STUDU 21
Kuma ku Jeova ta ruspundi no orasons
“Si no sibi kuma i obinu na tudu ku no pidil, no ta sibi tambi kuma no risibi kil ku no pidil.” — 1 JON 5:15.
KANTIKU 41 “Ouve a Minha Oração”
KE KU NO NA BIN FALA DELa
1-2. Ke talves ku no pudi punta aserka di no orasons?
SERA ki bu ciga di punta si Jeova sta na ruspundi bu orasons? Si bu ciga di fasi es purgunta, abo i ka uniku. Manga di ermons ku irmas fasi mesmu purgunta, spesialmenti ora ke sta na pasa pa purblemas. Ora ku no sta na sufri i pudi tambi sedu difisil pa no ntindi kuma ku Jeova sta na ruspundi no orasons.
2 No jubi pabia ku no pudi tene konfiansa di kuma Jeova ta ruspundi orasons di si servus. (1 Jon 5:15) No na jubi tambi es purguntas: Pabia ku utrora i pudi parsi di kuma Jeova ka sta na ruspundi no orasons? Di kal maneras ku Jeova ta ruspundi no orasons aos?
JEOVA PUDI RUSPUNDI DI UN MANERA KU NO KA SPERA
3. Pabia ku Jeova misti pa no fasi orason?
3 Biblia danu garantia di kuma Jeova amanu ciu, i di kuma no tene balur pa rel. (Aẑeu 2:7; 1 Jon 4:10) E ku manda i kumbidanu pa no pidil ajuda na orason. (1 Ped 5:6, 7) I misti judanu pa no pertusi del i nguenta no purblemas.
Jeova ruspundi orasons di Davi i libral di si inimigus. (Jubi paragrafu 4)
4. Kuma ku no sibi di kuma Jeova ta ruspundi orasons di si servus? (Jubi tambi diseñu.)
4 Sempri no ta lei na Biblia di kuma, Jeova ruspundi orasons di si servus. Bu pensa na un isemplu? Un isemplu i di rei Davi. Duranti tudu si vida i tene manga di inimigus pirigosu, i sempri i buska ajuda di Jeova na orason. Un bias, i pidi Jeova: “Obi ña orason, bu para oreja pa ña pididu. Kudin, suma ku bu sedu justu i fiel.” (Sal 143:1) Jeova ruspundi orasons ku Davi fasi pa i salval. (1 Sam 19:10, 18-20; 2 Sam 5:17-25) Davi pudi fala ku konfiansa: “SIÑOR sta pertu di tudu jintis ku ta comal”. Anos tambi no pudi tene es konfiansa. — Sal 145:18.
Jeova ruspundi orasons di Paulu i dal forsa ki pirsisa del pa nguenta. (Jubi paragrafu 5)
5. Sera ki Jeova sempri ruspundi orasons di si servus na pasadu suma ke speraba? Bu pudi da un isemplu. (Jubi tambi diseñu.)
5 Jeova pudi ka ruspundi no orasons suma ku no spera. I kila ku kontisi ku apostolu Paulu. I pidi pa Deus tiral ‘fidida na si kurpu’. Tris bias, Paulu ora aserka des purblema difisil. Sera ki Jeova ruspundi es orasons? Sin, ma i ka suma ku Paulu speraba. En ves di kaba ku purblema, Jeova dal puder ki pirsisa del pa i kontinua sirbil ku fidelidadi. — 2 Kor 12:7-10.
6. Pabia ku utrora i pudi parsi di kuma Jeova ka sta na ruspundi no orasons?
6 Utrora no pudi risibi tambi resposta, diferenti di kil ku no spera. No pudi tene sertesa di kuma, Jeova sibi diritu kal ki minjor manera di judanu. I pudi te mesmu “fasi muitu mas ciu di ki tudu kil ku no pidi, o no pensa”. (Ef 3:20) Pa kila, si respostas pa no orasons pudi bin na un mumentu o di un manera ku no ka spera.
