Watchtower MIKANDA I MU INTERNETE
Watchtower
MIKANDA I MU INTERNETE
Kisongye
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILO
  • mwbr25 Mweshi wa 1 esak. 1-10
  • Mikanda yatudi bafubishe mu “Programe a bisangilo bia Buina Nkidishitu na mudimo wetu” (1-2/2025)

Tatui bapete video.

Etufuile namu lusa, kui kintu kibakutshishua kukafika kui video.

  • Mikanda yatudi bafubishe mu “Programe a bisangilo bia Buina Nkidishitu na mudimo wetu” (1-2/2025)
  • Mikanda yatudi bafubishe mu Bwina Kidishitu na mudimo wetu Programe a bisangilo—2025
  • Tu mitue twa mianda
  • LUBINGO LUA 6-12/1
  • LUBINGO LUA 13-19/1
  • LUBINGO LUA 20-26
  • LUBINGO LUA 27/1–2/2
  • LUBINGO LUA 3-9/2
  • LUBINGO LUA 10-16/2
  • LUBINGO LUA 17-23/2
  • LUBINGO LUA 24/2–2/3
Mikanda yatudi bafubishe mu Bwina Kidishitu na mudimo wetu Programe a bisangilo—2025
mwbr25 Mweshi wa 1 esak. 1-10

Mikanda yatudi bafubishe mu Programe a bisangilo bia Buina Nkidishitu na mudimo wetu

© 2024 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania

LUBINGO LUA 6-12/1

BUPETA BUA MUIYI DI’EFILE MUKULU | MISAMBO 127-134

Ba nambutuile, tungunukayi na kupasukila kia buntu kienu

w21.08 3 ¶9

Sankila mbalo yodi nayo mu kifuko kia Yehowa

9 Yehowa mmupe bantu ngobesha ya kupeta bana, na muibape bushito bua kuibalongiesha bia kumufula na kumufubila. Su we muledi, we na lutumbu bua kino kia buntu su? Sunga biabidi’shi ba mikeyilu be na ngobesha i bungi, ta mbebape kino kinemo nya. Biabia, su we muledi, ikala na lutumbu bua kinemo kia kukusha bana. Baledi mbebape bushito bui na muulo bua kukusha bana babo pa “kwibalongyesha na kwibanyôka muîle abikyebe Yehowa.” (Ef. 6:4; Miy. 6:5-7; Mis. 127:3) Bua kukuasha baledi, ndumbuluilo a Efile Mukulu mmutushe bintu bi bungi abiakuila pabitale Bible bu ma video, miisambo, na bintu bi mu Internete. Kushi mpaka, Nshetu e muyilu na Muan’aye mbafule bana betu. (Luk. 18:15-17) Nsaa i baledi abakulupila mui Yehowa, na kukita muabo moso bua kupasukila bana b’abo, bino abisankisha Yehowa. Na bano baledi abapa bana b’abo lukulupilo lua kuikala mu kifuko kia Yehowa bua loso!

w19.12 27 ¶20

Ba nambutwile​—Longyeshayi bana benu bwabadya kufula Yehowa

20 Uuka bana bobe kalolo. Mukanda wa Misambo 127 aupwandikisha bana na mikyetwe. (Badika Misambo 127:4.) Nka bu byabapwiyaa mikyetwe na bintu bilekene na i bukata na bula bwilekene, bana namu mbelekene. Byabya, abitungu ba nambutwile baukye bya kulongyesha oso a ku bana babo. Bangi bena dibaka ba mwiumbo dya Isaleele a lelo uno, abaadi bobeshe kukwasha bana babo babidi bwabadya kufubila Yehowa, abakula kibaadi kibakwashe’shi: “Tubaadi atulongo Bible na mwana oso pa bupenka.” Eyendo, nfumu a kifuko oso mmulombene kwata kitshibilo kya kutala su kulonga mu wawa mushindo kwi na muulo sunga’shi nkubofule.

Mabue a muulo a mu kikudi

it-1-F 543

Mitshi ya mu Bible

Un psalmiste fit allusion à certaines caractéristiques de l’olivier quand il promit à quiconque craignait Jéhovah: “Tes fils seront comme des plants d’olivier autour de ta table.” (Ps 128:1-3). On coupe souvent des branches, ou boutures, sur un olivier adulte pour faire pousser de nouveaux arbres. De plus, les vieux oliviers peuvent produire des pousses depuis leurs racines, se perpétuant ainsi eux-mêmes. Comme ce genre de pousses, des fils entoureraient un père, contribuant au bonheur de la famille.

