BIBLIOTEKA NA INTERNET di Watchtower
BIBLIOTEKA NA INTERNET
di Watchtower
Kriol di Gine-Bisau
N̈, n̈, Ŝ, ŝ, Ẑ, ẑ
  • N̈
  • n̈
  • BIBLIA
  • PUBLIKASONS
  • RUNIONS
  • w25 Abril pp. 26-31
  • Ermons joven, bo kopia isemplu di Markus ku Timótiu

I ka ten ni un video dispunivel nes parti ku bu kalka.

Diskulpa, i ten un eru oca ku bu na tenta yabri video.

  • Ermons joven, bo kopia isemplu di Markus ku Timótiu
  • Sintinela ta Fala di Renu di Jeova (Sintinela di Studu) — 2025
  • Subtitulus
  • Materia di mesmu asuntu
  • STA DISPOSTU PA SIRBI UTRUS SUMA MARKUS
  • MOSTRA AMOR PA UTRUS SUMA TIMÓTIU
  • KONSIJU DI PAULU PUDI JUDAU
  • SIRBI UTRUS TA TISI BENSONS
  • Disisons ku ta mostra di kuma no konfia na Jeova
    No Vida Kriston ku No Ministeriu — Manual pa Runion — 2023
  • Ermons, sera ki bo sta na sforsa pa sedu servu ministerial?
    Sintinela ta Fala di Renu di Jeova (Sintinela di Studu) — 2024
  • Lembra kuma Jeova i “Deus bibu”
    Sintinela ta Fala di Renu di Jeova (Sintinela di Studu) — 2024
  • Kuma ku bu pudi tene mas kontentamentu na pregason
    Sintinela ta Fala di Renu di Jeova (Sintinela di Studu) — 2024
Oja utru kusas
Sintinela ta Fala di Renu di Jeova (Sintinela di Studu) — 2025
w25 Abril pp. 26-31

STUDU 18

KANTIKU 65 Confiantes, Nós Vamos Continuar!

Ermons joven, bo kopia isemplu di Markus ku Timótiu

“Coma Markus, bu bin ku el, pabia i pudi judan na tarbaju.” — 2 TIM 4:11.

KE KU NO NA BIN APRINDI

No na aprindi kuma ku isemplu di Markus ku Timótiu pudi juda jovens pa e tene maneras di sedu ki pirsis, pa fasi mas pa Jeova i pa ermons ku irmas na kongregason.

1-2. Kal kusas difisil ku pudiba tuji Markus ku Timótiu fasi mas pa Jeova i pa ermons ku irmas?

ERMONS joven, sera ki bo misti fasi mas na sirvisu di Jeova, i juda mas bo ermons ku irmas na kongregason? Sin duvida, bo misti fasil. No ta kontenti dimas di oja manga di jovens ku sta dispostu na sirbi utrus! (Sal 110:3) Ma i pudi sedu difisil fasi mas pa Jeova. Sera ki bu tene duvida di fasi mas pa Jeova, pabia bu ka sibi kuma ku bu vida na sedu, o nunde ku Jeova misti pa bu bai? O talves bu ka seta oportunidadi di fasi mas na sirvisu di Jeova, pabia bu pensa di kuma bu ka na pudi fasil ben? Si bu ta pensa asin, abo i ka uniku.

2 Markus ku Timótiu pasaba mesmu situason. Ma mesmu manera ke ka sibiba kuma ku se vida na sedu, o talves e pensa di kuma e ka na pudi fasi sirvisu di Jeova diritu, e disidi fasi mas pa Jeova. Talves Markus moraba ku si mame na un bon kasa, oca ku apostolu Paulu ku Barnabé kumbidal pa se purmeru bias misionariu. (At 12:​12, 13, 25) Markus disa si familia pa pudi fasi mas pa Jeova. Purmeru, i bai pa Antiokia. Dipus, i kumpaña Paulu ku Barnabé pa lugaris mas lunju. (At 13:​1-5) Di mesmu manera, talves Timótiu moraba ku si papes oca ki kumbidadu pa kumpaña Paulu na tarbaju di pregason. Timótiu seduba joven i ka tene spiriensia, pa kila, i pudiba pensa di kuma i ka na pudi fasi sirvisu di Jeova diritu. (Komparal ku 1 Koríntius 16:​10, 11 ku 1 Timótiu 4:12.) Mesmu asin, i seta konviti di Paulu i kila pul tene manga di bensons. — At 16:​3-5.

