukat me kin kahrehda mwenge ni tehpel en kapdin pohn sohp inenen kaperen. Ahpw, koasoakoasoipene me wiawi ni tehpel en Kapdin Robert G. Smith, Kapdin en Sohp me ede “White Star Line,” kin kasalehda kamadipw en pali ngehn ehu.​—Aiseia 25:⁠6.

      Nan pahr 1894, ni e mahkier sounpahr 24, Robert wiahla kapdin en sohp me adaneki Kinclune of Dundee oh irail pahn tepin pidahki sampah pohn sohpo. Mwuhr, e uhd wiahla kapdin en sohp kan en “White Star,” duwehte Cedric, Cevic, oh Runic.a Ni e kotkote sehd en Atlantic sang New York ong Liverpool, England, pohn ehu sohp pwukat, e tuhwong emen ohl me adaneki Charles Taze Russell me iang konot ni tehpel en kapdin menet. Ni e koasoakoasoiong Russell, tepida perenkihda padahk en Pwuhk Sarawi oh pwehki e men kalaudehla ah wehwehki duwehte met, e ale pwuhk ehu sang rehn Russell me adaneki Studies in the Scriptures.

      Russell kin koasoakoasoiongete ih sang ni e kin nting ong ih oh pwehki ara kin ntingpene, en Robert perenki padahk en Pwuhk Sarawi laudla. Robert eri ehukihong eh pwoudo soahng koaros me e kin sukuhliki. Sohte pwand, ira koaros eri wiahla kisehn irail Bible Student kehlail kan me met uhd adaneki Sounkadehdehn Siohwa kan. Mwuhr, Robert e uhd alehdi pwais mwahu en padahki duwen Paipel. Karasepe, nan Brisbane, Australia, e koasoi duwen “The Balm of Gilead” oh kasalehda iaduwen sapwellimen Koht Mahsen kan kin audaudki padahk me kak “kamwahuwihala kahpwal kan koaros en sampah.” Nan England, ah pwoud oh nah seri kan sewese ih oh kasalehda “Photo-Drama of Creation,” oh kin kasalehda kawehwe kan me Russell wiahda ni ehuehu slide kan.

      Robert kihong nah seri kan sohso en padahk mehlel me e alehdiero. Rahnwet, leledohr dih kalimau, irail meh 18 me kisehn en Robert peneinei pil kin kedirepwki ehukihong mehteikan Rongamwahu oh kin kalahnganki dahme kohda ni tehpel en kapdin.

      Ki neirail pwuhk kan oh arail doadoahk en kasukuhliki duwen Paipel, irail Sounkadehdehn Siohwa kan kin sewese aramas akan sampah pwon en wehwehkihla padahk kan en Paipel me kamwekidada Kapdin Smith. Ke kak pil diarada dahme nohn kaperen en esehla ni tehpel en kapdino.

  • Kristian Akan Anahne Sawas En Emenemen
    Kahn Iroir—2003 | June 1
    • Kristian Akan Anahne Sawas En Emenemen

      “Kitail koaros wia kisehn paliwarteieu.”​—EPISOS 4:25.

      1. Dahme ehu encyclopedia koasoia duwen paliwar en aramas?

      PALIWAR en aramas wia kapikapikada kapwuriamwei ieu! The World Book Encyclopedia koasoia: “Ekei ahnsou, aramas akan kin karasaiong paliwar en aramas me e duwehte misihn ehu​—paliwar en aramas wia misihn keieu kaselel ehu sangehr mahs lel met. Edetehn paliwar en aramas kaidehn uhdahn misihn ehu, ahpw ni ahl tohto, e kin rasehng misihn ehu. Pwe misihn ehu oh paliwar en aramas kin wiawikihda kakon tohto. Ehu ehu kakon en paliwaro kin duwehte ehu ehu kakon en misihn ehu pwe irail koaros kin wia doadoahk kesempwal kan. Ahpw, kakon kan koaros nan paliwar kin doadoahkpene pwe paliwar en aramas de “misihn” en paliwar pahn kak doadoahk mwahu.”

