STUDU 16
“Bu ermon na lanta di mortu”!
‘Jesus fala Marta: “Bu ermon na lanta di mortu.”’ — JON 11:23.
KANTIKU 151 Ele Chamará
KE KU NO NA BIN FALA DELa
1. Kuma ku un rapasiñu fala di si speransa di resureison?
UN RAPASIÑU comadu Matthew duensiba risu, i dibi di fasiba manga di operasons. Oca i teneba seti anu, el ku si familia e staba na jubi un programa di JW Broadcasting®. Na fin di programa, e jubi un video musikal ku na fala di risibi kilis ku no ama ku lantandadu.b Dipus di programa, Matthew ciga pertu di si papes i pega elis na mon, i fala sin: “Mama, papa, bo oja, nin si N muri na lantandadu. Bo pudi peran; ka bo preokupa.” Bu pudi imaẑina kuma ku es pape ku mame sinti, di sibi kuma se fiju tene fe forti na speransa di resureison?
2-3. Pabia ki i bon pa no pensa na speransa di resureison?
2 I bon ba ta pensa na purmesa di Biblia aserka di resureison. (Jon 5:28, 29) Pabia di ke? Pabia nunka no ka sibi kal ora ku no pudi duensi risu, o un algin ku no ama pudi muri di repenti. (Ekl 9:11; Tiagu 4:13, 14) No speransa di resureison pudi judanu nguenta es situasons difisil. (1 Tes 4:13) Palabra di Deus danu garantia di kuma, no Pape ku sta na seu kunsinu diritu, tambi i amanu ciu. (Luk 12:7) Jeova Deus dibi di kunsinu diritu pa pudi lantandanu ku mesmu manera di sedu i ku no lembransas. Jeova amanu ciu, i pui pa no pudi vivi pa sempri! Mesmu si no muri i na lantandanu.
3 Purmeru kusa ku no na bin fala del nes studu, i pabia ku no pudi fia na purmesa di resureison. Dipus no na bin oja storia di Biblia ku ta torna no fe mas forti, ku tene palabras di testu di nunde ku tema di no studu tiradu, ku sedu: “Bu ermon na lanta di mortu.” (Jon 11:23) Pa fin, no na bin aprindi kuma ku no pudi torna no speransa di resureison mas forti.
PABIA KU NO PUDI FIA NA PURMESA DI RESUREISON
4. Pa fia na un purmesa, ke ku no dibi di sta konvensidu del? Bu pudi da un isemplu.
4 Pa fia na un purmesa, no dibi di sta konvensidu di kuma kil ku fasi purmesa tene vontadi ku puder, o kapasidadi di kumpri si purmesa. Jubi un isemplu: Imaẑina kuma bu kasa dana mal, pabia di un bentu forti. Un amigu fasiu es purmesa: ‘N na judau kumpu bu kasa.’ I un algin seriu, i bu sta konvensidu di kuma i tene vontadi di judau. Si i pudi kumpu kasa, tambi i tene materialis ki pirsis, bu na sibi logu di kuma i pudi judau. Pa kila, bu na fia na si purmesa. Ma, ke gora di purmesa di Deus aserka di resureison? Sera ki na bardadi i tene vontadi ku puder di kumpri es purmesa?
5-6. Pabia ku no pudi tene sertesa di kuma Jeova tene vontadi di lantanda kilis ku muri?
5 Sera ki Jeova tene vontadi di lantanda kilis ku muri? Sin duvida, i tene vontadi di fasil. I nspira manga di skirbiduris di Biblia pa e skirbi es purmesa di resureison ku na bin ten. (Isa 26:19; Ose 13:14; Apok 20:11-13) Tambi ora ku Jeova fasi un purmesa sempri i ta kumpril. (Jos 23:14) Na bardadi, Jeova tene vontadi garandi di lantanda kilis ku muri. Pabia ku no pudi fala kila?
6 Pensa na ke ku Jo fala. I teneba sertesa di kuma nin si i muri, Jeova na misti ojal mas ku vida. (Jo 14:14, 15) I asin tambi ku Jeova ta sinti pa tudu si servus ku muri. I tene vontadi garandi di lantanda kilis ku muri pa e pudi tene saudi ku filisidadi. Ma, ke gora di bilyons di jintis ku muri, sin tene oportunidadi di kunsi bardadi aserka Jeova? No Deus amorosu misti tambi lantanda elis. (At 24:15) I misti pa es jintis tene oportunidadi di bin sedu si amigus i vivi pa sempri na Tera. (Jon 3:16) Na bardadi, Jeova tene vontadi di lantanda kilis ku muri.
