BIBLIOTEKA NA INTERNET di Watchtower
BIBLIOTEKA NA INTERNET
di Watchtower
Kriol di Gine-Bisau
N̈, n̈, Ŝ, ŝ, Ẑ, ẑ
  • N̈
  • n̈
  • BIBLIA
  • PUBLIKASONS
  • RUNIONS
  • lv kap. 4 pp. 36-49
  • Pabia ku no dibi di obdisi kilis ku tene otridadi?

I ka ten ni un video dispunivel nes parti ku bu kalka.

Diskulpa, i ten un eru oca ku bu na tenta yabri video.

  • Pabia ku no dibi di obdisi kilis ku tene otridadi?
  • ‘Fika Sempri na Amor di Deus’
  • Subtitulus
  • Materia di mesmu asuntu
  • PABIA KI PUDI SEDU DIFISIL OBDISI KILIS KU TENE OTRIDADI?
  • PABIA KU NO DIBI DI OBDISI KILIS KU TENE OTRIDADI?
  • OBDIENSIA NA FAMILIA
  • OBDIENSIA NA KONGREGASON
  • OBDIENSIA PA OTRIDADIS DI GUVERNU KU UTRUS OTRIDADI
  • Mostra rispitu pa utrus
    Sintinela ta Fala di Renu di Jeova (Sintinela di Studu) — 2025
‘Fika Sempri na Amor di Deus’
lv kap. 4 pp. 36-49
Un pape sta na sina si familia

KAPITULU 4

Pabia ku no dibi di obdisi kilis ku tene otridadi?

“Bo rispita tudu jinti” — 1 PEDRU 2:17.

1, 2. (a) Pabia ku obdisi kilis ku tene otridadi pudi sedu difisil pa nos? (b) Kal purguntas ku no na bin fala del?

BU CIGA ja di oja kuma ku un mininu ta reaẑi ora ki faladu pa fasi un kusa ki i ka misti fasi? Bu pudi nota na si kara kuma i ka misti fasi ke ki faladu. I obi ke ku si papes falal, i sibi kuma i dibi di rispita otridadi di si papes. Ma di es bias, i ka misti obidisi. Es izemplu ta mostra un kusa ku ta akontisi ku anos tudu.

2 I ka tudu ora ki fasil obdisi otridadi. Sera ki utru ora bu ta oja kuma i difisil obdisi un algin ku tene un sertu otridadi riba di bo? Si asin ki sedu, bu pudi sta sertu di kuma i ka abo so. No sta na vivi na un tempu nunde ki sta suma si obdiensia pa otridadi sta na rapati. Ma Biblia fala kuma, no pirsisa di obdisi kilis ku tene otridadi riba di nos. (Ditus 24:21) Na bardadi, obdisi kilis ku tene otridadi i un kusa importanti si no misti kontinua na amor di Deus. Es ta lantanda alguns purguntas. Pabia ki pudi sedu difisil obdisi kilis ku tene otridadi? Pabia ku Jeova fala pa no obdisi kilis ku tene otridadi? Ke ku pudi judanu obdisi? I di kal maneras ku no pudi obdisi kilis ku tene otridadi?

PABIA KI PUDI SEDU DIFISIL OBDISI KILIS KU TENE OTRIDADI?

3, 4. (a) Kuma ku pekadu ku mperfeison kumsa? (b) Pabia ku no tendensia pa pekadu ta pui pa i sedu difisil obdisi kilis ku tene otridadi?

3 Gosi, no jubi un bokadu tris razons ku ta pui pa i sedu difisil pa no obdisi kilis ku tene otridadi. Purmeru, anos i mperfeitu; sugundu kilis ku tene otridadi riba di nos i jintis mperfeitu tambi. Pekadu ku mperfeison kumsa manga di tempu atras na jardin di Eden, oca ku Adon ku Eva rebela kontra otridadi di Deus. Asin, pekadu kumsa ku rebelion. Disna di ki tempu te aos, no ta padidu ku tendensia di rebela. — Kumsada 2:15-17; 3:1-7; Salmu 51:5; Romanus 5:12.

