BIBLIOTEKA NA INTERNET di Watchtower
BIBLIOTEKA NA INTERNET
di Watchtower
Kriol di Gine-Bisau
N̈, n̈, Ŝ, ŝ, Ẑ, ẑ
  • N̈
  • n̈
  • BIBLIA
  • PUBLIKASONS
  • RUNIONS
  • ijwbq artigu 125
  • Kantu Nomi ku Deus Tene?

I ka ten ni un video dispunivel nes parti ku bu kalka.

Diskulpa, i ten un eru oca ku bu na tenta yabri video.

  • Kantu Nomi ku Deus Tene?
  • Purguntas di Biblia ku Ruspundidu
  • Subtitulus
  • Materia di mesmu asuntu
  • Resposta di Biblia
  • Nomi di Deus — si usu ku si signifikadu
    Ke ki Biblia Na Bardadi ta Sina?
  • Deus Tene Un Nomi?
    Purguntas di Biblia ku Ruspundidu
Purguntas di Biblia ku Ruspundidu
ijwbq artigu 125
Un omi sta na lei Biblia

Kantu Nomi ku Deus Tene?

Resposta di Biblia

Deus tene so un nomi. I skirbidu יהוה (YHWH) na ebraiku, na kriol i traduzidu “Jeova”a. Atraves di si profeta Isaias, Deus fala: “Ami i SIÑOR [Jeova]b; es i ña nomi.” (Isaias 42:8) Es nomi ojadu serka di 7.000 bias na antigus kopia di Biblia, mas di ki kualker utru titulu ku Deus tene — na bardadi, i mas ciu di ki nomi di jintis ku faladu del na Biblia.c

Sera ki Jeova tene utrus nomi?

Apesar di Biblia mostra di kuma Deus tene so un nomi, i ta usa manga di titulus ku palabras ku na mostra kin ki el i sedu. Es lista di alguns des titulus ku palabras, na mostra kuma ku kada un son delis splika maneras di sedu di Jeova.

Titulu

Testus ki sta nel

Signifikadu

Ala

(Na nin un kau)

Palabra “Ala” bin di arabi. I ka nomi di un algin, ma i un titulu ku signifika “Deus.” Tradusons di Biblia na arabi ku utrus linguas usa “Ala” pa “Deus.”

Alfa ku Omega

Apokalipsi 1:8; 21:6; 22:13

“Purmeru ku ultimu” o “kumsada ku kabantada,” i signifika i ka ten Deus ku ten tudu puder antis di Jeova, tambi i ka na bin ten utru dipus del. (Isaias 43:10) Alfa i purmeru letra di alfabetu gregu, omega i ultimu letra.

Ami N sedu kil ku N sedu

Saida 3:14

I ta sedu kualker kusa ki pirsis pa kumpri ke ki misti. Es palabra traduzidu tambi asin: “N pudi fasi kualker kusa sugundu ña vontadi” o “N na sedu ke ku N disidi sedu.” (Bíblia Enfatizada, de Rotherham; Tradução do Novo Mundo) Es palabras juda na splika nomi di Deus, Jeova, ku faladu del na versikulu ku sta dianti. — Saida 3:15.

Bakiadur

Salmu 23:1

I ta preokupa ku si adoraduris.

Deus

Kumsada 1:1

Un kusa ku ta adoradu; un algin forti. Palabra ebraiku ʼElo·himʹ i plural, i ta mostra garandesa di Jeova ku rispitu ki tene.

Deus di siumi

Saida 34:14

I ka ta pirmiti pa junta si adorason ku utrus. Es spreson traduzidu tambi suma “i ka ta pirmiti rivalidadi”, tambi i traduzidu “kunsidu suma kin ku ta iziẑi pa i adoradu el son.” — God’s Word Bible (Biblia Palabra di Deus); Tradução do Novo Mundo.

Deus riba di tudu deusis

Ripitison di Lei 10:17

Deus ku sta riba di tudu, diferenti di “idulus” ku alguns ta adora. — Isaias 2:8.

Kil ku kumpu tudu

Isaias 40:28; Salmu 149:2

I kumpu tudu kusas. — Apokalipsi 4:11.

Kil ku sta sempri bibu

Daniel 7:9, 13, 22

I ka tene kumsada; sempri i izisti antis di kualker algin o antis di kualker kusa kumpudu. — Salmu 90:2.

Kil ku ta obi orason

Salmu 65:2

El propi i ta obi kada orason ku fasidu pa rel ku fe.