7-8. Pabia ku no pudi tene sertesa di kuma Jeova tene puder di lantanda kilis ku muri?
7 Sera ki Jeova tene tambi puder di lantanda kilis ku muri? Sin duvida, i tene! El i “ten tudu puder.” (Apok 1:8) Asin i tene tudu puder di kaba ku kualker inimigu, te mesmu kaba ku mortu. (1 Kor 15:26) No ta sinti nkoraẑadu i animadu di sibi kila. No jubi spiriensia di irma Emma Arnold. Duranti Sugundu Gera Mundial, Emma ku si familia pasa situasons difisil ku testa se fe. Pa pudi konsola si fiju femia pabia di jintis ki ama ku muri na kampu di konsentrason Nazista, Emma falal sin: “Si algin ku muri ka pudi mas lanta, kila signifika di kuma no inimigu mortu mas Deus tene puder. Ma, kila i ka bardadi.” Na bardadi, nin un kusa ka mas Jeova tene puder! Deus ku ten tudu puder ku kumpu vida, tene puder di da mas vida pa kilis ku muri.
8 Utru motivu ku pui no sibi di kuma Deus pudi lantanda algin ku muri, i pabia di kuma si memoria ka tene limiti. I ta coma kada strela pa si nomi. (Isa 40:26) Tambi i ta lembra di kilis ku muri. (Jo 14:13; Luk 20:37, 38) I pudi lembra ku fasilidadi di kada kusasiñu di kilis ki na lantanda, nkluindu se aparensia, se manera di sedu, se spiriensia na vida ku se lembransas.
9. Pabia ku bu pudi fia na purmesa ku Jeova fasi di resureison ku na bin?
9 Sin duvida, no pudi fia na purmesa ku Jeova fasi di resureison ku na bin, pabia i tene vontadi ku puder di bin kumpri ke ki purmiti. Jubi utru motivu ku no tene di fia na purmesa di resureison ku Deus fasi: Jeova lantandaba ja jintis ku muri. Na tempu ku Biblia skirbidu, Deus da alguns omis fiel puder di lantanda kilis ku muri, nkluindu Jesus. Gosi no na jubi un di resureison ku Jesus fasi ku sta na livru di Jon kapitulu 11.
JESUS PIRDI SI AMIGU KI AMA
10. Ke ku kontisi oca Jesus staba na prega na Betânia ku sta na utru banda di Jordon, i ke ki fasi? (Jon 11:1-3)
10 Lei Jon 11:1-3. Imaẑina ke ku kontisi na Betânia pertu di fin di anu 32 EK. Na ki tabanka, Jesus teneba amigus intimu, ku sedu Lazaru ku si dus irma, Maria ku Marta. (Luk 10:38-42) Ma Lazaru bin duensi i si irmas staba preokupadu. E manda rekadu pa Jesus, ku staba na utru banda di Jordon. Ma, pa ciga Betânia i pirsis yanda serka di dus dia. (Jon 10:40) Infilismenti, Lazaru muri antis di kin ku leba rekadu oja Jesus. Mesmu manera ku Jesus sibi di kuma si amigu kumsa muri, i fika inda dus dia nunde ki staba, dipus i kumsa bai pa Betânia. Oca Jesus ciga, i fasiba ja kuatru dia ku Lazaru muri. Jesus na bin fasi un kusa ku na benefisia si amigus, tambi ku na da gloria pa Deus. — Jon 11:4, 6, 11, 17.
11. Kal lison aserka di amisadi ku no pudi aprindi des storia?
11 No pudi aprindi un lison aserka di amisadi nes storia. Pensa nes: Oca Maria ku Marta manda rekadu pa Jesus, e ka falal pa i bin pa Betânia. E falal so di kuma si amigu ki ama sta duenti. (Jon 11:3) Oca Lazaru muri, Jesus pudiba lantandal di lunju. Ma, Jesus disidi bai pa Betânia pa sta juntu ku si amigas Maria ku Marta. Sera ki bu tene un amigu ku pudi judau sin bu pidil? Bu sibi di kuma bu pudi konta ku si ajuda na “tempu di foronta”. (Dit 17:17) Suma Jesus, pa no sedu es tipu di amigu pa utrus! Gosi no na riba pa storia i jubi ke ku bin kontisi dipus.