7. Pabia ku no pirsisa di muda ke ku no ora pa rel? Bu pudi da un isemplu.
7 No pirsisa di muda ke ku no ora pa rel, ora ku no ntindi diritu kal ki vontadi di Jeova. No jubi isemplu di Martin Poetzinger. Logu dipus ki kasa, ermon Poetzinger prindidu na un kampu di konsentrason Nazista. Na kumsada, i pidi Jeova pa i tiral di kampu di konsentrason, pa i pudi kuida di si minjer i kontinua prega. Ma, dipus di dus semana, i ka ojaba nin un sinal di kuma Jeova na libertal. Pa kila, i kumsa ora asin: “Jeova, di fabur mostran ke ku bu misti pa N fasi.” Dipus i kumsa ku pensa na ke ku utrus ermons na kampu di konsentrason staba na nguenta. Manga delis staba preokupadu dimas ku se minjeris i ku se fijus. Ermon Poetzinger ora asin: “Jeova, obrigadu pa ña nobu disignason. Judan pa N da ña ermons forsa i nkoraẑa elis.” I kila propi ki fasi na novi anu ki pasa na kampu di konsentrason!
8. Kal kusa importanti ku no dibi di lembra del ora ku no na ora?
8 No dibi di lembra di kuma Jeova tene un intenson, tambi i na bin kumpril na tempu ki marka. Es intenson nklui kaba di un manera kompletu i di un bias ku tudu purblemas ku ta punu sufri ciu aos, purblemas suma disastri natural, duensas ku mortu. Jeova na bin kumpri si intenson atraves di si Renu. (Dan 2:44; Apok 21:3, 4) Ma antis di ki tempu, Jeova disa pa Satanas manda na mundu.b (Jon 12:31; Apok 12:9) Si Jeova kaba ku tudu purblemas di pekaduris gosi, i na parsi di kuma Satanas sta na guverna mundu diritu. Nkuantu no na pera pa Jeova kumpri alguns purmesas, kila ka signifika di kuma i disanu sin ajuda. No jubi alguns kusas ku Jeova fasi pa judanu.
MANERAS KU JEOVA TA RUSPUNDI ORASONS AOS
9. Kuma ku Jeova ta judanu ora ku no pirsisa di toma disisons? Bu pudi da un isemplu.
9 I ta danu jiresa. Jeova purmiti danu jiresa ku no pirsisa del pa toma bon disisons. No pirsisa ciu di jiresa di Jeova, ora ku no na toma disisons ku pudi muda tudu no vida, pur isemplu, si no dibi di kasa o nau. (Tiagu 1:5) No jubi isemplu di un irma solteru comadu Maria.c I staba kontenti oca i na sirbi suma pionera regular, oca i kunsi un ermon. I fala sin: “Mas no amisadi na kirsi, mas no sentimentu pa n̈utru torna forti. N sibi di kuma N dibi di toma un disison. N ora ciu aserka des asuntu. N pirsisaba di orientason di Jeova, ma N sibiba tambi di kuma Jeova ka na toma disison pa mi.” I sinti di kuma Jeova ruspundi orasons ki fasi pa tene jiresa. Kuma ki sinti? I fasi piskisa na no publikasons i konsigi oja artigus ku na fala di ki asuntu, i kila judal oja respostas pa purguntas ki teneba. I sukuta tambi konsiju di jiresa di si mame ku sedu fiel. Es konsijus juda Maria pa i jubi diritu sentimentus ki tene. Pa fin, i konsigi toma un bon disison.
