BIBLIOTEKA NA INTERNET di Watchtower
BIBLIOTEKA NA INTERNET
di Watchtower
Kriol di Gine-Bisau
N̈, n̈, Ŝ, ŝ, Ẑ, ẑ
  • N̈
  • n̈
  • BIBLIA
  • PUBLIKASONS
  • RUNIONS
  • w23 Maiu pp. 2-7
  • Minjoria kualidadi di bu orasons

I ka ten ni un video dispunivel nes parti ku bu kalka.

Diskulpa, i ten un eru oca ku bu na tenta yabri video.

  • Minjoria kualidadi di bu orasons
  • Sintinela ta Fala di Renu di Jeova (Sintinela di Studu) — 2023
  • Subtitulus
  • Materia di mesmu asuntu
  • JESUS TA RANJA TEMPU PA ORA
  • SINKU ASUNTU IMPORTANTI PA ORASONS
  • Da balur pa privileẑiu ku bu tene di fasi orason
    Sintinela ta Fala di Renu di Jeova (Sintinela di Studu) — 2022
  • Pertusi di Deus atraves di orason
    Ke ki Biblia Na Bardadi ta Sina?
  • Pertusi di Deus atraves di orason
    Bu Pudi Tene un Vida Filis pa Sempri! — Benefisia di Studu di Biblia
  • Kuma ku Jeova ta ruspundi no orasons
    Sintinela ta Fala di Renu di Jeova (Sintinela di Studu) — 2023
Sintinela ta Fala di Renu di Jeova (Sintinela di Studu) — 2023
w23 Maiu pp. 2-7

STUDU 20

Minjoria kualidadi di bu orasons

“Bo kontal tudu ku sta na bo korson.” — SAL 62:8.

KANTIKU 45 Os Pensamentos do Meu Coração

KE KU NO NA BIN FALA DELa

Fotos: Un ermon sta na ora na diferentis mumentu na mesmu dia. 1. Oca ki lanta parmaña. 2. Antis di kume ku si familia. 3. Antis di prega pa videokonferensia. 4. Oca ki sta fora na un kau susegadu. 5. Antis di durmi.

No pudi ora sempri Jeova i pidi si orientason na tudu arias di no vida. (Jubi paragrafu 1)

1. Kal konviti ku Jeova fasi pa si adoraduris? (Jubi tambi fotos.)

KIN KU no pudi pidi ajuda ora ku no pirsisa di konsolu ku orientason? No sibi resposta des purgunta. No pudi ora pa Jeova Deus. Jeova kumbidanu pa no fasi kila. I misti pa no “ora sempri.” (1 Tes 5:17) No pudi sta avontadi pa pertusi del na orason, i buska si orientason na tudu arias di no vida. (Dit 3:5, 6) Suma un Deus bon, Jeova ka pui limiti di kantu bias ku no pudi ora.

2. Ke ku no na fala del nes studu?

2 No ta da balur pa prenda di orason. Ma, ku manga di kusas ku no tene di fasi, i pudi sedu difisil tene tempu pa ora. No pudi nota tambi di kuma no pirsisa di minjoria kualidadi di no orasons. Filismenti, no pudi oja manga di nkoraẑamentu ku orientason na Biblia. Nes studu, no na jubi isemplu di Jesus, di kuma ku no pudi ranja tempu pa ora. No na fala tambi di kuma ku no pudi minjoria kualidadi di no orason, ora ku no na fala di sinku asuntu importanti.

JESUS TA RANJA TEMPU PA ORA

3. Ke ku Jesus ntindi aserka di orason?

3 Jesus ntindi kuma Jeova da balur pa orason. Manga di tempu antis di Jesus bin pa Tera, i oja si Pape ruspundi orason di omis ku minjeris fiel. Pur isemplu, Jesus staba pertu di si Pape, kontra i ruspundi orason di tudu korson di Ana, Davi, Elias ku manga di utrus servus fiel di Jeova. (1 Sam 1:10, 11, 20; 1 Re 19:4-6; Sal 32:5) Pa kila, Jesus nsina si disipulus pa e ora sempri i ku konfiansa! — Mat 7:7-11.

4. Ke ku no aprindi di orasons di Jesus?

4 Atraves di si propi orasons ki fasi pa Jeova, Jesus disa isemplu pa si disipulus sigi. Duranti tudu si ministeriu, Jesus ora sempri. I dibi di ranja tempu pa ora, pabia i ta staba sempri okupadu i manga di jintis ta staba pertu del. (Mar 6:31, 45, 46) I ta lanta parmaña sedu pa i pudi tene tempu pa i sta el son, pa fasi orason. (Mar 1:35) Un bias, i ora tudu noti antis di toma un disison importanti. (Luk 6:12, 13) Tambi Jesus ora manga di bias na noti antis di muri, antis di kabanta parti mas difisil di si disignason li na Tera. — Mat 26:39, 42, 44.