4 Pabia di tendensia pa pekadu, manga di nos ta lestu ku manifesta orgulyu, nkuantu ki no pirsisa di sforsa ciu pa disenvolvi i manti umildadi. Mesmu dipus di sirbi Deus pa manga di anus, si no ka toma kuidadu orgulyu ku risu kabesa pudi dominanu. Jubi izemplu di Kora, ku manti fiel juntu ku povu di Jeova na manga di provas ke pasa. Ma mesmu asin, i mistiba inda mas otridadi. Kila lebal na diklara un rebelion kontra Moisés, omi mas mansu ku tenba na ki tempu. (Numerus 12:3; 16:1-3) Pensa tambi na Rei Uzias. Pabia di orgulyu, i entra na templu di Jeova pa bai fasi tarbaju ku saserdotis ta fasi. (2 Kronikas 26:16-21) Rebelion di es omis kusta elis karu. Ma se mau izemplus ta sirbi di avisu pa nos tudu aos. No pirsisa di sforsa pa vensi orgulyu ku ta pui pa i sedu difisil pa no obdisi otridadi.

5. Kuma ku umanus mperfeitu usa mal se otridadi?

5 Pa utru ladu, umanus mperfeitu ku tene otridadi, kontribui ciu pa jintis disa di obdisi otridadi. Manga delis sedu malvadu, abusadu, o duru dimas. Na bardadi, storia di pekadur sta sempri ŝeiu di abusu di puder. (Lei Eklesiastis 8:9.) Pur izemplu, oca Jeova kuji Saul pa i sedu Rei, Saul seduba un omi bon i umildi. Ma dipus i kai na orgulyu ku nveẑa; i kumsa asin na pirsigi Davi, omi fiel. (1 Samuel 9:20, 21; 10:20-22; 18:7-11) Mas tardi, Davi bin sedu un di minjoris reis ku Israel ciga ja di tene, ma i abusa di si puder oca ki ten ku minjer di un omi Itita comadu Urias, dipus i mandal pa frenti di batalia pa i pudi matadu. (2 Samuel 11:1-17) Na bardadi, pabia di mperfeison i difisil pa jintis usa puder diritu. I ora ki kilis ku sta na puder ka rispita Jeova, e ta fasi pior. Dipus di splika manera ku alguns papas Katoliku kumsa pirsigison na tudu ladu, un omi di stadu britaniku fala asin: “Puder ta korumpi, puder total ta korumpi totalmenti.” Ku es palabras na menti, no jubi gosi es purgunta: Pabia ku no dibi di obdisi kilis ku tene otridadi?

PABIA KU NO DIBI DI OBDISI KILIS KU TENE OTRIDADI?

6, 7. (a) Ke ku amor pa Jeova ta lebanu fasi? Pabia? (b) Na kal situasons ki pirsis submison? (c) Kuma ku no pudi mostra submison?

6 Motivu prinsipal di obdisi kilis ku tene otridadi i amor — amor pa Jeova, amor pa no kumpañeris i te mesmu amor pa nos propi. Suma no ama Jeova mas di ki kualker kusa, no misti kontenta si korson. (Lei Ditus 27:11; Markus 12:29, 30.) No sibi kuma si suberania o si diritu di guverna disafiadu desdi rebelion na Jardin di Eden. No sibi tambi kuma, maioria di pekaduris bai pa ladu di Satanas e nega Jeova suma se guvernanti. No ta kontenti apoia Jeova suma no guvernanti. Ora ku no na lei palabras ku sta na Apokalipsi 4:11, kila ta toka no korson. No ka ten duvida di kuma Jeova ki Guvernanti di Universu! No ta apoia suberania di Jeova, i no ta seta pa i guverna no vida di kada dia.

7 Obdiensia nvolvi tambi submison. No ta obdisi Jeova pabia no amal. Ma i pudi ten situasons nunde ki pudi sedu difisil pa no obdisi. Nes situasons, no pirsisa di sedu submisu suma ki mininu ku no falaba del na kumsada. I bon no lembra kuma, Jesus submiti pa fasi vontadi di si Pape, mesmu oca i sedu difisil pa i fasil. I fala si Pape es palabras: “I ka pa fasi ña vontadi, ma bu vontadi.” — Lukas 22:42.

8. (a) Aos kuma ku no pudi mostra submison pa otridadi di Jeova? (b) Kuma ku Jeova ta sinti ora ku no ka submiti? (c) Ke ku pudi judanu obi konsiju i seta nsinamentu? (Jubi kuadru “Obi konsiju, bu seta nsinamentu.”)

