BIBLIOTEKA NA INTERNET di Watchtower
BIBLIOTEKA NA INTERNET
di Watchtower
Kriol di Gine-Bisau
N̈, n̈, Ŝ, ŝ, Ẑ, ẑ
  • N̈
  • n̈
  • BIBLIA
  • PUBLIKASONS
  • RUNIONS
  • w25 Juliu pp. 20-25
  • Sera ki bu aprindi tene kontentamentu?

I ka ten ni un video dispunivel nes parti ku bu kalka.

Diskulpa, i ten un eru oca ku bu na tenta yabri video.

  • Sera ki bu aprindi tene kontentamentu?
  • Sintinela ta Fala di Renu di Jeova (Sintinela di Studu) — 2025
  • Subtitulus
  • Materia di mesmu asuntu
  • MOSTRA GRATIDON
  • SEDU UMILDI
  • PENSA FUNDU NA PURMESAS DI JEOVA
  • “NADA KA TA FALTA KILIS KU RISPITAL”
  • Sedu umildi ora ku bu ka sibi sertus kusas
    Sintinela ta Fala di Renu di Jeova (Sintinela di Studu) — 2025
  • Lembra kuma Jeova i “Deus bibu”
    Sintinela ta Fala di Renu di Jeova (Sintinela di Studu) — 2024
  • Disisons ku ta mostra di kuma no konfia na Jeova
    No Vida Kriston ku No Ministeriu — Manual pa Runion — 2023
  • Sera ki bu pudi rapara bardadi?
    Sintinela ta Fala di Renu di Jeova (Sintinela di Studu) — 2024
Oja utru kusas
Sintinela ta Fala di Renu di Jeova (Sintinela di Studu) — 2025
w25 Juliu pp. 20-25

STUDU 31

KANTIKU 111 Os Nossos Motivos de Alegria

Sera ki bu aprindi tene kontentamentu?

“N nsina sta kontenti ku kil ku N tene.” — FIL 4:11.

KE KU NO NA BIN APRINDI

No na aprindi kuma ku no pudi sedu mas filis na vida si no mostra gratidon, no sedu umildi i no kontinua pensa na ke ku Jeova purmiti.

1. Ke ku kontentamentu signifika, i ke ki ka signifika?

SERA ki abo i un algin ku kontenti ku ke ku bu tene? Un algin ku tene kontentamentu ta tene alegria ku pas, pabia i ta konsentra na bensons ki tene. I ka ta fika mal o paña raiba pabia di ke ki ka tene. Mesmu asin, tene kontentamentu ka signifika di kuma, no ka na mporta ku kuma ku no na leba no vida. Pur isemplu, i ka ten nada di mal si no misti fasi mas na no sirvisu pa Jeova. (Rom 12:1; 1 Tim 3:1) Mesmu asin, no ka na pirdi no alegria si no ka risibi un disignason ku no misti na mumentu ku no na speraba.

2. Pabia ku falta di kontentamentu i pirigosu?

2 Falta di kontentamentu pudi leba algin na purblemas gravi. Kilis ku nunka kontenti ku ke ke tene, pudi tarbaja manga di oras pa tene kusas material ku na bardadi e ka pirsisa del. Infilismenti, alguns ermons o irmas ciga te na puntu di furta diñeru o utrus kusas ke misti. Talves e fala na se sintidu: ‘N mersi es’, ‘N pera ja pa manga di tempu’ o ‘N na bin paga dipus’. Jeova ka gosta di tudu tipu di furtu, pabia i ta dana si nomi. (Dit 30:9) Utrus fika disanimadu pabia e ka risibi un privileẑiu na sirvisu di Jeova te na puntu de para sirbi Jeova. (Gal 6:9) Ke ku pudi pui un servu di Jeova pensa fasi un kusa des? Talves ki algin para tene kontentamentu.