5. Kuma ku no pudi kopia isemplu di Jesus na asuntu di orason?

5 Isemplu di Jesus ta nsinanu di kuma nin si no sta okupadu, no pirsisa di ranja tempu pa ora. Suma Jesus, no pirsisa di ranja tempu pa ora, no pudi lanta parmaña sedu o fika un bokadiñu tardi di noti pa fasi orason. Ora ku no fasi kila no ta mostra Jeova di kuma, no da balur pa es prenda spesial. Un irma comadu Lynne lembra kuma ki sinti tokadu oca, ki sibi pa purmeru bias aserka di privileẑiu di orason. I fala sin: “Oca N sibi kuma N pudi papia ku Jeova tudu tempu, kila judan oja Jeova suma un amigu intimu i N misti minjoria kualidadi di ña orasons.” Sin duvida, asin ku manga di nos ta sinti. Gosi no jubi sinku asuntu importanti ku no pudi nklui na no orasons.

SINKU ASUNTU IMPORTANTI PA ORASONS

6. Di akordu ku Apokalipsi 4:10, 11, ke ku Jeova mersi risibi?

6 Ngaba Jeova. Na un vison garandi, apostolu Jon ojaba 24 ansion ku sta na seu na adora Jeova. E ngaba Deus e rikuñisi kuma i mersi risibi “gloria ku rispitu ku puder”. (Lei Apokalipsi 4:10, 11.) Anjus fiel tene tambi manga di motivus pa ngaba i rispita Jeova. E sta ku el juntu na seu i e kunsil diritu. E oja si maneras di sedu na kusas ki fasi. Ora ke oja asons di Jeova, kila ta leba elis ngabal. — Jo 38:4-7.

7. Pa kal kusas ku no pudi ngaba Jeova?

7 Tambi no dibi di ngaba Jeova na no orasons. No pudi fasil ora ku no kontal pabia ku no amal, i pabia ku no rispital. Ora ku bu na lei i studa Biblia, tenta diskubri maneras di sedu di Jeova ku bu mas gosta del. (Jo 37:23; Rom 11:33) Dipus, konta Jeova kuma ku bu sinti aserka des manera di sedu. No pudi tambi ngaba Jeova pa manera ki judanu i juda tambi tudu no ermons ku irmas. Sempri i ta kuida di nos i proteẑinu. — 1 Sam 1:27; 2:1, 2.

8. Kal ki alguns motivu ku no tene di gardisi Jeova? (1 Tesalonisensis 5:18)

8 Gardisi Jeova. No tene manga di motivus di gardisi Jeova na orason. (Lei 1 Tesalonisensis 5:18.) No pudi gardisi Jeova pa kualker kusa di bon ku no tene; pabia tudu bon kusa bin del. (Tiagu 1:17) Pur isemplu, no pudi gardisil pa no Tera bonitu, i pa kusas bonitu ki kumpu. No pudi tambi gardisi pa no vida, pa no familia, pa no amigus i pa no speransa. No misti tambi gardisi Jeova, manera ki disanu tene un amisadi garandi ku el.

9. Pabia ku no pirsisa di sforsa pa gardisi Jeova?

9 Talves no na pirsisa di fasi un sforsu garandi pa pensa na motivus ku no tene di gardisi Jeova. Manga di jintis aos sedu ingratu. Jintis ta pensa sempri so na ke ke misti, en ves di gardisi pa ke ke tene. Si no kumsa kopia es manera di sedu, no orasons pudi bin sedu un lista di pididu. Pa ivita pa ka kila kontisi, no pirsisa di kontinua sforsa i gardisi pa tudu ke ku Jeova fasi pa nos. — Luk 6:45.

Un irma sta na ora oca i sinta na terasu di si kasa di noti. Un mesa ku sta pertu del tene Biblia ku kadernu di toma nota.