8 Jeova ka ta papia ku kada un di nos aos di manera diretu, ma i ta usa si Palabra ku si representantis li na Tera. Na maioria di kasus no ta mostra kuma anos i submisu pa otridadi di Jeova, ora ku no na obdisi omis ki pui o ki pirmiti pa e sta na pusison di otridadi riba di nos. Si no rebela kontra elis, suma pur izemplu ora ku no nega seta se konsijus basiadu na Biblia o no ka seta sedu kuriẑidu, no pudi pui Deus paña raiba di nos. Oca israelitas rebela kontra Moisés, Jeova oja kila suma si e rebela kontra el. — Numerus 14:26, 27.

9. Pabia ku amor pa utrus ta motivanu obdisi kilis ku tene otridadi? Da izemplu.

9 No ta obdisi tambi kilis ku tene otridadi pabia di amor ku no ten pa utrus. Pabia ku no pudi fala es? Imaẑina kuma abo i soldadu di un izersitu. Susesu di izersitu, te mesmu se vida pudi dipindi di koperason di kada soldadu i obdiensia ku rispitu pa si ŝef. Si bu ka sta na obdisi otridadi, kila pudi nfrakisi izersitu i bu pudi pui vida di tudu ki utrus soldadus na pirigu. I bardadi kuma izersitus umanu fasi manga di danus aos na mundu. Ma Jeova tene un izersitu ku ta fasi son ben. Manga di bias Biblia fala di Jeova suma “Jeova di izersitus.” (1 Samuel 1:3, NM) El i Kumandanti di un izersitu puderosu di kriaturas spiritual. Utru ora, Jeova ta kompara si servus na Tera suma un izersitu. (Ezekiel 37:1-10) Si no rebela kontra omis ku Jeova pui na pusison di otridadi riba di nos, kila pudi pui vida di utrus soldadus spiritual na pirigu. Ora ki un kriston rebela kontra ansions disignadu, utrus ermons na kongregason pudi sufri. (1 Koríntius 12:14, 25, 26) Ora ki un mininu rebela, familia tudu ta sufri. Asin, no ta mostra amor pa utrus, ora ki no rispita i no obdisi kilis ku tene otridadi riba di nos.

10, 11. Kuma ku diseẑu koretu di benefisia no kabesa pudi motivanu obdisi kilis ku tene otridadi riba di nos?

10 No ta obdisi tambi kilis ku tene otridadi pabia no ta benefisia di fasi kila. Manga di bias ora ku Jeova fala pa no obdisi otridadi, i ta kontanu tambi benefisiu di fasi kila. Pur izemplu i fala pa mininus obdisi se papes pa e pudi tene vida kumpridu i filis. (Ripitison di Lei 5:16; Efésius 6:2, 3) I fala pa no obdisi ansions di kongregason pabia si no ka fasil, kila pudi dana no relason ku el. (Ebreus 13:7, 17) I falanu tambi pa no obdisi otridadis di guvernu pabia i un proteson pa nos. — Romanus 13:4.

11 Si no sibi pabia ku Jeova fala pa no obdisi kilis ku tene otridadi, kila na judanu obdisi elis. No jubi gosi kuma ku no pudi obdisi kilis ku tene otridadi na tris arias prinsipal di vida.

OBDIENSIA NA FAMILIA

12. (a) Kal papel ku Jeova da omi na familia? (b) Kuma ki dibi di kumpri si papel?

12 I Jeova ku fasi aranẑu di familia. Suma Deus di ordi, i organiza familia di un manera ku kusas na kuri diritu. (1 Koríntius 14:40) I da omi otridadi di sedu ŝef di familia. Omi ta mostra rispitu pa si Ŝef, Jesus Kristu, ora ki na kopia manera ku Jesus ta ŝefia kongregason. (Efésius 5:23) Asin, omi ka dibi di fusi di si responsabilidadi, ma i dibi di kumpril; i ka dibi di sedu duru, ma i dibi di mostra amor, sedu bon i sedu razuavel. I dibi di lembra kuma si otridadi i limitadu, i sta bas di otridadi di Jeova.

