BIBLIOTEKA NA INTERNET di Watchtower
BIBLIOTEKA NA INTERNET
di Watchtower
Kriol di Gine-Bisau
N̈, n̈, Ŝ, ŝ, Ẑ, ẑ
  • N̈
  • n̈
  • BIBLIA
  • PUBLIKASONS
  • RUNIONS
  • w25 Juñu pp. 14-19
  • Sedu umildi ora ku bu ka sibi sertus kusas

I ka ten ni un video dispunivel nes parti ku bu kalka.

Diskulpa, i ten un eru oca ku bu na tenta yabri video.

  • Sedu umildi ora ku bu ka sibi sertus kusas
  • Sintinela ta Fala di Renu di Jeova (Sintinela di Studu) — 2025
  • Subtitulus
  • Materia di mesmu asuntu
  • NO KA SIBI KAL TEMPU KU FIN NA BIN
  • NO KA SIBI KUMA KU JEOVA NA JUDANU
  • NO KA SIBI KE KU NA BIN KONTISI AMAÑA
  • NO KA PUDI NTINDI DIRITU TE KAL PUNTU KU JEOVA KUNSINU
  • Disisons ku ta mostra di kuma no konfia na Jeova
    No Vida Kriston ku No Ministeriu — Manual pa Runion — 2023
  • Lembra kuma Jeova i “Deus bibu”
    Sintinela ta Fala di Renu di Jeova (Sintinela di Studu) — 2024
  • Ke ku no sibi aserka di julgamentus ku Jeova na bin fasi na futuru?
    Sintinela ta Fala di Renu di Jeova (Sintinela di Studu) — 2024
  • Aprindi di ultimu palabras di omis fiel
    Sintinela ta Fala di Renu di Jeova (Sintinela di Studu) — 2024
Oja utru kusas
Sintinela ta Fala di Renu di Jeova (Sintinela di Studu) — 2025
w25 Juñu pp. 14-19

STUDU 26

KANTIKU 123 Obedecemos a Jeová e à Sua Organização

Sedu umildi ora ku bu ka sibi sertus kusas

“O fundura di rikesa di jiresa di Deus, ku si kunsimentu! Kin ku pudi splika kusas ki disidi? Kin ku pudi ntindi si planu?” — ROM 11:33.

KE KU NO NA BIN APRINDI

Mesmu si no ka sibi tudu ke ku na bin kontisi, no pudi ngenta difikuldadis si no konsentra na ke ku no sibi i no konfia na Jeova.

1. Kal kapasidadi ku Jeova danu i pabia di ke?

JEOVA kumpunu ku kapasidadi di pensa, kapasidadi di aprindi nobu kusas, di ntindi i aplika ke ku no aprindi. Pabia ki kumpunu des manera? I misti pa no “oca kunsimentu di Deus” i pa no sirbil di akordu ku kuñisimentu izatu ku no tene del. — Dit 2:​1-5; Rom 12:1.

2. (a) Kal limitasons ku no tene? (Romanus 11:​33, 34) (Jubi tambi diseñu.) (b) Kal benefisiu ku no na tene, si ku umildadi no rikuñisi no limitasons?

2 I bardadi di kuma no tene kapasidadi di aprindi, ma no tene limitasons pabia i ka tudu kusa ku no pudi sibi. (Lei Romanus 11:​33, 34.) Pensa na isemplu di Jo. Jeova fasil manga di purguntas ku judal oja di kuma, i ten manga di kusas ki ka sibi. Es kombersa ku Jeova, judal oja di kuma i pirsisa di sedu umildi i kuriẑi si manera di pensa. (Jo 42:​3-6) No na tene benefisiu si no rikuñisi ku umildadi di kuma i ka tudu kusa ku no sibi. Es umildadi na judanu tene konfiansa di kuma Jeova na kontanu ke na bardadi ku no pirsisa di sibi, pa no pudi toma bon disisons. — Dit 2:6.

