STUDU 49
Sera ki Jeova na obi ña orasons?
“Bo na coman, bo na ba ta papia ku mi; N ta obi bos.” — JER 29:12.
KANTIKU 41 “Ouve a Minha Oração”
KE KU NO NA BIN FALA DELa
1-2. Ke ku pudi punu pensa di kuma Jeova ka sta na ruspundi no orasons?
“BUSKA bu kontentamentu na SIÑOR; el i na dau kil ku bu korson dija.” (Sal 37:4) Es i un purmesa bonitu! Ma sera ki no dibi di pensa di kuma Jeova na danu tudu ke ku no pidil logu logu? Ke ku ta lebanu na fasi es purgunta? Jubi es isemplus. Un irma solteru ora pa pudi bai pa Skola pa Ivanjilizaduris di Renu. Ma, i fasi ja manga di anus ki ka kumbidadu inda pa skola. Un ermon joven pidi Jeova pa i kural di un duensa gravi, pa i pudi aumenta si sirvisu na kongregason. Ma si saudi ka minjoria. Papes ora pa se fiju kontinua na bardadi. Ma se fiju disidi para sirbi Jeova.
2 Talves abo tambi bu pidi Jeova un kusa, ma bu ka risibil. Pa kila, talves bu pensa di kuma Jeova ta obi orasons di utrus, ma i ka ta obi bu orasons. O talves bu pudi pensa di kuma bu fasi algun kusa di mal. Un irma comadu Janiceb ta pensaba sin. El ku si omi e misti sirbi na Betel, i e ora pa kila. I fala sin: “N staba konvensidu di kuma e na comanu pa bai Betel nin i ka na tarda.” Ma i pasa misis, anus i e ka kumbidadu inda. Janice fala sin: “N sinti mal, i N ka sibi ke ku N na fasi. N staba na pensa na kal mal ku N fasi kontra Jeova. N ora ciu pa bai Betel. Ke ku manda i ka ruspundi ña orason?”
3. Ke ku no na fala del nes studu?
3 Utrora no pudi pensa si kontra Jeova sta na obi no orasons. Te mesmu omis fiel di tempu pasadu ta pensaba sin. (Jo 30:20; Sal 22:2; Aba 1:2) Ke ku pudi konvensiu di kuma Jeova na ruspundi bu orasons? (Sal 65:2) Pa judanu ruspundi es purgunta, purmeru no pirsisa di ruspundi es purguntas: (1) Ke ku no pudi spera di Jeova? (2) Ke ku Jeova misti pa no fasi? (3) Pabia ku no pirsisa di muda un bokadu no pididus?
KE KU NO PUDI SPERA DI JEOVA?
4. Di akordu ku Jeremias 29:12, ke ku Jeova purmiti fasi?
4 Jeova purmiti di kuma i na obi no orasons. (Lei Jeremias 29:12.) No Deus amanu pabia no ta sirbil ku fidelidadi, pa kila, sempri i na obi no orasons. (Sal 10:17; 37:28) Ma, kila ka signifika di kuma i na danu tudu ke ku no pidil. Talves no pudi pera te na nobu mundu antis di risibi sertus kusas ku no pidil.
5. Ke ku Jeova ta pensa nel ora ki na obi no orasons? Bu pudi splika.
5 Jeova ta pensa na ke ki misti fasi ora ki na obi no orasons. (Isa 55:8, 9) Un di kusas ki misti, i pa Tera inci di jintis ku na obdisil ku kontentamentu suma se Guvernanti. Ma Satanas fala di kuma pekaduris na sedu mas filis si e manda riba di se kabesa. (Kum 3:1-5) Pa mostra di kuma ke ku Diabu fala i mintida, Jeova disa pa pekaduris manda riba di se kabesa. Ma guvernu di pekaduris tisi manga di purblemas ku no tene aos. (Ekl 8:9) No sibi di kuma Jeova ka na kaba ku tudu es purblemas gosi. Si fasil, alguns pudi pensa di kuma guvernu di pekaduris sta diritu, e pudi risolvi purblemas di pekaduris.
