BIBLIOTEKA NA INTERNET di Watchtower
BIBLIOTEKA NA INTERNET
di Watchtower
Kriol di Gine-Bisau
N̈, n̈, Ŝ, ŝ, Ẑ, ẑ
  • N̈
  • n̈
  • BIBLIA
  • PUBLIKASONS
  • RUNIONS
  • w24 Novembru pp. 8-13
  • Aprindi di ultimu palabras di omis fiel

I ka ten ni un video dispunivel nes parti ku bu kalka.

Diskulpa, i ten un eru oca ku bu na tenta yabri video.

  • Aprindi di ultimu palabras di omis fiel
  • Sintinela ta Fala di Renu di Jeova (Sintinela di Studu) — 2024
  • Subtitulus
  • Materia di mesmu asuntu
  • “I NA POU PA BU VIVI MANGA DI ANU”
  • “TUDU KU BU FASI NA KURIU DIRITU”
  • “I KA TEN ALEGRIA MAS GARANDI”
  • BENEFISIA DI ULTIMU PALABRAS DI OMIS FIEL
  • Disisons ku ta mostra di kuma no konfia na Jeova
    No Vida Kriston ku No Ministeriu — Manual pa Runion — 2023
  • Lembra kuma Jeova i “Deus bibu”
    Sintinela ta Fala di Renu di Jeova (Sintinela di Studu) — 2024
  • Sedu umildi ora ku bu ka sibi sertus kusas
    Sintinela ta Fala di Renu di Jeova (Sintinela di Studu) — 2025
  • Forsa di mon di Jeova ka tene limiti
    Sintinela ta Fala di Renu di Jeova (Sintinela di Studu) — 2025
Oja utru kusas
Sintinela ta Fala di Renu di Jeova (Sintinela di Studu) — 2024
w24 Novembru pp. 8-13

STUDU 45

KANTIKU 138 A Beleza dos Cabelos Brancos

Aprindi di ultimu palabras di omis fiel

“Jiresa sta ku jinti di idadi. Kil ku tarda na mundu i ta ten ntindimentu.” — JO 12:12.

KE KU NO NA BIN APRINDI

Si no ta obdisi Jeova Deus, no na tene bensons gosi i tene vida ku ka ta kaba na futuru.

1. Pabia ku no pudi aprindi ku jintis di idadi?

ANOS tudu no pirsisa di orientason pa pudi toma bon disisons na vida. No pudi tene es orientason atraves di ansions ku ermons ku irmas ku tene spiriensia. Si e mas nos tene idadi ciu, no ka dibi di pensa logu di kuma, se konsijus ka na da pa nos aos. Jeova misti pa no aprindi di kilis ku tene idadi. E tene spiriensia, ntindimentu ku jiresa pabia e vivi mas tempu di ki nos. — Jo 12:12.

2. Ke ku no na fala del nes studu?

2 Na tempus bibliku, Jeova usaba omis di idadi ku sedu fiel, pa nkoraẑa i orienta si povu. No jubi isemplu di Moisés, Davi ku apostolu Jon. E vivi na diferenti tempu, i se situason diferenti ciu di n̈utru. Oca ke pertu muri, e daba bon konsijus pa jovens. Kada un des omis di idadi ku sedu fiel, fala di importansia di obdisi Deus. Jeova guarda se bon konsijus na si Palabra pa nos. I ka mporta si no sedu joven o no tene idadi, no pudi benefisia ora ku no studa se konsijus. (Rom 15:4; 2 Tim 3:16) Nes studu, no na fala di ultimu palabras des omis fiel i di ke ku no pudi aprindi di ke ke fala.

“I NA POU PA BU VIVI MANGA DI ANU”

3. Moisés sirbiba suma ke?

3 Moisés tarbajaba duru pa Jeova duranti tudu si vida. I sirbiba suma profeta, juis, lider i skirbidur. Moisés teneba manga di spiriensia na vida! Jeova usal pa tira nason di Israel di katiberasku na Ejitu, tambi i oja manga di milagris ku Jeova fasi. Jeova usal pa i skirbi purmeru sinku livrus di Biblia, Salmu 90 i talves Salmu 91. I pudi sedu tambi di kuma, i el ku skirbi livru di Jo.