3. (a) Kuma ku no sibi di kuma Paulu da balur pa Markus ku Timótiu? (2 Timótiu 4:​6, 9, 11) (Jubi tambi diseñus.) (b) Kal purguntas ku no na bin ruspundi nes studu?

3 Markus ku Timótiu aprindi kuma ke pudi kuida di manga di responsabilidadi na kongregason oca e seduba inda joven. Paulu daba balur pa es jovens, pa kila, oca ki sibiba di kuma i pertu muri, i fala elis pa e bin nunde ki sta nel. (Lei 2 Timótiu 4:​6, 9, 11.) Kal maneras di sedu ku Markus ku Timótiu teneba ku pui Paulu gosta delis? Kuma ku ermons joven pudi kopia elis? Kuma ku bon konsiju di Paulu pudi juda jovens aos?

Diseñus: 1. Markus sta na purpara kumida ku bibida pa Paulu ku Barnabé. 2. Timótiu sta na lei un karta pa un grupu di ansions ku sta atentu.

Paulu gostaba ciu di Markus ku Timótiu i e risibi responsabilidadis oca e seduba inda joven. (Jubi paragrafu 3)b


STA DISPOSTU PA SIRBI UTRUS SUMA MARKUS

4-5. Kuma ku Markus mostra di kuma i staba dispostu pa sirbi utrus?

4 Di akordu ku un jornal, sirbi utrus pudi signifika sforsa ciu pa juda elis, i kontinua juda elis mesmu ora ki difisil fasil. Markus disa un bon isemplu nes asuntu. Talves Markus sintiba mal, oca ku Paulu nega lebal na si sugundu bias misionariu. (At 15:​37, 38) Ma es situason ka pui pa Markus fika disanimadu i para sirbi si ermons ku irmas.

5 Markus seta bai sirbi na utru zona ku si primu Barnabé. Serka di 11 anu dipus, oca ku Paulu staba na prison na Roma, Markus fasiba parti di kilis ku judal. (Filem 23, 24) Na bardadi, Paulu daba balur garandi pa ke ku Markus fasi pa rel, e ku manda i fala di kuma Markus ‘sedu di garandi ajuda’ pa rel. — Kol 4:​10, 11.

6. Kuma ku Markus benefisia di sta juntu ku ermons maduru? (Jubi tambi nota bas di paẑina.)

6 Markus benefisia di bon kumpañerasku ki teneba ku ermons maduru. Dipus di pasa algun tempu ku Paulu na Roma, Markus bai tarbaja juntu ku Pedru na Babilonia. E pasa sedu bon amigus tok Pedru comal di “Markus ña fiju.” (1 Ped 5:13) Konformi e na tarbaja juntu, talves Pedru konta si amigu joven, manga di kusas interesanti aserka di vida di Jesus, ku ke ki fasi ocal na Tera. Mas tardi, i skirbi un livru di Biblia ku tene si nomi.a

7. Kuma ku un joven comadu Seung-Woo kopia isemplu di Markus? (Jubi tambi foto.)

7 Markus kontinua sta okupadu na sirbi Jeova i pertusi mas di ermons maduru. Kuma ku bu pudi kopia Markus? Talves bu misti sedu servu ministerial o ansion, ma i na faltau sertus maneras di sedu. Si es i bu situason, ka bu disanima. En ves di kila, kontinua fasi ke ku bu pudi pa Jeova i pa kongregason. Es ku kontisi ku Seung-Woo ku sta na sirbi gosi suma ansion. Oca ki seduba mas joven, i ta komparaba si kabesa ku utrus ermons joven. Ansions daba alguns ermons responsabilidadis, ma el i ka daduba inda responsabilidadis. Seung-Woo fikaba mal, i ku tempu i konta ansions kuma ki staba na sinti. Un ansion falal pa i fasi ke ki pudi pa sirbi utrus, mesmu si utrora jintis ka ta nota di kusas ki ta fasiba. Seung-Woo aplika es konsiju, i kumsa ku juda kilis di idadi ku utrus ku pirsisaba di ajuda pa bai runions. Oca ki pensa na ki tempu, i fala sin: “N pasa ntindi ke na bardadi ku signifika sirbi utrus. N pasa tene alegria garandi, pabia N juda utrus na ke ke pirsisa del.”