6. Pabia ku no pirsisa di sta konvensidu di kuma, Jeova sempri na fasi kusas ku amor i di manera justu?
6 Jeova pudi ruspundi mesmu pididus di diferentis manera. Pur isemplu, oca rei Ezekias duensiba risu, i pidi Jeova pa i kural. Jeova ruspundil, i kural. (2 Re 20:1-6) Pa utru ladu, oca apostolu Paulu pidi Jeova pa i tiral ‘fidida na kurpu’ i pudi sedu un duensa, Jeova ka tiral ki purblema. (2 Kor 12:7-9) No jubi tambi isemplu di apostolus Tiagu ku Pedru. Rei Erodis mistiba mata elis tudu dus. Kongregason oraba pa Pedru i talves pa Tiagu. Ma Tiagu bin matadu, i Pedru salvadu di manera milagrosu. (At 12:1-11) Talves no pudi punta: ‘Pabia ku Jeova salva Pedru, ma i ka salva Tiagu?’ Biblia ka ruspundi es purgunta.c No pudi tene sertesa di kuma kamiñus di Jeova i “justu.” (Lei 32:4) No sibi tambi di kuma Jeova ama tantu Pedru suma Tiagu. (Apok 21:14) Utrora, Jeova pudi ka ruspundi no orasons suma ku no spera. Ma suma no sta konvensidu di kuma Jeova sempri na fasi kusas ku amor i di manera justu, no ka na kritika manera ki disidi ruspundi no orasons. — Jo 33:13.
7. Ke ku no dibi di tenta ivita, i pabia di ke?
7 No ta tenta ivita kompara no situason ku di utrus. Pur isemplu, no pudi ora Jeova pa pidil un kusa izatu ku no misti, ma i ka ruspundi pididu ku no fasi. Dipus no obi di kuma un algin fasi mesmu pididu, i parsi di kuma Jeova ruspundi si orason. Un irma comadu Anna pasa es situason. I ora pa si omi Matthew san di si duensa di kankru. Na mesmu tempu, dus irma di idadi teneba tambi kankru. Anna ora ciu pa Matthew i pa irmas. Irmas bin san, ma Matthew muri. Na kumsada, Anna pensaba di kuma si ki irmas san i pabia Jeova juda elis. Si sedu asin, pabia ku Jeova ka ruspundi si orasons pa si omi san? Na bardadi, no ka sibi ke ku manda ki dus irmas san. Ma no sibi di kuma Jeova na bin kaba ku tudu no sufrimentu, tambi i tene diseẑu garandi di lantanda si amigus ku muri. — Jo 14:15.
8. (a) Di akordu ku Isaias 43:2, kuma ku Jeova ta judanu? (b) Kuma ku orason pudi judanu ora ku no sta na pasa situason difisil? (Jubi video Orason Judanu Aguenta.)
8 Jeova na judanu sempri. Suma no Pape ku amanu ciu, Jeova ka misti ojanu na sufri. (Isa 63:9) I ka ta libranu di tudu no purblemas ku parsi ku rius o fugu. (Lei Isaias 43:2.) Ma i purmiti judanu ora ku no na “pasa” pa purblemas. I ka na disa pa no purblemas dana no amisadi ku el. Tambi Jeova ta danu si spiritu santu ku tene puder pa judanu nguenta. (Luk 11:13; Fil 4:13) Pa kila, no pudi tene konfiansa di kuma sempri i na danu ke propi ku no pirsisa del pa no nguenta i kontinua sedu fiel.d
KE KU JEOVA MISTI PA NO FASI?
9. Di akordu ku Tiagu 1:6, 7, pabia ku no pirsisa di konfia di kuma Jeova na judanu?
9 Jeova misti pa no konfia nel. (Eb 11:6) Utrora i pudi parsi di kuma no purblemas kambanu kabesa. Te mesmu no pudi kumsa ku duvida si kontra Jeova na judanu. Ma Biblia garantinu di kuma, ku puder di Deus no pudi “salta riba di mura.” (Sal 18:29) Pa kila, en ves di duvida, no dibi di ora ku fe forti i konfia di kuma Jeova na ruspundi no orasons. — Lei Tiagu 1:6, 7.