4. Ba kin ku Moisés nkoraẑa, i pabia di ke?

4 Puku tempu antis di Moisés muri, oca ki teneba 120 anu, i coma tudu israelitas pa lembranta elis kusas ke oja Jeova fasi pa relis. Manga di anus atras, alguns israelitas ojaba milagris ku Jeova fasi i kuma ki kastiba Ejipsius. (Sai 7:​3, 4) E ojaba kuma ku Jeova dividi mar burmeju pa e pudi yanda nel. Tambi e oja kuma ku Jeova kaba ku tudu tropas di Faraó. (Sai 14:​29-31) Na disertu, e oja kuma ku Jeova proteẑiba elis i kuida delis. (Lei 8:​3, 4) Israelitas staba kuas pa yentra na Tera di Purmesa. Pa kila, antis di muri, Moisés mistiba nkoraẑa povu.a

5. Kal garantia ku Moisés da pa israelitas, na si ultimu palabras ku sta na Ripitison di Lei 30:​19, 20?

5 Ke ku Moisés fala? (Lei Ripitison di Lei 30:​19, 20.) Nason di Israel teneba un futuru bonitu se dianti. Ku benson di Jeova, israelitas pudiba vivi pa manga di tempu na tera ki purmiti elis. Tambi i seduba un tera bonitu ku ta pruduzi ciu! Moisés fala elis asin aserka di ki tera: ‘I un tera ku tene garandi prasas riku ku bu ka kumpu, ku kasas incidu ku tudu koldadi kusas bon ku bu ka pui la, ku fontis ku bu ka koba, ku ortas di pe di uva ku olivera ku bu ka paranta.’ — Lei 6:​10, 11.

6. Pabia ku Deus disa pa utrus nasons ngaña gera kontra Israel?

6 Moisés da tambi israelitas avisu. Pa e pudi kontinua vivi na se tera bonitu, e dibi di obdisi mandamentus di Jeova. Moisés fala elis pa e “kuji vida” ora ke sukuta Jeova i “ciga pertu del”. Ma, israelitas ka obdisi Jeova. Pa kila, ku tempu, Deus disa pa Asirius ku Babilonius ngaña elis gera i leba elis pa katiberasku. — 2 Re 17:​6-8, 13, 14; 2 Kron 36:​15-17, 20.

7. Ke ku no pudi aprindi di palabras di Moisés? (Jubi tambi foto ku diseñu.)

7 Ke ku no pudi aprindi? Obdiensia ta salba no vida. Suma israelitas ku staba kuas pa yentra na Tera di Purmesa, anos tambi no sta kuas pa yentra na nobu mundu ku Deus purmiti. I ka na tarda, Tera na bin torna paraísu. (Isa 35:1; Luk 23:43) Diabu ku dimonius na bin kabadu ku el. (Apok 20:​2, 3) I ka na ten mas riliẑions falsu ku na disvia jintis di Jeova. (Apok 17:16) Guvernus di pekaduris ka na kansa mas se sidadons. (Apok 19:​19, 20) Jeova ka na disa pa nin un algin kria purblemas na paraísu. (Sal 37:​10, 11) Tudu jintis na obdisi leis di Jeova. Asin, i na ten union ku pas. Tudu jintis na ama n̈utru i konfia na n̈utru. (Isa 11:9) No sta ku presa pa ki tempu ciga! Tambi, si no obdisi Jeova, no pudi kontinua vivi na paraísu na Tera pa sempri. — Sal 37:29; Jon 3:16.

Foto ku diseñu: 1. Un kasal sta na prega ku mostruariu. Si minjer mostra un kusa interesanti na si telemovel pa un minjer ku firma pertu di mostruariu. 2. Es kasal sta na kume juntu ku utrus na Paraísu.

