BIBLIOTEKA NA INTERNET di Watchtower
BIBLIOTEKA NA INTERNET
di Watchtower
Kriol di Gine-Bisau
N̈, n̈, Ŝ, ŝ, Ẑ, ẑ
  • N̈
  • n̈
  • BIBLIA
  • PUBLIKASONS
  • RUNIONS
  • w23 Dizembru pp. 18-23
  • Irmas joven, bo sedu kristons maduru

I ka ten ni un video dispunivel nes parti ku bu kalka.

Diskulpa, i ten un eru oca ku bu na tenta yabri video.

  • Irmas joven, bo sedu kristons maduru
  • Sintinela ta Fala di Renu di Jeova (Sintinela di Studu) — 2023
  • Subtitulus
  • Materia di mesmu asuntu
  • TENE MANERAS DI SEDU KU TA KONTENTA JEOVA
  • APRINDI KUSAS KU PUDI JUDAU NA VIDA DI KADA DIA
  • PURPARA PA FUTURU
  • Ermons joven, bo sedu kristons maduru
    Sintinela ta Fala di Renu di Jeova (Sintinela di Studu) — 2023
  • Sera ki bu ta trata minjeris suma ku Jeova ta trata elis?
    Sintinela ta Fala di Renu di Jeova (Sintinela di Studu) — 2024
Sintinela ta Fala di Renu di Jeova (Sintinela di Studu) — 2023
w23 Dizembru pp. 18-23

STUDU 52

Irmas joven, bo sedu kristons maduru

“Minjeris tambi e dibi di sedu retu . . . fiel na tudu kusa.” — 1 TIM 3:11.

KANTIKU 133 Quero Ser Um Jovem Leal

KE KU NO NA BIN FALA DELa

1. Si no misti yangasa maduresa kriston, ke ku no dibi di fasi?

I BONITU oja kuma ku un mininu ta kirsi rapidu i torna garandi. I ta parsi di kuma mininus ta kirsi sin pirsisa di fasi sforsu. Ma, si no misti sedu kristons maduru no pirsisa di fasi sforsu.b (1 Kor 13:11; Eb 6:1) Pa yangasa es objetivu, no pirsisa di tene un amisadi intimu ku Jeova. No pirsisa tambi di spiritu santu di Deus pa tene maneras di sedu ku ta kontental, aprindi kusas ku pudi judanu na vida di kada dia i purpara pa responsabilidadis ku no pudi bin tene. — Dit 1:5.

2. Ke ku no aprindi na Kumsada 1:​27, i ke ku no na bin fala del nes studu?

2 Jeova kumpu pekaduris pa e sedu macu o femia. (Lei Kumsada 1:27.) I fasil nota di kuma omis ku minjeris diferenti na sintidu fisiku, tambi e diferenti di utrus manera. Pur isemplu, Jeova kumpu omi ku minjer pa e kumpri se responsabilidadi, pa kila e pirsisa di maneras di sedu i aprindi kusas ku na juda elis kuida di se responsabilidadi. (Kum 2:18) Nes studu, no na bin oja ke ku un irma joven pudi fasi pa i sedu un kriston maduru. Na studu ku na bin, no na bin oja ke ku ermons joven pudi fasi.

TENE MANERAS DI SEDU KU TA KONTENTA JEOVA

Foto: Un irma joven sta na jubi si kabesa na speliu i pensa fundu na ke ki lei na publikason basiadu na Biblia. Diseñus na sirkulu: 1. Rebeka sta na kambia yagu pa kamelu na kau ku limarias ta bibi. 2. Ester na sirbi kumida pa Mordikai. 3. Abigail finka juju i na pidi pa si vida i pa vida di tudu kilis ku sta na si kasa.

Kopia isemplu di minjeris fiel suma Rebeka, Ester ku Abigail na judau sedu un irma maduru. (Jubi paragrafu 3 ku 4)

3-4. Nunde ku irmas joven pudi oja bon isemplus pa kopia? (Jubi tambi foto ku diseñus.)

3 Biblia fala di manga di bon minjeris ku ama Jeova i ku sirbil. (Jubi artigu “O que podemos aprender das mulheres mencionadas na Bíblia?” na jw.org.) E mostra maneras di sedu suma ki faladu na testu nunde ku tema di no studu tiradu: E “sedu retu” i “fiel na tudu kusa.” Fora di kila, irmas pudi oja na se kongregason isemplus di irmas maduru ke pudi kopia.