Kuma ku Jeova ta danu forsa pa nguenta? (Jubi paragrafu 10)
10. Di akordu ku 2 Koríntius 4:7, ke ku Jeova na fasi pa juda si adoraduris? Bu pudi da un isemplu. (Jubi tambi foto.)
10 I ta danu puder pa nguenta. Suma ki fasi ku apostolu Paulu, Jeova na danu puder ku no pirsisa del pa nguenta no purblemas. (Lei 2 Koríntius 4:7.) Jubi kuma ku Jeova juda un ermon comadu Benjamin nguenta situasons difisil. Kuas na tudu si juventudi, Benjamin ku si familia mora na kampus di refuẑiadus na Afrika. Benjamin fala sin: “N ora sempri Jeova, N pidil pa i dan puder pa fasi kusas ku na kontental. Jeova ruspundi ña orasons manera ki judan tene sintidu susegadu, koraẑen pa kontinua prega, tambi i dan publikasons ku judan manti forti na sintidu spiritual.” I fala tambi sin: “Lei spiriensias di ermons ku irmas, i nota kuma ku Jeova juda elis nguenta, fortalisi ña disison di kontinua fiel.”
Sera ki bu ciga ja di risibi ajuda di Jeova atraves di bu ermons ku irmas? (Jubi paragrafu 11 ku 12)d
11-12. Kuma ku Jeova pudi usa no ermons ku irmas pa ruspundi no orasons? (Jubi tambi foto.)
11 Jeova ta usa no ermons ku irmas. Na noti antis di sakrifika si vida, Jesus ora risu. I pidi Jeova pa ka i disa utrus kondenal pabia di kuma i fala mal kontra Deus. En ves di kila, Jeova juda Jesus pa manera ki manda un anju, ku sedu un di si ermons, pa dal forsa. (Luk 22:42, 43) Jeova pudi tambi judanu atraves di un ŝamada o visita nkoraẑanti di un di no ermons o irmas. Anos tudu no pudi buska oportunidadi pa usa “bon palabra” pa no ermons na fe. — Dit 12:25.
12 No jubi isemplu di un irma comadu Miriam. Puku semanas dipus ku si omi muri, Miriam staba el son na kasa, i staba na sinti tristi i deprimidu. I staba na cora risu, i pirsisaba di un algin pa papia ku el. I fala sin: “N ka teneba forsa pa liga un algin, pa kila, N ora Jeova. Oca N staba na cora i ora, ña telefoni coma. I seduba un ansion, un bon amigu.” Miriam risibi konsolu des ansion ku si minjer. I staba konvensidu di kuma i Jeova ku pui es ermon ligal.
Kuma ku Jeova pudi usa utrus pa judanu? (Jubi paragrafu 13 ku 14)
13. Fala di un isemplu di kuma ku Jeova pudi usa kilis ku ka ta sirbil pa ruspundi no orasons.
13 I pudi usa jintis ku ka ta sirbil. (Dit 21:1) Utrora Jeova ta usa kilis ku ka ta sirbil, pa ruspundi orason di si servus. Pur isemplu, i usa rei Artaŝersis pa ruspundi orason di Neemias di riba Jerusalen, asin pa i pudi juda na kumpu mas sidadi. (Ne 2:3-6) Aos tambi, Jeova pudi usa te mesmu kilis ku ka ta sirbil pa e judanu ora ku no pirsisa di ajuda.
14. Ke ku bu gosta del na spiriensia di Soo Hing? (Jubi tambi foto.)
14 Un irma comadu Soo Hing sinti di kuma Jeova judal atraves di si mediku. Si fiju sufri di manga di purblemas mental. Oca ku si fiju kai di un kau altu, el ku si omi e para tarbaja pa pudi kuida del. Pabia di kila, e tene purblemas finanseru. Soo Hing fala di kuma i ka pudi nguenta mas utru purblema. I konta Jeova tudu ke ku sta na si korson i pidil ajuda. Mediku disidi buska manera di judal juntu ku si familia. Pabia des, e risibi ajuda di guvernu ku un bon kau di mora. Dipus, Soo Hing fala sin: “N oja mon di Jeova nes asuntu. Na bardadi el i ‘ta obi orason’”. — Sal 65:2.