3. Kal lison nkoraẑanti ku no pudi aprindi na Filipensis 4:​11, 12?

3 Anos tudu no pudi aprindi tene kontentamentu. Apostolu Paulu skirbi di kuma i ‘nsina o aprindi sta kontenti ku kil ku ki tene.’ (Lei Filipensis 4:​11, 12.) I skirbi es palabras oca ki staba na prison. Mesmu asin, i ka pirdiba si alegria. I aprindi tene kontentamentu. Si difisil tene kontentamentu, palabras ku spiriensia di Paulu pudi danu garantia di kuma no pudi tene kontentamentu. No ka dibi di spera di kuma, i na sedu fasil tene kontentamentu na no situason. Ma no dibi di aprindi tene kontentamentu. Kuma ku no pudi fasil? No jubi maneras di sedu ku na judanu aprindi tene kontentamentu.

MOSTRA GRATIDON

4. Kuma ku mostra gratidon pudi judanu tene kontentamentu? (1 Tesalonisensis 5:18)

4 Un algin ku sedu gratu ta tene mas kontentamentu. (Lei 1 Tesalonisensis 5:18.) Pur isemplu, si no gardisi pa manera ku no tene kusas ku no pirsisa del, no ka na preokupa ciu ku ke ku no mistiba, ma ku no ka tene. Ora ku no pensa na privileẑius di sirvisu ku no tene gosi, no na konsentra na fasi no minjor, en ves di preokupa ciu ku risibi un utru privileẑiu. Jeova sibi di kuma i importanti pa no mostra gratidon, sin duvida es i un di motivus ku pui i falanu na Biblia pa no gardisil ora ku no na fasi orason! Ora ku no sedu gratu, no na tene “pas di Deus ku pasa tudu ntindimentu”. — Fil 4:​6, 7.

5. Kal motivu ku israelitas teneba pa sedu gratu? (Jubi tambi diseñu.)

5 Pensa na ke ku kontisi ku israelitas. Manga di bias, israelitas reklama dianti di Jeova di kuma e tene falta di kumida ke kustumaba kume na Ejitu. (Num 11:​4-6) I bardadi di kuma, se vida na disertu ka seduba fasil. Ke ku pudiba juda elis pa e tene kontentamentu? E dibi di pensaba na tudu ke ku Jeova fasi pa relis, i e dibi di mostra gratidon. Na Ejitu e seduba skravu i e ta trataduba mal dimas, Jeova manda 10 praga riba di ejipsius i e liberta elis. Dipus ku israelitas libertadu, e “leba rikesas di ejipsius” suma prata, uru ku ropa. (Sai 12:​35, 36) Oca ku israelitas sta entri tropas di Faraó ku Mar Burmeju, Jeova yabri mar pa e pudi kamba pa utru ladu. Nkuantu e staba na disertu, Jeova alimenta elis kada dia ku mana. Kal ku seduba se purblema? Israelitas ka kontentiba, i ka pabia i falta elis kumida ke na pirsisa del, ma i pabia e ka mostra gratidon pa ke ke tene.

Alguns israelitas sta na keŝa dianti di Moisés aserka di mana ke sta na kuji, nkuantu ki utrus sta na kuji mana i e na jubi elis.

Ke ku leba israelitas na tene falta di kontentamentu? (Jubi paragrafu 5)


6. Ke ku pudi judau mostra gratidon?

6 Kuma ku bu pudi mostra gratidon? Purmeru, toma tempu kada dia pa pensa na bon kusas ku ta dau kontentamentu. Bu pudi skirbi dus o tris kusas ku bu sedu gratu pa rel. (Mis 3:​22, 23) Sugundu, mostra bu gratidon. Da purmeru pasu pa gardisi utrus pa ke ke fasi pa bo. Mas importanti, gardisi Jeova sempri. (Sal 75:1) Terseru, kuji amigus ku ta mostra gratidon. Si no amigus ka ta gardisi o e ta reklama sempri, no na sedu suma elis tambi. Ma si no amigus ta gardisi i e ka ta reklama, e na influensianu pa no ba ta gardisi tambi. (Lei 1:​26-28; 2 Tim 3:​1, 2, 5) Si no mas ta preokupa ku mostra gardisimentu, i na sedu difisil pa no tene falta di kontentamentu.