      2. Ni ahl dah kei me paliwar en aramas oh mwomwohdiso en Kristian duwehpenehte?

      2 Ei, mie kakon tohto nan paliwar en aramas, oh ehuehu kakon kin toukihda mehkot me anahn. Sohte selen nta ieu, uduk ehu, de kakon en paliwar teikan me sohte kesempwal, koaros kin kesempwal. Met pil rasehng emenemen tohnmwomwohdiso en Kristian pwe koaros kin kihda arail sawas me pahn kakehle roson en pali ngehn en mwomwohdiso. (1 Korint 12:14-​26) Edetehn e sohte konehng emenemen tohnmwomwohdiso en ahneki madamadau ieu me e laudsang mehteikan, e pil sohte pwung tohnmwomwohdiso kan en lemeleme me irail sohte katepe.​—Rom 12:3.

      3. Iaduwen pwuhken Episos 4:25 kasalehda me Kristian akan anahne emenemen irail?

      3 Duwehte kakon kan nan paliwar en aramas kin sawaspene, ih me Kristian akan pil kin wia: irail anahne sawas en emenemen. Wahnpoaron Pohl padahkiong ienge pwoson me keidi kan: “Eri, kumwail kesehla amwail likamw akan, oh emenemen kumwail en kin lokaia mehlel ong rie [Kristian], pwe kitail koaros wia kisehn paliwarteieu rehn Krais.” (Episos 4:25) Pwehki irail ‘wia kisehn paliwarteieu,’ irail mehn Israel en ngehn kin lokaia mehlel nanpwungarail oh pil doadoahkpene pwe irail wia “paliwar en Krais.” Ei, emenemen irail kin wia kisehn paliwarteieu. (Episos 4:11-​13) Kristian teikan me kin ahneki koapworopwoar en mihmi nan sampah kin perenki miniminiong pwihn wet.

      4. Ni ahl dah kei sawas kak kohwong aramas kapw akan?

      4 Ni ehuehu sounpar, aramas kid kei me kin ahneki koapworopwor en mihmi nan paradais nin sampah kin papidaisla. Tohnmwomwohdiso teikan kin perenki sewese irail en “nantihong kekeirada pwehn wiahla aramas mah ni pali ngehn.” (Ipru 6:1-3) Sawas wet ele pahn kak pid sapeng peidek kan duwen iren Pwuhk Sarawi kan de kihda sawas konehng ong kalohk. Kitail kak sewese aramas kapw kan ni atail pahn wia mehn kahlemeng mwahu en kaukaule iang pasapeng nan mihding en Kristian akan. Ni ahnsoun pwunod, kitail pil kak kihda kangoang de mehn kamweitpen loalerail. (1 Deselonika 5:14, 15) Kitail anahne rapahkihda ahl akan en sewese aramas teikan en “momourki mour mehlel.” (3 Sohn 4) Sohte lipilipil ma kitail wia aramas pwulopwul de mah, de kitail ahpwtehn memourki mour mehlel de mihmi nan padahk mehlel sounpar tohto, kitail kak kakehlahda pali ngehn en iengetail pwoson akan​—oh irail uhdahn anahne kitail.

      Irail kin Kihda Sawas me Anahn

      5. Iaduwen Akwila oh Prisila sewese Pohl?

      5 Irail me pwopwoud akan me Kristian kin diarada nsenamwahu ni ahr kin sewese iengarail pwoson akan. Karasepe ieu, Akwila oh eh pwoud Persila kin sewese Pohl. Ira kin kasamwo Pohl en kousoan rehra, iang ih wiahda ihmw likou kan, oh sewese ih wiahda mwomwohdiso kapw ehu nan Korint. (Wiewia 18:1-4) Ni ahl me sohte sansal, ira sewese Pohl edetehn ara mour lelong keper. Ira momour nan Rom ni ahnsou me Pohl padahkiong Kristian akan wasao: “Ei rahnmwahu ong Persila oh Akwila, iengei kan ni doadoahk en Krais Sises, me lelohng nan keper laud pwehki ngehi. I kapinga ira mehlel​—⁠a kaidehn ngehite, ahpw pil tohn mwomwohdisohn mehn liki kan koaros.” (Rom 16:3, 4) Duwehte Akwila oh Persila, ekei Kristian akan nan atail ahnsou kin kakehlahda mwomwohdiso kan oh sewese iengerail tohnkaudok akan ni soangsoangen ahl akan, ekei pak pein irail kin lelong keper laud pwehki irail sohte kin kasalehong sounkamakam kan iawasa iengerail sounpapah en Koht teikan kin mihmi ie, pwe irail me uhwong kan sohte pahn keme irail de kemehla irail.

