BIBLIOTEKA NA INTERNET di Watchtower
BIBLIOTEKA NA INTERNET
di Watchtower
Kriol di Gine-Bisau
N̈, n̈, Ŝ, ŝ, Ẑ, ẑ
  • N̈
  • n̈
  • BIBLIA
  • PUBLIKASONS
  • RUNIONS
  • w22 Otubru pp. 24-28
  • Manti bu speransa forti

I ka ten ni un video dispunivel nes parti ku bu kalka.

Diskulpa, i ten un eru oca ku bu na tenta yabri video.

  • Manti bu speransa forti
  • Sintinela ta Fala di Renu di Jeova (Sintinela di Studu) — 2022
  • Subtitulus
  • Materia di mesmu asuntu
  • NO SPERANSA I SUMA FERU DI FUNDIA
  • NO SPERANSA I SUMA KAPASITI
  • MANTI BU SPERANSA FORTI
  • KONTENTI NA SPERANSA
  • Nunde ku bu pudi oja speransa di bardadi?
    No Korda! — 2004
  • Bu speransa pa futuru na bin kumpri
    Sintinela ta Fala di Renu di Jeova (Sintinela di Studu) — 2023
Sintinela ta Fala di Renu di Jeova (Sintinela di Studu) — 2022
w22 Otubru pp. 24-28

STUDU 44

Manti bu speransa forti

“SIÑOR Deus, abo i ña speransa”. — SAL 71:5.

KANTIKU 144 Pensa nas Bênçãos de Jeová

KE KU NO NA BIN FALA DELa

1. Kal speransa ku Jeova danu?

JEOVA danu speransa bonitu di tene vida ku ka ta kaba. Alguns tene speransa di vivi pa sempri na seu suma kriaturas spiritual ku ka pudi muri. (1 Kor 15:50, 53) Ma, maioria tene speransa di vivi pa sempri na Tera ku saudi perfeitu i ku kontentamentu. (Apok 21:3, 4) Mesmu si kontra no na spera vivi pa sempri na seu o na Tera, no speransa tene balur pa nos.

2. Na ke ku no speransa basia nel, i pabia ku no pudi fala kila?

2 Suma ki usadu na Biblia, palabra “speransa” pudi signifika “ansia garandi di kuma bon kusas na kontisi.” No pudi tene sertesa di kuma, no speransa pa futuru ka na maina, pabia i bin di Jeova. (Rom 15:13) No sibi ke ki purmitinu, i no sibi kuma sempri i ta kumpri si palabra. (Num 23:19) No sibi kuma Jeova tene diseẑu, tambi i tene puder di kumpri kualker kusa ki fala i na fasi. Asin, no speransa ka bin di kusas ku no ta imaẑina o di ke ku no misti pa i sedu. No speransa basia na kusas ku no sibi kuma i bardadi.

3. Ke ku no na fala del nes studu? (Sal 71:5)

3 No Pape ku sta na seu amanu, i misti pa no konfia nel. (Lei Salmu 71:5.) Ora ku no konfia na Jeova i no speransa sedu forti, no na konsigi nguenta difikuldadis, i no na nfrenta futuru ku koraẑen i ku kontentamentu. No na bai jubi kuma ku no speransa ta proteẑinu. Purmeru, no na bai oja kuma ku no speransa i suma feru di fundia, tambi suma kapasiti. Dipus, no na oja kuma ku no pudi torna no speransa forti.

NO SPERANSA I SUMA FERU DI FUNDIA

4. Kuma ku no speransa parsi ku feru di fundia? (Ebreus 6:19)

4 Na si karta pa Ebreus, apostolu Paulu kompara no speransa ku un feru di fundia. (Lei Ebreus 6:19.) Paulu viaẑa ciu na mar, asin i sibi kuma feru di fundia ta usadu pa manti barku na un kau. Un bias, i staba na barku oca ku bentu forti lanta. Duranti ki bentu forti, i oja mariñerus bota feru di fundia na yagu, pa tuji barku maja na pedras pirigosu. (At 27:29, 39-41) Suma ku feru di fundia ta sugura un barku, tambi no speransa ta pertusinu di Jeova, asin no ka na disvia ora ku no tene purblemas ku parsi ku bentus forti. No speransa ta judanu manti kalmu ora ku no na pasa purblemas, pabia no fia di kuma kusas na minjoria. Lembra kuma, Jesus avisanuba ja di kuma no na pirsigidu. (Jon 15:20) Medita na ke ku Jeova purmitinu ta judanu kontinua sirbil.

