STUDU 25
Ansions — bo aprindi di isemplu di Jidion
“I ta faltan tempu pa N konta di Jidion”. — EB 11:32.
KANTIKU 124 Sempre Leais
KE KU NO NA BIN FALA DELa
1. Di akordu ku 1 Pedru 5:2, kal tarbaju importanti ku ansions dibi di fasi?
ANSIONS dibi di kuida di karnelis di Jeova ku tene balur. Es omis fiel da balur pa privileẑiu ke tene di sirbi se ermons ku irmas. Tambi e ta tarbaja duru pa sedu “bakiaduris . . . ku na toma konta delis.” (Jer 23:4; lei 1 Pedru 5:2.) No ta kontenti manera ku no tene es omis na no kongregasons!
2. Kal difikuldadis ku alguns ansions ta pasa?
2 Pa pudi kuida di se responsabilidadis, ansions ta pasa manga di difikuldadis. Pabia kuida di un kongregason ta iziẑi manga di tarbaju. Un ansion na Stadus Unidu comadu Tony, aprindi rikuñisi inda mas si limiti, ora ki na trata di kuantidadi di tarbaju ki na seta. I fala sin: “Na kumsada di duensa di COVID-19, N tenta fasi manga di tarbajus pa organiza runions ku pregason. Ma nin si N fasi manga di tarbaju, i ten inda mas tarbaju pa fasi. N kumsa ku tene manga di kusas di fasi, tok N ka tene tempu sufisienti pa lei Biblia, fasi studu pesual i ora.” Ilir, un ansion na Kosovu, pasa pa utru situason difisil. Oca i staba na un zona di gera, i seduba difisil di obdisi orientason di organizason. I fala sin: “Ña koraẑen testadu oca ku filial pidin pa N juda ermons ku irmas na un zona pirigosu. N staba ku medu, i parsi kuma orientason ke daba ka fasi sintidu.” Tim, un misionariu na Asia, nota di kuma i seduba difisil fasi tudu ke ki pirsisaba di fasi kada dia. I fala sin: “Utrora, N ta fika sin forsa pa pudi kuida di no ermons ku irmas.” Ke ku pudi juda ansions ku sta na pasa pa mesmu situasons difisil?
3. Kuma ku anos tudu no pudi benefisia di isemplu di juis Jidion?
3 Ansions pudi aprindi di isemplu di juis Jidion. (Eb 6:12; 11:32) Jidion ta proteẑi i na mesmu tempu gia povu di Deus. (Ŝef 2:16; 1 Kron 17:6) Suma Jidion, ansions kujidu pa kuida di povu di Deus nes tempu difisil dimas. (At 20:28; 2 Tim 3:1) No pudi aprindi di Jidion, manera ki rikuñisi si limiti, i sedu umildi i obdienti. I aprindi nguenta oca ki na kuida di si disignasons. Si no sta na sirbi suma ansion o nau, no pudi da mas balur pa no ansions. No pudi apoia es omis spiritual ku ta tarbaju ciu. — Eb 13:17.
ORA KU BU TESTADU PA MANERA KU BU RIKUÑISI BU LIMITI I SEDU UMILDI
4. Kuma ku Jidion mostra di kuma i rikuñisi si limiti tambi i sedu umildi?
4 Jidion seduba un algin ku rikuñisi si limiti tambi i sedu umildi.b Oca anju di Jeova fala Jidion di kuma i kujidu pa liberta israelitas di mon di midianitas, es omi umildi ruspundi sin: “Ña familia sedu mas koitadi na Manasés; ami tambi ku mas pikininu na kasa di ña pape.” (Ŝef 6:15) I pensaba di kuma i ka pudi fasi es tarbaju, ma Jeova sibiba di kuma i pudi fasil. Ku ajuda di Jeova, Jidion konsigi fasi tudu tarbaju ki dadu.
5. Kal situason ku pudi sedu difisil pa un ansion sedu umildi i rikuñisi si limiti?
5 Ansions ta fasi se minjor pa rikuñisi se limiti i mostra di kuma e sedu umildi na tudu kusas. (Mik 6:8; At 20:18, 19) E ka ta ngaba se kabesa pa kusas ke fasi, tambi e ka ta pensa di kuma e ka bali nada pabia di se erus. Ma utrora i ta sedu difisil pa un ansion sedu umildi i rikuñisi si limiti. Pur isemplu, i pudi seta manga di disignasons, ma i ta sedu difisil pa i fasi elis tudu. O i pudi sedu difisil pa i sedu umildi i rikuñisi si limiti, ora ku jintis kritikal o ora ku utrus ngabal pa manera ki ta fasi kusas. Ke ku ansions pudi aprindi di isemplu di Jidion ku na juda elis nes situasons?