LUBINGO LUA 13-19/1

BUPETA BUA MUIYI DI’EFILE MUKULU | MISAMBO 135-137

“Mfumu eetu mmukile beefile booso”

it-2-F 914 ¶4-5

Bukome, Bileshesho bia bukome

Dieu exerce visiblement la maîtrise des forces naturelles. On pouvait raisonnablement attendre de Jéhovah que pour prouver qu’il est le vrai Dieu il démontre sa maîtrise des forces créées par lui-même, et le fasse d’une manière qui soit visiblement liée à son nom (Ps 135:5, 6). Étant donné que le soleil, la lune, les planètes et les étoiles suivent des trajectoires constantes, que les conditions atmosphériques terrestres (produisant le vent, la pluie et d’autres effets) obéissent aux lois qui les régissent, que les sauterelles essaiment et que les oiseaux migrent, ces faits et les nombreuses autres fonctions normales ne suffiraient pas pour sanctifier le nom de Dieu face à l’opposition et au faux culte.

Cependant, Jéhovah Dieu pourrait faire témoigner de sa Divinité par la nature et les éléments en les employant pour accomplir des desseins précis sortant du cadre de leur fonction normale, souvent à un moment désigné précisément. Même si l’événement, comme une sécheresse, un orage, ou une situation météorologique semblable, n’avait rien d’exceptionnel, le fait qu’il se produisait pour réaliser une prophétie de Jéhovah le rendait particulier (voir 1R 17:1; 18:1, 2, 41-45). Dans la plupart des cas, toutefois, les événements étaient de nature extraordinaire, soit par leur ampleur ou leur intensité (Ex 9:24), soit parce qu’ils se produisaient d’une manière inhabituelle, voire inouïe, ou à un moment anormal.​—Ex 34:10; 1S 12:16-18.

w21.11 6 ¶16

Kifulo ki na lulamato kia Yehowa a kilesha kinyi kodi?

16 Su Yehowa kifuamino kietu atuipusha mu bulami. Angi mafuku puepusha mutshoboloke we kukutua mpa na bukome bua kuibuushula. Mu yaya nsaa i biabia Yehowa ekuitukitshina kinyi? (Badika Misambo 136:23.) Etukuata na mboko yaye, etuibuesha bipelabipela etukuasha na biatushimika mikoolo paashi buashi tulekie kutshoboloka (Mis. 28:9; 94:18) Abitukuasha bikata: Patuuku’shi tuibalombene kukulupila penda kui Efile Mukulu, abitukuasha buatudia kuuka’shi tuibedibue miabi mu mishindo ibidi. Wa kumpala, sunga tuikala mbalo kinyi atuuku’shi Yehowa etukaluila efuku dioso. Wa kabidi, Nshetu sha kifulo e muiyilu etupasukila bikata.

Mabue a muulo a mu kikudi

it-2-F 1175

Yah

Le monosyllabe Yah est habituellement lié aux sentiments les plus profonds exprimés dans la louange et le chant, la prière et la supplication, et se rencontre généralement dans les textes qui évoquent l’allégresse après une victoire ou une délivrance, ou qui reconnaissent la main puissante et la force de Dieu. Les exemples de cet emploi particulier sont très nombreux. L’expression “Louez Yah!” (Alleluia) est une forme de doxologie, c’est-à-dire une expression de louange à Dieu, qu’on trouve dans les Psaumes, la première en Psaume 104:35. Dans certains psaumes, elle ne figure qu’au début (Ps 111, 112), rarement dans le corps du psaume (135:3), parfois à la fin seulement (104, 105, 115-117), mais souvent au début ainsi qu’à la fin (106, 113, 135, 146-150). Dans le livre de la Révélation, des créatures célestes ponctuent à plusieurs reprises leurs louanges à Jéhovah par cette expression.​—Ré 19:1-6.

Les autres occurrences de “Yah” traduisent aussi l’allégresse dans des chants et des requêtes à Jéhovah. On peut citer le chant de délivrance de Moïse (Ex 15:2). Dans celles que rapporte Isaïe, l’accentuation est doublée par l’assemblage des deux noms “Yah Jéhovah”. (Is 12:2; 26:4.) En exprimant son allégresse empreinte de poésie après avoir été guéri miraculeusement alors qu’il était près de la mort, Hizqiya manifesta l’intensité de ses sentiments en répétant Yah (Is 38:9, 11). Le contraste est également établi entre les morts, qui ne peuvent louer Yah, et ceux qui sont décidés à vivre une vie de louange pour lui (Ps 115:17, 18; 118:17-19). D’autres psaumes montrent, à travers des prières, la gratitude pour une délivrance, une protection ou une correction.​—Ps 94:12; 118:5, 14.

LUBINGO LUA 20-26

BUPETA BUA MUIYI DI’EFILE MUKULU | MISAMBO 138-139

Totadiilanga moo ukukutshishe kutuusha mialuulo mu bisangilo

w19.01 10 ¶10

Tumbishayi Yehowa mu kakongye

10 Opushaa katshim’a munda nsaa yokyebe kwibwesha mboko bwa kwaluula mu bisangilo su? Su mbyabya, twe bupenka nya. Kyodya kuuka nkwamba’shi boso bwetu atupushaa moo kumpala kwa kwaluula. Bwa’shi omone bya kukambila moo wa kwaluula, bibuwa obande kuuka akikupeyaa wawa moo. Opushaa moo wa’shi tala oluba binyi byokyebanga kwakula sunga’shi, tala waluula bishi’byo su? Otshinaa’shi tala lwaluulo lobe lwekala lushadile kwi lwa bangi su? Eyendo’shi, wawa moo oso nkileshesho kibuwa. Aulesha’shi we mwiyishe na wataa bangi bu bakukile. Yehowa mmufule kwiyisha. (Misambo 138:6; Beena-Fidipe 2:3) Anka Yehowa akumina’shi omutumbishe na kunyingisha bakwenu balume na bakashi mu bisangilo. (1 Bena-Tesalonike 5:11) Mmukufule na akunyingisha mu mushindo ulombane.

