BIBLIOTEKA NA INTERNET di Watchtower
BIBLIOTEKA NA INTERNET
di Watchtower
Kriol di Gine-Bisau
N̈, n̈, Ŝ, ŝ, Ẑ, ẑ
  • N̈
  • n̈
  • BIBLIA
  • PUBLIKASONS
  • RUNIONS
  • w25 Agustu pp. 14-19
  • Bu pudi tene sertesa di kuma Jeova purdau

I ka ten ni un video dispunivel nes parti ku bu kalka.

Diskulpa, i ten un eru oca ku bu na tenta yabri video.

  • Bu pudi tene sertesa di kuma Jeova purdau
  • Sintinela ta Fala di Renu di Jeova (Sintinela di Studu) — 2025
  • Subtitulus
  • Materia di mesmu asuntu
  • PABIA KU NO PIRSISA DI TENE SERTESA DI KUMA JEOVA PURDANU?
  • KE KU PUDI JUDANU TENE SERTESA DI KUMA JEOVA PURDANU?
  • KA BU DISKISI KE KU JEOVA LEMBRA
  • KONTINUA KONVENSI BU KORSON
  • Kuma ku bu ta benefisia di purdon di Jeova?
    Sintinela ta Fala di Renu di Jeova (Sintinela di Studu) — 2025
  • Jeova i purdadur mas garandi
    Sintinela ta Fala di Renu di Jeova (Sintinela di Studu) — 2022
  • Ora ku Jeova Purda, Sera ki i Ta Diskisi?
    No Vida Kriston ku No Ministeriu — Manual pa Runion — 2017
  • Lembra kuma Jeova i “Deus bibu”
    Sintinela ta Fala di Renu di Jeova (Sintinela di Studu) — 2024
Oja utru kusas
Sintinela ta Fala di Renu di Jeova (Sintinela di Studu) — 2025
w25 Agustu pp. 14-19

STUDU 34

KANTIKU 3 Jeová, Minha Força e Esperança

Bu pudi tene sertesa di kuma Jeova purdau

“Bu purdan kulpa di ña pekadu.” — SAL 32:5.

KE KU NO NA BIN APRINDI

No na aprindi pabia ku no pirsisa di tene sertesa di kuma Jeova purdanu, i kuma ku Biblia danu garantia di kuma Jeova ta purda kilis ku ripindi.

1-2. Kuma ku no ta sinti ora ku no nota di kuma Jeova purda no pekadu? (Jubi tambi diseñu.)

REI Davi sibi kuma ku algin ta sinti ora ki fasi pekadu. (Sal 40:12; 51:​3, kabesaliu) Duranti si vida i fasi alguns pekadu gravi. Mesmu asin, i mostra ripindimentu di bardadi, i Jeova purdal. (2 Sam 12:13) Davi kontentiba oca ki nota di kuma Jeova purdal. — Sal 32:1.

2 Suma Davi, no pudi tambi kontenti ora ku no nota di kuma Jeova mostranu miserikordia i purda no pekadu. Mesmu si no fasi un pekadu gravi, no ta sinti konsoladu di sibi kuma Jeova na purdanu. Ma pa Jeova purdanu, no pirsisa di ripindi di no pekadu, ora pa pidi purdon, papia ku ansions i fasi tudu ku no pudi pa ka ripiti mesmu kusa! (Dit 28:13; At 26:20; 1 Jon 1:9) I no ta kontenti sibi di kuma ora ku Jeova purda no pekadu, nunka mas i ka na bin kulpanu o kastiganu pabia di ki pekadu. — Eze 33:16.

Rei Davi sinta na terasu, i na toka arpa i na kanta.

Rei Davi skirbi manga di salmus ku fala di purdon di Jeova. (Jubi paragrafu 1 ku 2)


3-4. Kuma ku un irma sinti dipus ki batisadu, i ke ku no na papia del nes studu?