Un ansion ku rikuñisi si limiti, ku ta sigi isemplu di Jidion, sta dispostu pa pidi ajuda suma ora ki pirsis organiza tustumuñu ku mostruariu. (Jubi paragrafu 6)
6. Ke ku ansions pudi aprindi di Jidion pa manera ki rikuñisi si limiti? (Jubi tambi foto.)
6 Pidi ajuda. Un algin ku rikuñisi si limiti ta sibi di kuma i ten kusas ki ka pudi fasi. Jidion mostraba di kuma i sedu algin ku rikuñisi si limiti, e ku manda i pidi ajuda di utrus. (Ŝef 6:27, 35; 7:24) Ansions jiru ta fasi mesmu kusa. Tony ku faladuba del na kumsada fala sin: “Pabia di ña kriason, N ta setaba fasi manga di tarbaju di ki kil ku N pudiba fasi. Pa kila, N disidi pa no papia des asuntu di rikuñisi no limiti na no Adorason na Familia, i N pidi ña minjer pa i kontan si N ta rikuñisi ña limiti. Tambi N jubi mas na no site video Fasi suma Jesus, trena utrus, konfia nelis, i da elis responsabilidadis.” Tony kumsa ku pidi utrus pa e judal ku si tarbaju. Kal ku sedu rusultadu? Tony fala sin: “Tarbaju na kongregason kuidadu del, i N tene mas tempu di torna ña amisadi ku Jeova mas forti.”
7. Si ansions kritikadu, kuma ke pudi kopia isemplu di Jidion? (Tiagu 3:13)
7 Ka bu paña raiba si un algin kritikau. Utru kusa ku pudi testa ansions i ora ke kritikadu. Tambi isemplu di Jidion pudi juda. I sibiba di kuma i ka sedu perfeitu, pa kila, i manti kalmu oca efraimitas kritikal. (Ŝef 8:1-3) Jidion ka ruspundi ku raiba. I mostraba di kuma i sedu umildi, i sukuta elis diritu oca e na papia, i papia ku elis ku bondadi, es pui pa situason kalma. Ansions jiru ta kopia isemplu di Jidion, ora ke na sukuta diritu i ruspundi di manera kalmu ora ke kritikadu. (Lei Tiagu 3:13.) Asin e ta juda pa i ten pas na kongregason.
8. Kuma ku ansion ta reaẑi ora ke ngabadu? Bu pudi da un isemplu.
8 Ngaba Jeova. Oca Jidion ngabadu pa vitoria ki tene kontra midianitas i ngaba Jeova. (Ŝef 8:22, 23) Kuma ku ansions pudi kopia isemplu di Jidion? E pudi ngaba Jeova pa tudu kusas ke fasi. (1 Kor 4:6, 7) Pur isemplu, si un ansion ngabadu pa manera ki ta nsina diritu, i pudi fala di kuma instruson bin di Palabra di Deus, i anos tudu no ta aprindi di organizason di Jeova. Ansions pudi pensa na se manera di nsina, si kontra e na nsina di manera ku na ngaba Jeova o se misti so pa utrus fika dimiradu ku elis. No jubi isemplu di un ansion comadu Timothy. Oca ku i kumsa ku sirbi suma ansion, Timothy gosta di fasi diskursus publiku. I fala sin: “N ta usaba introdusons ku komparasons kumpridu i komplikadu. Manga di bias, es ta puiba pa utrus jintis ngaban. Infilismenti jintis mas ta konsentraba na mi en ves di konsentra na Biblia o Jeova.” Timothy nota di kuma i pirsisa di muda si manera di nsina pa utrus jintis ka konsentra ciu nel. (Dit 27:21) Kal ku bin sedu rusultadu? I fala sin: “Gosi ermons ku irmas ta falan di kuma ku ña diskursu juda elis lida ku un purblema, nguenta un situason difisil o pertusi mas di Jeova. Gosi N mas ta kontenti ku es kumentarius di ki kumentarius ku jintis ta fasiba anus atras pa ngaban.”
ORA KI SEDU DIFISIL OBDISI O MOSTRA KORAẐEN
Jidion obdisi pa manera ki rapati si tropas, i kuji 300 omis ku staba atentu. (Jubi paragrafu 9)
9. Ke ku pui pa i difisil pa Jidion sedu obdienti pa Jeova i sedu koraẑosu? (Jubi diseñu ku sta na kapa.)
9 Oca Jidion kujidu pa gia Israel i pirsisaba di sedu obdienti i koraẑosu. I daduba un tarbaju pirigosu pa dana altar di si pape nunde ke ta adoraba Baal. (Ŝef 6:25, 26) Mas tardi, dipus di junta manga di tropas, dus bias Jeova falal pa i rapati tropas. (Ŝef 7:2-7) Dipus, i faladu pa ataka kampamentu di inimigus di noti. — Ŝef 7:9-11.