Si no obdisi Jeova, no pudi vivi na paraísu na Tera pa sempri! (Jubi paragrafu 7)


8. Kuma ku purmesa di vida ku ka ta kaba juda un misionariu? (Jud 20, 21)

8 Si no kontinua pensa fundu na purmesa ku Deus fasi di vida ku ka ta kaba, kila na judanu obdisil i ka mporta purblemas ku no pudi pasa. (Lei Judas 20, 21.) Es purmesa pudi tambi danu forsa di luta kontra no frakesas. Un ermon ku sirbi suma misionariu na Afrika pa manga di anus splika kuma ku manga di bias, i ta tentadu fasi un kusa ku ka ta kontenta Jeova. I fala sin: “N nota di kuma N ka pudi vivi pa sempri na paraísu, si N ka obdisi Jeova. Es judan pa N kontinua luta kontra ña purblema i ora Jeova di tudu korson aserka des purblema. Ku si ajuda, N ka ta tentadu mas pabia di ña frakesas.”

“TUDU KU BU FASI NA KURIU DIRITU”

9. Kal situasons difisil ku Davi pasa na si vida?

9 Davi seduba un rei garandi. E seduba tambi musiku, poeta, gereru i profeta. I pasaba pa manga di situasons difisil. Pa manga di anus, i tenba di sukundi pabia rei Saul na tentaba matal. Dipus di sedu rei, Davi tenba di kuri utru bias, pabia si fiju Absalon mistiba matal pa toma si lugar. Mesmu kes purblemas ku utrus pekadus gravi, Davi kontinua sirbi Deus te na fin di si vida. Jeova comal suma omi ‘ku si korson misti.’ I bali pena sukuta konsiju di Davi! — At 13:22; 1 Re 15:5.

10. Pabia ku Davi da konsiju pa si fiju Salomon ku na bin sedu rei na si lugar?

10 Pur isemplu, jubi konsiju ku Davi da si fiju Salomon ku na bin sedu rei na si lugar. Jeova kuji joven Salomon pa i kumpu templu nunde ku povu na pudi adoral. (1 Kron 22:5) I tenba manga di tarbaju, i Salomon pirsisaba di ajuda di Jeova pa gia nason di Israel. Ke ku Davi falal? No jubi.

11. Di akordu ku 1 Reis 2:​2, 3, kal konsiju ku Davi da Salomon i ke ku kontisi oca ki obdisil? (Jubi tambi diseñu ku foto.)

11 Ke ku Davi fala? (Lei 1 Reis 2:​2, 3.) Davi fala si fiju di kuma, si obdisi Jeova tudu na kuri diritu na si vida. Pa manga di anus, Jeova da Salomon manga di kusas, tambi i judal di manga di maneras. (1 Kron 29:​23-25) I kumpu templu bonitu dimas, i skirbi alguns livrus di Biblia i alguns di si palabras sta na utru partis di Biblia. I kunsidu pa si jiresa ku rikesa. (1 Re 4:34) Ma suma ku Davi splika, Salomon na sai ben so si kontra i obdisi Jeova Deus. Infilismenti, oca ku Salomon tene idadi, i kumsa ku adora utru deusis. Jeova ka kontenti ku ke ki fasi. I para da Salomon jiresa pa i guverna povu diritu i ku justisa. — 1 Re 11:​9, 10; 12:4.

Foto ku diseñu: 1. Davi ku pertu muri sta na papia ku rei Salomon, i pegal mon. 2. Ermons ku irmas sta na Skola di Sirvisu di Pioneru. Un irma yalsa mon pa kumenta.

Ultimu palabras di Davi pa si fiju Salomon judanu oja di kuma si no obdisi Jeova, i na danu jiresa pa toma bon disisons. (Jubi paragrafu 11 ku 12)b


12. Ke ku no pudi aprindi di palabras di Davi?

12 Ke ku no pudi aprindi? Ora ku no obdisi Jeova, tudu ta kuri diritu ku nos. (Sal 1:​1-3) Na bardadi, Jeova ka purmiti di kuma i na danu rikesa ku fama suma Salomon. Ma si no obdisi no Deus, i na danu jiresa ku na judanu toma bon disisons. (Dit 2:​6, 7; Tiagu 1:5) Konsijus di Jeova pudi judanu ora ku no na toma disisons aserka di tarbaju, skola, diñeru ku ke ku no na fasi pa divirti. Si no aplika es konsijus, no ta proteẑi no amisadi ku Jeova i no na bin tene vida ku ka ta kaba. (Dit 2:​10, 11) No na pudi tene bon amigus. Tambi Jeova na danu orientason ku no pirsisa del, pa tene un vida di familia filis.