3 Utrora i pudi sedu difisil tene sertesa di kuma Jeova purdanu. Jubi spiriensia di Jennifer ku kriadu suma Tustumuña di Jeova. Ocalba adolesenti i kumsa ku fasi kusas ku ka sta diritu, sin si papes sibi. Mas tardi, i bin riba pa Jeova dipus i batisa. I fala sin: “Na pasadu, N fasi pekadu seksual manga di bias, N ta camiba, N seduba algin ku ta paña raiba mal, i diñeru seduba kusa mas importanti na ña vida. Dentru di mi N sibi di kuma, dipus ku N ora N pidi purdon, sakrifisiu di Jesus limpa ña pekadu. Ma N ka konsigi konvensi ña korson kuma N purdadu.”

4 Sera ki utrora i ta difisil konvensi bu korson di kuma Jeova purdau pekadus ku bu fasiba? Jeova misti pa no tene sertesa di kuma i na sedu miserikordiosu ku nos, suma ki sedu ku Davi. Nes studu, no na oja pabia ku no pirsisa di tene sertesa di kuma Jeova purdanu i ke ku pudi judanu fasi kila.

PABIA KU NO PIRSISA DI TENE SERTESA DI KUMA JEOVA PURDANU?

5. Ke ku Satanas misti pa no fia nel? Bu pudi da un isemplu.

5 Ora ku no tene sertesa di kuma Jeova purdanu, no ka na kai na armadilia di Satanas. Lembra kuma Satanas na fasi tudu ki pudi, pa no para sirbi Jeova. Pa pudi yangasa si objetivu, Satanas ta tenta fasinu fia di kuma Jeova nunka ka na purda no pekadus. Pensa na isemplu di un omi na Korintu ku tiradu di kongregason pabia di pekadu seksual. (1 Kor 5:​1, 5, 13) Mas tardi i bin ripindi. Satanas mistiba pa jintis na kongregason ka purdal, nin pa e ka risibil na kongregason. Na mesmu tempu, Satanas misti pa omi ku ripindi sinti di kuma i ka purdadu, asin i na fika ku “garandi tristesa tok i disanima dimas” i para sirbi Jeova. Satanas ka muda si objetivu ku si planus. Ma “no sibi kal ki si planu mau.” — 2 Kor 2:​5-11.

6. Ke ku pudi judanu ora ku no pensa di kuma Jeova ka purdanu pekadu ku no fasiba?

6 Ora ku no tene sertesa di kuma Jeova purdanu, no na para tene sentimentu di kulpa. I normal tene sentimentu di kulpa ora ku no fasi pekadu. (Sal 51:17) Es i un bon kusa. No konsiensia pudi lebanu na muda i fasi ke ki sertu. (2 Kor 7:​10, 11) Ma si no kontinua tene sentimentu di kulpa dipus ku no ripindi, kila pudi lebanu na fika disanimadu dimas te na puntu di para sirbi Jeova. Ma ora ku no tene sertesa di kuma Jeova purdanu, no na para tene sentimentu di kulpa. Asin, no na pudi sirbi Jeova suma ki misti pa no sirbil, ku un konsiensia limpu i ku kontentamentu garandi. (Kol 1:​10, 11; 2 Tim 1:3) Kuma gora ku no pudi konvensi no korson di kuma Jeova purdanu?

KE KU PUDI JUDANU TENE SERTESA DI KUMA JEOVA PURDANU?

7-8. Ke ku Jeova fala aserka di si kabesa, i kal konfiansa ku es ta danu? (Saida 34:​6, 7)

7 Pensa na ke ku Jeova fala aserka di si kabesa. Pur isemplu, nota ke ku Jeova fala Moisés na Monti Sinai.a (Lei Saida 34:​6, 7.) Jeova pudiba fala manga di kusas aserka di si maneras di sedu ku si manera di fasi kusas, ma i disidi fala Moisés di kuma el i “Deus ku ta ten miserikordia, ku ta sinti pena”. Sera ki un Deus suma es ka na purda si servu ku na bardadi ripindi di si pekadu? Sin i na purda! Si Jeova ka purdal i na sedu duru dimas i mostra falta di miserikordia. Ma Jeova nunka ka ta aẑi asin.