10. Da un isemplu di sforsu ku no pirsisa di fasi, dipus ku no ora Jeova pa pidi ajuda?
10 Jeova misti pa no fasi no parti dipus ku no ora. Pur isemplu, un ermon pudi pidi Jeova pa i tene lisensa na si kau di tarbaju pa pudi mati kongresu reẑional. Kuma ku Jeova pudi ruspundi es orason? I pudi da ermon koraẑen ki pirsisa del pa i bai pidi si patron lisensa. Ma ermon pirsisa di bai te nunde patron pa papia ku el. Talves i pirsisa di pidil manga di bias. Talves i pudi pidi si kolega di tarbaju pa e trokia dia. Tambi si pirsis i pudi pidi pa i diskontadu ki dia ki ka tarbaja.
11. Pabia ku no dibi di kontinua ora aserka di kusas ku na preokupanu?
11 Jeova misti pa no kontinua ora aserka di kusas ku na preokupanu. (1 Tes 5:17) Jesus mostra di kuma Jeova ka na ruspundi alguns di no pididus logu logu. (Luk 11:9) Pa kila, ka bu disisti! Kontinua ora ku tudu korson. (Luk 18:1-7) Ora ku no kontinua ora aserka di un asuntu, no ta mostra Jeova di kuma no pididu i importanti pa nos. No ta mostra tambi di kuma no tene fe di kuma i pudi judanu.
PABIA KU NO PIRSISA DI MUDA UN BOKADU NO PIDIDUS?
12. (a) Kal purgunta ku no dibi di fasi no kabesa aserka di no pididus, i pabia di ke? (b) Kuma ku no pudi sibi di kuma no orasons ta mostra di kuma no rispita Jeova? (Jubi kuadru “Sera ki ña pididus ta mostra rispitu pa Jeova?”)
12 Si no ka oja ke ku no pidi na orason, no pudi fasi no kabesa tris purguntas. Purmeru i es: ‘Sera ki N sta na ora pa bon kusa?’ Manga di bias no ta pensa di kuma no sibi ke ki i minjor pa nos. Ma kusas ku no pidi pudi ka sedu bon pa nos. Si no ora aserka di un purblema, i pudi sedu di kuma, i tene minjor suluson di ki kil ku no ora pa rel. Tambi sertus kusas ku no ora pa rel pudi ka sta di akordu ku vontadi di Jeova. (1 Jon 5:14) Pensa na isemplu di papes ku no falaba del na kumsada. E pidi Jeova pa se fiju kontinua na bardadi. Es pudi sedu un bon pididu. Ma Jeova ka ta obriga ningin pa sirbil. I misti pa anos tudu, nkluindu no fijus, pa disidi sirbil. (Lei 10:12, 13; 30:19, 20) Pa kila, papes pudi pidi Jeova pa i juda elis toka korson di se fiju, pa i pudi ama Jeova i sedu si amigu. — Dit 22:6; Ef 6:4.
13. Suma ki faladu na Ebreus 4:16, kal ora ku Jeova na judanu? Bu pudi splika.
13 Sugundu purgunta i es: ‘Sera ki es i tempu pa Jeova ruspundi ña pididu?’ No pudi pensa di kuma no pirsisa logu logu di resposta di no orasons. Ma na bardadi, Jeova sibi kal ki minjor tempu pa judanu. (Lei Ebreus 4:16.) Ora ku no ka oja ke ku no pidi logu logu, no pudi pensa di kuma resposta di Jeova i ‘nau.’ Ma na bardadi si resposta pudi sedu, ‘i ka gosi inda.’ Pur isemplu, pensa na ki ermon joven ku ora pa i kuradu di si duensa. Si Jeova fasi milagri pa kural, Satanas pudi fala di kuma ermon kontinua sirbi Jeova so pabia di kuma Jeova kural. (Jo 1:9-11; 2:4) Tambi Jeova fiksa ja tempu nunde ki na kura tudu duensas. (Isa 33:24; Apok 21:3, 4) Antis di ki tempu ciga, no ka pudi spera pa Jeova fasi milagris, pa kuranu di tudu duensas. Pa kila, ermon pudi pidi Jeova pa i dal forsa ku susegu, pa i pudi nguenta si duensa i kontinua sirbi Jeova di manera fiel. — Sal 29:11.