4 Irmas joven, sera ki bo kunsi alguns irmas maduru ku ta da bon isemplu ku bo pudi kopia? Jubi se bon maneras di sedu. Dipus, pensa na kuma ku bo pudi kopia es maneras di sedu. Na paragrafus ku na bin, no na fala di tris manera di sedu ku irmas maduru pirsisa di tene.

5. Pabia ku umildadi i importanti pa un irma maduru?

5 Umildadi i un manera di sedu importanti ku un irma maduru pirsisa di tene. Si un minjer sedu umildi, i na tene un bon amisadi ku Jeova i ku utrus. (Tiagu 4:6) Pur isemplu, un minjer ku ama Jeova ta apoia ku umildadi prinsipiu di ŝefia ku si Pape ku sta na seu fiksa. (1 Kor 11:3) Es prinsipiu ta aplika na kongregason i na familia.c

6. Ke ku irmas joven pudi aprindi di isemplu di umildadi di Rebeka?

6 No jubi isemplu di Rebeka. I seduba un minjer jiru, i na tudu si vida i toma disisons ku koraẑen, i sibiba na kal mumentu ki dibi di aẑi i kuma ki na aẑi. (Kum 24:58; 27:​5-17) Ma, i ta mostra rispitu, tambi i staba pruntu pa sigi orientason ki dadu. (Kum 24:​17, 18, 65) Si bu sedu umildi suma Rebeka, i bu apoia kilis ku Jeova da responsabilidadi, bu na sedu bon isemplu na bu familia i na kongregason.

7. Kuma ku irmas joven pudi mostra di kuma e rikuñisi se limiti suma Ester?

7 Rikuñisi no limiti i utru manera di sedu ku tudu kristons pirsisa di tene. Biblia fala di kuma “jinti umildi e ten jiresa.” (Dit 11:2) Ester seduba un minjer ku rikuñisi si limiti, tambi i seduba un servu fiel di Deus. Suma i rikuñisi si limiti, i ka torna orgulyosu oca i sedu raiña. I sukuta konsiju di si primu ku seduba mas garandi, comadu Mordekai, i fasi ke ki falal. (Est 2:​10, 20, 22) Bu pudi mostra es mesmu manera di sedu, ora ku bu buska bon konsiju i aplikal. — Titu 2:​3-5.

8. Di akordu ku 1 Timótiu 2:​9, 10, kuma ku rikuñisi limiti pudi juda un irma toma bon disison na asuntu di bisti ku aparensia?

8 Ester mostra di kuma i rikuñisi si limiti di utru manera. I “seduba bajuda di kurpu ku rostu bonitu”, ma i ka ta tenta fasi pa tudu jintis nota del. (Est 2:​7, 15) Kuma ku un irma pudi benefisia di isemplu di Ester? Un di manera faladu del na 1 Timótiu 2:​9, 10. (Lei.) Apostolu Paulu fala minjeris kriston pa e bisti ku rispitu i di manera diritu. Palabras Gregu ku usadu li mostra di kuma manera di bisti di un minjer kriston dibi di mostra rispitu, tambi i dibi di pensa na sentimentus ku opinions di utrus. No ta kontenti ora ku no irmas maduru bisti ku rispitu!

9. Ke ku no pudi aprindi di isemplu di Abigail?

9 Ntindimentu i utru manera di sedu ku tudu irmas maduru pirsisa di mostra. Ke ki ntindimentu? I bon juisu, ku sedu kapasidadi di sibi ke ki sertu ku ke ki eradu i dipus disidi fasi ke ki sertu. No jubi isemplu di Abigail. Si omi tomaba mau disison ku pudiba tisi purblema garandi na tudu si kasa. Abigail aẑi rapidu. Si bon juisu salva vida di jintis ku sta na si kasa. (1 Sam 25:​14-23, 32-35) Tambi ntindimentu na judanu sibi na kal mumentu ku no dibi di papia i na kal mumentu ku no dibi di kala. Tambi i na judanu pa ora ku no na kombersa ku utrus pa ka punta elis un kusa ku no ka tene diritu di sibi o fasi elis sinti nkomodadu. — 1 Tes 4:11.

