BIBLIOTEKA NA INTERNET di Watchtower
BIBLIOTEKA NA INTERNET
di Watchtower
Kriol di Gine-Bisau
N̈, n̈, Ŝ, ŝ, Ẑ, ẑ
  • N̈
  • n̈
  • BIBLIA
  • PUBLIKASONS
  • RUNIONS
  • w24 Otubru p. 31
  • Purguntas di kilis ku ta lei no publikasons

I ka ten ni un video dispunivel nes parti ku bu kalka.

Diskulpa, i ten un eru oca ku bu na tenta yabri video.

  • Purguntas di kilis ku ta lei no publikasons
  • Sintinela ta Fala di Renu di Jeova (Sintinela di Studu) — 2024
  • Materia di mesmu asuntu
  • Sera ki bu lembra?
    Sintinela ta Fala di Renu di Jeova (Sintinela di Studu) — 2024
Sintinela ta Fala di Renu di Jeova (Sintinela di Studu) — 2024
w24 Otubru p. 31
Un vista di riba pa bas di templu di Salomon.

Purguntas di kilis ku ta lei no publikasons

Kal ku seduba altura di baranda di templu di Salomon?

Baranda seduba entrada pa kau santu di templu. Di akordu ku kilis ku publika Traduson di Nobu Mundu di Biblia Sagradu antis di 2023, “baranda di entrada teneba 20 kovadus, ku kuruspundi ku largura di kasa, i si altura seduba di 120.” (2 Kron 3:4) Utrus traduson di Biblia fala tambi di kuma baranda teneba altura di “120 kovadus”, ku sedu, 53 metru di altura!

Ma, kilis ku publika Traduson di Nobu Mundu na 2023 na inglis, fala asin aserka di baranda di templu di Salomon: “Si altura seduba di 20 kovadus,” o serka di 9 metru di altura.a No jubi alguns motivu ku pui i fasidu es mudansa.

Altura di baranda ka faladu del na 1 Reis 6:3. Nes versikulu, Jeremias fala di kumprimentu ku largura di baranda, i ka fala di altura. Na kapitulu ku bin dipus, i papia di manga di utrus kusas ku sta fora di baranda, nkluindu bañera di kobri fundidu, des stantis di kobri ku dus kulunas di kobri. (1 Re 7:​15-37) Si kontra baranda teneba mas di 50 metru di altura, i na mas altu di ki tudu utrus kusas ku staba na templu. Pabia ku Jeremias ka papia di altura di baranda? Alguns anus mas tardi, skirbiduris judeus fala di kuma baranda ka mas altu di ki utrus kusas ku staba na templu di Salomon.

Kilis ku ta studa kusas antigu tene duvida si kontra largura di baranda na pudiba nguenta un baranda di 120 kovadus di altura. Pedras ku tijolus di tempu antigu altu dimas, suma pur isemplu, porton di templu na Ejitu, i ta seduba largu bas i riba ta pikininu. Ma templu di Salomon seduba diferenti. Kilis ku ta studaba kusas antigu fiaba di kuma, es mura ka teneba mas di 6 kovadus o 2,7 metru di largura. Un storiadur arkitetu comadu Theodor Busink fala sin: “Basiadu na largura di mura di [entrada di templu], baranda ka pudiba tene 120 kovadus [di altura].”

Talves testu di 2 Kronikas 3:4 teneba un eru oca ki na kopiadu. Alguns livrus di tempu antigu pui “120” nes versikulu, ma utrus testus ku teneba otridadi, suma kodisi di Aleŝandrinu ku kopiadu mas di 1500 anus atras ku kodisi di Ambrosianu ku kopiadu mas di 1400 anus atras, pui “20 kovadus.” Pabia ku es skirbiduris di tempu antigu yaraba i e skirbi “120”? Palabras “sen” ku “kovadus” ta kiri parsi ku n̈utru na Ebraiku. Talves es skirbiduris di tempu antigu skirbi palabra “sen” en ves di skirbi “kovadus.”

Na bardadi, nkuantu no na sforsa pa ntindi i mostra di manera izatu templu di Salomon, no konsentra mas na ke ku templu na representa, ku sedu, garandi templu spiritual. No na gardisi ciu Jeova manera ki kumbida tudu si servus pa adoral nes templu spiritual! — Eb 9:​11-14; Apok 3:12; 7:​9-17.

a Nota bas di paẑina fala sin: “Alguns livrus di tempu antigu pui ‘120,’ nkuantu ku utrus livrus antigu ku traduson di utrus Biblia pui ‘20 kovadus.’”

    Publikasons na Kriol di Gine-Bisau (2000-2025)
    Sai
    Entra
    • Kriol di Gine-Bisau
    • Manda pa utru algin
    • Preferensias
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Termus di Usu
    • Pulitika di Privasidadi
    • Normas di Privasidadi
    • JW.ORG
    • Entra
    Manda pa utru algin