Lus sta na lampra na nuvens riba di Jo, oca Jeova sta na papia ku el. Eliu ku tris konsoladuris falsu sta pertu e na jubi.

Rikuñisi ke ku no ka sibi pudi benefisianu suma ki benefisia Jo. (Jubi paragrafu 2)


3. Ke ku no na fala del nes studu?

3 Nes studu, no na papia di alguns kusas ku no ka sibi, i ke ku manda utrora ka sibi es kusas pudi sedu difisil pa nos. No na oja tambi pabia ki bon ka sibi sertus kusas. Ke ku no na bin aprindi na fortalisi no konfiansa di kuma, Jeova “kil ki pirfitu na kunsimentu” ta kontanu ke na bardadi ku no pirsisa di sibi. — Jo 37:16.

NO KA SIBI KAL TEMPU KU FIN NA BIN

4. Di akordu ku Mateus 24:​36, kal kusa ku no ka sibi?

4 Lei Mateus 24:36. No ka sibi kal tempu ku es mundu mau na kaba. Te mesmu Jesus, oca i staba na Tera i ka sibiba “dia ku ora”.a Mas tardi, i fala si apostolus di kuma i Jeova, ku ta marka tempu pa sertus kusas ku “si propi puder” o otridadi. (At 1:​6, 7) Jeova marka ja tempu di fin des mundu mau, ma no ka pudi sibi kal tempu ki na sedu.

5. Suma no ka sibi kal tempu ku fin na ciga, kal efeitu ku kila pudi tene na nos?

5 Pabia di ke ku Jesus fala, no ka sibi te kal tempu ku no ten ku pera pa fin ciga. Kila pudi pui no pirdi pasensa o no fika disanimadu, prinsipalmenti si fasi ja manga di tempu ku no sta na pera dia di Jeova. No pudi tambi fika disanimadu pabia alguns membru di no familia o utrus ta gozanu suma fin ka ciga inda. (2 Ped 3:​3, 4) No pudi te mesmu pensa di kuma si no sibi dia izatu ku fin na ciga, no na sedu mas pasienti, tambi i na sedu mas fasil nguenta gozu.

6. Pabia ki bon manera ku no ka sibi kal tempu ku fin na ciga?

6 Suma Jeova ka kontanu kal dia izatu ku fin na ciga, kila ta danu oportunidadi di mostra di kuma, no ta sirbil pabia di amor i no konfia nel. No ka misti sirbi Jeova ku un data na menti, suma si kontra no fe tene dia ki na pasa prazu. En ves di konsentra na kal tempu ku “Dia di Deus” na ciga, i mas minjor pa no konsentra na bon kusas ku na kontisi dipus di ki dia. Fasi es na judanu pertusi mas di Jeova, konfia nel i fasi tudu ku no pudi pa kontental. — 2 Ped 3:​11, 12.

7. Ke ku no sibi?

7 I mas minjor pa no konsentra na ke ku no sibi. No sibi di kuma tempu di fin kumsa na 1914. Na Biblia, Jeova danu profesias ku prova di kuma tempu di fin kumsa na anu 1914. I splikanu tambi manga di kusas ku na bin kontisi dipus di ki anu. Pa kila, no sta konvensidu di kuma “garandi dia di SIÑOR sta pertu”. (Sof 1:14) No sibi tambi di kuma Jeova misti pa no fasi masimu ku no pudi pa konta “Bon Noba di renu” pa maioria di jintis. (Mat 24:14) Es mensaẑen sta na kontadu na serka di 240 tera i na mas di 1.000 lingua. No ka pirsisa di sibi “dia ku ora” pa pudi partisipa ku tudu korson nes tarbaju importanti.