7. Kuma ku Aci mostra gratidon i kal ku sedu rusultadu?

7 Jubi ke ku kontisi ku Aci ku mora na Indonesia. I fala sin: “Duranti COVID-19 N kumsa ku kompara ña situason ku di utrus ermons ku irmas. Pa kila, N tene falta di kontentamentu.” (Gal 6:4) Ke ku juda Aci muda si manera di pensa? I fala sin: “Kada dia N ta konta bensons ku N tene i N ta pensa na manga di bon kusas ku N tene pabia N fasi parti di organizason di Deus. Dipus N ta fasi orason N gardisi Jeova. Es fasin tene kontentamentu di bardadi.” Si bu ka sta kontenti pabia di bu situason, sera ki bu pudi fasi suma Aci pa pudi sinti gratu?

SEDU UMILDI

8. Kal armadilia ku Baruki kai nel?

8 Baruki, sekretariu di profeta Jeremias, kaiba na un armadilia pa un tempu. Baruki teneba un disignason difisil, ku sedu, apoia Jeremias nkuantu i na konta un mensaẑen forti pa un nason ingratu. Na un sertu mumentu, en ves di konsentra na ke ku Jeova misti, Baruki kumsa ku pensa ciu na ke ki misti fasi. Atraves di Jeremias Jeova fala Baruki: ‘Bu na buska kusas garandi pa bu kabesa. Ka bu buska.’ (Jer 45:​3-5) Na utrus palabras i suma si Jeova falal: “Kontenti ku situason ku bu sta nel gosi.” Baruki seta koreson i kontinua sedu amigu di Jeova.

9. Di akordu ku 1 Koríntius 4:​6, 7, ke ku umildadi na lebanu rikuñisi? (Jubi tambi fotos.)

9 Utrora un kriston pudi pensa di kuma i ten diritu di risibi un privileẑiu di sirvisu. I pudi pensa kila, talves pabia di abilidadis ki tene, i ta tarbaja ciu o i fasi ja manga di anus ki na sirbi Jeova. Ma utrus pudi risibi ki privileẑiu ki mistiba tene. Ke ku pudi judal pa i ka paña raiba? I pudi pensa na ke ku apostolu Paulu fala na 1 Koríntius 4:​6, 7. (Lei.) Tudu privileẑiu ku abilidadi ku no tene bin di Jeova. Jeova ka danu es kusas pabia di kuma no sedu mas spesial di ki utrus jintis. Es tudu fasi parti di fabur o bondadi di Jeova ku no ka mersi. — Rom 12:​3, 6; Ef 2:​8, 9.

Fotos: Ermons ku irmas ku tene privileẑius di sirvisu. 1. Un ermon sta na verifika preson di tubus na un kau ku ta usadu pa no organizason. 2. Un irma sta na ntrivistadu pa un ermon na un asembleia di sirkuitu di lingua di sinal. 3. Un ermon sta na fasi diskursu publiku na un runion di kongregason.

Kualker abilidadi ku no tene i pabia di fabur o bondadi di Jeova ku no ka mersi. (Jubi paragrafu 9)b


10. Kuma ku no pudi tene umildadi?

10 No pudi aprindi sedu umildi ora ku no pensa fundu na isemplu ku Jesus disanu. Jubi ke ku kontisi na noti ku Jesus laba pe di si apostolus. Apostolu Jon fala sin: “Jesus sibi [1] kuma si Pape dal tudu puder [2] i sibi tambi kuma i sai di Deus [3] i na riba pa Deus . . . I kumsa laba si disipulus pe”. (Jon 13:​3-5) Jesus pudiba pensa di kuma i apostolus ku dibi di laba si pe. Ma duranti si vida li na Tera, Jesus nunka pensa di kuma i dibi di tene un bon kasa, manga di diñeru o un vida fasil. (Luk 9:58) Jesus seduba umildi i teneba kontentamentu. I disanu un bon isemplu pa sigi. — Jon 13:15.