12. Kal purmesa ku Jesus fasi pa Marta, i pabia ki pudiba fia nes purmesa? (Jon 11:23-26)
12 Lei Jon 11:23-26. Marta obi di kuma Jesus staba pertu di Betânia. I kuri pa bai kontra ku el, i falal: “Siñor, si bu staba li, ña ermon ka na muriba.” (Jon 11:21) Na bardadi, Jesus pudiba kura Lazaru. Ma, i mistiba fasi un kusa mas garandi. I fasi es purmesa: “Bu ermon na lanta di mortu.” I konta tambi Marta utru motivu pa i fia na si purmesa, i falal sin: “Ami i resureison, ami i vida.” Deus da Jesus puder di lantanda kilis ku muri. I ka tarda, i lantanda un bajudasiñu ku kumsa muri, tambi i lantanda un joven ku talves muri na ki mesmu dia. (Luk 7:11-15; 8:49-55) Ma, sera ki i pudi lantanda un algin ku fasi ja kuatru dia ki muri, i si kurpu kumsa ku dana?
“LAZARU, SAI PA FORA!”
Jesus sinti pena garandi pa si amigus ku tene cur. (Jubi paragrafu 13 ku 14)
13. Di akordu ku Jon 11:32-35, kuma ku Jesus reaẑi oca ki oja Maria ku utrus na cora? (Jubi tambi diseñu.)
13 Lei Jon 11:32-35. Imaẑina ke ku kontisi dipus. Maria, utru irma di Lazaru bai kontra ku Jesus. I fala mesmu kusa ku si irma: “Siñor, si bu staba li, ña ermon ka na muriba.” Maria ku utru jintis staba tristi dimas. Jesus fikaba tristi dimas, oca i oja i obi elis na cora. Jesus sinti pena di si amigus i kila lebal na cora. I ntindi dur ku algin ta tene, ora ku algin ke ama muri. Ku sertesa, i tene vontadi garandi di kaba ku ke ku ta punu cora!
14. Ke ku no pudi aprindi di Jeova pa manera ku Jesus reaẑi oca Maria na cora?
14 Manera ku Jesus reaẑi oca Maria na cora, ta nsinanu di kuma Jeova i un Deus ku ta sinti pena garandi. Pabia ku no pudi fala es? Suma ku no oja na studu ku pasa, Jesus kopia diritu manera di pensa ku sentimentu di si Pape. (Jon 12:45) Jesus cora pabia i sinti pena garandi pa si amigus ku teneba cur. Pa kila, no sibi di kuma Jeova tambi ta sinti pena garandi di nos ora ki ojanu na cora. (Sal 56:8) Sera ki es ka ta pui pa bu misti pertusi mas di no Deus ku ta sinti pena?
Jesus tene puder di lantanda kilis ku muri. (Jubi paragrafu 15 ku 16)
15. Di akordu ku Jon 11:41-44, ke ku kontisi na koba di Lazaru? (Jubi tambi diseñu.)
15 Lei Jon 11:41-44. Jesus ciga na koba di Lazaru i pidi pa tira pedra ku tapaba koba. Marta ka konkorda, i fala di kuma kurpu dibi di kumsa ja ku cera. Jesus falal: “N ka falau kuma, si bu fia, bu na oja gloria di Deus?” (Jon 11:39, 40) Jesus yalsa uju pa seu i fasi un orason dianti di jintis. I misti ngaba Jeova pa tudu ke ku na bin kontisi dipus. Dipus, Jesus yalsa vos i fala: “Lazaru, sai pa fora!” I Lazaru sai fora di koba! Jesus fasi ke ku alguns pensa di kuma i ka pusivel. — Jubi nota di studu na Jon 11:17.
16. Kuma ku storia ku sta na Jon kapitulu 11 pudi pui pa no fe torna mas forti na speransa di resureison?
16 Storia ku sta na Jon kapitulu 11 pudi pui pa no fe torna mas forti na speransa di resureison. Di kal manera? Lembra di purmesa ku Jesus fasi pa Marta: “Bu ermon na lanta di mortu.” (Jon 11:23) Suma si Pape, Jesus tene vontadi ku puder di kumpri es purmesa. Si lagrimas mostra di kuma, i tene vontadi garandi di kaba ku mortu i ku tristesa ku mortu ta tisi. Oca Lazaru sai di koba, Jesus mostra mas di kuma i tene puder di lantanda kilis ku muri. Lembra tambi di ke ku Jesus fala Marta: “N ka falau kuma, si bu fia, bu na oja gloria di Deus?” (Anos ku pui letras karegadu ku italiku; Jon 11:40) No tene bon motivus di fia di kuma, Deus na bin kumpri si purmesa di lantanda kilis ku muri. Ma, ke ku no pudi fasi pa aumenta no fe na speransa di resureison?