w23.04 21 ¶7

Tuinyingisheneyi ku muntu na muntu mu bisangilo bia kakongie

7 We mulombene kupeta bungi bukuashi p’otaluula bingi binangu biabadi batuushe mu Kitenta kia Mulami. Bu kileshesho, kuilumbuula kua kalolo. (Nki. 21:5) P’onyiisha kuiwubidishena na mianda y’obadika, abinyiisha nkubofuila biodia kupusha muloo wa kutuusha ngaluulo. Dingi, tuusha ngaluulo yipi. (Nki. 15:23; 17:27) P’otuusha ngaluulo yipi, tuekalakasha pabitale kia kuakula nya, ngaluulo yipi ngilombene kutushibua pangi na penda kishima kimune sunga bibidi, pangi i kubofuila bakuenu balume na bakashi buabadia kupusha kalolo kukila lualuulo lui bula lui na binangu bi bungi. P’otuusha ngaluulo yipi mu bishima biobe’be nabene, olesha’shi we muilumbuule kalolo na’shi we na mianda ayipushika kalolo.

Mabue a muulo a mu kikudi

it-2-F 490 ¶9

Kufuila bangi lusa

D’autre part, le christianisme requiert qu’un chrétien pardonne aux autres leurs offenses, quel qu’en soit le nombre (Lc 17:3, 4; Ép 4:32; Col 3:13). Dieu n’accorde pas son pardon à ceux qui ne veulent pas pardonner aux autres (Mt 6:14, 15). Cependant, même lorsqu’une action grave conduit à l’expulsion du “méchant” de la congrégation chrétienne, celui-ci peut, en temps voulu, être pardonné s’il prouve qu’il est réellement repentant. À ce moment-là, tous les membres de la congrégation peuvent confirmer leur amour pour lui (1Co 5:13; 2Co 2:6-11). En revanche, il n’est pas demandé aux chrétiens de pardonner à ceux qui pratiquent le péché volontairement, par méchanceté, sans se repentir. De telles personnes se font ennemies de Dieu.​—Hé 10:26-31; Ps 139:21, 22.

LUBINGO LUA 27/1–2/2

BUPETA BUA MUIYI DI’EFILE MUKULU | MISAMBO 140-143

Kita mianda mu kuipushena na nteko yobe

w22.02 12 ¶13-14

“Pusha bishima bya baa-sha-binangu”

13 Ata elango bu kileshesho kia kifulo ki’Efile Mukulu. Yehowa, akumiinaa nka kiakia ki buwa buetu. (Nki. 4:20-22) Nsaa y’etulanga, kukiila Kuiyi diaye, mikanda ayipatuula Bible, sunga kui bena Kidishitu banyingie mu kikudi, abilesha bi kifulo kiaye kuatudi. Mukanda wa Bena-Ebelu 12:9, 10 aulesha’shi, “etunyokâ mwanda wa kwitukitshîna bi buwa.”

14 Tuula binangu biobe nka kuilango, kushi ku mushindo ubaabakupa dianka. Ingi nsaa, tui kupusha’shi elango dibaatupete, ta mbetupe namu dianka mu mushindo wi buwa nya. Eyendo’shi, ya ooso atuusha elango, abitungu akite muaye mooso bua’shi, diikale dibofule bua kuidikumiina. (Nga. 6:1) Kadi, su nnatue baabapa elango, abitungu tuimeene nka ku ki’atulongiela ku diinyi elango​—sunga tuapusha’shi, ta mbetupe dianka mu mushindo wi buwa. Tubande kuiyipusha’shi: ‘Sunga ntankumiina mushindo ubampa elango, mui kuikadika namu mianda ya binyibinyi su? Nekupela kutala bilubilo bia winyi bampa elango bua kulongiela kuilango dibampa su?’ Abilesha’shi tui na binangu, su tuakimba kintu ki buwa muilango dioso di’abetupa.​—Nki. 15:31.

w10-F 15/3 32 ¶4

Lama “eshimba ditookane” mu kipungo kia nkalakashi

Certains adorateurs de Dieu sont affligés par l’opposition, les difficultés économiques ou une maladie grave. Parfois ces situations les minent profondément. Le roi David est lui aussi passé par de tels moments: “Mon esprit défaille en moi; au milieu de moi mon cœur reste engourdi.” (Ps. 143:4). Qu’est-ce qui lui a permis de se ressaisir? Il s’est souvenu des manières d’agir de Dieu à l’égard de son peuple, ainsi que de certains épisodes où lui-même avait été secouru. Il a médité sur la manière dont Jéhovah s’était grandi aux yeux de ses adversaires. Sans relâche, David s’est intéressé aux œuvres de Dieu (Ps. 143:5). Si, comme lui, nous méditons sur notre Créateur, sur tout ce qu’il a fait et continue de faire en notre faveur, nous ne sombrerons pas dans le désespoir.

w15 1/3 20 ¶2

Kwiyibakisheena “nka penda mu Mwanana”​—Kukii na muulo su?