Un ermon joven sta na da un ermon di idadi buleia pa un runion di kongregason.

Pabia ki bon pa ermons joven ba ta pasa tempu ku ermons maduru ku sirbi Jeova pa manga di tempu? (Jubi paragrafu 7)


MOSTRA AMOR PA UTRUS SUMA TIMÓTIU

8. Pabia ku Paulu kuji Timótiu pa i kumpañal na si bias? (Filipensis 2:​19-22)

8 Paulu pirsisaba di ermons koraẑosu pa riba ku el na sidadis nunde ki pirsigiduba. Purmeru, i kuji un ermon ku tene manga di spiriensia, comadu Silas pa i kumpañal. (At 15:​22, 40) Mas tardi, Paulu kuji tambi Timótiu pa i kumpañal. Ke ku pui Paulu kuji Timótiu? Un motivu i di kuma, ermons na zona nunde ku Timótiu staba nel, ta papia ben del. (At 16:​1, 2) Tambi Timótiu teneba interesi di bardadi na jintis. — Lei Filipensis 2:​19-22.

9. Kuma ku Timótiu mostra di kuma na bardadi i ta preokupaba ku si ermons ku irmas?

9 Disna di tempu ki kumsa tarbaja ku Paulu, Timótiu mostra di kuma i ta preokupa ku utrus, mas di ki si kabesa. Pa kila, oca ku Paulu disa Bereia, i sibiba di kuma Timótiu na kuida ben di nobu ermons ku irmas ku staba la. (At 17:​13, 14) Na ki tempu, Timótiu dibi di aprindiba ciu di isemplu di Silas, ku fikaba tambi na Bereia. Ma dipus, Paulu manda Timótiu el so pa Tesalónika pa nkoraẑa kristons ku staba na ki sidadi. (1 Tes 3:2) I duranti 15 anu, Timótiu aprindi ‘cora ku kilis ku staba na cora’, i ta puiba si kabesa na lugar di kualker algin ku staba na sufri. (Rom 12:15; 2 Tim 1:4) Kuma ku jovens kriston pudi kopia Timótiu?

10. Kuma ku un ermon comadu Woo Jae aprindi mostra interesi di bardadi na jintis?

10 Un ermon comadu Woo Jae aprindi mostra interesi di bardadi na jintis. Oca ki seduba joven i difisilba pa i kombersa ku ermons ku irmas ku mas el garandi. Pa kila, na Salon di Renu i ta fala elis so manteña i bai. Un ansion falal di kuma pa kumsa kombersa, i pudi fala ermons ku irmas kusas ki gosta nelis. Ki ansion falal tambi pa i pensa na kusas ku na interesa kin ki na papia ku el. Woo Jae aplika konsiju ku ansion dal ora ki na papia ku jintis. Gosi Woo Jae sedu ansion, i fala sin: “Gosi, N oja di kuma i fasil papia ku jintis di diferentis idadi. N kontenti di sibi di kuma, N ta ntindi situasons ku utrus ta pasa. Es judan sibi ke na bardadi ku ña ermon ku irma pirsisa del i ke ku N pudi fasi pa juda elis.”

11. Kuma ku ermons joven pudi mostra interesi di bardadi pa jintis di se kongregason? (Jubi tambi foto.)

11 Di mesmu manera, ermons joven pudi aprindi mostra interesi di bardadi pa utrus. Ora ku bu sta na runions, papia ku tudu jintis, nkluindu jintis di idadi ku jovens. Punta elis kuma ke sta, i sukuta elis diritu. Fasi es na judau sibi kuma ku bu pudi juda elis. Talves bu na diskubri di kuma, un kasal di idadi pirsisa di ajuda pa usa JW Library®. O talves bu na nota di kuma, e ka tene ningin ku na sai pregason ku elis. Sera ki bu pudi juda elis usa se aparelius eletroniku, o sai pregason ku elis? Ora ku bu ta juda bu ermons ku irmas des maneras, bu na sedu un bon isemplu na kongregason.