I PIRSIS FE PA SETA I BUSKA RESPOSTA DI JEOVA
15. Ke ku juda un irma nota di kuma Jeova sta na ruspundi si orason?
15 Manga di bias, no orasons ka ta ruspundidu di manera milagrosu. Ma resposta ku no ta risibi i ke propi ku no pirsisa del, pa pudi kontinua fiel pa no Pape ku sta na seu. Pa kila, sta atentu pa respostas di Jeova pa bu orasons. Un irma comadu Yoko sinti di kuma Jeova ka staba na ruspundi si orasons, ma dipus i kumsa ku skirbi na un kadernu ke ki pidi Jeova na orason. Dipus di pasa un tempu i jubi mas si kadernu, i nota di kuma Jeova ruspundi maioria di si orasons, te mesmu kilis ki diskisiba ja del. I bon pa no ba ta dati no para no pensa na kuma ku Jeova sta na ruspundi no orasons. — Sal 66:19, 20.
16. Kuma ku no pudi mostra fe na asuntus di orason? (Ebreus 11:6)
16 No ta mostra fe i ka so ora ku no na ora, ma tambi ora ku no seta resposta di no orason, i ka mporta di kal manera ki bin. (Lei Ebreus 11:6.) Jubi isemplu di Mike ku si minjer Chrissy. E teneba objetivu di sirbi na Betel. Mike fala sin: “Suma kasal no prenŝi petison manga di bias, i no ora Jeova manga di bias aserka des objetivu, ma nunka no kumbidadu.” Mike ku Chrissy kontinua tene konfiansa di kuma, Jeova sibi minjor manera di usa elis na si sirvisu. E kontinua fasi se minjor na sirbi suma pionerus regular nunde ki ten mas nesesidadi i apoia na projetus di konstruson teokratiku, aos e sta na sirkuitu. Mike fala sin: “Manga di bias, Jeova ka ta ruspundi no orasons di manera ku no spera, ma i ruspundi elis di minjor manera ki nin no ka imaẑinaba.”
17-18. Di akordu ku Salmu 86:6, 7, di ke ku no pudi tene sertesa del?
17 Lei Salmu 86:6, 7. Salmista Davi teneba sertesa di kuma Jeova na obi, tambi i na ruspundi si orasons. Bu pudi tene tambi mesmu sertesa. Isemplus ku no oja nes studu ta danu sertesa di kuma Jeova pudi danu jiresa ku forsa ku no pirsisa del pa nguenta. I pudi usa no ermons ku irmas o te mesmu kilis ku ka sta inda na adoral, pa judanu di algun manera.
18 Apesar di kuma Jeova pudi ka ruspundi sempri no orasons di manera ku no spera, no sibi di kuma i na ruspundi elis. I na danu ke propi ku no pirsisa del i na mumentu ku no pirsisa del. Pa kila, kontinua ora ku fe ku konfiansa di kuma Jeova na kuida di bo gosi, i tambi na nobu mundu i na bin “fartanda diseẑu di tudu ku tene vida.” — Sal 145:16.
KANTIKU 46 Obrigado, Jeová!
a Jeova danu garantia di kuma i na ruspundi no orasons si e sta di akordu ku si vontadi. Ora ku no na pasa purblemas, no pudi tene sertesa di kuma i na danu ajuda ku no pirsisa del pa kontinua fiel. No jubi kuma ku Jeova ta ruspundi no orasons.
b Pa sibi mas pabia ku Jeova disa pa Satanas manda na mundu, jubi artigu “Não se esqueça do que é mais importante,” ku publikadu na Sintinela di Juñu di 2017.
c Alguns nomi mudadu.
d SPLIKASON DI FOTO: Un mame ku si fiju kumsa ciga na utru tera suma refuẑiadus. Si ermons ku irmas na risibi elis, i e na da elis ajuda pratiku.