We mukumbeene kupusha ingi nsaa bibaadi bipushe mufundji a misambo Davide pabambile shi: “Fika bukidi Yehowa ongaluule! Nee mufudiile. Tonfyanga lukyebo lwobe.” (Mis. 143:5-7, 10) Mu yaaya nsaa, kimba bya kulekyela Nshobe e mwiyilu mushindo wadya kulesha akikyeb’eshimba dyaye boobe. We mukumbeene kukita byabya p’obe kwata nsaa ya kubadika Eyi dyaye na kunangusheena ku byobadika. Okyebe kutamisha kyukilo kyobe pabitale miiya yaye na mushindo ubaadi mukitshine bafubi baaye ba kala myanda. P’obe kumuteemesha, okyebe kunyingisha lukulupilo lobe lwa kuuka shi bi na muulo bwa kumukookyela.

Mabue a muulo a mu kikudi

it-2-F 1134

Bulembe

Emploi figuré. Les déclarations mensongères et calomnieuses des méchants, si nuisibles à la réputation de la victime, sont comparées au venin mortel du serpent (Ps 58:3, 4). Au sujet des calomniateurs, il est dit que “le venin de la vipère cornue est sous leurs lèvres” (ou: “derrière leurs lèvres”), tout comme la glande à venin de la vipère est placée derrière la lèvre et les crochets de sa mâchoire supérieure (Ps 140:3; Rm 3:13). La langue humaine employée à mauvais escient pour répandre la calomnie, la médisance, le faux enseignement ou un autre langage pareillement nuisible, est “pleine d’un poison qui donne la mort”.​—Jc 3:8.

LUBINGO LUA 3-9/2

BUPETA BUA MUIYI DI’EFILE MUKULU | MISAMBO 144-146

“Muabi ngua muilo wi n’Efile Mukulu Yehowa!”

w18.04 32 ¶2-3

Nkonko ya bantu ababadikaa

1. Tala bi mu angi ma verse. Mwaku “byabya” wabadi bafunde mu verse 12 aulesha’shi myabi ayilondo mu verse 12 na ku 14 ngitale bantu balulame​—baba abatekye bwa ‘kupashibwa’ kwi mubi (verse 11). Bino binangu abisanganyibwa mu verse 15, mwabadi bafunde mwaku “muloo” misusa ibidi awisambila bantu bamune​—baba ‘be na Yehowa bu Efile Mukulu!’

2. Uno mpushisho mwipushene na angi ma verse a mu Bible aalesha milayilo ya myabi y’Efile Mukulu kwi bantu baaye basha lulamato. Uno musambo aulesha lukulupilo lwibuwa lwa Daavide kunyima kw’Efile Mukulu kufungusha beena Isalele kwi beshikwanyi nabo, apa bantu mwabi wa muloo na kwiyikeela. (Beena-Levi 26:9, 10; Miiya Ikituulwe 7:13; Misambo 128:1-6) Kileshesho, mukanda wa Miiya Ikituulwe 28:4 aulesha’shi: “Anukatanda bâna bebungi, na kwikala na byumbulwa bibungi. Nyema yenu ya ngombe na ya mikôko ayiketandêna.” Kushi mpaka, mu mafuku a bufumu bwa Salomone mwana a Daavide, mwilo wa Isaleele ubapetele butaale bwibungi na kwiyikela. Na dingi, ingi myanda ya mu kumunana kwa Salomone ibadi itale bufumu bwa Mesiya.​—1 Banfumu 4:20, 21; Misambo 72:1-20.

w22.10 28 ¶16-17

Lama lukulupilo loobe lua buina Kidishitu lunyingie

16 Lukulupilo luetu bua muwa wa ikalayika nyi kiabuntu ki buwa akifiki kui Efile Mukulu. Tukuete kutengiela mafuku e buwa kumpala, atudi bashinkamishe’shi aakalombana. Lukulupilo luetu lui nka bu nyindo, aluituimika pepoo, bua kunyingila bitompuanga, kubinguabingua, mpa na lufu. Lukulupilo luetu lui nka bu kifulu, alukaluila binangu bietu buatudia kuleka kukita mianda i bubi anka tukite mianda i buwa. Lukulupilo luetu luimeene mu Bible aluitukaka kui Efile Mukulu, na kuitulesha bukata bua kifulo kiaye kuatudi. Su tubalama lukulupilo luetu lunyingie atupete miabi i bungi.