Un ermon joven ku un ermon di idadi sta na prega juntu di kasa pa kasa. Ermon di idadi sta na papia ku un omi, nkuantu ki ermon joven pega un tablet ku sta na mostra un video.

Ermons joven pudi juda kongregason di manga di maneras ke na pirsisa. (Jubi paragrafu 11)


KONSIJU DI PAULU PUDI JUDAU

12. Kuma ku konsiju ku Paulu da Timótiu pudi juda ermons joven?

12 Paulu da Timótiu bon konsiju pa judal tene un vida filis i sirbi Deus di manera kompletu. (1 Tim 1:18; 2 Tim 4:5) Konsiju di Paulu pudi juda tambi ermons joven. Di kal manera? Lei dus karta ku Paulu skirbi pa Timótiu suma si skirbidu pa bo, i jubi kal konsiju ku bu pudi aplika na bu vida. No jubi alguns isemplus.

13. Ke ku pudi judau pa bu sedu mas fiel pa Jeova?

13 ‘Kontinua na bu disiplina di vida spiritual.’ (1 Tim 4:7b) Paulu staba na fala Timótiu pa i sedu fiel pa Jeova i pa i fasi kusas ku na kontental. Ma i pirsis sforsa ciu pa sedu fiel i mostra amor pa Jeova. Kuma ku no pudi fasil? Palabra Gregu ku usadu pa “disiplina” manga di bias, ta rifiri trenamentu duru di atletas ku sta na purpara pa un kompitison. Es atletas pirsisa di ivita kusas ku pudi distrai elis, i konsentra na se objetivu. Anos tambi, no pirsisa di ivita kusas ku pudi distrainu, i konsentra na no objetivu, ku sedu, pertusi mas di Jeova.

14. Kal ku dibi di sedu no objetivu ora ku no na lei Biblia? Bu pudi da isemplu.

14 I importanti ba ta lei Biblia kada dia. Tambi, i importanti lembra di kuma, motivu ku pui bu ta lei Biblia i pa pertusiu mas di Jeova. Pur isemplu, ke ku bu pudi aprindi di storia di Jesus ku joven guvernanti riku? (Mar 10:​17-22) Es joven fiaba di kuma Jesus i Mesias, ma i ka teneba fe pa sigil. Nin ku sin, Jesus “sinti amor pa el”. Sera ki bu ka sinti tokadu pa manera ku Jesus mostra bondadi oca i na papia ku es joven? Sin duvida, Jesus mistiba pa i toma un bon disison. Jesus staba na mostra amor ku Jeova tene pa es joven. (Jon 14:9) Ora ku bu na pensa na ke ku kontisi ku joven riku i na bu situason, punta bu kabesa: ‘Ke ku N pirsisa di fasi pa pertusi mas di Jeova i sirbi utrus di tudu korson?’

15. Pabia ki importanti pa ermons joven sedu un bon isemplu pa utrus? Bu pudi da isemplu. (1 Timótiu 4:​12, 13)

15 ‘Sedu isemplu pa krentis’. (Lei 1 Timótiu 4:​12, 13.) Paulu ka fala so Timótiu pa i aprindi lei diritu, i sedu un bon nsinadur, ma i mistiba tambi pa i tene bon maneras di sedu, suma amor, fe ku puresa. Pabia di ke? Pabia ke ku algin ta fasi i mas importanti di ki, ke ki ta fala. Imaẑina kuma, bu dadu un disignason di fasi un diskursu aserka di kuma ku no pudi fasi mas na tarbaju di pregason. Bu na sta mas avontadi pa papia des asuntu, si kontra bu ta fasi bu minjor na pregason. Asistensia na tene vontadi di aplika ke ku bu fala, si e oja di kuma bu ta fasi ke ku bu fala. — 1 Tim 3:13.

16. (a) Na kal sinku arias ku ermons joven pudi sedu un bon isemplu? (b) Kuma ku un ermon joven pudi sedu isemplu na si “palabra”?