Si no kontinua gardisi Jeova pa kusas ki danu, kila na judanu pa no pudi nguenta. (Jubi paragrafu 10)

10. Kuma ku gardisimentu juda un irma nguenta? (Jubi tambi foto.)

10 Tene kustumu di gardisi, pudi judau nguenta situasons difisil. No jubi spiriensia di un irma comadu Kyung-sook ku sta na Sintinela di 15 di Janeru di 2015. Medikus diskubri di kuma i tene un kankru na pulmon ku tarda ku el. I fala sin: “Es purblema di saudi disaniman ciu. N sinti kuma N pirdi tudu kusas, N sintiba medu garandi.” Ke ku judal nguenta? I fala di kuma kada dia di noti antis di durmi i ta bai la riba di si kasa, i ora na vos altu aserka di sinku kusas ki na gardisi pa rel na ki dia. Es ta pul rapati si preokupason i lebal na mostra si amor pa Jeova. I nota kuma ku Jeova ta juda si servus fiel ora ke na pasa pa purblemas garandi, i ntindi di kuma i ten mas benson na no vida di ki purblemas. Suma Kyung-sook, no tene manga di motivus pa gardisi Jeova mesmu si no sta na pasa un situason difisil. Gardisil na orason pudi judanu nguenta i manti kalmu.

11. Pabia ku disipulus di Jesus pirsisa di koraẑen dipus ku Jesus riba pa seu?

11 Pidi Jeova koraẑen pa prega. Puku antis di i riba pa seu, Jesus lembranta si disipulus disignason ke tene di da tustumuñu aserka del “na Jerusalen, ku tudu Judeia, ku Samaria, te na lugar mas lunju di mundu.” (At 1:8; Luk 24:46-48) Puku tempu dipus, lideris judeus, prindi apostolu Pedru ku Jon i e leba elis pa Konseliu nunde ke manda pa es omis fiel para prega, te mesmu e ameasa elis. (At 4:18, 21) Kuma ku Pedru ku Jon reaẑi?

12. Di akordu ku Atus 4:29, 31 ke ku disipulus fasi?

12 Pa ruspundi ameasa di lideris riliẑiosu judeus, Pedru ku Jon fala sin: “Bo kuda ben si i diritu dianti di Deus pa no obdisi bos mas di ki Deus, pabia anos no ka pudi disa di fala kusa ku no oja, ku no obi.” (At 4:19, 20) Kontra Pedru ku Jon largadu, disipulus ora Jeova aserka di fasi si vontadi. E ora asin: “Juda bu servus pa e fala bu palabra ku tudu koraẑen”. Jeova ruspundi se orason ke fasi di tudu korson. — Lei Atus 4:29, 31.

13. Ke ku no pudi aprindi di isemplu di Jin-hyuk?

13 No pudi kopia isemplu des disipulus, ora ku no kontinua prega nin si guvernus fala pa no para prega. No jubi isemplu di Jin-hyuk, un ermon ku prindidu pabia i nega bai vida tropa. Na prison, i disignadu pa leba kumida ku utrus kusas pa alguns prisonerus ku staba isoladu, ma i pirmitiduba pabia ku elis so di kusas ke pirsisa del, i ka pirmitiduba papia ku elis aserka di Biblia. I ora pa pudi papia ku koraẑen i ku rispitu, pa pudi prega na tudu oportunidadi ki tene. (At 5:29) I fala sin: “Jeova ruspundi ña orason i dan koraẑen ku jiresa pa kumsa manga di studus bibliku di sinku minutu na porta di kada sela. Dipus di noti, N ta skirbi kartas ku N na da prisonerus na utru dia.” No pudi tambi tene konfiansa di kuma Jeova na judanu kumpri no ministeriu. Suma Jin-hyuk, no pudi ora pa pidi koraẑen ku jiresa.

14. Ke ku pudi judanu ora ku no tene purblemas? (1 Pedru 5:6, 7)

14 Pidi ajuda di Jeova pa nguenta purblemas. Manga di jintis ta sufri pabia di purblemas di saudi o emosional, algin ke ama muri, difikuldadi na familia, pirsigison o utrus publemas. Kusas suma duensas ku laga, geras, pui pa manga des purblemas sedu difisil pa nguenta. Konta Jeova tudu ke ku sta na bu korson. Kontal bu situason suma si bu sta na konta un amigu intimu. Tene sertesa di kuma Jeova na ‘toma konta di bo.’ — Lei 1 Pedru 5:6, 7.

15. Kuma ku orason pudi judanu nguenta “na tudu kasabi”? Bu pudi da un isemplu.

15 Kontinua na orason na judanu nguenta “na tudu kasabi”. (2 Kor 1:4) Jeova sibi ke ku si servus sta na pasa, i “ta obi elis ora ke na comal”. (Sal 145:18, 19) Un pionera di 29 anu comadu Kristie nota di kuma es i bardadi. Sin spera, i kumsa tene purblemas i saudi gravi. Pa kila, i pasa tene un depreson garandi. Mas tardi, i bin sibi di kuma si mame tene un duensa ku na matal. Kristie fala sin: “N ora risu pa Jeova dan forsa ku N na pirsisa del kada dia. N ta tenta manti un bon programa spiritual di mati runions i fasi studu pesual. Orason judan nguenta mumentus difisil, N sibi di kuma Jeova sta sempri pertu, i kila judan pa N sinti mas kalmu. Mesmu manera ku ña purblemas ka kaba logu, Jeova ruspundi ña orason i dan susegu i kalma ña korson.” Pa no ka diskisi nunka di kuma Jeova “sibi libra di tentason kilis ku rispital”. — 2 Ped 2:9.

