STUDU 21
KANTIKU 21 Vou Buscar Primeiro o Reino
Kontinua buska sidadi ku na fika pa sempri
“Pabia li na tera no ka tene un prasa ku na fika pa sempri, ma no na buska kil ku na bin.” — EB 13:14.
KE KU NO NA BIN APRINDI
Kuma ku Ebreus kapitulu 13 pudi judanu aos, tambi na futuru.
1. Ke ku Jesus fala i na kontisi ku Jerusalen?
ALGUNS dias antis di Jesus muri, i fala di un profesia pa si sigiduris. Es profesia kumpri pa purmeru bias, oca Jerusalen ku si templu kabadu ku el. I avisa elis di kuma un dia ‘tropas na da Jerusalen volta’. (Luk 21:20) Jesus fala si sigiduris di kuma ora ke oja so ki tropas, e dibi di sai logu di Judeia. Palabras di Jesus kumpri. Tropas Romanu bin da volta di Jerusalen. — Luk 21:21, 22.
2. Kal konsiju ku apostolu Paulu da kristons ku staba na vivi na Judeia ku Jerusalen?
2 Alguns anus antis di tropas Romanu da Jerusalen volta, apostolu Paulu skirbi un karta ku tene un mensaẑen importanti, ku kunsidu gosi suma livru di Ebreus. Nes karta, Paulu da kristons na Judeia ku Jesusalen konsiju importanti ku na juda elis purpara pa ke ku na bin. Ke ku na bin kontisi? Jerusalen na bin kabadu ku el. Si es kristons mistiba salva, e dibi di staba pruntu pa disa se kasa ku se nogos. Pa kila, Paulu fala sin aserka di sidadi di Jerusalen: “No ka tene un prasa ku na fika pa sempri”. Dipus i fala mas: “Ma no na buska kil ku na bin.” — Eb 13:14.
3. Ke ki ‘prasa ku tene bon alisersu’ i pabia ku no dibi di buskal?
3 Oca kristons disidi sai di Jerusalen ku Judeia, manga di jintis goza elis, ma disison ke toma salva se vida. Aos jintis pudi gozanu pabia no ka konfia na diñeru, nin di kuma pekaduris na risolvi purblemas di mundu. Ke ku pui no toma es disison? Pabia no sibi di kuma i ka na tarda, Guvernu di Deus na bin kaba ku es mundu mau. No kontinua buska ‘prasa ku tene bon alisersu’, “kil ku na bin” ku sedu, Guvernu di Deus.a (Eb 11:10; Mat 6:33) Na kada subtitulu des studu no na fala di: (1) kuma ku konsiju nspiradu di Paulu juda kristons di purmeru sekulu kontinua buska sidadi “ku na bin”, (2) kuma ku Paulu purpara elis pa e sai di Jerusalen, i (3) kuma ku si konsiju ta judanu aos.
KONFIA NA JEOVA PABIA NUNKA I KA NA BANDONAU
4. Pabia ku Jerusalen seduba importanti pa kristons?
4 Jerusalen seduba importanti pa kristons. Kongregason kriston di purmeru sekulu formadu na Jerusalen na anu 33 EK. Tambi i la ku korpu guvernanti staba nel. Fora di kila, manga di kristons teneba se kasa ku utrus kusas na ki sidadi. Ma Jesus avisa si sigiduris di kuma, e dibi di sai di Jerusalen, i te mesmu di Judeia. — Mat 24:16.
5. Kuma ku Paulu purpara kristons pa ke ku na bin kontisi ku Jerusalen?
5 Pa purpara kristons pa ke ku na bin kontisi, Paulu juda elis oja sidadi di Jerusalen suma ku Jeova ta ojal. Paulu lembranta elis di kuma, Jeova para iziẑi pa i ten saserdotis na templu o sakrifisius ku ta fasiduba la. (Eb 8:13) Tambi, manga di jintis na ki sidadi negaba Mesias. Pabia des kusas, jintis ka pirsisa ja mas di bai Jerusalen pa adora Jeova. En ves di kila, Jerusalen ku si templu na kabadu ku el. — Luk 13:34, 35.