16 Suma ki sta na 1 Timótiu 4:​12, Paulu fala di sinku arias ku ermons joven pudi sedu un bon isemplu. I na sedu bon, si bu tira tempu pa studa kada un des arias na bu studu pesual. Pur isemplu, imaẑina kuma bu misti minjoria mas, na aria di sedu isemplu na “palabra”. Pensa na kuma ku bu pudi usa bu palabras pa nkoraẑa utrus. Si bu mora inda ku bu papes, sera ki bu pudi aumenta mas bu gardisimentu pa ke ke ta fasi pa bo? Dipus di runions, sera ki bu pudi konta algin ku fasiba disignason na runion, ke ku bu gosta del na si parti? Bu pudi tambi tenta da kumentarius na bu propi palabras na runions. Bu sforsu pa sedu un bon isemplu na palabra ta mostra di kuma, bu sta na fasi progresu spiritual. — 1 Tim 4:15.

17. Ke ku pudi juda un ermon joven yangasa si objetivus spiritual? (2 Timótiu 2:22)

17 ‘Libra di diseẑu forti di nobresa, bu buska yanda diritu’. (Lei 2 Timótiu 2:22.) Paulu fala Timótiu pa i libra di diseẑus ku pudi disvial di si objetivus spiritual i dana si amisadi ku Jeova. Bu pudi tambi nota di kuma alguns atividadis, mesmu si i ka mal, ma i pudi disau ku puku tempu pa atividadis spiritual. Pur isemplu, pensa na kantu oras ku bu ta pasa na fasi disportu, navega na internet o juga video gaimi. Sera ki bu pudi usa un bokadu di ki tempu pa fasi mas pa Jeova i pa utrus? Talves bu pudi sedu vuluntariu pa juda na manutenson di bu Salon di Renu o apoia programa di pregason di tustumuñu ku mostruariu na bu kongregason. Si bu fasi es kusa, bu na tene nobu amigus ku na judau yangasa bu objetivus spiritual.

SIRBI UTRUS TA TISI BENSONS

18. Kal bensons ku Markus ku Timótiu tene?

18 Markus ku Timótiu fasi sakrifisius pa sirbi utrus di manera kompletu, i e tene manga di bensons. E teneba filisidadi di bardadi. (At 20:35) Markus viaẑaba pa diferentis parti mundu, pa pudi sirbi si ermons. I skirbi tambi storia interesanti di vida ku pregason di Jesus. Timótiu juda Paulu na forma nobu kongregasons, i nkoraẑa ciu ermons ku irmas. Sin duvida, Jeova kontenti ku tudu sakrifisiu ku Markus ku Timótiu fasi pa rel.

19. Pabia ku ermons joven dibi di aplika konsiju ku Paulu da Timótiu, i kal ku na sedu rusultadu?

19 Amor ku Paulu tene pa si amigu Timótiu ku seduba joven, pudiba ojadu di manera klaru na kartas ki skirbi pa rel. Es kartas nspiradu ta mostra tambi di kuma, Jeova tene amor garandi pa jovens. I misti pa bu tene un vida filis na si sirvisu. Pa kila, fasi tudu ku bu pudi pa aplika konsiju di Paulu i sirbi utrus ku tudu bu korson. Si bu fasil, bu na tene un vida filis desdi gosi, i na futuru bu na bin “yangasa vida di bardadi.” — 1 Tim 6:​18, 19.

KUMA KU BU NA RUSPUNDIBA?

  • Ke ku bu aprindi di isemplu di Markus?

  • Kuma ku bu pudi kopia isemplu di Timótiu i mostra di kuma bu tene interesi di bardadi na utrus?

  • Kal konsiju di Paulu ku pudi juda ermons joven fasi progresu spiritual?

KANTIKU 80 “Provem e Vejam Que Jeová É Bom”

a Pedru seduba un omi ku ta mostra logu si sentimentu, e ku manda i konta Markus kuma ku Jesus ta sinti i reaẑi na manga di situasons. Talves kila ku pui na si livru, i splika manga di bias sentimentus ku asons di Jesus. — Mar 3:5; 7:34; 8:12.

b SPLIKASON DI DISEÑUS: Markus sta na juda Paulu ku Barnabé ku sta na se bias misionariu. Timótiu sta na visita un kongregason pa fortalisi i nkoraẑa ermons.

    Publikasons na Kriol di Gine-Bisau (2000-2025)
    Sai
    Entra
    • Kriol di Gine-Bisau
    • Manda pa utru algin
    • Preferensias
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Termus di Usu
    • Pulitika di Privasidadi
    • Normas di Privasidadi
    • JW.ORG
    • Entra
    Manda pa utru algin