APRINDI KUSAS KU PUDI JUDAU NA VIDA DI KADA DIA

Un irma joven sinta na mesa i na lei broŝura “Respostas pa 10 Purguntas ku Jovens ta Fasi.” Riba di mesa i sta un Biblia abertu, un kadernu ku un kaneta.

Kuma ku bu benefisia di aprindi lei ku skirbi diritu? (Jubi paragrafu 11)

10-11. Kuma ku bu pudi benefisia bu kabesa ku utrus si bu ta lei i skirbi diritu? (Jubi tambi foto.)

10 Un minjer kriston pirsisa di aprindi kusas ku na judal na si vida di kada dia. Alguns kusas ku un bajuda ta aprindi ora ki pikininu na judal na tudu si vida. Jubi alguns isemplu.

11 Aprindi lei ku skirbi diritu. Na alguns kultura, lei ku skirbi ka ta ojadu suma kusas importanti ku minjeris dibi di aprindi. Ma i bon, tambi i importanti pa tudu kristons aprindi lei ku skirbi.d (1 Tim 4:13) Pa kila, ka bu disa pa nada tujiu aprindi lei ku skirbi diritu. Kuma ku kila na benefisiau? Sibi lei ku skirbi diritu pudi judau oca tarbaju i kontinua nel. Bu na sedu un bon studanti di Biblia i sibi nsina diritu Palabra di Deus. Mas importanti, bu na pertusi mas di Jeova ora ku bu ta lei si Palabra i pensa fundu nel. — Jos 1:8; 1 Tim 4:15.

12. Kuma ku Ditus 31:26 pudi judau sedu un algin ku ta sukuta diritu i papia ku bondadi?

12 Aprindi sukuta diritu i papia ku bondadi. Tudu kristons pirsisa di aprindi sukuta diritu i papia ku bondadi. Disipulu Tiagu danu bon konsiju. I fala sin: “Tudu algin dibi di sta pruntu pa obi, ma pa i tarda pa papia”. (Tiagu 1:19) Ora ku bu sukuta diritu ke ku utrus na papia, bu ta mostra di kuma bu “sinti di mesmu manera” suma elis. (1 Ped 3:8) Si bu ka tene sertesa di kuma bu ntindi ke ku un algin fala o kuma ki sinti, fasi purguntas pa bu pudi ntindi. Dipus toma tempu pa pensa antis di papia. (Dit 15:28) Punta bu kabesa: ‘Sera ki ke ku N misti fala i bardadi i nkoraẑanti? Sera ki i ta mostra rispitu ku bondadi?’ Aprindi ku irmas maduru ku ta sukuta diritu i papia ku bondadi. (Lei Ditus 31:26.) Presta atenson na manera ke ta papia. Ora ku bu aprindi diritu es kusas i na sedu mas fasil pa bu tene amigus i da ben ku elis.

Un irma joven sta juntu ku si mame, i sta na papia ku un bindidur na fera pa i rapati pres.

Un minjer ku sibi kuida di kasa i un benson pa si familia ku kongregason. (Jubi paragrafu 13)

13. Kuma ku bu pudi aprindi kuida di kasa? (Jubi tambi foto.)

13 Aprindi kuida di kasa. Na manga di lugaris, minjeris mas ta kuida di kasa. Bu mame o utru irma maduru pudi nsinau kuma ku bu pudi fasi es tarbaju diritu. Un irma comadu Cindy fala sin: “Un di minjoris kusas ku N aprindi ku ña mame i di kuma tarbaja risu ta da kontentamentu. Suma i nsinan kusña, limpa, kusi ropa, fasi kompra, kila judan kuida di ña kabesa i fasi mas pa Jeova. Ña mame nsinan tambi kuma ku N pudi risibi ospris diritu, i kila judan kunsi ermons ku irmas ku sedu bon isemplu ku N pudi kopia.” (Dit 31:​15, 21, 22) Un minjer ku ta pega tesu, ku sibi risibi ospris i ku sibi kuida di kasa, i un benson pa si familia ku kongregason. — Dit 31:​13, 17, 27; At 16:15.