5. Kuma ku speransa juda Jesus oca ki nfrenta mortu?

5 Jubi kuma ku speransa juda Jesus manti fiel, mesmu manera ki sibi kuma i na tene un mortu di dur. Na Pentekostis di 33 EK, apostolu Pedru fala di profesia di livru di Salmus ku mostra kalma ku konfiansa ku Jesus tene. I fala sin: “Ña sintidu na diskansa na speransa ku N tene, pabia bu ka na disa ña alma na kau di mortus; bu ka na disa tambi kurpu di bu santu pa i podri. . . . Ku bu rostu bu na incin di alegria.” (At 2:25-28; Sal 16:8-11) Apesar di Jesus sibi di kuma i na muri, i tene speransa firmi di kuma Deus na lantandal, tambi i na tene kontentamentu di sta mas juntu ku si Pape na seu. — Eb 12:2, 3.

6. Ke ku un ermon fala aserka di speransa?

6 Speransa ku no tene juda manga di no ermons ku irmas nguenta. Jubi isemplu di Leonard Chinn, un ermon fiel ku sta na vivi na Inglatera. Duranti Purmeru Gera Mundial, i pudu na prison pabia i nega sirvisu militar. I ficadu na un kau el so pa dus mis. Dipus di kila, e pul aforsa pa i fasi tarbaju pisadu. Mas tardi i fala sin: “Situason ku N pasa na prison, judan oja di kuma no pirsisa ciu di speransa pa pudi nguenta. No tene isemplu di Jesus, di apostolus ku di profetas, tambi di purmesas bonitu ku sta na Biblia. Es tudu ta danu speransa garandi pa futuru, i ta danu forsa di nguenta.” Speransa seduba suma feru di fundia pa Leonard, i pudi sedu tambi suma feru di fundia pa nos.

7. Kuma ku difikuldadis ta fortalisi no speransa? (Romanus 5:3-5; Tiagu 1:12)

7 Ora ku no nguenta difikuldadis i no oja kuma ku Jeova judanu, no ta nota kuma no tene si fabur. Es ta torna no speransa mas forti. (Lei Romanus 5:3-5; Tiagu 1:12.) Asin, speransa ku no tene gosi ta sedu mas forti, di ki oca ku no kumsa seta bon noba. Satanas misti pa no purblemas mas nos, ma ku ajuda di Jeova no pudi sai ben na nguenta kada un son delis.

NO SPERANSA I SUMA KAPASITI

8. Kuma ku no speransa parsi ku kapasiti? (1 Tesalonisensis 5:8)

8 Biblia kompara no speransa ku kapasiti. (Lei 1 Tesalonisensis 5:8.) Un soldadu ta pui kapasiti pa proteẑi si kabesa di fleŝas ku inimigus ta lansa kontra el. Na no gera spiritual, no pirsisa di proteẑi no menti di atakis di Satanas. I ta usa manga di kusas diferenti pa tentanu, i dana no manera di pensa. Suma ku kapasiti ta proteẑi kabesa di soldadu, no speransa ta proteẑi no manera di pensa, asin no na pudi kontinua fiel pa Jeova.

9. Kal ku ta sedu rusultadu ora ku jintis ka tene speransa?

9 No speransa di vida ku ka ta kaba na judanu aẑi ku jiresa i fasi bon skolia. Pa utru ladu, si no speransa torna fraku, i no kumsa ku pensa so na no propi diseẑus, no pudi diskisi no speransa di vida ku ka ta kaba. Jubi isemplu di alguns kristons ku vivi na antigu sidadi di Korintu. E pirdi fe na un purmesa importanti di Deus, ku sedu, speransa di resureison. (1 Kor 15:12) Paulu skirbi kuma kilis ku ka fia na resureison, ta vivi so pa satisfasi se propi diseẑus. (1 Kor 15:32) Aos, manga di jintis ku ka tene speransa na purmesas di Deus, ta fasi kualker kusa ke pudi pa sedu filis gosi. Ma no sedu diferenti, pabia no pui no speransa na futuru ku Deus purmiti. No speransa, i suma un kapasiti ku ta proteẑi no manera di pensa, i ta judanu ka pensa so na no kabesa, kusa ku pudi dana no amisadi ku Jeova. — 1 Kor 15:33, 34.