NO KA SIBI KUMA KU JEOVA NA JUDANU

8. Ke ku signifika no ka na ntindi “tarbaju di Deus”? (Eklesiastis 11:5)

8 Pa fasi si vontadi, Jeova pudi pui o disa pa un kusa kontisi. Ma Biblia fala di kuma, no ka na ntindi “tarbaju di Deus”. (Lei Eklesiastis 11:5.) Ke ku kila signifika? Pensa nes: Te aos sientistas ka ntindi diritu kuma ku un mininu ta kirsi na bariga di si mame. Di mesmu manera, i ka tudu ora ku no ta ntindi diritu pabia ku Jeova disa pa algun kusa kontisi, i di kal manera izatu ki na judanu. — Sal 37:5.

9. Suma no ka sibi kuma ku Jeova na judanu, kuma ku kila pudi afetanu?

9 Suma no ka sibi kuma ku Jeova na bin judanu, no pudi ka tene sertesa di kal disison ku no dibi di toma. No pudi tene sintidu risu aserka di fasi sakrifisius pa aumenta no tarbaju di pregason, suma simplifika no vida o bai pa nunde ki ten mas nesesidadi di publikaduris di Renu. O no pudi sta ku duvida di kuma, no ka tene aprovason di Jeova, pabia no ka yangasa no objetivus na si sirvisu. O pabia no ka tene bon rusultadu na pregason, o no sta na nfrenta un obstakulu na un projetu teokratiku.

10. Kal manera di sedu importanti ku no na disenvolvi, pabia no ka sibi kuma ku Jeova na judanu?

10 Suma no ka sibi kuma ku Jeova na judanu, kila ta pirmitinu tene maneras di sedu importanti, suma pur isemplu, umildadi. Kila ta judanu rikuñisi di kuma, pensamentu ku kamiñus di Jeova i mas altu di ki di nos. (Isa 55:​8, 9) No ta aprindi tene mas konfiansa na Jeova, i konfia di kuma i na kuida di tudu. Ora ku no tene bon rusultadus na pregason o na un projetu teokratiku, no ta ngaba Jeova pa kila. (Sal 127:1; 1 Kor 3:7) Si kusas ka kuri suma ku no na speraba, no dibi di lembra di kuma Jeova sibi tudu ke ku sta na pasa. Si no fasil, Jeova na judanu kontinua tene pas. (Isa 26:12) No fasi no parti ku konfiansa di kuma, Jeova na fasi si parti. No konfia di kuma i na danu orientason ku no pirsisa del, mesmu si ka sedu di manera milagrosu suma ku utrora i fasiba na pasadu. — At 16:​6-10.

11. Ke ku no sibi ku pudi judanu?

11 Lembra di kuma, Jeova ta mostra sempri amor, justisa ku jiresa. No sibi tambi di kuma i ta da balur garandi pa ke ku no fasi pa rel, i pa no ermons ku irmas. No sibi tambi di kuma Jeova sempri ta paga kilis ku sedu fiel pa rel. — Eb 11:6.

NO KA SIBI KE KU NA BIN KONTISI AMAÑA

12. Di akordu ku Tiagu 4:​13, 14, ke ku no ka sibi?

12 Lei Tiagu 4:​13, 14. Un bardadi importanti i di kuma, no ka sibi kuma ku no vida na bin sedu amaña. Nes mundu, “tempu ku kusas ku ka speradu” pudi kontisi ku tudu. (Ekl 9:​11, Traduson di Nobu Mundu) Pa kila, no ka pudi sibi si no planu na sai suma ku no pensa, o si kontra no na sta di vida pa mati tudu ke ku no plania.

13. Kal sentimentu ku utrora no pudi tene, pabia no ka sibi tudu ke ku na kontisi na futuru?

13 I pudi sedu difisil nguenta difikuldadi, pabia no ka sibi izatamenti ke ku na kontisi na futuru. Di kal manera? No pudi preokupa ciu ku ke pudi bin kontisi, i kila pudi punu pirdi alegria. No vida pudi muda di repenti o mau kusas pudi kontisi di repenti, i kila pudi punu fika tristi dimas o paña raiba. Ora ku kusas ka kontisi suma ku no speraba, no pudi fika disanimadu. — Dit 13:12.