8 Jeova fala di kuma i ta mostra miserikordia, no pudi tene sertesa di kuma es i bardadi, pabia nunka i konta mintida. (Sal 31:5) Pa kila, no pudi fia na ke ki fala. Si bu oja di kuma i difisil para tene sentimentu di kulpa pa pekadu ku bu fasiba na pasadu, punta bu kabesa: ‘Sera ki N fia di kuma na bardadi Jeova i Deus ku tene miserikordia i ku ta sinti pena, i na purda kualker algin ku ripindi di si pekadu? Si kontra N fia, sera ki N ka dibi di fia tambi di kuma i purdan?’

9. Ke ku Salmu 32:5 ta nsinanu aserka di manera ku Jeova ta purda no pekadu?

9 Pensa fundu na ke ku Jeova nspira skirbiduris di Biblia pa e papia aserka di si purdon. Pur isemplu, pensa na ke ku Davi, un skirbidur di Biblia papia aserka di purdon di Jeova. (Lei Salmu 32:5.) I fala sin: ‘Bu purdan kulpa di ña pekadu.’ Palabra ebraiku ku traduzidu pa “purda”, pudi signifika “lambu,” “tira,” o “leba.” Kontra Jeova purda Davi, i suma si lambu o leba si pekadu. Dipus, Davi kontentiba di tiradu kargu pisadu di kulpa ki kargaba. (Sal 32:​2-4) Anos tambi no pudi tene mesmu kontentamentu. Ora ku na bardadi no ripindi di no pekadus, no ka pirsisa di kontinua karga kulpa di pekadu ku Jeova lambu o leba lunju di nos.

10-11. Ke ku palabras “pruntu pa purda” ta nsinanu aserka di Jeova? (Salmu 86:5)

10 Lei Salmu 86:5. Davi fala di kuma Jeova sta ‘pruntu pa purda.’ Es signifika di kuma Jeova ka ta lestu ku paña raiba ora ku no yara, i sempri i misti purda kilis ku ripindi. Pabia ku Jeova sedu asin? Prosimu parti di versikulu fala sin: “Bu riku na bondadi pa tudu kilis ku comau.” Na studu ku pasa no aprindiba di kuma, Jeova purmiti mostra bondadi o amor fiel pa kilis ku amal i nunka i ka na bandona elis. Pabia di si amor fiel i sta “sempri pruntu pa purda” tudu kilis ku fasi pekadu i ku ripindi. (Isa 55:7) Si bu ka tene sertesa di kuma Jeova purdau, bu pudi punta bu kabesa: ‘Sera ki N fia di kuma Jeova sta pruntu pa purda tudu kilis ku ripindi i ku pidil purdon? Si kontra N fia, sera ki N ka dibi di fia tambi kuma i purdan oca ku N pidil purdon?’

11 Biblia falanu tambi di kuma Jeova sibi diritu kuma ku no kumpudu, i sibi kuma anos i imperfeitu. Es pudi konsolanu. (Sal 139:​1, 2) No jubi gosi ke ku Davi fala na utru salmu, i kuma ku kila pudi tambi judanu tene sertesa di kuma Jeova misti purdanu.

KA BU DISKISI KE KU JEOVA LEMBRA

12-13. Di akordu ku Salmu 103:​14, ke ku Jeova ta lembra aserka di nos, i kuma ki ta tratanu?

12 Lei Salmu 103:14. Davi fala di kuma Jeova ‘ta lembra kuma anos i reia.’ Ku es palabras, Davi splika un di rasons ku pui Jeova sta pruntu pa purda si servus ku ripindi: I sibi kuma anos i imperfeitu. Pa ntindi es diritu, no jubi ke ku palabras di Davi signifika.

13 Davi fala di kuma Jeova “sibi kuma ku no kumpudu”. Jeova kumpu Adon “ku reia di con”, es siginifika di kuma i kunsi pekaduris diritu, tambi i sibi ke ke pirsisa del. Pur isemplu, e pirsisa di kume, durmi i da folgu. Te mesmu umanus perfeitu pirsisa des kusas. (Kum 2:7) Ma oca ku Adon ku Eva fasi pekadu, no sedu reia na utru sintidu. Suma no bin delis, no yarda pekadu i no pirsisa di luta pa ka fasi ke ki mau. Jeova ka sibi so di kuma anos i reia, Davi fala di kuma i ‘ta lembra’ di kila. Palabra ebraiku ku usadu li, pudi signifika fasi un kusa pusitivu. No pudi rusumi signifikadu di palabras di Davi des manera: Jeova sibi di kuma utora no pudi yara, ma ora ki oja di kuma na bardadi no ripindi i ta mostra miserikordia i purdanu. — Sal 78:​38, 39.