14. Ke ku bu aprindi di isemplu di Janice?
14 Lembra di Janice ku ora pa sirbi na Betel. Dipus di sinku anu i pasa ntindi di kuma Jeova ruspundi si orasons di un manera diferenti di ki kil ki speraba. I fala sin: “Jeova usa ki tempu pa nsinan manga di kusas i judan minjoria suma si servu. N pirsisa di aumenta ña konfiansa nel. N pirsisa di minjoria kualidadi di ña studu pesual. Tambi N pirsisa di aprindi di kuma, N pudi tene kontentamentu i ka mporta nunde ku no sta na sirbi Jeova.” Mas tardi, Janice ku si omi kumbidadu pa sirbi na sirkuitu. Janice fala sin: “Jeova ruspundi ña orasons di un manera ku N ka speraba. I leba tempu pa ntindiba di kuma resposta ku Jeova danba, i un prenda bonitu. N kontenti dimas di tene es oportunidadi di sinti si amor ku bondadi.”
Si bu pensa di kuma bu ka risibi resposta di Jeova, bu pudi ora pa utrus kusas. (Jubi paragrafu 15)f
15. Pabia ku utrora no ka pirsisa di konsentra so na un pididu?(Jubi tambi fotos.)
15 Terseru purgunta i es: ‘Sera ki N dibi di ora pa utru kusa?’ I bon pa no sedu diretu ora ku no na ora, ma utrora i pudi sedu mas minjor pa no ka konsentra so na un pididu. Asin no na pudi sibi ke ku Jeova misti pa nos. Jubi isemplu di irma solteru ku oraba pa pudi bai pa Skola pa Ivanjilizaduris di Renu. I misti bai pa skola pa pudi sirbi nunde ki ten mas nesesidadi. Nkuantu i kontinua ora pa kumbidadu pa skola i pudi tambi pidi pa Jeova judal oja utru oportunidadis pa i fasi mas na si sirvisu. (At 16:9, 10) Dipus di ora aserka des asuntu i pudi punta superintendenti di sirkuitu si i ten un kongregason pertu ku pirsisa di pionerus. O i pudi skirbi pa skritoriu di filial pa punta nunde ki ten mas nesesidadi di publikaduris di Renu.e
16. Ke ku no pudi sta konvensidu del?
16 Suma ku no aprindi, no pudi sta konvensidu di kuma, Jeova na ruspundi no orasons ku amor i di un manera justu. (Sal 4:3; Isa 30:18) Utrora no pudi ka oja resposta ku no na speraba. Ma Jeova sempri na obi no orasons. I amanu ciu. Tambi nunka i ka na bandonanu. (Sal 9:10) Pa kila, kontinua “fiansa nel sempri,” bu kontal tudu ke ku sta na bu korson na orason. — Sal 62:8.
KANTIKU 43 Uma Oração de Agradecimento
a Es studu na splika ke ku manda no pudi konfia di kuma Jeova sempri na ruspundi no orasons ku amor i di un manera justu.
b Alguns nomi mudadu.
c Jubi artigu “Confie na maneira de Jeová fazer as coisas?” na Sintinela di Fevereru di 2022, paragrafu 3 te 6.
d Pa tene mas informason aserka di kuma ku Jeova pudi judanu nguenta situasons difisil, bu pudi jubi video Orason Judanu Aguenta na jw.org.
e Si bu misti sirbi na tiritoriu di utru filial, bu pudi jubi instrusons ku sta na livru Organizados Para Fazer a Vontade de Jeová, kapitulu 10, paragrafu 6 te 9.
f SPLIKASON DI FOTO: Dus irma ora antis di prenŝi petison pa Skola pa Ivanjilizaduris di Renu. Mas tardi un delis kumbidadu, ma utru ka kumbidadu. En ves di fika disanimadu dimas, irma ku ka kumbidadu ora Jeova pa i judal oja utrus oportunidadis pa fasi mas na si sirvisu. Dipus i skirbi un karta pa skritoriu di filial pa konta elis di kuma i misti sirbi nunde ki ten mas nesesidadi.