Un pape sta na kopia manera di Jesus mostra ŝefia

13. Kuma ku minjer pudi kumpri si papel na familia di un manera ku na kontenta Jeova?

13 Minjer dibi di aẑi suma judadur di si omi. I tene tambi otridadi na familia. Biblia fala: “Ka bu disa kusa ku bu mame nsinau”. (Ditus 1:8) I klaru ki, otridadi di minjer sta bas di otridadi di si omi. Un minjer kriston ta obdisi otridadi di si omi ora ki na judal kumpri si papel suma ŝef di familia. I ka dibi di lebsil o njutil, kontrolal o buska toma si lugar. Ma i dibi di apoial i kopera ku el. Ora ki ka konkorda ku disison di si omi, ku rispitu i pudi splika ke ki pensa, na mesmu tempu i na kontinua submisu. Si si omi i ka un ermon kila pudi sedu un situason difisil, ma si kontinua tene un konduta submisu talves kila pudi bin leba omi na torna un servu di Jeova. — Lei 1 Pedru 3:1.

Ku bondadi un pape sta na kuriẑi si fiju ku entranda lama na kasa

14. Kuma fijus pudi kontenta Jeova ku se papes?

14 Fijus ta kontenta korson di Jeova ora ke obdisi se pape ku se mame. Se papes tambi ta kontenti ora ke na obdisi elis. (Ditus 10:1) Na familia ku tene so pape o mame, fijus ta aplika mesmu prinsipiu di obdiensia, pabia e sibi kuma se pape o se mame na pirsisa ciu di se ajuda ku koperason. Familias nunde ku tudu membrus di familia ta kumpri papel ku Deus da elis, ta tene pas ku alegria. Es ta ngaba nomi di Jeova, ku fasi pa tudu familias izisti.

OBDIENSIA NA KONGREGASON

15. (a) Kuma ku no pudi mostra na kongregason kuma no ta obdisi otridadi di Jeova? (b) Kal prinsipius ku pudi judanu obdisi kilis ku tene otridadi? (Jubi kuadru “Bo obdisi bo pastoris”.)

15 Jeova disigna si Fiju suma Ŝef di kongregason kriston. (Kolosensis 1:13) Jesus pa si ves, disigna “skravu fiel i diskretu”, pa kuida di nesesidadis spiritual di povu di Deus na Tera. (Mateus 24:45-47, NM) Korpu Guvernanti di Tustumuñas di Jeova ta sirbi suma “skravu fiel i diskretu.” Suma ki seduba na kongregasons di kristons unjidu di purmeru sekulu, aos tambi ansions ta risibi instrusons ku konsijus di Korpu Guvernanti atraves di kartas o atraves di se representantis suma pur izemplu superintendentis viaẑantis. Ora ku kada un di nos obdisi ansions di kongregason, i sta na obdisi Jeova. — Lei 1 Tesalonisensis 5:12; Ebreus 13:17.

16. Pabia ku no pudi fala kuma ansions ta disignadu pa spiritu santu?

16 Ansions ku servus ministerial i ka jintis perfeitu. E tene difeitus suma nos. Ma mesmu asin, ansions i “dons pa omis”, pa juda kongregason kontinua forti na sintidu spiritual. (Efésius 4:8) Ansions ta disignadu pa spiritu santu. (Atus 20:28) Pabia ku no pudi fala es? Pabia antis di e disignadu, es omis pirsisa di tene kualifikasons ku sta na Palabra di Deus ku nspiradu pa si spiritu santu. (1 Timótiu 3:1-7, 12; Titu 1:5-9) Alen di kila, ansions ku ta avalia kualifikason di ermons, ta ora ciu pa pidi orientason di spiritu santu di Jeova.

17. Na atividadis di kongregason, pabia ku utru ora minjer pirsisa di kubri kabesa?

17 I pudi ten mumentus na kongregason nunde ki nin un ansion o servu ministerial ka sta dispunivel pa fasi un tarbaju ku normalmenti ta fasidu pa relis, suma pur izemplu diriẑi saida di pregason. Nes situason utru ermon batizadu pudi fasil. Ma si i ka ten nin un ermon batizadu, un irma kualifikadu pudi fasil. Ma ora ki un minjer na fasi un tarbaju ku dibi di fasiduba pa un ermon batizadu, i na fasil ku kabesa kubridu.a (1 Koríntius 11:3-10) Es prinsipiu ka ta rebaŝa minjer. Ma i un opurtunidadi di i mostra rispitu pa aranẑu di ŝefia ku Jeova stablisi, na familia i na kongregason.