17 “Mu mukanda waye ubafundiile bena Looma, Mpoolo mutumibua baadi muibanyingishe’shi, “ikalaayi na muloo mu lukulupilo.” (Lom. 12:12) Mpoolo baadi na muloo muanda baadi mushinkamishe’shi su bashaala na lulumato mulombene nkapeta muwa wa ikalayika muiyilu. Natue naamu tui balombene kuikala ma muloo mu kululupilo muanda, tui bashinkamishe’shi Yehowa akalombasha milayilo yaaye. Anka bu bibafundile kayimba ka misambo’shi: “Sha muloo ngiawa . . . akulupila mui Yehowa Efile Mukulu aaye, . . . Yawa ekalaa na lulamato misuusa yooso.”​—Mis. 146:5, 6, NWT.

w18.01 26 ¶19-20

Nkifulo kya mushindo kinyi akipanaa muloo wa binyibinyi?

19 Ndumbulwilo a Satana bakyengyesha bantu munda mwa bipwa bifikye ku 6 000. Bino bino, patatudi mu mafuku a nfudilo a uno ndumbulwilo, mu nsenga mwi bantu bebungi befule nka abo banabene, bafule makuta, na bisepeelwa. Abanangushena nka ku bintu byabadi balombene kupeta na kutuula malaka aabo bu kintu kya kumpala mu muwa wabo. Anka bantu be bino ta mbalombene kwikala na muloo wa binyibinyi nya! Mu kwilekena na byabya, Bible akula’shi: ‘Yawa âbakwashâ kwi Efile Mukulu a ba ku musuku wa Yaakobo, mukulupile mwi Yehowa e na mulô.’​—Misambo 146:5 EEM.

20 Bafubi ba Yehowa mbamufule binyibinyi, na ku kipwa kyoso bangi bantu bebungi bakwete kufika mu kumuuka na mu kumufula. Bino abilesha’shi Bufumu bw’Efile Mukulu bukwete kumunana, na binobino abwitutwadila myabi yatushi balombene kunangushena! Nsaa yatukitshi myanda yabetutekye kwi Yehowa, atumusankisha, na bino abitutwadila muloo wa binyibinyi. Baba bafule Yehowa abakekala na muloo bwa looso! Mu mwisambo aulondo, atukatalula imune ya ku ngikashi ibubi ayituukila ku kifulo kya bantu befule nka’bo banabene. Akupu, atukamono mushindo wilekene ino ngikashi na ngikashi ibuwa ya bafubi ba Yehowa.

Mabue a muulo a mu kikudi

it-1-F 125 ¶1

Nyema

La Bible apprend à traiter les créatures inférieures avec justice et bonté. En fait, Jéhovah se présente lui-même comme celui qui, avec amour, prend soin de leur vie et veille à leur bien-être (Pr 12:10; Ps 145:15, 16). La Loi mosaïque ordonnait de prendre soin des animaux domestiques. Si quelqu’un trouvait un animal domestique égaré, il devait le ramener sain et sauf à son propriétaire. Celui qui voyait un animal domestique écrasé sous sa charge devait le dégager (Ex 23:4, 5). Il fallait traiter les animaux au travail avec bonté (Dt 22:10; 25:4). Comme les humains, ils devaient bénéficier des repos sabbatiques (Ex 20:10; 23:12; Dt 5:14). Les animaux dangereux devaient être surveillés ou mis à mort (Gn 9:5; Ex 21:28, 29). Il était interdit de croiser des animaux d’espèces différentes.​—Lv 19:19.

LUBINGO LUA 10-16/2

BUPETA BUA MUIYI DI’EFILE MUKULU | MISAMBO 147-150

Tui na tubingilo tui bungi tua kutumbisha Yehowa

w17.07 18 ¶5-6

Bwakinyi abitungu “kutumbisha Yehowa”?

5 Yehowa tabadi musambe mwilo wa Isaleele nka penda mu kibungi nya, anka badi musambe mpa na mwina Isaleele ooso pa bupenka. Yehowa etukitshinaa bino mpa n’atwe be lelo. Mufundji a Misambo bafundile’shi Efile Mukulu “abuku baa-sha-mashimba eenyongole, abuku malonda aabo.” (Misambo 147:3) Nsaa yatudi na maladi sunga yatudi na kinyongwa, twi kwikala bashinkamishe’shi Yehowa etupasukila. Yehowa e pepi bwadya kwitusamba na kupaasha malonda e mu binangu na mu mashimba eetu. (Misambo 34:18; Yeeshaya 57:15) Etupeyaa binangu na bukome bwa’shi tumone bya kukambila myanda yoso yatufumankana nayo.​—Shake 1:5.