KUMA KU NO PUDI AUMENTA NO FE NA SPERANSA DI RESUREISON
17. Ke ku no dibi di lembra del ora ku no lei storias ku Biblia konta aserka di resureisons?
17 Lei i pensa fundu na resureisons ku kontisi na pasadu. Biblia fala di oitu jinti ku lantandadu pa vivi na Tera.c Pabia ku bu ka na studa diritu kada un des resureison? Ora ku bu na fasil, lembra di kuma es jintis izisti na bardadi, e sedu omis, minjeris ku mininus. Jubi lisons ku bu pudi aprindi. Pensa na kuma ku kada un des isemplus ta mostra di kuma, Deus tene vontadi ku puder di lantanda kilis ku muri. Ka bu diskisi di pensa fundu na resureison mas importanti, ku sedu di Jesus. Lembra di kuma es resureison konfirmadu pa manga di tustumuñus, tambi i ta danu basi forti pa no fe. — 1 Kor 15:3-6, 20-22.
18. Kuma ku bu pudi usa diritu no kantikus aserka di speransa di resureison? (Jubi tambi nota bas di paẑina.)
18 Usa diritu “kantiga spiritual” ku ta fala di speransa di resureison.d (Ef 5:19) Es kantigas na aumenta i torna no fe mas forti na speransa di resureison ku tene balur. Obi elis, nsaia elis i papia di signifikadu di letras na bo adorason na familia. Nkorna letras des kantigas i disa pa e toka bu korson. Si bu sta na pasa un situason difisil o algin ku bu gosta del muri, spiritu di Jeova na fasiu lembra des kantigas, asin e na konsolau i dau forsa.
19. Kal kusas ku no pudi imaẑina kel na resureison ku na bin? (Jubi kuadru “Ke ku bu na punta elis?”)
19 Usa bu imaẑinason. Jeova danu kapasidadi di imaẑina kuma, no sta na nobu mundu. Un irma fala sin: “N ta pasa manga di tempu na imaẑina kuma N sta na nobu mundu, N sta na cera floris na paraísu.” Imaẑina bu kontra ku omis i ku minjeris di fe di tempus di Biblia. Kin ku bu na mas misti oja? Kal purguntas ku bu na fasi ki algin? Imaẑina tambi bu sta mas juntu ku kilis ku bu ama ku muri. Imaẑina kuma ku kil nkontru na sedu, purmeru kusas ku bu na fala elis, kuma ku bu na barsa elis ku forsa, i kuma ku bu na kontenti dimas di oja elis.
20. Ke ku no dibi di sta disididu pa fasi?
20 No na gardisi ciu Jeova pa purmesa di resureison ki fasi! No pudi tene sertesa di kuma purmesa di Jeova na kumpri, pabia i tene vontadi ku puder di kumpril. Pa no sta disididu pa kontinua torna no fe mas forti nes speransa ku tene balur. Si no fasi kila, no na pertusi mas di Deus, ku na bardadi fasi es purmesa pa kada un di nos: ‘Kilis ku bu ama na lanta di mortu!’
KANTIKU 147 A Vida Eterna – Que Bela Promessa!
a Si algin ku bu ama muri, sin duvida, purmesa di resureison na animau ciu. Ma, kuma ku bu pudi splika utrus pabia ku bu fia nes purmesa? I kuma ku bu pudi torna bu fe mas forti na speransa di resureison? Objetivu des studu i pa judanu aumenta no fe na speransa di resureison.
b Tema di video musikal seduba Estava Aqui Tão Perto i mostradu na Broadcasting di Novembru di 2016.
c Jubi kuadru “Oito ressurreições registradas na Bíblia” ku sta na Sintinela di 1 di Agustu di 2015, paẑina 4.
d Jubi es kantigas na ‘Cantemos com Alegria’ a Jeová: “Imagina-te no Paraíso” (kantiku 139), “Pensa nas Bênçãos de Jeová” (kantiku 144) ku “Ele Chamará” (kantiku 151). Jubi tambi klips di musika na jw.org “Estava Aqui Tão Perto,” “No Mundo Que Aí Vem” ku “Um Lugar Que Vais Querer Conhecer.”