14. No filisidadi dipindi di ke? (Jubi tambi fotos.)

14 Ora ku no nguenta difikuldadis, no ta prova di kuma no ka ta sirbi Jeova so pa interesi, ma no ta sirbil pa amor. Isemplus ku sta na Biblia ta mostra di kuma Jeova ka ta proteẑinu di tudu difikuldadis, tambi i ka ta distina kusas ku ta kontisi na no vida. I sibi di kuma no filisidadi ka dipindi di sibi ke ku na kontisi na futuru. Ma i dipindi di buska orientason di Jeova i obdisil. (Jer 10:23) Si no buska si orientason ora ku no na toma disisons, no fasi suma ku Tiagu fala: “Si Deus kiri, i danu vida, no ta fasi ‘sin ku ‘sin.” — Tiagu 4:15.

Fotos: 1. Un pape ku si fiju sta na purpara pasta di emerẑensia. E pui Biblia ku kusas ke na pirsisa del. 2. Pape, mame ku fiju sugundi bas di un tenda oca cuba na cubi. E usa kusas ku sta na se pasta nes mumentu di emerẑensia.

Ora ku no buska orientason di Jeova i obdisil, no pudi tene sertesa di kuma i na judanu i bensuanu. (Jubi paragrafu 14 ku 15)b


15. Ke ku no sibi aserka di futuru?

15 I bardadi di kuma no ka sibi ke ku na bin kontisi kada dia, ma no sibi di kuma Jeova purmiti danu vida ku ka ta kaba na seu o na Tera. No sibi di kuma Deus ka pudi konta mintida, i nada ka pudi tujil kumpri ke ki purmiti. (Titu 1:2) El i uniku algin ku pudi fala sin: “N kontaba ja kusas ku ka kontisi inda. Na kumsada N ta jumna N konta kusas di kabantada.” I fasilba na pasadu, i na bin fasil tambi na futuru. (Isa 46:10) No sibi ku tudu sertesa di kuma nada ka pudi tuji Jeova di mostra si amor pa nos. (Rom 8:​35-39) I na danu jiresa, konsolu ku forsa pa nguenta kualker difikuldadi ku pudi bin. No pudi tene sertesa di kuma Jeova na judanu, tambi i na bensuanu. — Jer 17:​7, 8.

NO KA PUDI NTINDI DIRITU TE KAL PUNTU KU JEOVA KUNSINU

16. Di akordu ku Salmu 139:​1-6, ke ku Jeova sibi ku no ka pudi ntindi diritu?

16 Lei Salmu 139:​1-6. Kin ku kumpunu sibi tudu aserka di nos. I sibi pabia ku no ta pensa i sinti di un sertu manera. I sibi ke ku no ta fala, ku ke ku sta na no korson. I sibi tambi tudu ke ku no ta fasi, i pabia ku no ta fasil. Rei Davi fala di kuma Jeova sta sempri pruntu, tambi i pudi judanu. Kuma ku bu sinti di sibi di kuma, Deus ku ten tudu puder, ku sta riba di tudu i ku kumpu tudu kusa ta preokupa ku bo? Davi fala: “E kunsimentu i garandi dimas pa mi; manera ki altu dimas, N ka pudi ntindil.” — Sal 139:6.

17. Pabia ki pudi sedu difisil seta di kuma Jeova kunsinu diritu?

17 Talves pabia di kusas ku kontisi ku no familia, no kultura o kusas ku no fiaba nel antis di kunsi bardadi, pudi pui pa i difisil oja Jeova suma un Pape ku amanu i ku ta preokupa ku nos. O no pudi sinti di kuma no fasi mal dimas na pasadu, pabia di kila, Jeova nunka ka na misti kunsinu, tambi i sta lunju di nos. Te mesmu Davi teneba es tipu di sentimentus. (Sal 38:​18, 21) O un algin ku sta na sforsa pa muda si manera di vivi i sigi normas di Deus, pudi punta: ‘Si na bardadi Deus ta ntindin, pabia ki misti pa N muda ña manera di vivi ku N ta sinti ben ku el?’