6 Kunyima, mufundji a misambo batadile mwiyilu aye nkwamba’shi Yehowa “abadika bungi bwa nyenyeene” na “audika looso lwalwa eshina.” (Misambo 147:4) Mufundji a misambo badi mulombene kumona nyenyeene, anka tabadi auku bungi bwayo nya. Lelo uno, bena siyanse abauku’shi kwi midiyo na midiyo ya nyenyeene mu galaksi umune. Na dingi mwiyilu mwi midiyala na midiyala ya ma galaksi! Bantu ta mbalombene kubadika bungi bwa nyenyeene nya, anka Mupangi auku bungi bwayo. Byabya, auku lwenyenye looso kalolo mu kipaso kyadi mupe lwenyenye na lwenyenye loso eshina dyalo. (1 Bena Kodinda 15:41) Efile Mukulu auku mbalo ya lwenyenye loso, akuuku mpa n’obe. Auku kalolo mbalo yodi, byopusha, na bintu byodi nabyo

w17.07 18 ¶7

Bwakinyi abitungu “kutumbisha Yehowa”?

7 Yehowa auku myanda yodi nayo, na dingi e na bukome bwa nkukwasha bodya kwiyipudisha. (Badika Misambo 147:5.) We kupusha mwanda oobe bu ukambe bukopo na’shi twe mulombene kwiupudisha. Efile Mukulu auku pemeene bukome bwetu, mwanda “mushinguule’shi twi lufuufi.” (Misambo 103:14) Twi bantu bakutwe kupwidika, ngi bwakinyi atukitaa bilubilo misusa na misusa, na bino mbilombene kwitubofusha. Atwinyongolaa ngofu bwa ingi myanda yatudi baakule, malaka ebubi atudi nao, sunga mukao watwikalanga bakwate! Yehowa te na kubofula su nkupela nya, anka auku byatupushaa.​—Yeeshaya 40:28.

w17.07 21 ¶18

“Bwakinyi abitungu “kutumbisha Yehowa”?

18 Mufundji a misambo badi auku’shi Yehowa badi musangule penda mwilo wa Isaleele bwaudya kwikala mwilo waye munkatshi mwa miilo yoso i pa nsenga. Nka penda Isaleele ngi mwilo ubadi ‘n’eyi’ dy’Efile Mukulu na “miiya yaye.” (Badika Misambo 147:19, 20.) Lelo uno, twi na mwabi ukata wa kwitanyinwa mu eshina dy’Efile Mukulu. Twi na lutumbu lukata mwanda atumuuku, twi n’Eyi dyaye dikwete kwitukunkusha, na twi balombene kwikala naye mu kipwano. Nka bu mufundji a mukanda wa Misambo 147, n’obe namu we na tubingilo twa “Kutumbisha Yehowa!” na kukankamika bangi bantu bwabadya kumutumbisha.

Mabue a muulo a mu kikudi

it-2-F 438

Toonyi

Le psalmiste invita les “oiseaux ailés” à louer Jéhovah (Ps 148:1, 10), et c’est ce que font les oiseaux par leur structure même et par leur conception complexe. Un oiseau peut avoir de 1 000 à plus de 20 000 plumes. Chaque plume est pour sa part constituée d’un tuyau d’où partent des centaines de barbes qui forment un maillage interne, chaque barbe étant garnie de plusieurs centaines de barbules et chaque barbule étant munie de centaines de barbicelles et de crochets. On estime donc qu’une plume de pigeon de 15 cm de long contient plusieurs centaines de milliers de barbules et littéralement des millions de barbicelles. Les principes aérodynamiques qui entrent dans l’agencement des ailes et du corps de l’oiseau surpassent en complexité et en efficacité ceux des avions actuels. Les os creux des oiseaux contribuent à leur légèreté, au point que le squelette d’une frégate d’une envergure de 2 m ne pèse parfois que 110 g. Chez les grands oiseaux planeurs, certains os de l’aile comportent même dans leurs parties creuses des renforts en forme d’armature comparables aux entretoises des ailes d’un avion.

LUBINGO LUA 17-23/2

BUPETA BUA MUIYI DI’EFILE MUKULU | NKINDJI 1

Ba nsongua, nnanyi anuteemesha?

w17.11 29 ¶16-17

Tolekyelanga kintu su nkimune kyakukutshishwa bwedi

16 Pangi we nsongwa e mu bipwa ekumi na bungi na opusha’shi bakutande tabakupushisha sunga’shi be na myanda i bukopo. Bino mbilombene nkufiitshisha munda ngofu mu kipaso kyodi mulombene kwiyipusha su omono bya kutungunuka na kufubila Yehowa. Anka su botombokyela Yehowa, okatundula’shi ta kwi ungi muntu su ngumune mu nsenga ishima mukufule bu bikufule nshobe na nyinobe, bena Kidishitu na bakuuku bodi nabo mu kakongye nya.

