Kantu Nomi ku Deus Tene?
Resposta di Biblia
Deus tene so un nomi. I skirbidu יהוה (YHWH) na ebraiku, na kriol i traduzidu “Jeova”a. Atraves di si profeta Isaias, Deus fala: “Ami i SIÑOR [Jeova]b; es i ña nomi.” (Isaias 42:8) Es nomi ojadu serka di 7.000 bias na antigus kopia di Biblia, mas di ki kualker utru titulu ku Deus tene — na bardadi, i mas ciu di ki nomi di jintis ku faladu del na Biblia.c
Sera ki Jeova tene utrus nomi?
Apesar di Biblia mostra di kuma Deus tene so un nomi, i ta usa manga di titulus ku palabras ku na mostra kin ki el i sedu. Es lista di alguns des titulus ku palabras, na mostra kuma ku kada un son delis splika maneras di sedu di Jeova.
Titulu |
Testus ki sta nel |
Signifikadu |
---|---|---|
Ala |
(Na nin un kau) |
Palabra “Ala” bin di arabi. I ka nomi di un algin, ma i un titulu ku signifika “Deus.” Tradusons di Biblia na arabi ku utrus linguas usa “Ala” pa “Deus.” |
Alfa ku Omega |
Apokalipsi 1:8; 21:6; 22:13 |
“Purmeru ku ultimu” o “kumsada ku kabantada,” i signifika i ka ten Deus ku ten tudu puder antis di Jeova, tambi i ka na bin ten utru dipus del. (Isaias 43:10) Alfa i purmeru letra di alfabetu gregu, omega i ultimu letra. |
Ami N sedu kil ku N sedu |
Saida 3:14 |
I ta sedu kualker kusa ki pirsis pa kumpri ke ki misti. Es palabra traduzidu tambi asin: “N pudi fasi kualker kusa sugundu ña vontadi” o “N na sedu ke ku N disidi sedu.” (Bíblia Enfatizada, de Rotherham; Tradução do Novo Mundo) Es palabras juda na splika nomi di Deus, Jeova, ku faladu del na versikulu ku sta dianti. — Saida 3:15. |
Bakiadur |
Salmu 23:1 |
I ta preokupa ku si adoraduris. |
Deus |
Kumsada 1:1 |
Un kusa ku ta adoradu; un algin forti. Palabra ebraiku ʼElo·himʹ i plural, i ta mostra garandesa di Jeova ku rispitu ki tene. |
Deus di siumi |
Saida 34:14 |
I ka ta pirmiti pa junta si adorason ku utrus. Es spreson traduzidu tambi suma “i ka ta pirmiti rivalidadi”, tambi i traduzidu “kunsidu suma kin ku ta iziẑi pa i adoradu el son.” — God’s Word Bible (Biblia Palabra di Deus); Tradução do Novo Mundo. |
Deus riba di tudu deusis |
Ripitison di Lei 10:17 |
Deus ku sta riba di tudu, diferenti di “idulus” ku alguns ta adora. — Isaias 2:8. |
Kil ku kumpu tudu |
Isaias 40:28; Salmu 149:2 |
I kumpu tudu kusas. — Apokalipsi 4:11. |
Kil ku sta sempri bibu |
Daniel 7:9, 13, 22 |
I ka tene kumsada; sempri i izisti antis di kualker algin o antis di kualker kusa kumpudu. — Salmu 90:2. |
Kil ku ta obi orason |
Salmu 65:2 |
El propi i ta obi kada orason ku fasidu pa rel ku fe. |
Kumpudur di puti |
Isaias 64:8 |
I tene otridadi riba di kada pekadur ku nasons, suma ku kumpudur di puti tene otridadi riba di lama. — Romanus 9:20, 21. |
Ku sta riba di tudu |
Salmu 47:2; Daniel 7:18, 27 |
I tene pusison mas garandi. |
Ku ten tudu puder |
Kumsada 17:1 |
Ningin ka mas Deus tene puder. Palabra ebraiku ʼEl Shad·daiʹ, “Deus ku ten tudu puder” sta seti bias na Biblia. |
Libertadur |
Isaias 43:14 |
I liberta o kumpra mas pekaduris, di pekadu ku mortu atraves di sakrifisiu di resgati di Jesus Kristu. — Jon 3:16. |
Pape |
Mateus 6:9 |
I el ku ta da vida. |
Rei iternu |
1 Timótiu 1:17 |
Si renansa ka tene kumsada o fin. |
Roca |
Salmu 18:2, 46 |
Un kau suguru di sukundi, tambi i fonti di salbason. |
Salbadur |
Isaias 45:21 |
I ta salba di pirigu o distruison. |
Siñor |
Salmu 135:5 |
Dunu o mestri; na ebraiku i ʼA·dhohnʹ ku ʼAdho·nimʹ. |
Nomis di kaus ku faladu del na Skrituras Ebraiku
Nomis di alguns kaus ku faladu del na Biblia tene nomi di Deus. Ma, es i ka utrus nomis di Deus.