10. Ke ku pudi pui pa i difisil pa un ansion sedu obdienti?
10 Ansions dibi di sta pruntu pa “obedeci”. (Tiagu 3:17, NOBO TESTAMENTO NA CRIOL) Un ansion obdienti dibi di sta pruntu pa seta sigi ke ku Biblia fala ku orientason di organizason di Deus. Asin, i ta da un bon isemplu pa utrus. Ma, i pudi sedu difisil pa i obdisi. Pur isemplu, i pudi sedu difisil pa i sigi orientasons ki ta risibi. Na alguns situasons, i pudi punta si un orientason ki risibi fasi sintidu. O i pudi pididu pa fasi un tarbaju ku pudi pui pa i prindidu. Kuma ku ansions pudi kopia isemplu di obdiensia di Jidion nes situasons?
11. Ke ku pudi juda ansions pa sedu obdienti?
11 Sukuta diritu orientason ku dadu, i fasi ke ku faladu. Deus fala Jidion kuma ki na dana altar di si Pape, nunde ki na kumpu nobu altar pa Jeova, i kal limaria ki na mata. Jidion ka kritika orientasons ki dadu, i fasi suma ku Jeova falal pa i fasi. Aos, ansions ta risibi orientasons di organizason di Jeova atraves di kartas, anunsius ku utrus orientasons ku ta fala di kuma ku no pudi sta ben na sintidu spiritual i na sintidu fisiku. No gosta di no ansions, pabia e sedu fiel na sigi orientason di organizason. Tudu kongregason ta benefisia pa manera ke ta sigi es orientasons. — Sal 119:112.
12. Kuma ku ansions pudi sigi ke ku faladu na Ebreus 13:17, si ten mudansa na orientason di organizason?
12 Sta dispostu pa adapta. Lembra di kuma Jeova fala Jidion pa i manda kuas tudu si soldadus pa kasa. (Ŝef 7:8) Talves i pudi pensa asin: ‘Sera ki i pirsis fasi es mudansa? Sera ki i na da sertu?’ Nin ku sin, Jidion obdisi. Aos, ansions pudi kopia isemplu di Jidion ora ke fasi mudansa ku organizason fala elis pa e fasi. (Lei Ebreus 13:17.) Pur isemplu, na 2014 Korpu Guvernanti muda manera ku projetus di konstruson na Salons di Renu ku Salons di Asembleia ta finansiadu. (2 Kor 8:12-14) Gosi, kongregason ka ta paga diñeru ku organizason pista elis. Ma organizason ta usa kontribuisons di tudu kongregasons na mundu ntidu pa kumpu Salons di Renu ku Salons di Asembleia nunde ki pirsis, mesmu si kongregason lokal pudi kontribui so un bokadiñu. Oca José obi faladu des mudansa, i teneba duvida si kontra i na da sertu. I pensa sin: ‘Nin un Salon di Renu ka na ciga di kumpudu. I ka asin ku kusas ta fasidu na no tera.’ Ke ku juda José apoia es orientason? I fala sin: “Palabras di Ditus 3:5, 6 lembrantan di kuma N pirsisa di konfia na Jeova. I bin ten un bon rusultadu! No ka sta so na kumpu manga di Salons di Renu, ma tambi no sta na da ofertas di un manera ku tudu pudi justa.”
Mesmu nunde ku no tarbaju tujidu, no pudi da un bon tustumuñu ku koraẑen. (Jubi paragrafu 13)
13. (a) Ke ku Jidion staba konvensidu del? (b) Kuma ku ansions pudi kopia isemplu di Jidion? (Jubi tambi foto.)
13 Fasi vontadi di Jeova ku koraẑen. Jidion obdisi Jeova mesmu oca i staba ku medu i si vida staba na pirigu. (Ŝef 9:17) Dipus di risibi garantia di Jeova, Jidion staba konvensidu di kuma Deus na judal pa i proteẑi si povu. Ansions ku mora na zonas nunde ku no tarbaju tujidu, ta kopia isemplu di Jidion. Ku koraẑen, e ta toma diantera na runions, na pregason, mesmu ku ameasa di prindidu, fasidu purguntas pa polisia, pirdi tarbaju o sufri di violensia.c Na garandi tribulason, ansions na pirsisa di koraẑen pa obdisi kualker instrusons ke na risibi, mesmu si sedu pirigosu sigi elis. Pur isemplu, no pudi risibi instrusons di kuma ku no na prega mensaẑen forti di julgamentu, i ke ku no dibi di fasi pa pudi salva kontra ataki di Gogi di Magogi. — Eze 38:18; Apok 16:21.