Kumpudur di puti

Isaias 64:8

I tene otridadi riba di kada pekadur ku nasons, suma ku kumpudur di puti tene otridadi riba di lama. — Romanus 9:20, 21.

Ku sta riba di tudu

Salmu 47:2; Daniel 7:18, 27

I tene pusison mas garandi.

Ku ten tudu puder

Kumsada 17:1

Ningin ka mas Deus tene puder. Palabra ebraiku ʼEl Shad·daiʹ, “Deus ku ten tudu puder” sta seti bias na Biblia.

Libertadur

Isaias 43:14

I liberta o kumpra mas pekaduris, di pekadu ku mortu atraves di sakrifisiu di resgati di Jesus Kristu. — Jon 3:16.

Pape

Mateus 6:9

I el ku ta da vida.

Rei iternu

1 Timótiu 1:17

Si renansa ka tene kumsada o fin.

Roca

Salmu 18:​2, 46

Un kau suguru di sukundi, tambi i fonti di salbason.

Salbadur

Isaias 45:21

I ta salba di pirigu o distruison.

Siñor

Salmu 135:5

Dunu o mestri; na ebraiku i ʼA·dhohnʹ ku ʼAdho·nimʹ.

Nomis di kaus ku faladu del na Skrituras Ebraiku

Nomis di alguns kaus ku faladu del na Biblia tene nomi di Deus. Ma, es i ka utrus nomis di Deus.

Nomi di kau

Testus ki sta nel

Signifikadu

Jeova-jire

Kumsada 22:13, 14, Tradução do Novo Mundo

‘Jeova na da kil ki pirsis.’

Jeova-nisi

Saida 17:15, Tradução do Novo Mundo

“Jeova i ña postu di sinal,” o “ña bandera.” Jeova i Deus ku sta pertu di si povu, e pudi buskal pa tene proteson ku ajuda. — Saida 17:13-16.

Jeova-salom

Ŝefis 6:​23, 24

“SIÑOR [Jeova] i Pas.”

Jeova-sama

Ezekiel 48:35, nota bas di paẑina di Tradução do Novo Mundo das Escrituras Sagradas com Referências

“SIÑOR [Jeova] Sta La”.

Ke ku manda no dibi di kunsi i usa nomi di Deus?

  • Deus misti pa jintis kunsi si nomi, Jeova. Kila notadu pa manera ki pui pa si nomi skirbidu manga di bias na Biblia. — Malakias 1:11.

  • Jesus, Fiju di Deus, manga di bias fala di importansia di nomi di Deus. Pur isemplu, i ora pa Jeova: “Pa bu nomi rispitadu”. — Mateus 6:9; Jon 17:6.

  • Pa tene amisadi ku Jeova, purmeru i pirsis kunsi si nomi i usal. (Salmu 9:10; Malakias 3:16) Es tipu di amisadi ta pirmiti elis benefisia des purmesa di Deus: “Suma ki aman ciu, ami N na libral; N na pul na un kau altu suguru, pabia i rikuñisi ña nomi.” — Salmu 91:14.

  • Biblia fala di kuma: “Nin ki ten kilis ku ta comadu deus, na seu o na tera, pabia na bardadi i ten manga di deusis ku manga di siñor”. (1 Koríntius 8:5, 6) Ma, i mostra di manera klaru di kuma i ten un Deus di bardadi, si nomi i Jeova.

a Alguns piskisaduris ebreus pirfiri traduson “Yahweh” pa nomi di Deus.

b Na Bíblia no Crioulo da Guiné-Bissau publicada como BIBLIA, nomi Jeova torkiadu pa SIÑOR. Na paẑina iii e splika di kuma nomi ebraiku di Deus i Yahweh. Ma, ora ku e serie, Purguntas di Biblia ku Ruspundidu usa testus di Biblia ku nomi di Deus traduzidu SIÑOR, no pui nomi di Deus Jeova na parentis retu.

c Abreviatura di nomi di Deus, “Jah,” sta na Biblia serka di 50 bias, kila nklui palabra “Hallelujah,” o “Aleluia,” ku signifika bo “ngaba Jah.” — Apokalipsi 19:1.

    Publikasons na Kriol di Gine-Bisau (2000-2025)
    Sai
    Entra
    • Kriol di Gine-Bisau
    • Manda pa utru algin
    • Preferensias
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Termus di Usu
    • Pulitika di Privasidadi
    • Normas di Privasidadi
    • JW.ORG
    • Entra
    Manda pa utru algin