OBDIENSIA PA OTRIDADIS DI GUVERNU KU UTRUS OTRIDADI

18, 19. (a) Prinsipiu ku sta na Romanus 13:1-7 na rifiri kal otridadi? Splika. (b) Kuma ku no pudi mostra rispitu pa otridadi di guvernu ku utrus otridadi?

18 Kristons di bardadi ta mostra seredadi na obdisi prinsipiu ku sta na Romanus 13:1-7. (Lei.) Es versikulus fala di “otridadi ku sta riba”. Es otridadi na rifiri otridadi di guvernus. Nkuantu Jeova pirmiti inda pa es otridadis umanu izisti, e ta fasi un tarbaju importanti, suma pur izemplu manti un sertu midida di ordi i presta sirvisus ki pirsis. No ta mostra rispitu pa es otridadis ora ku no na obdisi leis. No ta sertifika di paga kualker mpustu ku no dibi di paga, prenŝi diritu kualker dukumentu ku guvernu pidi pa fasi, i obdisi kualker lei ku nvolvinu, ku nvolvi no familia, no tarbaju o no bens. Ma no ka ta obdisi otridadis di guvernu si e falanu pa fasi un kusa ku Deus ka misti. Pa kontrariu, no ta da mesmu resposta ku apostulus da, oca e fala: “I mas minjor pa obdisi Deus di ki obdisi omis.” — Atus 5:28, 29; jubi kuadru “Otridadi di kin ku N dibi di obdisi?”

OTRIDADI DI KIN KU N DIBI DI OBDISI?

Prinsipiu: “SIÑOR i no juis; SIÑOR i kil ku ta danu lei; el ku sedu no rei”. — Isaias 33:22.

Fasi bu kabesa es purguntas:

  • Ke ku N na fasi si N faladu pa fasi un kusa ku na viola normas di Jeova? — Mateus 22:37-39; 26:52; Jon 18:36.

  • Ke ku N na fasi si N risibi ordi di para fasi ke ku Jeova fala? — Atus 5:27-29; Ebreus 10:24, 25.

  • Ke ku pudi judan tene diseẑu di obdisi kilis ku tene otridadi? — Romanus 13:1-4; 1 Koríntius 11:3; Efésius 6:1-3.

19 No ta mostra tambi rispitu pa otridadi di guvernu ku utrus otridadi na no manera di trata utrus jinti. Utru ora no pudi lida diretamenti ku jintis ligadu ku guvernu. Apostulu Paulu lida ku guvernantis suma Erodis Agripa ku Guvernadur comadu Festu. Es omis ka rispitaba lei, ma Paulu mostra rispitu oca i na papia ku elis. (Atus 26:2, 25) No ta kopia izemplu di Paulu, i ka mporta si algin di stadu i un guvernanti puderosu o un polisia. Na skola jovens kriston ta sforsa mostra rispitu pa pursoris, funsionarius, ku otridadis di skola. I bardadi kuma no ka ta rispita so kilis ku gosta di no krensas; no ta rispita tambi kilis ki kontra Tustumuñas di Jeova. Kilis ki ka Tustumuñas di Jeova dibi di nota kuma, no ta mostra rispitu pa relis. — Lei Romanus 12:17, 18; 1 Pedru 3:15.

20, 21. Kal ki alguns benefisius di obdisi kilis ku tene otridadi?

20 I bon mostra rispitu na tudu mumentu. Apostulu Pedru skirbi es palabras: “Bo rispita tudu jinti”. (1 Pedru 2:17) Ora ku jintis nota kuma no rispita elis, kila pudi toka elis ciu. Lembra kuma, rispitu i un kualidadi ki difisil oja aos. Mostra es kualidadi, i un manera di kumpri ordi di Jesus ku fala: “Asin tambi ku bo dibi di fasi bo lus pa i numia dianti di jintis, pa e pudi oja kusas bon ku bo ta fasi, pa e pudi ngaba bo pape ku sta na seu.” — Mateus 5:16.

21 Na mundu di aos, jintis umildi sta na sedu atraidu pa bardadi aserka di Deus. Ora ku no mostra obdiensia na familia, na kongregason, i pa otridadis di guvernu ku utrus otridadi, kila pudi atrai sertus jinti i leba elis na adora Deus juntu ku nos. Es i un bon kusa! Ma mesmu si es ka akontisi, no pudi sta sertu di un kusa. No obdiensia pa kilis ku tene otridadi, ta kontenta Jeova Deus, i ta judanu fika sempri na si amor. I ka ten benefisiu ku pudi mas es!

a parti di apendisi “Pabia ku un minjer dibi di kubri kabesa i na kal mumentu ki dibi di fasil? ”, splika alguns maneras pratiku di aplika es prinsipiu.