6. Pabia ku kristons pirsisaba di konsiju ku Paulu da elis na Ebreus 13:5, 6?
6 Oca ku Paulu skirbi karta pa Ebreus, jintis gostaba di mora na Jerusalen i visital. Un skirbidur Romanu di ki tempu fala di kuma, Jerusalen seduba un sidadi ku mas tene fama na ki zona lesti di mundu. Judeus ku sta na manga di teras ta viaẑaba tris bias kada anu pa mati festivalis, i kila ta puiba pa sidadi tene manga di diñeru. Pabia des, talves alguns kristons ta ngañaba manga di diñeru. I pudi sedu ki i pabia di kila ku Paulu fala elis: “Bo libra di faimadesa di diñeru. Bo fika kontenti ku kil ku bo tene”. Dipus i fala di un testu ku mostra garantia ku Jeova da pa kada un di si servus: “N ka na disau, nin N ka na bandonau.” (Lei Ebreus 13:5, 6; Lei 31:6; Sal 118:6) Kristons ku mora na Jerusalen ku Judeia na pirsisaba di lembra des purmesa. Pabia di ke? Pabia puku tempu dipus ke risibi es karta, e tenba ku disa se kasa, se nogos ku maioria di kusas ke teneba. I ka seduba fasil pa kumsa nobu vida na utru tera.
7. Pabia ku no dibi di aumenta no konfiansa na Jeova desdi gosi?
7 Ke ku no pudi aprindi: Ke ku na kontisi nin i ka na tarda? “Garandi foronta” na kumsa i es mundu mau na kabadu ku el. (Mat 24:21) Suma kristons di purmeru sekulu, anos tambi no dibi di sta atentu i purparadu. (Luk 21:34-36) Na garandi tribulason talves no na pirdi alguns kusas o tudu kusas ku no tene. Na ki tempu, no dibi di tene tudu konfiansa di kuma, Jeova ka na ciga di bandona si povu. Desdi gosi, antis di garandi tribulason kumsa, no tene oportunidadi di mostra nunde ku no pui no konfiansa nel. Punta bu kabesa: ‘Sera ki kusas ku N ta fasi ku ña objetivus ta mostra di kuma N ka pui ña konfiansa na diñeru, ma na Deus ku purmiti di kuma i na kuida di mi?’ (1 Tim 6:17) Isemplu di kristons di pasadu pudi judanu kontinua sedu fiel na “garandi foronta”. Ma “garandi foronta” na sedu mas difisil di ki kualker kusa ku kristons ciga ja di pasa. Ora ku garandi tribulason kumsa, kuma ku no na sibi ke propi ku no dibi di fasi?
OBDISI KILIS KU TA TOMA DIANTERA
8. Kal instruson ku Jesus da si disipulus?
8 Alguns anu dipus ku kristons risibi karta di Paulu pa Ebreus, e ojaba tropas Romanu da volta di Jerusalen. Oca ku kila kontisi, kristons sibiba di kuma i tempu pa e sai di Jerusalen ku Judeia. I ka na tarda, sidadi di Jerusalen na kabadu ku el. (Mat 24:3; Luk 21:20, 24) Ma nunde ke dibi di bai? Uniku kusa ku Jesus fala elis i es: “Kilis ku sta na Judeia pa e kuri pa montis.” (Luk 21:21) I tenba manga di montis na ki reẑion. Pa kila, na kal montis ke dibi di baiba?