      6. Sawas dahieu me Apolos alehdi?

      6 Akwila oh Persila pil sewesehda Apolos, emen Kristian me kadek en padahk, oh ni ahnsowo, e padapadahkiong mehn Episos kan duwen Sises Krais. Ahpw, ni ahnsowo, Apolos kin ihte wehwehki duwen papidais me Sohn wiahda me kin kileledi me emen koluhkihla dipe kan ni e kin kauwehla Kosonnedo. Akwila oh Persila dehdehkihla me Apolos anahne sawas, eri ira “kawehwehiong ni oaritik duwen pwungen ahlen Koht.” Mwein ira kawehwehda me papidais en Kristian kin wehwehki me emen pahn anahne duhdi nan pihl oh pil ngehn sarawi anahne en mwerehdi powe. Apolos kin kapwaiada dahme e sukuhlikier. Mwuri, nan Akaia, “e ahpw wiahda sawas laud ehu ong irail ako me pwosonlahr pwehki kalahngan en Koht. Pwehki e akamai kehlail, e powehdi mehn Suhs akan nan akpwung sansal akan, kadekadehde sang nan Pwuhk Sarawi me Sises, iei Mesaia.” (Wiewia 18:24-​28) Pak tohto, koasoi kan en iengetail tohnkaudok akan kak sewese kitail en kalaudehla atail wehwehki Mahsen en Koht. Ni ahl wet, kitail kin sawaspene nanpwungatail.

      Kihda Sawas Kan en Paliwar

      7. Dahme mehn Pilipai kan wia ni ahnsou irail kin rong duwen iengarail Kristian akan anahne sawas?

      7 Tohnmwomwohdiso Kristian kan en Pilipai kin poakpoake Pohl oh kadarala reh anahn akan en paliwar erein e mwemweitla rehn mehn Deselonika kan. (Pilipai 4:15, 16) Ni ahnsou me riarail kan nan Serusalem anahne sawas, mehn Pilipai kan kasalehda me irail kin perenki kihda arail sawas, oh irail kin kihda daulih dahme re anahne. Eri, Pohl kin kalahnganki ngenin tounmetei oh kadek sapan me rie brother oh sister kan nan Pilipai kin kasalehda oh e koasoiong ienge tohnkaudok teikan duwen mehn kahlemeng mwahu me irail kihda.​—2 Korint 8:1-6.

      8. Soahngen madamadau dahieu me Epaprodaitus kasalehda?

      8 Ni ahnsou me Pohl selidi nan imweteng, mehn Pilipai kan sohte ihte kadarala ih sawas kan ni paliwar, ahpw irail pil kadarala reh Epaprodaitus. Pohl mahsanih: “Pwehki eh tounmeteikihla eh mour [Epaprodaitus] oh kereniong mehla pwehki doadoahk en Krais, pwe en wiahiong ie sawaso me pein kumwail sohte kak wia.” (Pilipai 2:25-​30; 4:18) Kitail sohte ese ma Epaprodaitus emen elder de emen ministerial servant. Ahpw, ih emen me kin tounmeteiki laud oh e wia emen Kristian me kin perenki sawas, oh Pohl uhdahn anahne ih. Mie emen nan ahmw mwomwohdiso me kin duwehte Epaprodaitus?

      Irail Kin Wia ‘Sawas Laud’

      9. Mehn kahlemeng mwahu dahieu me Aristarkus kasalehda?

      9 Sohte lipilipil mehnia mwomwohdiso me irail iang, tohnmwomwohdiso kan kin inenen kalahnganki brother oh sister limpoak kan me duwehte Akwila, Persila, oh Epaprodaitus. Mwein ekei iengetail tohnkaudok kan kin duwehte Aristarkus, emen Kristian nan keieun senturi. Ih oh meteikan kin “wia sawas laud,” mwein e kin kihda kangoang kan de kihda sawas konehng teikan. (Kolose 4:10, 11) Pwehki Aristarkus kin sewese Pohl, e kin kasalehda me e wia kompoakepah mehlel men ni ahnsou me aramas anahne sawas. Ih soangen aramas me Lepin Padahk 17:17 kin kasalehda: “Kompoakepah kan kin kasalehda ar limpoak ahnsou koaros. Ia katepen eh mie kompoakepahmw ma e sohte sewese iuk ni ahnsou apwal?” E soh konehng kitail koaros en nantihong kihda ‘sawas laud’ ong iengetail Kristian akan? Keieu, kitail anahne sewese irail akan me kin lelohng kahpwal de kalolokol kan.