11. Kuma ku umildadi juda Dennis tene kontentamentu?

11 Dennis ku mora na Olanda, tenta sigi isemplu di umildadi di Jesus, ma i ka seduba fasil. I fala sin: “Utrora N ta tene sintimentu di orgulyu o falta di kontentamentu, ora ku algin risibi un privileẑiu di sirvisu. Ora ku es kontisi N ta studa asuntu di umildadi. Na ña aplikativu JW Library®, N marka testus di Biblia ku na fala di umildadi, asin N ta oja elis rapidu i lei elis mas. N baŝa tambi na ña telemovel, diskursus ku na fala di umildadi, i N ta obi elis sempri.a N aprindi di kuma, tudu tarbaju ku no ta fasi i pa ngaba Jeova, i ka pa ngaba no kabesa. Ku bondadi Jeova ta disa pa kada un di nos fasi un kusa, ma i el ku ta pui pa tudu kuri diritu.” Si bu kumsa ku sinti mal, pabia bu ka risibi un privileẑiu, fasi sforsu pa sedu mas umildi. Es na fortalisi bu amisadi ku Jeova i judau tene kontentamentu. — Tiagu 4:​6, 8.

PENSA FUNDU NA PURMESAS DI JEOVA

12. Kal purmesas pa futuru ku ta judanu tene kontentamentu? (Isaias 65:​21-25)

12 No ta tene mas kontentamentu ora ku no pensa fundu na futuru bonitu ku Jeova purmitinu. Na livru di Isaias, Jeova fala i sibi di kuma no tene manga di purblemas. Ma i purmiti tambi di kuma i na bin kaba ku tudu es purblemas. (Lei Isaias 65:​21-25.) No na bin mora na kasas bonitu i suguru. No na bin tene tarbaju ku no gosta del, i kume bon kumidas ku sabi. No ka na preokupa mas di kuma algun kusa di mal na kontisi ku nos o ku no fijus. (Isa 32:​17, 18; Eze 34:25) No pudi tene sertesa di kuma, kada un des purmesas bonitu pa futuru na bin kumpri.

13. Na kal situasons ku no mas pirsisa di pensa na no speransa?

13 Gosi ku no mas pirsisa di pensa na no speransa. Pabia di ke? Pabia no sta na vivi na tempu di fin, i anos tudu no tene purblemas ki difisil lida ku el. (2 Tim 3:1) Kada dia Jeova ta judanu nguenta, i ta danu konsiju, forsa ku ajuda ku no pirsisa del. (Sal 145:14) Alen di kila, no speransa ta judanu nguenta situasons difisil. Talves i difisil sustenta bu familia. Sera ki es signifika di kuma bu na sedu koitadi pa sempri? Klaru ki nau! Jeova purmiti di kuma i na dau manga di kusas ku bu pirsisa del na Paraísu. (Sal 9:18; 72:​12-14) Talves bu ta tene dur garandi kada dia, depreson o bu tene un purblema di saudi gravi. Sera ki es signifika di kuma bu ka tene speransa di minjoria? Nau. Duensa ku mortu ka na ten na nobu mundu di Deus. (Apok 21:​3, 4) Es speransa na judanu pa ka fika mal o paña raiba ku ke ku sta na kontisi ku nos aos. No pudi tene kontentamentu mesmu si no sta na pasa injustisa, mortu di algin ku no ama, duensa o utru situason difisil. Pabia di ke? Pabia i ka mporta purblemas ku no tene aos, no sibi di kuma no ‘sufrimentu ka na tarda’ i na nobu mundu no ka na sufri mas. — 2 Kor 4:​17, 18.