14. Ke ku bu pudi aprindi di isemplu di Crystal, i ke ku bu dibi di konsentra nel?

14 Sibi kuida di bu kabesa. Sibi kuida di no kabesa i un kusa importanti pa tudu kristons maduru. (Fil 4:11) Un irma comadu Crystal fala sin: “Ña papes nkoraẑan pa N kuji kursu na skola ku na judan na vida mas tardi. Ña pape nkoraẑan pa N aprindi kontabilidadi. I kila judan ciu.” Alen di aprindi kusas ku bu pirsisa di fasi pa tene tarbaju, tenta aprindi tambi kuma ku bu na usa diñeru diritu, pa bu ka gasta mas di ki kil ku bu tene. (Dit 31:​16, 18) Si bu kontenti di leba un vida simplis, i ivita dibidas ki ka pirsis, kila na judau konsentra na objetivus spiritual. — 1 Tim 6:8.

PURPARA PA FUTURU

15-16. Pabia ku irmas solteru tene balur? (Markus 10:​29, 30)

15 Ora ku bu tene maneras di sedu ku ta kontenta Jeova i aprindi fasi kusas ku na judau na bu vida di kada dia, bu na sta ben purparadu pa futuru. Jubi alguns isemplu di ke ku bu pudi fasi.

16 Bu pudi disidi kontinua solteru pa un tempu. Di akordu ku palabras di Jesus alguns minjeris disidi ka kasa, mesmu si vida di solteru ka ta ojadu ku bon uju na se kultura. (Mat 19:​10-12) Utrus pudi kontinua sedu solteru pabia di diferenti motivus. Bu pudi tene sertesa di kuma, Jeova ku Jesus ka ta pensa di kuma bu ka tene balur pabia bu sedu solteru. Na tudu mundu, irmas solteru sedu un bon isemplu na kongregason. Suma e ama utrus i e ta preokupa ku elis, e ta pasa sedu suma irmas ku mames pa manga di jintis. — Lei Markus 10:​29, 30; 1 Tim 5:2.

17. Kuma ku un irma joven pudi purpara desdi gosi pa yentra na sirvisu di tempu kompletu?

17 Bu pudi bin sedu un servu di tempu kompletu. Irmas ta tarbaja ciu na pregason na mundu ntidu. Bu pudi purpara desdi gosi pa yentra na sirvisu di tempu kompletu? Bu pudi sirbi suma pioneru, voluntariu na konstruson o sedu betelita. Ora aserka di bu objetivu. Papia ku utrus ku yangasa es objetivu, i buska sibi ke ku bu pirsisa di fasi pa kumsa sirvisu di tempu kompletu. Dipus fasi planu ku na judau yangasa ki objetivu. Si bu yangasa bu objetivu, bu na pudi fasi manga di kusas interesanti na sirvisu di Jeova.

Un irma joven sta na kombersa ku un grupu di irmas. I nota di kuma un ermon solteru sta na juda na limpa Salon di Renu.

Si bu sta na pensa kasa, bu dibi di kuji diritu kin ku bu na kasa ku el. (Jubi paragrafu 18)

18. Pabia ku un irma dibi di kuji diritu kin ki i na kasa ku el? (Jubi tambi foto.)

18 Bu pudi disidi kasa. Maneras di sedu ku aprindi fasi kusas ku no fala del na judau sedu un bon minjer. Sin duvida, si bu sta na pensa kasa, bu dibi di kuji diritu kin ku bu na kasa ku el. Es i un di disisons mas importanti ku bu na toma. Lembra di kuma, bu na pirsisa di fika bas di ŝefia di omi ku bu disidi kasa kel. (Rom 7:2; Ef 5:​23, 33) Pa kila, punta bu kabesa: ‘Sera ki i un kriston maduru? Sera ki i ta pui Jeova na purmeru lugar na si vida? Sera ki i ta toma bon disisons? Sera ki i ta rikuñisi si erus? Sera ki i ta rispita minjeris? Sera ki i tene kapasidadi ki pirsis pa judan na sintidu spiritual, material i emosional? Sera ki i ta kuida diritu di si responsabilidadi? Pur isemplu, kal responsabilidadis ki tene na kongregason i kuma ki ta kuida delis?’ (Luk 16:10; 1 Tim 5:8) Sin duvida, si bu misti bin tene un bon omi, bu pirsisa di purpara pa sedu un bon minjer.