“OBI KONSIJU, BU SETA NSINAMENTU”

Aos mundu sta ŝeiu di spiritu di Satanas, ku sedu, si atitudi di rebela i di diskuti. Biblia mostra kuma, Satanas i “ŝef ku ta manda riba di puderis spiritual di ar”. I mostra tambi kuma i es “spiritu ku ta manda te gosi na jinti ku ta disobdisi Deus.” (Efésius 2:2) Aos manga di jintis ka misti sta bas di otridadi di ningin. Infilismenti es spiritu di indipendensia afeta alguns na kongregason. Pur izemplu, un ansion pudi da un bon konsiju aserka di pirigu di divirtimentu imoral o violentu, ma alguns pudi rizisti o te mesmu fika mal ku konsiju. Anos tudu no pirsisa di aplika palabras ku sta na Ditus 19:20: “Obi konsiju, bu seta nsinamentu, pa bu sedu jiru te na fin di bu vida.”

Ke ku pudi judanu fasi es? No jubi tris motivu ku pui manga di jinti ta nega konsiju o disiplina i ke ku Biblia fala aserka di es motivus.

  • “Es konsiju i ka pa mi.” No pudi pensa kuma konsiju ka ta aplika pa nos, o algin ku danu konsiju ka kunsi no situason diritu. No purmeru reason pudi sedu nega konsiju. (Ebreus 12:5) Suma anos tudu i mperfeitu, i pudi sedu ki, anos ku pirsisa di muda no manera di oja kusas. (Ditus 19:3) Talves i pudi sedu ki, i ten un bon motivu di no dadu konsiju. Si ten, no konsentra na ki motivu. Palabra di Deus konsijanu: “Pega tesu na nsinamentu . . . ka bu largal. Guardal pabia i sedu bu vida.” — Ditus 4:13.

  • “N ka gosta di manera ku konsiju dadu.” I bardadi kuma Palabra di Deus splika manera ku konsiju dibi di dadu. (Gálatas 6:1) Ma i fala tambi kuma: “Tudu jinti peka; e ka yangasa naturesa gloriosu di Deus.” (Romanus 3:23) Uniku manera ku no pudi risibi konsijus perfeitu ku no na gosta del, i di risibil di jintis perfeitu. (Tiagu 3:2) Jeova ta usa jintis mperfeitu pa danu konsiju, e ku manda i ka bon konsentra na manera ku konsiju dadu. En ves di kila, konsentra na konsiju, medita nel bu fasi orason pa jubi manera di aplikal.

  • “I ka sta na altura di dan konsiju!” Si no pensa kuma falia di kin ku danu konsiju, ta pui pa si konsiju ka bali, no pirsisa di lembra di pontus ku no falaba ja del riba. Si no pensa kuma no ka pirsisa di konsiju pabia di no idadi, spiriensia o responsabilidade na kongregason, no pirsisa di muda no manera di pensa. Na antigu Israel, rei ta tene responsabilidadi garandi, ma mesmu asin i tenba di seta konsiju di profetas, saserdotis ku utrus jintis ku sta bas di si otridadi. (2 Samuel 12:1-13; 2 Kronikas 26:16-20) Aos, organizason di Jeova ta disigna omis mperfeitu pa da konsijus, i ku kontentamentu kristons maduru ta seta i e ta aplika ki konsijus. Si no tene responsabilidadi o spiriensia mas di ki utrus, no dibi di oja mas nesesidadi di sedu izemplu na mostra sedu razuavel i umildi, na seta i aplika konsijus. — 1 Timótiu 3:2, 3; Titu 3:2.

Na bardadi, anos tudu no pirsisa di konsiju. Pa kila, no seta logu konsiju ku no dadu, no aplikal di manera obdienti, i no gardisi Jeova di fundu di korson pa es prenda ku ta salva vida. Konsiju i un manera di Jeova mostra si amor pa nos, i no misti fika sempri na amor di Deus. — Ebreus 12:6-11.