9. Pabia ku kristons pudiba punta na kal monti ke dibi di bai? (Jubi tambi mapa.)
9 Jubi alguns monti ku kristons pudiba bai nel: Montis di Samaria, Montis di Galileia, Monti Ermon, Montis di Libanu ku Montis na utru ladu di riu Jordon. (Jubi mapa) Na ki montis, i tenba alguns sidadis ku jintis pensaba di kuma i sedu suguru pa jintis vivi. Pur isemplu, sidadi di Gamla staba na un monti altu, i difisil pa jintis ciga la. Alguns judeus ta ojaba es sidadi suma un kau suguru pa vivi. Ma Romanus ataka ki sidadi i kaba ku el, i manga di jintis ku mora la muri.b
I tenba manga di montis ku purmeru kristons pudiba kuri pa bai nel, ma i ka tudu ku seduba suguru. (Jubi paragrafu 9)
10-11. (a) Kuma ku Jeova orienta kristons? (Ebreus 13:7, 17) (b) Kuma ku kristons obdisi kilis ku ta toma diantera? (Jubi tambi diseñu.)
10 Parsi di kuma Jeova usa kilis ku ta toma diantera na kongregason pa orienta kristons. Un storiadur comadu Eusébiu skirbi aserka di ki tempu. I fala di kuma Deus konta alguns ermons di Jerusalen di kuma kristons dibi di sai di Jerusalen i bai pa Pela, un sidadi na Pereia. Pela, seduba un bon kau di bai. I ka lunjuba Jerusalen, pa kila, i ka seduba difisil bai la. Tambi maioria di jintis ku staba na Pela ka seduba judeus, pa kila, e ka staba na tenta luta kontra Romanus. — Jubi mapa.
11 Kristons ku kuri pa montis aplika konsiju ku Paulu da elis di “obdisi se pastoris” na kongregason. (Lei Ebreus 13:7, 17.) E salva pabia e sedu obdienti. Suma e kontinua pera Guvernu di Deus, ku sedu sidadi “ku tene bon alisersu”, Jeova ka bandona elis. — Eb 11:10.
Pela seduba un kau suguru i ku ka lunju. (Jubi paragrafu 10 ku 11)
12-13. Kuma ku Jeova ta gia si povu na tempus difisil?
12 Ke ku no pudi aprindi: Jeova ta usa kilis ku ta toma diantera pa da si povu orientason diretu. I ten manga di isemplus na Biblia ku mostra kuma ku Jeova usa omis fiel pa orienta si povu na tempus difisil. (Lei 31:23; Sal 77:20) Tambi aos no sta na oja manga di provas ku ta mostra di kuma, Jeova kontinua usa kilis ku ta toma diantera.
13 Pur isemplu, oca COVID-19 kumsa, ermons ku ta toma diantera da orientasons pa kongregasons. Es ermons da ansions orientasons di kuma ku kongregasons dibi di fasi runions i kontinua adora Jeova. Puku tempu dipus ku duensa di COVID-19 kumsa, no fasi kongresu na mas di 500 lingua, atraves di internet, televison ku radiu. Kumida spiritual ka para dadu. Pabia di kila, no ta risibi mesmu orientason na mundu ntidu. No pudi tene konfiansa di kuma, i ka mporta kal situasons difisil ku no pudi bin pasa na futuru, Jeova na kontinua juda kilis ku ta toma diantera pa e toma bon disisons. Fora di konfia na Jeova i obdisi si mandamentu, kal utru maneras di sedu ku na judanu purpara pa garandi tribulason i aẑi ku jiresa na ki tempu difisil?
NO AMA N̈UTRU SUMA ERMONS I NO RISIBI UTRUS DIRITU
14. Di akordu ku Ebreus 13:1-3, kal maneras di sedu ku kristons pirsisa di mostra antis di Jerusalen kabadu ku el?
14 Ora ku garandi tribulason kumsa, no na mas pirsisa di mostra amor pa n̈utru. Ora ku ki tempu ciga, no na pirsisa di kopia isemplu di kristons ku moraba na Jerusalen ku Judeia. E tenba sempri di mostra amor pa n̈utru. (Eb 10:32-34) Ma anus antis di Jerusalen kabadu ku el, kristons pirsisa inda mas di mostra di kuma e “ama n̈utru suma ermons” i e ta ‘risibi ospri na se kasa.’c (Lei Ebreus 13:1-3.) Anos tambi no mas na pirsisa di mostra amor pa no ermons, antis des mundu mau kabadu ku el.