14. (a) Ke ku Davi fala mas aserka di manera ku Jeova ta purdanu? (Salmu 103:12) (b) Ke ku no pudi aprindi di manera ku Jeova purda Davi? (Jubi kuadru “Kuma ku Jeova ta purda i diskisi.”)

14 Kal utru kusa mas ku pudi judanu tene sertesa di kuma Jeova purdanu? (Lei Salmu 103:12.) Davi fala kuma ora ku Jeova purdanu, i ta pui no pekadu lunju, “suma ku saida di sol ku si kaida sta lunju di n̈utru”. Saida di sol ku kaida di sol lunju n̈utru. Ke ku es ta nsinanu aserka di kuma ku Jeova ta purda no pekadu? Un livru ku fala des versikulu splika di kuma Deus ta leba no pekadu lunju di nos, suma ceru di un kusa ku disparsi di un bias. Pa kila, no pudi tene sertesa di kuma nunka i ka na pensa o lembra mas del. Utrora ceru di un kumida o utru kusas pudi punu lembra di un kusa ku kontisiba na pasadu. Ma ora ku Jeova purdanu, nin un kusa ka pudi pul lembra mas di ki pekadu o kastiganu pabia del. — Eze 18:​21, 22; At 3:19.

Diseñu: 1. Rei Davi sta na terasu i na jubi Bateseba ku na laba kurpu. 2. I na ora risu. 3. I sta na pensa nkuantu i na skirbi.

Kuma ku Jeova ta purda i diskisi

Biblia falanu di kuma ora ku Jeova purdanu un pekadu i ta diskisil, es signifika di kuma i ka na bin kastiganu pabia di ki pekadu. (Isa 43:25) Pensa na isemplu di rei Davi. Si isemplu ta mostra di kuma no pudi tene un bon amisadi ku Jeova mesmu dipus di no fasi erus gravi.

Davi fasi pekadus gravi, suma pur isemplu i fasi adulteriu tambi i mata algin. Ma suma i ripindi di tudu korson Jeova purdal. Oca ku Natan kuriẑi Davi, i seta konsiju i fasi mudansas ki pirsis. Dipus pa restu di si vida i kontinua sirbi Jeova di manera fiel. — 2 Sam 11:​1-27; 12:13.

Mas tardi, Jeova fala Salomon asin, aserka di Davi: “Yanda retu ña dianti ku korson puru, suma ku bu pape Davi fasi”. (1 Re 9:​4, 5) Nin Jeova propi ka fala di pekadus ku Davi fasi. En ves di kila, i fala di kuma Davi seduba fiel i fasi ke ki sertu. Tambi Jeova “fasi bon kusas” pa rel pabia i sedu fiel. — Sal 13:6.

Kal lison ku no pudi aprindi des? Ora ku Jeova purda no pekadus, i ka ta konsentra nelis, ma i ta konsentra na bon kusas ku no ta fasi, tambi na pagamentu ki na bin danu. (Eb 11:6) Pa kila, no ka pirsisa di kontinua lembra di pekadus ku no fasiba ku Jeova disidi diskisi.

15. Ke ku no pudi fasi si no tene sentimentu di kuma Jeova ka purdanu erus ku no fasiba?

15 Kuma ku palabras di Davi ku sta na Salmu 103 pudi judanu tene sertesa di kuma Jeova purdanu? Si no tene sentimentu di kuma Jeova ka purdanu pekadus ku no fasiba, no pudi punta no kabesa: ‘Sera ki N diskisi ke ku Jeova ta lembra? Sera ki N diskisi di kuma Jeova sibi kuma ami i imperfeitu, i di kuma i ta purda kilis ku ripindi suma mi? Sera ki N sta na lembra ke ku Jeova disidi diskisi? Sera ki N sta na lembra di pekadus ki purdan ja?’ Jeova ka ta konsentra na pekadus ku no fasiba na pasadu. Nin anos tambi no ka dibi di fasil. (Sal 130:3) Ora ku no tene sertesa di kuma Jeova na bardadi purdanu, no pudi para tene sentimentu di kulpa i kontinua sirbi Jeova ku alegria.