17 Nangushena pa uno mwanda: Su bakutande tabakuludikaa, we kuuka naminyi’shi abakupasukila? (Beena-Ebelu 12:8) Byabya, ta mbapwidikye nya, ngi bwakinyi abakunyookaa mu mushindo aukufiitshisha munda. Anka totuulanga binangu byobe penda pa ino myanda. Kadi, ekitshishe bwa kupusha tubingilo atwibatakula mu nkulungula myanda yabakula. Taadisha binangu, na tokumanga kutontoola nabo. Eyi dy’Efile Mukulu adyamba’shi: “Muntu auku kwisaka; dingi alama lwishinko lwaye, mmuntu sha binangu.” (Nkindji 17:27) Eatshile kepatshila ka kwikala muntu munyingye mu kikudi, akuminaa elango na kupeta malongyesha sunga bakupa dyanka mushindo kinyi. (Nkindji 1:8) Tolubanga’shi, kwikala na bakutande bafule Yehowa nyi nkya buntu kikata kyodi nakyo. Abakumina kukukwasha bodya nkekala na muwa wa ikalaika.

w05-F 15/2 19-20 ¶11-12

Mbamba bui na Nkidishitu bobe

11 Cherchez à plaire à Dieu, non aux hommes. Il est on ne peut plus naturel de définir en partie notre identité par notre appartenance à un groupe. Tout le monde a besoin d’amis, et être accepté nous rassure. Durant l’adolescence​—et même plus tard dans la vie—​l’influence de l’entourage est souvent puissante et suscite un fort désir d’imiter les autres ou de leur plaire. Mais tous les gens que nous côtoyons n’ont pas nos intérêts à cœur. Certains ne cherchent que des complices dans le but de commettre de mauvaises actions (Proverbes 1:11-19). Lorsqu’un chrétien cède à la mauvaise influence de son entourage, il a généralement tendance à dissimuler son identité spirituelle (Psaume 26:4). “Ne vous laissez pas modeler par le monde actuel”, a dit l’apôtre Paul (Romains 12:2; Bible du Semeur). Jéhovah nous fournit la force intérieure dont nous avons besoin pour rejeter toute incitation au conformisme.​—Hébreux 13:6.

12 Lorsque des influences extérieures menacent notre identité chrétienne, rappelons-nous que notre fidélité à Dieu est bien plus importante que le qu’en-dira-t-on ou les choix adoptés par la majorité des gens qui nous entourent. Les paroles d’Exode 23:2 constituent une règle efficace de protection: “Tu ne dois pas suivre la foule dans une intention mauvaise.” Quand la plupart des Israélites ont douté de la capacité de Jéhovah de tenir ses promesses, Caleb a résolument refusé de se rallier à eux. Il était certain que les promesses divines étaient dignes de confiance, et il a été abondamment récompensé pour sa prise de position (Nombres 13:30; Josué 14:6-11). Et vous? Êtes-vous bien décidé à résister à la pression du plus grand nombre afin de préserver vos relations avec Dieu?

Mabue a muulo a mu kikudi

w22.10 19 ¶7

Binangu bia binyibinyi abiende na kuela misaase

7 “Bapatakane” nyi mbantu abakumiina muanda ooso wabapusha, na mbibofule bua kuibadimba. (Nki. 14:15) Atufumankanaa na bantu be bino mu bulungudi. Banda kunangushena, bu kileshesho, kui midiyo ya bantu ba bakuete kudimba kui bakata ba bipuilo na bakata ba politike. Bangi bikuete kuibenyongosha nsaa yabakauku’shi bano bakata mbebadimbe. Anka bano babadi baleshe mu Nkindji 1:22, mbasangule bua kushaala bapatakane muanda abakumiina yaya mianda. (Yel. 5:31) Bangi abakumiina kulonda binangu biabo abo banabene, na abapele kulonda abiamba Bible, sunga kupela kukokiela mayi a kulonda. Be bungi abepusha nka bibepushishe uno muana mukashi a mu kipuilo kia mu Quebec, mu Canada, ababadi abatembela kui ba Tumonyi tua Yehowa bambile’ shi, “su ba mumpeele abetudimbaa, kilema nkiabo, ta nkietu!” Ta tukumiina kuambula uno ngielelo a binangu mupatakane nya.​—Nki. 1:32; 27:12.

LUBINGO LUA 24/2–2/3

BUPETA BUA MUIYI DI’EFILE MUKULU | NKINDJI 2

Buakinyi abitungu w’epaane mu kuilongiela kua Bible?

w22.08 19 ¶16

“Tambuka mu bya bînyibînyi”

16 Ta kui muntu su ngumuna a kuatudi, mufule kubadika na kulonga. Anka Yehowa etutekie buatudia “kutungunuka na kukimba,” na “kutungunuka na kukimbuula” bua kutamisha mpushisho eetu a bia binyibinyi. (Badika Nkindji 2:4-6.) Su tubekitshisha mu uno mushindo, abitukuasha misuusa yoso. Pabitale kuibadikila kuaye kua Bible kua pa bupenka, Corey amba’shi: “Natuulaa binangu ku verse umune ingi nsaa.” Apatuula’shi: “Nakumiinaa kubadika mayi ooso e kuushi ku’esaki, na kutaluula mu mikanda yoso yabadi balayile, na kukimbuula dingi. . . . Ano mayele aankuashaa bua kuuka mianda i bungi!” Su tuafubisha ano mayele sunga angi, atulesha lutumbu luetu bua bia binyibinyi p’atuata nsaa ya kuikitshisha bua kuibilonga.​—Mis. 1:1-3.