13. Ke ku juda Carmen minjoria si vida?

13 Carmen ku staba na vivi na Mosambiki pensaba di kuma, tene skola kumpridu na minjoriaba si vida. Pa kila, i bai pa universidadi i studa kuma ki pudi diseña plantas di kasa. I fala sin: “N gostaba di ke ku N staba na aprindi. Ma i ta tomanba manga di tempu ku inerẑia. N ta staba na skola disna di 7:30 di parmaña te 6:00 di tardi. I seduba difisil mati runions i ña amisadi ku Jeova tornaba fraku. Dentru di mi, N notaba di kuma N staba na tenta sirbi dus patrons.” (Mat 6:24) Carmen ora aserka di si situason i fasi piskisas na no publikasons. I fala sin: “Dipus di N risibi bon konsijus di ermons maduru i di ña mame, N disidi sai di universidadi pa sirbi Jeova pa tempu kompletu. Es judan toma bon disisons na ña vida, i N ka ripindi.”

14. Kal ki mensaẑen prinsipal di Moisés ku Davi?

14 Moisés ku Davi amaba Jeova, tambi e sibiba di kuma i importanti dimas obdisi Jeova. Na se ultimu palabras, e nkoraẑa kilis ku na sukuta elis pa e kopia se isemplu i kontinua sedu fiel pa se Deus, Jeova. Tambi elis tudu dus e avisa di kuma, kilis ku disa Jeova, na pirdi si fabur ku bensons ki purmiti da elis. Se konsijus bali tambi pa nos aos. Manga di anus dipus, un utru servu di Jeova splika tambi importansia di no kontinua sedu fiel pa Jeova.

“I KA TEN ALEGRIA MAS GARANDI”

15. Ke ku apostolu Jon oja duranti si vida?

15 Jon seduba un apostolu ku Jesus gostaba ciu del. (Mat 10:2; Jon 19:26) Jon pasaba manga di tempu ku Jesus na pregason, tambi i ojal na fasi milagris. I kontinua sedu fiel pa Jesus na tempus difisil. I oja Jesus kontra i na matadu, tambi i ojal dipus ki lantandadu. Jon oja tambi kuma ku kongregason kirsi. I vivi pa manga di tempu tok i oja bon noba “kontadu pa tudu kriatura bas di seu”. — Kol 1:23.

16. Ba kin ku benefisia di kartas di Jon?

16 Pertu di fin di si vida, Jon teneba privileẑiu di skirbi livru di Apokalipsi. (Apok 1:1) I skirbi Ivanjeliu ku tene si nomi. Jon skirbi tambi tris kartas. I skirbi si terseru karta pa un kriston fiel comadu Gaiu ki ama ciu suma si fiju. (3 Jon 1) I dibi di tenba tambi manga di jintis ku Jon ta ojaba suma si fijus. Ke ku es omi di idadi ku seduba fiel skirbi, nkoraẑa tudu sigiduris di Jesus, te na no tempu.

17. Di akordu ku 3 Jon 4, ke ku ta danu alegria mas garandi?

17 Ke ku Jon skirbi? (Lei 3 Jon 4.) Jon skirbi di kuma no ta tene alegria, ora ku no obdisi Jeova. Na tempu ku Jon skirbi si terseru karta, i tenba kilis ku ta spalia nsinus falsu na kongregasons i tisi divisons. Ma, utrus kontinuaba “yanda na bardadi”. E ta obdisiba Jeova i e ta “yanda konformi si mandamentus.” (2 Jon 4, 6) Es kristons fiel ka kontentaba so Jon, ma tambi e kontentaba Jeova. — Dit 27:11.