10. Kuma ku speransa pudi proteẑinu kontra mau manera di pensa?

10 No speransa pudi tambi proteẑinu kontra pensamentu di kuma, nunka no ka na pudi kontenta Jeova. Pur isemplu, alguns pudi pensa sin: ‘Nunka N ka na sta entri kilis ku na vivi pa sempri. N ka sedu un algin bon dimas. N ka na pudi nunka fasi ke ku Deus misti pa N fasi.’ Elifaz ki un falsu konsoladur di Jo usa es mesmu manera di pensa. I fala sin: “Ke ki omi ku padidu na minjer pa i sedu puru i justu?” Dipus i fala sin aserka di Deus: “Si Deus ka ta fia na si anjus santu, nin seu i ka puru si dianti”. (Jo 15:14, 15) Es i mintida garandi! Lembra kuma i Satanas ku misti pa bu pensa des manera. I sibi kuma si bu kontinua pensa des manera, bu na kumsa ku pirdi bu speransa. Pa kila, nega es tipu di mintida, konsentra na purmesa ku Jeova fasi. Nunka ka bu duvida kuma, i misti pa bu vivi pa sempri, tambi i na judau yangasa es objetivu. — 1 Tim 2:3, 4.

MANTI BU SPERANSA FORTI

11. Ke ku manda no dibi di sedu pasienti nkuantu no na pera pa no speransa kumpri?

11 I ka sempri fasil manti no speransa forti. No pudi tene falta di pasensa nkuantu no na pera pa Deus kumpri si purmesas. Ma, suma Jeova sempri izisti, asin, ke ku ta parsi sedu manga di tempu pa nos, pa rel i puku tempu. (2 Ped 3:8, 9) I na fasi tudu pa kumpri ke ki purmiti, ma i pudi ka aẑi ora ku no na spera. Ke ku pudi judanu manti no speransa forti nkuantu no na pera ku pasensa pa Deus kumpri si purmesas? — Tiagu 5:7, 8.

12. Di akordu ku Ebreus 11:1, 6, kuma ku speransa sta ligadu ku fe?

12 No na manti no speransa forti si no kontinua pertusi di Jeova, pabia i el ku na pui pa no speransa torna realidadi. Pa pudi tene speransa, no dibi di tene fe di kuma Jeova izisti, i na bin “da pagamentu tambi pa kilis ku buskal.” (Lei Ebreus 11:1, 6.) Si na bardadi no fia di kuma Jeova izisti, no na tene mas konfiansa di kuma i na kumpri ke ki purmiti. No jubi maneras pratiku di torna no amisadi ku Jeova mas forti, i asin manti no speransa forti.

Orason ku meditason na manti no speransa forti. (Jubi paragrafu 13 te 15)b

13. Kuma ku no pudi pertusi di Deus?

13 Ora Jeova, i lei si Palabra. Mesmu ku no ka pudi oja Jeova, ma no pudi pertusi del. No pudi papia ku el na orason, ku konfiansa di kuma i na obinu. (Jer 29:11, 12) No pudi sukuta Deus ora ku no na lei si Palabra i medita nel. Ora ku no lei kuma ku Jeova kuida di kilis ku seduba fiel pa rel na pasadu, no speransa ta torna mas forti. Tudu ku skirbidu na Palabra di Deus “skirbidu pa nsinanu, pa danu pasensa ku koraẑen, pa no pudi ten speransa.” — Rom 15:4.

14. Ke ku manda no dibi di pensa na ke ku Jeova fasi pa utrus?

14 Medita na kuma ku Jeova kumpri si purmesas. Pensa na ke ku Deus fasi pa Abraon ku Sara. E seduba beju dimas pa tene fijus. Ma, Deus purmiti elis di kuma e na tene un fiju. (Kum 18:10) Kuma ku Abraon reaẑi? Biblia fala sin: “Pabia di si fe, i tenba speransa kuma i na fasiduba pape di manga di nason”. (Rom 4:18) Mesmu manera ku Abraon ka sibiba kuma ku Jeova na kumpri si purmesa, i teneba konfiansa di kuma Jeova na kumpri ke ki purmiti. Es omi fiel ka pirdi speransa. (Rom 4:19-21) Es relatu ta nsinanu di kuma, no pudi konfia di kuma Jeova sempri na kumpri ke ki purmiti, mesmu si situason parsi sedu impusivel pa nos.