16. Da isemplu ku ta mostra di kuma i pirigosu kontinua pensa na pekadus ku Jeova purdanu ja. (Jubi tambi diseñu.)

16 Pensa nes isemplu. Kontinua pensa na pekadus ku Jeova purdanu ja i suma kurinti karu i na mesmu tempu kontinua jubi na speliu di karu o retrovisor. I bon pa bu ba ta dati bu jubi speliu di karu, pa pudi oja pirigu ku sta bu tras. Ma pa kurinti karu ku suguransa no dibi di jubi dianti. Di mesmu manera, i bon pa no ba ta dati no pensa na erus ku no fasiba, es na judanu pa ka ripiti fasi mesmu erus. Ma si no kontinua pensa na pekadus ku Jeova purdanu ja, no pudi pirdi no alegria i no ka no konsigi fasi no minjor pa rel. En ves di kila, no dibi di kontinua jubi pa dianti. No sta na strada ku ta leba pa vida na nobu mundu di Deus, nunde ku “kusas ku pasa ka na lembradu”. — Isa 65:17; Dit 4:25.

Un omi sta na jubi un bokadu pa retrovisor, nkuantu i na kurinti karu na un strada ku tene manga di kurvas.

Suma ku un kondutor pirsisa di kontinua jubi pa dianti, asin tambi ku no pirsisa di kontinua pensa na kuma ku Jeova na bin danu pagamentu si no kontinua sirbil. (Jubi paragrafu 16)


KONTINUA KONVENSI BU KORSON

17. Pabia ku no pirsisa di kontinua konvensi no korson di kuma Jeova amanu tambi i purdanu?

17 No pirsisa di kontinua konvensi no korson di kuma Jeova amanu tambi i purdanu. (1 Jon 3:19) Pabia di ke? Pabia Satanas na kontinua tenta fasinu fia di kuma Jeova ka amanu i ka purdanu. Di kualker manera, i tene so un objetivu, ku sedu, di fasinu para sirbi Jeova. No pudi spera di kuma Satanas na kontinua aumenta si sforsu di fasinu para sirbi Jeova, pabia i sibi di kuma i sobral puku tempu. (Apok 12:12) Pa kila, no dibi di kontinua luta kontra el!

18. Ke ku bu pudi fasi pa konvensi bu korson di kuma Jeova amau tambi i purdau?

18 Pa aumenta bu konfiansa di kuma Jeova amau, pui na pratika kusas ku faladu del na studu ku pasa. Pa konvensi bu korson di kuma Jeova purdau, pensa na ke ku Jeova fala aserka di si kabesa. Pensa fundu na ke ku Biblia fala aserka di manera ku Jeova ta purda. Ka bu diskisi di kuma, Jeova sibi kuma bu ta yara, i na tratau ku miserikordia. Tambi lembra di kuma, ora ki purda i ta diskisi. Si bu fasi es, bu na tene konfiansa na miserikordia di Jeova, i suma Davi bu na pudi gardisi Jeova pabia i purdau ‘kulpa di bu pekadu’! — Sal 32:5.

KUMA KU BU NA RUSPUNDIBA?

  • Pabia ku no pudi tene sertesa di kuma Jeova purdanu?

  • Ke ku pudi judau tene sertesa di kuma Jeova purdau?

  • Pabia ku no pirsisa di kontinua konvensi no korson di kuma Jeova purdanu?

KANTIKU 1 As Qualidades de Jeová

a Jubi artigu “Achegue-se a Deus — Jeová descreve a si mesmo” na Sintinela di 1 di Maiu di 2009.

    Publikasons na Kriol di Gine-Bisau (2000-2025)
    Sai
    Entra
    • Kriol di Gine-Bisau
    • Manda pa utru algin
    • Preferensias
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Termus di Usu
    • Pulitika di Privasidadi
    • Normas di Privasidadi
    • JW.ORG
    • Entra
    Manda pa utru algin