w22.10 19 ¶3-4

Binangu bia binyibinyi abiende na kuela misaase

3 Binangu abilesha ngobesha yatufubisha na mianda yatuuku, bua kuata bitshibilo bibuwa. Anka binangu bia binyibinyi, abilesha mianda ibungi kukila paapa. Bible amba’shi: “Kutshina Yehowa, mbangilo a binangu. Na kuuka Eselele akupaanaa lushinguluilo.” (Nki. 9:10, NWT) Biabia, nsaa yatukiebe kuata kitshibilo ki na muulo, abitungu tunangushene bi binangu bia Yehowa. “Na kuuka Eselele mukile booso” akuitukuasha bua kuata bitshibilo bibuwa. Tui balombene kuibikita p’atuilongiela Bible na mikanda yetu ayipatuula Bible. Patuibikitshi atulesha binangu bia binyibinyi.​—Nki. 2:5-7.

4 Nka penda Yehowa ngi mulombene kuitupa binangu bia binyibinyi. (Lom. 16:27) Buakinyi aye ngi Nsulo ya binangu? Kia kumpala, bu biadi Mupangi, e na kiukilo kishi na mfudiilo na auku bipangua biaye bioso. (Mis. 104:24) Kia kabidi, bikitshino bioso bia Yehowa, abilesha bi binangu biaye. (Lom. 11:33) Kia kasatu, elango dia binangu bia Yehowa adikuashaa misuusa yooso booso abeditumikila. (Nki. 2:10-12) Su atukumiina kuikala na binangu bia binyibinyi, abitungu tukumiine bia binyibinyi bia kitako, na kuibitadiila bua’shi bitukunkushe mu bitshibilo na mu bikitshiino bietu.

w16.09 22-23 ¶2-3

Ba nsongwa, nyingishayi lukumiino lwenu

2 Lelo uno bantu bebungi tabakwete kukumina’shi Efile Mukulu mmwitupangye nya. Su we mufubi a Yehowa ki nsongwa sunga’shi okwete kulonga bwa kumuuka, ingi nsaa we kwiyipusha byodya kwibashinkamiisha’shi Yehowa nyi Mupangi eetu. Bible etukwasha bwa kunangusheena kalolo pabitale myanda yatupusha sunga yatubala. Eyi dy’Efile Mukulu adyamba’shi: “Kapatupatu akakukunkusha.” Mu kipaso kinyi? Akakakukwasha bwa kusumbula nangunangu ya madimi na kunyingisha lukumiino lobe mwi Yehowa.​—Badika Nkindji 2:10-12.

3 Bwa kwikala na lukumiino lwi bukopo mwi Yehowa, abitungu tumuukye kalolo. (1 Timote 2:4) Byabya nsaa yobadika Bible na mikanda yeetu, abitungu obande kwimana kapindji na kunangusheene pabitale mwanda wabakwete kwakwila. Etatshishe bwa kupusha myanda yobadika kalolo. (Mateo 13:23) Su bwekala welongyela mu kino kipaso, okapete bishinkamisho bibungi abileesha’shi Yehowa nyi Mupangi eetu na’shi Bible mmufikye kwadi. (Beena-Ebelu 11:1) Tutaleyi byatudi balombeene kwibikita.

Mabue a muulo a mu kikudi

it-1-F 1295 ¶4

Lulamato

Il est possible de demeurer dans la voie de l’intégrité, non pas grâce à sa force morale, mais uniquement grâce à une foi et à une confiance profondes en Jéhovah et dans son pouvoir salvateur (Ps 25:21). Dieu promet d’être un “bouclier” et une “forteresse”, de garder la voie des hommes qui marchent dans l’intégrité (Pr 2:6-8; 10:29; Ps 41:12). Leur souci constant d’obtenir l’approbation de Jéhovah rend leur vie plus stable, ce qui leur permet d’avancer droit vers leur but (Ps 26:1-3; Pr 11:5; 28:18). Certes, comme Job le fit remarquer avec perplexité, l’homme intègre souffre parfois de la domination du méchant et meurt tout comme lui; mais Jéhovah certifie qu’il connaît la vie de celui qui est intègre, et garantit que l’héritage de celui-là subsistera, que son avenir sera paisible et qu’il entrera en possession du bien (Jb 9:20-22; Ps 37:18, 19, 37; 84:11; Pr 28:10). Comme dans le cas de Job, ce n’est pas la richesse, mais l’intégrité d’un homme qui fait sa vraie valeur, qui commande le respect (Pr 19:1; 28:6). Les enfants qui ont le privilège d’avoir un père intègre peuvent être déclarés heureux (Pr 20:7), car ils reçoivent un magnifique héritage: l’exemple de sa vie, tout en bénéficiant de son beau nom et du respect qu’il s’est acquis.

    Mikanda ya mu Kisongye (2011-2025)
    Tuuka
    Tuela
    • Kisongye
    • Tumina muntu
    • Byokumina
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Pabitale bya kufubisha
    • Bya kufubisha
    • Bya kufuamisha yobe
    • JW.ORG
    • Tuela
    Tumina muntu