15. Pabia ku kristons Ebreu pirsisa di ama n̈utru suma ermons i mostra bondadi pa utrus dipus ke fusi?
15 Oca ku tropas Romanu da volta di Jerusalen i dipus e bai di repenti, kristons kuri ku puku kusas. (Mat 24:17, 18) E tenba ku juda n̈utru oca e na bai pa montis. Tambi oca e ciga na Pela, e tenba di juda n̈utru buska kau di mora ku tarbaju. Manga di ermons ku irmas pirsisaba di kumida, ropa ku kau di mora. Kristons pudiba mostra se amor forti ku bondadi pa n̈utru, ora ke na juda n̈utru i pati ke ke tene. — Titu 3:14.
16. Kuma ku no pudi mostra amor pa no ermons ku irmas ku pirsisa di no ajuda? (Jubi tambi foto.)
16 Ke ku no pudi aprindi: Amor ta lebanu juda no ermons ku irmas ora ke pirsisa di no ajuda. Manga di ermons sta dispostu pa juda se kumpañeris ku refuẑia pabia di geras ku disastris natural. E ta da es refuẑiadus kusas ke pirsisa del pa vivi, tambi e ta nkoraẑa elis pa e kontinua sirbi Jeova. Un irma di Ukrania ku disa si kasa pabia di gera fala sin: “No oja kuma ku Jeova usa no ermons pa orientanu i kuida di nos. E risibinu diritu e judanu na Ukrania, na Ungria i gosi na Almaña.” No ta tarbaja ku Jeova ora ku no ta risibi no ermons ku irmas diritu, i juda elis ku ke ke pirsisa del. — Dit 19:17; 2 Kor 1:3, 4.
Kristons ku refuẑia aos, pirsisa di no ajuda. (Jubi paragrafu 16)
17. Pabia ku desdi gosi i importanti dimas ama no ermons i risibi elis diritu?
17 No na mas pirsisa di juda n̈utru na garandi tribulason di ki gosi. (Aba 3:16-18) Jeova sta na formanu gosi pa mostra amor pa no ermons i risibi elis diritu, pabia fasi es na sedu importanti dimas na ki tempu.
KE KU NA BIN KONTISI NA FUTURU
18. Kuma ku no pudi kopia isemplu di kristons di purmeru sekulu?
18 Kristons ku obdisi i kuri pa montis salva, oca Jerusalen kabadu ku el. E bandona se sidadi, ma Jeova nunka bandona elis. Ke ku no pudi aprindi di se isemplu? No ka sibi tudu ke ku na bin kontisi na futuru. Ma Jesus avisanu pa no sta pruntu pa obdisi. (Luk 12:40) No pudi tambi aplika ke ku no aprindi na karta ku Paulu skirbi pa Ebreus. No tene tambi garantia ku Jeova propi da di kuma, nunka i ka na disanu o bandonanu. (Eb 13:5, 6) Pa nos tudu no kontinua buska sidadi ku na fika pa sempri, ku sedu, Guvernu di Deus, i dipus no na bin tene bensons pa sempri. — Mat 25:34.
KANTIKU 157 Pas Sin Fin!
a Na tempus bibliku, un rei ta mandaba so na un sidadi. Es tipu di sidadi pudiba ojadu suma un renu. — Kum 14:2.
b Es kontisi na 67 EK, puku tempu dipus ku kristons sai di Judeia ku Jerusalen.
c Palabras ku traduzidu pa “ama n̈utru suma ermons” pudi rifiri amor ku no tene pa no familia intimu, ma Paulu usal pa fala di amor forti ku no tene pa tudu no ermons ku irmas na kongregason.