19. Pabia ku un minjer pudi sta kontenti di comadu algin ku ta ‘juda’ si omi?

19 Biblia fala di kuma un bon minjer i algin ku ta ‘juda’ si omi, i si “kumpañer.” (Kum 2:18) Sera ki es ta rapati balur di minjer? Nau! Papel di judadur ku minjer tene ta dal balur. Manga di bias, Biblia coma Jeova di “judadur”. (Sal 54:4; Eb 13:6) Un minjer ta sedu judadur di bardadi di si omi, ora ki na apoial. Pur isemplu, ora ki si omi toma disisons na familia, i ta kopera ku el pa ki disison sai ben. Pabia di si amor pa Jeova, i ta juda pa minjoria bon nomi di si omi. (Dit 31:​11, 12; 1 Tim 3:11) Bu pudi purpara desdi gosi pa sedu un bon minjer ora ku bu aumenta bu amor pa Jeova i juda utrus na kasa i na kongregason.

20. Kal bon influensia ku un mame pudi tene na familia?

20 Bu pudi sedu un mame. Dipus ku bu kasa, abo ku bu omi bo pudi tene fijus. (Sal 127:3) Pa kila, i bon pensa na ke ki pirsis pa sedu un bon mame. Maneras di sedu ku aprindi fasi kusas ku no fala del nes studu na judau si bu bin kasa i tene fijus. Amor, bondadi ku pasensa na juda pa i ten un bon ambienti na kasa, nunde ku bo fijus na sinti suguru i filis. — Dit 24:3.

Fotos: Irmas joven ku mostraduba na kumsada sta kontenti di partisipa na atividadis teokratiku. 1. Irma ku staba na pensa fundu na ke ki lei pega Biblia abertu i na ri ku konfiansa. 2. Irma ku staba na pidi bindidur pa rapati pres sta na pui mesa na Betel. 3. Irma ku staba na lei broŝura sta na lei un testu di Biblia pa un minjer na pregason. 4. Irma ku staba na jubi un ermon solteru na Salon di Renu sta na mostruariu ku un irma di idadi.

Manga di irmas joven ku nsinadu Biblia i ku aplika ke ke aprindi, bin torna kristons maduru. (Jubi paragrafu 21)

21. Kal sentimentu ku no ta tene pa no irmas, i pabia di ke? (Jubi foto ku sta na kapa.)

21 Irmas joven, no ama bos pa tudu ke ku bo ta fasi pa Jeova i pa si povu. (Eb 6:10) Bo ta tarbaja ciu pa tene maneras di sedu ku ta kontenta Jeova, bo ta aprindi kusas ku pudi minjoria bo vida ku vida di utrus, i purpara diritu pa ke ku bo na bin fasi na futuru. Bo tene balur garandi na organizason di Jeova!

KE KU BU APRINDI DI:

  • 1 Timótiu 2:​9, 10?

  • Ditus 31:26?

  • Markus 10:​29, 30?

KANTIKU 137 Mulheres Fiéis

a Kiridas irmas joven, bo tene balur na kongregason. Bo pudi yangasa maduresa kriston, ora ku bo tene maneras di sedu ku ta kontenta Jeova, aprindi kusas ku pudi juda bos na vida di kada dia i purpara pa ke ku bo na bin fasi na futuru. Suma rusultadu, bo na tene manga di bensons na sirvisu di Jeova.

b PALABRA KU SPLIKADU: Algin ku yangasa maduresa kriston ta giadu pa spiritu di Deus i ka pa jiresa di mundu. I ta kopia isemplu di Jesus i ta sforsa ciu pa kontinua tene amisadi intimu ku Jeova, tambi i ta mostra amor di bardadi pa utrus.

c Jubi Sintinela di Fevereru di 2021, paẑina 14 te 19.

d Pa sibi mas aserka di importansia di lei, jubi artigu “Porque é que ler é importante para as crianças? — Parte 1: Ler ou ver?” na jw.org.

    Publikasons na Kriol di Gine-Bisau (2000-2025)
    Sai
    Entra
    • Kriol di Gine-Bisau
    • Manda pa utru algin
    • Preferensias
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Termus di Usu
    • Pulitika di Privasidadi
    • Normas di Privasidadi
    • JW.ORG
    • Entra
    Manda pa utru algin