Nomi di kau |
Testus ki sta nel |
Signifikadu |
---|---|---|
Jeova-jire |
Kumsada 22:13, 14, Tradução do Novo Mundo |
‘Jeova na da kil ki pirsis.’ |
Jeova-nisi |
Saida 17:15, Tradução do Novo Mundo |
“Jeova i ña postu di sinal,” o “ña bandera.” Jeova i Deus ku sta pertu di si povu, e pudi buskal pa tene proteson ku ajuda. — Saida 17:13-16. |
Jeova-salom |
Ŝefis 6:23, 24 |
“SIÑOR [Jeova] i Pas.” |
Jeova-sama |
Ezekiel 48:35, nota bas di paẑina di Tradução do Novo Mundo das Escrituras Sagradas com Referências |
“SIÑOR [Jeova] Sta La”. |
Ke ku manda no dibi di kunsi i usa nomi di Deus?
Deus misti pa jintis kunsi si nomi, Jeova. Kila notadu pa manera ki pui pa si nomi skirbidu manga di bias na Biblia. — Malakias 1:11.
Jesus, Fiju di Deus, manga di bias fala di importansia di nomi di Deus. Pur isemplu, i ora pa Jeova: “Pa bu nomi rispitadu”. — Mateus 6:9; Jon 17:6.
Pa tene amisadi ku Jeova, purmeru i pirsis kunsi si nomi i usal. (Salmu 9:10; Malakias 3:16) Es tipu di amisadi ta pirmiti elis benefisia des purmesa di Deus: “Suma ki aman ciu, ami N na libral; N na pul na un kau altu suguru, pabia i rikuñisi ña nomi.” — Salmu 91:14.
Biblia fala di kuma: “Nin ki ten kilis ku ta comadu deus, na seu o na tera, pabia na bardadi i ten manga di deusis ku manga di siñor”. (1 Koríntius 8:5, 6) Ma, i mostra di manera klaru di kuma i ten un Deus di bardadi, si nomi i Jeova.
a Alguns piskisaduris ebreus pirfiri traduson “Yahweh” pa nomi di Deus.
b Na Bíblia no Crioulo da Guiné-Bissau publicada como BIBLIA, nomi Jeova torkiadu pa SIÑOR. Na paẑina iii e splika di kuma nomi ebraiku di Deus i Yahweh. Ma, ora ku e serie, Purguntas di Biblia ku Ruspundidu usa testus di Biblia ku nomi di Deus traduzidu SIÑOR, no pui nomi di Deus Jeova na parentis retu.
c Abreviatura di nomi di Deus, “Jah,” sta na Biblia serka di 50 bias, kila nklui palabra “Hallelujah,” o “Aleluia,” ku signifika bo “ngaba Jah.” — Apokalipsi 19:1.