      10. Mehn kahlemeng dahieu me Piter wiaiong Kristian elder kan?

      10 Keieu, Kristian elder akan anahne kihda sawas en kakehlepen iengerail brother oh sister kan ni pali ngehn. Krais mahsanih ong wahnpoaron Piter: “Kakehlahda pwoson en riomw kan.” (Luk 22:32) Piter kak wia met pwehki e kin kasansalehda irair kaselel kan, keieu mwurin Sises iasadahr. Kumwail elder kan, nantihong en wia met ni peren oh kadek, pwe iengemwail pwoson akan anahne kumwail.​—Wiewia 20:28-​30; 1 Piter 5:2, 3.

      11. Iaduwen kitail kak paiekihda sang atail kin sukuhliki duwen ngehn me Timoty kin kasalehda?

      11 Timoty kin iang Pohl ahnsou me e kin seiloakseli, oh ih emen elder me kin inenen nsenohki Kristian teikan. Mendahki e kin soumwahu, Timoty kin, ni mohngiong unsek, kasalehda pwoson kehlail oh ‘kin iang Pohl doadoahk pwehki Rongamwahu.’ Pwehki met, wahnpoaron Pohl kak padahkiong mehn Pilipai kan: “Ihete me duwehte ngehi me kin nsenohkin kumwail.” (Pilipai 2:20, 22; 1 Timoty 5:23; 2 Timoty 1:5) Ma kitail pahn kasalehda soangen ngenin nsenoh me Timoty kin kasalehda, kitail kak wia kapai laud ong iengetail tohnkaudok kan en Siohwa. Mehlel, kitail kin dadaurete mendahki pein atail luwet akan oh kasongosong kan me kin lelohng kitail, ahpw kitail pil kak kasalehda pwoson kehlail oh ni limpoak nsenohki riatail brother oh sister kan ni pali ngehn. Kitail anahne tamataman ahnsou koaros me irail anahne kitail.

      Lih kan Me Kin Nsenohki Aramas Teikan

      12. Dahme kitail kak sukuhliki sang mehn kahlemeng mwahu en Dorkas?

      12 Dorkas iei emen lih me kin iang lih poadidi teikan me kin nsenohki aramas teikan. Ni ahnsou me e mehla, irail tohnpadahk ko likwerih Piter oh kahrehdahla nan pere poweo. Wasao, “liohdi kan koaros wie sengiseng oh kasalehiong Piter arail likou kan me re likilikawih me Dorkas wiahda ni ahnsou me e momour.” Dorkas pwurehng mourdahr oh pousehlahte ni ‘ahnsou koaros eh wiewia mwahu oh sewese me semwehmwe kan.’ Nan mwomwohdiso en Kristian rahnwet, mie lih kan me kin duwehte Dorkas me kin wiahda likou kan de kin wiewia soahng kan me kin kasalehda arail limpoak ong irail me anahne sawas. Ni mehlel, arail doadoahk mwahu kan kin keieu pid utungada Wehio oh iang doadoahk en katohnpadahk.​—Wiewia 9:36-​42; Madiu 6:33; 28:19, 20.

      13. Iaduwen Lidia kasalehda me e kin nsenohki ienge Kristian akan?

      13 Emen lih adaneki Lidia kin lemmwiki Koht oh kin pil poakpoake aramas teikan. Ih emen pwilidak en Daiadaira, ahpw e kin kousoan nan Pilipai ni ahnsou me Pohl kalohk wasao mpen pahr 50 C.E.

Pwuhk kan en lokaiahn Pohnpei (1987-2025)
Log Out
Log In
  • Lokaiahn Pohnpei
  • Share
  • Me Ke Mwahuki
  • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
  • Terms of Use
  • Privacy Policy
  • Privacy Settings
  • JW.ORG
  • Log In
Share