18. Ke ku no pudi aprindi di palabras di Jon?

18 Ke ku no pudi aprindi? Sedu fiel ta da alegria. (1 Jon 5:3) Pur isemplu, no ta tene alegria di sibi di kuma no kontenta Jeova. I ta kontenti ora ki oja no nega fasi ke ki mau i obdisil. (Dit 23:15) Anjus na seu ta kontenti tambi. (Luk 15:10) Tambi no ta kontenti ora ku no oja no ermons ku irmas kontinua sedu fiel, mesmu ora ke pirsigidu o tentadu fasi ke ki mau. (2 Tes 1:4) Ora ku mundu di Satanas kabadu ku el, no na kontenti pabia no kontinua fiel pa Jeova.

19. Ke ku un irma comadu Rachel fala aserka di nsina utrus bardadi? (Jubi tambi fotos.)

19 No na kontenti dimas ora ku no nsina utrus bardadi aserka di Jeova. Rachel, ku mora na Republika Dominakanu fala di kuma, i un privileẑiu nsina utrus aserka di no Deus garandi, Jeova. Oca ki pensa na si fijus spiritual, i fala sin: “I difisil fala di alegria ku N ta sinti, ora ku N oja kilis ku nsina aumenta se amor pa Jeova, aprindi konfia nel i muda se vida pa pudi kontental. Es alegria mas kualker sforsu ku sakrifisiu ku N fasi pa nsina elis.”

Fotos: 1. Un irma sta na diriẑi un studu di Biblia ku kontentamentu. 2. Dipus, ki irma ku si studanti di Biblia sta na prega juntu ku kontentamentu.

No pudi tene alegria di nsina utrus ama i obdisi Jeova suma nos. (Jubi paragrafu 19)


BENEFISIA DI ULTIMU PALABRAS DI OMIS FIEL

20. Di kal maneras ku no parsi ku Moisés, Davi ku Jon?

20 Moisés, Davi ku Jon viviba na tempus diferenti ku di nos. Tambi se manera di vivi diferenti ciu ku di nos. Ma, i ten kusas ku no parsi ciu ku elis. E ta sirbiba Deus di bardadi suma nos. No ta ora Jeova, konfia nel i buska si orientason, suma elis. Tambi suma es omis di idadi, no konfia di kuma Jeova na bensua ciu kilis ku ta obdisil.

21. Kal bensons ku no na tene si no sigi konsijus di Moisés, Davi ku Jon i obdisi Jeova?

21 No sigi ultimu palabras des omis di idadi, asin no na obdisi mandamentus di Jeova. Ora ku no obdisi Jeova, tudu na kuri diritu ku nos. No na tene vida i “vivi manga di anu”, ku sedu, vivi pa sempri! (Lei 30:20) Tambi no na bin tene alegria di kontenta no Pape ku sta na seu i ku amanu. I na bin paganu di un manera ku nunka no ka imaẑina. — Ef 3:20.

KE KU NO PUDI APRINDI DI ULTIMU PALABRAS DI . . .

  • Moisés?

  • Davi?

  • Jon?

KANTIKU 129 Eu Vou Perseverar

a Maioria di israelitas ku ojaba milagris di Jeova na mar burmeju, ka yentra na Tera di Purmesa. (Num 14:​22, 23) Jeova fala di kuma tudu omis ku teneba 20 anu o mas, na muri na disertu. (Num 14:29) Ma, Josué, Kalebi ku manga di kilis ku tene menus di 20 anu ku jorson di Levi, kamba Riu Jordon i e yentra na Tera di Purmesa. — Lei 1:​24-40.

b SPLIKASON DI DISEÑU KU FOTO: Skerda: Davi sta na da ultimu konsiju pa si fiju Salomon. Direita: Ermons ku irmas sta na apruveita di jiresa di Jeova na Skola di Sirvisu di Pioneru.

    Publikasons na Kriol di Gine-Bisau (2000-2025)
    Sai
    Entra
    • Kriol di Gine-Bisau
    • Manda pa utru algin
    • Preferensias
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Termus di Usu
    • Pulitika di Privasidadi
    • Normas di Privasidadi
    • JW.ORG
    • Entra
    Manda pa utru algin