14. Kuma ku no pudi torna no speransa mas forti?

14 Suma no speransa pa futuru ta judanu tene kontentamentu, kuma ku no pudi tornal mas forti? Suma ku un algin pirsisa di pui okulu pa oja diritu kusas ku sta lunju, no pirsisa tambi di da pasus ki pirsis pa torna no speransa mas forti pa pudi oja no kabesa na Paraísu. Ora ku no sta preokupadu ku purblemas finanseru, no pudi imaẑina kuma ku no vida na sedu ora ku diñeru, dibida ku purblemas ekonomiku kaba. Si no sta preokupadu ku privileẑiu di sirvisu ku no ka tene inda, no pudi pensa na kuma ku preokupasons na kaba ora ku no sedu perfeitu i sirbi Jeova pa milyaris di anu. (1 Tim 6:19) No pudi pensa di kuma i difisil pensa fundu na futuru, en ves di pensa na purblemas ku no tene gosi. Ku tempu, pensa na futuru ku Jeova purmiti pudi sedu un kusa normal pa nos.

15. Ke ku bu aprindi ku palabras di Christa?

15 Jubi kuma ku speransa juda Christa ku kasa ku Dennis ku faladuba del. I fala sin: “N tene un duensa ku ta nfraksi ña muskulus. N ka pudi yanda i N pirsisa di usa kareta di roda, tambi N mas ta pasa tempu na kama. N ta tene dur tudu dia. I ka tarda ña mediku falan di kuma N ka na minjoria. Ma N pensa logu: ‘I ka sta na oja futuru suma ku N sta na ojal.’ N pensa na ña speransa i kila judan sta susegadu. Aos, N sta na nguenta manga di purblemas nes mundu, ma N na bin tene vida filis na nobu mundu.”

“NADA KA TA FALTA KILIS KU RISPITAL”

16. Pabia ku rei Davi skirbi di kuma “nada ka ta falta” kilis ku rispita Jeova?

16 Mesmu si no tene kontentamentu, no na pasa difikuldadis. Rei Davi sufri pabia di mortu di pelu menus tris fiju. I akusadu di manera injustu, i traidu, tambi tenba ku kuri pa manga di anus pa pudi salva si vida. Ma oca ki staba na nguenta un situason difisil, i fala sin aserka di Jeova: “Nada ka ta falta kilis ku rispital.” (Sal 34:​9, 10) Pabia ki pudiba fala kila? Pabia i sibi di kuma Jeova ka na kaba ku tudu si purblemas, ma i na dal sempri ke ki pirsisa del. (Sal 145:16) Suma Davi, anos tambi no pudi tene sertesa di kuma Jeova na judanu nguenta tudu no purblemas. No pudi tene kontentamentu, i ka mporta kal ki no situason.

17. Pabia ku no sta disididu pa kontinua tene kontentamentu?

17 Jeova misti pa no tene kontentamentu. (Sal 131:​1, 2) E ku manda no ta fasi tudu ku no pudi pa tene kontentamentu. Si bu sforsa pa mostra gratidon, sedu umildi i torna bu speransa forti bu na tene kontentamentu.

KUMA KU ES KUSAS PUDI JUDAU TENE KONTENTAMENTU?

  • Mostra gratidon

  • Sedu umildi

  • Pensa fundu na bu speransa

KANTIKU 118 Jeová, Pedimos-te Mais Fé

a Pur isemplu, jubi Programas spiritual di parmaña Sedu Umildi o Yalsa Kabesa? na jw.org.

b SPLIKASON DI FOTOS: Un ermon sta na fasi manutenson na un kau ku ta usadu pa no organizason, un irma ku aprindi lingua di sinal sta na ntrivistadu na un asembleia di sirkuitu i un ermon sta na fasi diskursu publiku.

    Publikasons na Kriol di Gine-Bisau (2000-2025)
    Sai
    Entra
    • Kriol di Gine-Bisau
    • Manda pa utru algin
    • Preferensias
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Termus di Usu
    • Pulitika di Privasidadi
    • Normas di Privasidadi
    • JW.ORG
    • Entra
    Manda pa utru algin