ORA KI SEDU DIFISIL PA NGUENTA
14. Pabia ki seduba difisil pa Jidion nguenta?
14 Jidion teneba manga di tarbaju fisiku pa sirbi suma juis. Oca midianitas kuri na gera di noti, Jidion serka elis disna di kobon di Jizreel te na riu Jordon, ku talves tene manga di arvuris. (Ŝef 7:22) Sera ki Jidion para na riu Jordon? Nau! Mesmu pa manera ke kansa, el ku si 300 omi e kamba riu, e kontinua serka elis. Pa fin, e paña midianitas i e ngaña elis gera. — Ŝef 8:4-12.
15. Pabia ku utrora i ta sedu difisil pa un ansion nguenta?
15 Kuida di kongregason ku familia pudi leba un ansion pa i fika utrora kansadu dimas na sintidu fisiku, mental o emosional. Kuma ku ansions pudi kopia isemplu di Jidion nes situasons?
Ansions amorosu ta konsigi fortalisi manga di kilis ku pirsisa di ajuda. (Jubi paragrafu 16 ku 17
16-17. Ke ku juda Jidion nguenta, i kal konfiansa ku ansions pudi tene? (Isaias 40:28-31) (Jubi tambi foto.)
16 Konfia di kuma Jeova na dau forsa. Jidion fiaba di kuma Jeova na dal forsa, i Jeova dal el. (Ŝef 6:14, 34) Un bias, Jidion ku si omis staba na serka dus reis midianitas ku talves staba na kuri na kamelus. (Ŝef 8:12, 21) Ma, Deus juda israelitas pa i paña elis, i e ngaña gera. Di mesmu manera, ansions pudi konfia na Jeova, kil ku “ka ta kansa, nin si forsa ka ta kaba”. I na da elis forsa ora ke pirsisa del. — Lei Isaias 40:28-31.
17 Jubi isemplu di Matthew, un membru di Kumison di Ligason ku Ospital. Ke ku judal nguenta? I fala sin: “N tene forsa ku bin di Jeova suma ki faladu na Filipensis 4:13. Manga di bias, ora ku N kansa mal, N ta ora risu Jeova, N ta pidil pa i dan forsa fisiku i mental ku N pirsisa del pa juda ña ermons. Nes mumentus, N ta sinti spiritu di Jeova ku dan forsa i judan nguenta.” Suma Jidion, no ansions ta tarbaja risu pa kuida di povu di Jeova, mesmu si ka tudu ora ki fasil. Na bardadi, e dibi di rikuñisi di kuma e tene limiti fisiku i emosional, i rikuñisi tambi di kuma e ka pudi fasi tudu ke ke misti. Ma e pudi konfia di kuma Jeova na obi se pididu di ajuda, i na da elis forsa pa nguenta. — Sal 116:1; Fil 2:13.
18. Suma ku no ojaba ja, kuma ku ansions pudi kopia isemplu di Jidion?
18 Ansions pudi aprindi manga di kusas di isemplu di Jidion. Ansions dibi di rikuñisi se limiti, tambi e dibi di sedu umildi na ke ku ta fala di kuantidadi di tarbaju ke pudi fasi, tambi kuma ke na aẑi si utrus kritika elis o ngaba elis. Tambi e dibi di sedu obdienti i koraẑosu, prinsipalmenti manera ku fin des mundu sta na pertusi. Tambi e pirsisa di konfia di kuma i ka mporta kal difikuldadi ke pudi pasa, Deus pudi da elis forsa. Na bardadi, no ta da balur pa es ansions ku ta tarbaja duru i no ta ‘rispita jintis suma elis’. — Fil 2:29.
KANTIKU 120 Sejamos Humildes Como Jesus
a Jeova kujiba Jidion pa i gia i proteẑi si povu na un tempu difisil dimas na storia di nason di Israel. Jidion kumpri si disignason ku fidelidadi pa serka di 40 anu. Ma, i teneba manga di difikuldadis. No na fala di kuma ku si isemplu pudi juda ansions aos, ora ke na pasa difikuldadis.
b Rikuñisi bu limiti ku umildadi parsi ciu ku n̈utru. Si no sedu algin ku rikuñisi si limiti, no ka na pensa ciu na no kabesa i no na ntindi di kuma i ten kusas ku no ka pudi fasi. Si no sedu umildi no na rispita utrus, i no na oja elis suma jintis mas importanti di ki nos. (Fil 2:3) Normalmenti, un algin ku rikuñisi si limiti ta sedu tambi umildi.
c Jubi artigu “Continue a adorar a Jeová, mesmo quando a obra estiver proscrita” na Sintinela di Juliu di 2019, paẑina 10 ku 11, paragrafu 10 te 13.