“BO OBDISI BO PASTORIS”

Na antigu Israel, i tenba un nesesidadi urẑenti di organizason. Moisés ka pudiba el son kuida di milyons di jintis ku na viaẑaba na un disertu pirigosu. Ke ki i fasi? “I kuji omis jiru di tudu Israel, i pui elis pa e sedu ŝefis riba delis, pa julga grupus di mil, di sen, di sinkuenta ku di des.” — Saida 18:25.

Aos i ten tambi nesesidadi urẑenti di organizason na kongregason kriston. E ku manda un grupu di pregason ta tene un superintendenti, un kongregason ta tene ansions, grupu di kongregasons ta tene un superintendenti di sirkuitu, un Kumison di Filial o Kumison di País ta kuida di obra na un tera. Pabia di es organizason, kada ermon ku tene tarbaju di pastoria, pudi konsigi kuida ben di ovelias di Jeova ku sta na si kuidadu. Es pastoris na presta kontas pa Jeova ku Jesus — Atus 20:28.

Es aranẑu ku es organizason, ta fasinu oja nesesidadi di sedu obdienti i submisu. Ka no tene nunka mesmu atitudi ku Diótrefes, ku ka teneba nin rispitu pa kilis ku ta tomaba diantera na si tempu. (3 Jon 9, 10) Pa kontrariu, no misti aplika palabras di apostulu Paulu ku fala: “Bo obdisi bo pastoris; bo suẑeta elis, pabia e ka ta kansa jubi pa bos, suma kin ku ten ku da Deus konta di bo alma. Bo juda elis pa e pudi fasi e tarbaju ku alegria, pa ka e ba ta fasil ku dur di korson, pabia de manera i ka ta bali pa bos.” (Ebreus 13:17) Alguns jinti ta obdisi kilis ku ta toma diantera ora ke konkorda ku orientason ke dadu, ma e ta nega obdisi ora ke ka konkorda, o ora ke ka oja motivu di fasi kila. I bon lembra kuma, sedu submisu nklui ideia di obdisi mesmu si no ka misti obdisi. I bon pa kada un di nos punta si kabesa, ‘Sera ki ami i submisu pa kilis ku ta toma diantera?’

I bardadi kuma, Palabra di Deus ka splika kada aranẑu o manera di fasi kusas pa juda kongregason funsiona diritu. Ma i fala: “Tudu dibi di fasidu diritu, ku ordi.” (1 Koríntius 14:40) Korpu Guvernati ta obdisi es orientason pa manera ke ta da manga di ajudas ku manual di orientasons ku ta juda pa kongregasons funsiona diritu i na ordi. Omis kriston ku tene responsabilidadi ta disa un bon izemplu na pui es orientasons na pratika. E ta rukuñisi tambi kuma e dibi di seta orientason di kilis ku tene otridadi riba delis i e dibi di obdisi elis. (Tiagu 3:17) Asin, tudu kongregasons ta sedu filis i unidu, tambi e ta tarbaja bas di ordi suma ku Deus misti pa e fasi, pabia el i Deus filis. — 1 Koríntius 14:33, NM; 1 Timótiu 1:11, NM.

Pa utru ladu, palabras di apostulu Paulu ku sta na Ebreus 13:17 distaka tambi pabia ku spiritu di disobdiensia i pirigosu. I pudi pui pa kilis ku tene responsablidadi fasi se tarbaju “ku dur di korson”. Ora ku un ermon ten di lida ku un spiritu di rebeldia ku falta di koperason dentru di kongregason, kila pudi fasil nkara si privileẑiu suma un kargu pisadu en ves di nkaral suma un privileẑiu sagradu. Kila pudi rusulta tambi na danu “pa bos”, ku sedu pa tudu jinti na kongregason. Ma i ten utru mal ku pudi akontisi ora ku un algin nega submiti ordi teokratiku. Si sedu orgulyosu dimas pa submiti, i ta dana si spiritualidadi, es pudi afastal di si Pape ku sta na seu. (Salmu 138:6) No kontinua sedu obdienti i submisu.

    Publikasons na Kriol di Gine-Bisau (2000-2025)
    Sai
    Entra
    • Kriol di Gine-Bisau
    • Manda pa utru algin
    • Preferensias
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Termus di Usu
    • Pulitika di Privasidadi
    • Normas di Privasidadi
    • JW.ORG
    • Entra
    Manda pa utru algin