18. Kal ki benefisiu di seta di kuma Jeova kunsinu mas di ki manera ku no kunsi no kabesa? (Jubi tambi foto ku diseñu.)

18 No pudi aprindi seta di kuma Jeova kunsinu mas di ki manera ku no kunsi no kabesa, i di kuma i pudi oja bon kusas na nos ku no ka pudi oja. I ta oja no erus, ma i sibi kal tipu di algin ku no misti sedu, tambi i amanu. (Rom 7:15) Ora ku no nota di kuma Jeova sempri ta oja kal tipu di algin ku no pudi sedu, kila na danu forsa ku no pirsisa del pa sirbil di manera fiel i tene kontentamentu.

 Foto ku Diseñu: 1. Un ermon disanimadu sta na jubi na janela na un dia sukuru, cuba sta na cubi. 2. Na Paraísu, ermon sta na yanda na un kamiñusiñu juntu ku si amigus i e na jubi un kau bonitu.

Jeova ta judanu fortalisi no fe na un vida bonitu ki purmiti. Des manera i ta judanu nguenta purblemas ku no ka spera. (Jubi paragrafu 18 ku 19)c


19. Ke ku no sibi ku tudu sertesa aserka di Jeova?

19 No sibi di kuma Jeova i amor. No ka tene duvida di kila. (1 Jon 4:8) No sibi di kuma si normas justu ta mostra amor ki tene pa nos, tambi i misti ke ki minjor pa nos. No sibi di kuma, Jeova misti pa no tene vida ku ka ta kaba. I da resgati pa no pudi tene es vida. Prenda di resgati ta danu sertesa di kuma no pudi sai ben mesmu ku no erus. (Rom 7:​24, 25) No sibi tambi di kuma “Deus i mas garandi di ki no korson. El i sibi tudu kusa.” (1 Jon 3:​19, 20) Jeova sibi tudu aserka di nos, i tene konfiansa di kuma no pudi sai ben na fasi si vontadi.

20. Ke ku pudi judanu ivita preokupa ciu dimas?

20 Jeova ka tujinu kualker informason ku no pirsisa di tene. Ora ku no rikuñisi es ku umildadi, no na ivita preokupa ciu dimas ku kusas ku no ka pudi kontrola, i no na konsentra na ke ku na bardadi i sedu importanti. Fasi es ta mostra di kuma, no pui tudu no konfiansa na “kin ku ten opinion sertu”, ku sedu Jeova. (Jo 36:4) I bardadi di kuma no ka ntindi alguns kusas gosi, ma no sibi di kuma Jeova na kontinua nsinanu nobu kusas pa sempri. I no kontenti dimas, pabia nunka no ka na para aprindi nobu kusas aserka di no Deus Garandi. — Ekl 3:11.

KAL BENEFISIU KU NO NA TENE SI KU UMILDADI NO SETA DI KUMA NO KA SIBI . . .

  • kal tempu ku fin na bin?

  • ke ku na kontisi amaña?

  • te kal puntu ku Jeova kunsinu?

KANTIKU 104 Espírito Santo – Um Presente de Deus

a Jesus ku na lidera gera kontra mundu di Satanas, pa kila, no pudi fala di kuma gosi i sibi data di Armajedon ku tempu ki na tene vitoria kompletu. — Apok 6:2; 19:​11-16.

b SPLIKASON DI FOTOS: Un pape ku si fiju sta na pui kusas na pasta di emerẑensia pa familia pudi sta pruntu ora ki ten emerẑensia.

c SPLIKASON DI FOTO KU DISEÑU: Un ermon ku sta na pasa purblema, sta na jubi futuru ku kontentamentu.

    Publikasons na Kriol di Gine-Bisau (2000-2025)
    Sai
    Entra
    • Kriol di Gine-Bisau
    • Manda pa utru algin
    • Preferensias
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Termus di Usu
    • Pulitika di Privasidadi
    • Normas di Privasidadi
    • JW.ORG
    • Entra
    Manda pa utru algin