Fotos: Un ermon sta na fasi ke ki pirsis pa ka kai na tentason. 1. I ora di tudu korson. 2. I paga un aplikativu na si tablet. 3. I sta na lei Biblia.

Pa ka kai na tentason, (1) ora bu pidi Jeova pa i judau, (2) fasi bu minjor pa ivita situasons ku na pui bu kai na tentason, i (3) torna bu amisadi ku Jeova mas forti. (Jubi paragrafu 16 ku 17)

16. Pabia ku no pirsisa di ajuda di Jeova pa ka kai na tentason?

16 Pidi Jeova ajuda pa bu ka kai na tentason. Suma no sedu imperfeitu no pirsisa di luta sempri pa ka kai na tentason di fasi ke ki mal. Satanas ta fasi tudu ki pudi pa torna es luta mas difisil inda. Un di manera ku Satanas ta tenta susa no manera di pensa i atraves di divirtimentu ku ka bali. Es tipu di divirtimentu pudi inci no kabesa ku pensamentus susu, i kila pudi lebanu na fasi kusas ku na tornanu susu dianti di Jeova, i lebanu na fasi pekadu gravi. — Mar 7:21-23; Tiagu 1:14, 15.

17. Kuma ku no pudi aẑi di akordu ku pididu ku no fasi pa ka kai na probason o tentason? (Jubi tambi fotos.)

17 No pirsisa di ajuda di Jeova si no ka misti kai na tentason di fasi ke ki eradu. Jesus fala des pididu na orason ki nsina si disipulus: “Ka bu lebanu pa probason, ma libranu di ki algin malvadu.” (Mat 6:13) Jeova misti judanu, ma no dibi di pidi si ajuda. Dipus di no ora pa pidi ajuda, no dibi di fasi tambi no minjor pa ivita kusas ku na punu kai na tentason. No pudi tenta fasi no minjor pa ivita lei i sukuta kusas ku ka bali ku jintis gosta ciu del nes mundu di Satanas. (Sal 97:10) No pudi inci no kabesa ku bon pensamentus ora ku no na lei i studa Biblia. Mati runions ku prega, na judanu tambi proteẑi no pensamentu. Jeova purmiti di kuma i ka na disa pa no tentadu mas di ki kil ku no ka pudi nguenta. — 1 Kor 10:12, 13.

18. Ke ku anos tudu no pirsisa di fasi na asuntu di orason?

18 Kada un di nos pirsisa di ora mas di ki nunka pa kontinua fiel pa Jeova, nes tempu difisil ku no sta na vivi. Kada dia, ranja tempu pa ora di korson. Jeova misti pa ‘no kontal tudu ku sta na no korson’ na orason. (Sal 62:8) Ngaba Jeova i gardisil pa tudu ke ki fasi. Pidil pa i judau pa bu tene koraẑen na pregason. Pidil pa i judau nguenta kualker purblema i pa bu ka kai na tentason ku bu pudi bin pasa. Ka bu pirmiti ningin o kualker kusa tujiu ora sempri Jeova. Kuma gora ku Jeova ta ruspundi no orasons? No na bin fala des purgunta importanti na studu ku na bin.

KUMA KU BU NA RUSPUNDIBA?

  • Kuma ku Jesus mostra di kuma orason sedu un kusa importanti pa rel?

  • Kal ki alguns asuntus ku no pudi ora pa rel?

  • Ke ku bu sta disididu pa fasi na asuntu di orasons?

KANTIKU 42 A Minha Oração a Jeová

a No misti pa no orasons sedu suma kartas pa un amigu intimu. Ma i ka tudu ora ki fasil tene tempu pa ora. I pudi sedu difisil sibi ke ku no na fala na orason. Nes studu no na bin fala des dus asuntu importanti.

    Publikasons na Kriol di Gine-Bisau (2000-2025)
    Sai
    Entra
    • Kriol di Gine-Bisau
    • Manda pa utru algin
    • Preferensias
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Termus di Usu
    • Pulitika di Privasidadi
    • Normas di Privasidadi
    • JW.ORG
    • Entra
    Manda pa utru algin