15. Ke ku manda no dibi di pensa na ke ku Jeova fasi pa nos?

15 Pensa na ke ku Jeova fasi pa bo. Pensa na kuma ku bu ciga ja di benefisia di kumprimentu di purmesas ku sta na Palabra di Deus. Pur isemplu, Jesus purmiti di kuma, si Pape na dau ke ku bu pirsisa del pa vivi. (Mat 6:32, 33) Jesus dau tambi garantia di kuma, Jeova na dau spiritu santu ora ku bu pidil el. (Luk 11:13) Jeova kumpri es purmesas. Bu pudi pensa tambi na purmesas ki kumpri pa bu benefisiu. Pur isemplu, i purmiti kuma i na purdau, animau, i dau ke ku bu pirsisa del pa pertusi del. (Mat 6:14; 24:45; 2 Kor 1:3) Ora ku bu pensa na ke ku Deus fasiba ja pa bo, bu na torna bu speransa forti na ke ki na bin fasi pa bo na futuru.

KONTENTI NA SPERANSA

16. Pabia ku speransa i un prenda ku tene balur?

16 No speransa di vida ku ka ta kaba i un prenda ku tene balur ku bin di Deus. No na pera un futuru bonitu, i no tene sertesa kuma i na sedu. I suma feru di fundia ku ta pertusinu di Jeova, asin no na pudi nguenta purblemas, nguenta pirsigison, i te mesmu nfrenta mortu. Tambi i suma no kapasiti, ku ta proteẑi no pensamentu, asin no ta konsigi nega ke ki mau i fasi ke ki bon. Es speransa ku Biblia fala del, ta judanu kunsi Deus minjor, i ta mostra di kuma i amanu ciu dimas.

17. Pabia ku speransa ta danu kontentamentu?

17 Na karta ki skirbi pa Romanus, apostolu Paulu nkoraẑanu pa no “kontenti na speransa”. (Rom 12:12) Paulu pudiba kontenti, pabia i teneba sertesa di kuma si kontinua fiel, i na tene vida ku ka ta kaba na seu. Anos tambi no pudi kontenti, pabia no tene sertesa di kuma, Jeova na kumpri si purmesas. Salmista skirbi sin: “Sortiadu kil . . . ku si speransa sta na SIÑOR si Deus, . . . ku manti fiel pa sempri.” — Sal 146:5, 6.

KUMA KU BU NA RUSPUNDIBA?

  • Pabia ku no pudi tene konfiansa di kuma, no speransa na bin kumpri?

  • Na kal sintidu ku no speransa i suma un feru di fundia, tambi i suma un kapasiti?

  • Ke ku na judanu manti no speransa forti?

KANTIKU 139 Imagina-te no Paraíso

a Jeova danu un speransa bonitu dimas pa futuru. Es speransa ta nkoraẑanu, i ta judanu pa ka no konsentra na purblemas ku no tene gosi. I ta danu forsa di kontinua sirbi Jeova i ka mporta difikuldadis ku no na pasa. Tambi i pudi proteẑinu kontra mau ideias ku pudi dana no manera di pensa. Suma ku no na bin aprindi nes studu, es i bon motivu di manti no speransa forti.

b SPLIKASON DI FOTO: Suma ku kapasiti ta proteẑi kabesa di un soldadu i feru di fundia ta manti barku firmi, no speransa ta proteẑi no pensamentu i pertusinu di Jeova na mumentus difisil. Un irma na ora ku konfiansa na Jeova. Un ermon sta na medita na kuma ku Jeova kumpri si purmesas pa Abraon. Un utru ermon sta na pensa na kuma ki bensuadu.

    Publikasons na Kriol di Gine-Bisau (2000-2025)
    Sai
    Entra
    • Kriol di Gine-Bisau
    • Manda pa utru algin
    • Preferensias
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Termus di Usu
    • Pulitika di Privasidadi
    • Normas di Privasidadi
    • JW.ORG
    • Entra
    Manda pa utru algin