Fa yu e gebroiki yu frustan?
A E WEGI sowan 3 pontu èn sma taki dati na a moro kefalek sani di de. Fu sortu sani wi e taki? Wi e taki fu a libisma frustan. A meki na so wan kefalek fasi taki wi no man sabi en finifini. O moro wi e kon sabi fa a e wroko, o moro wi o kon abi warderi gi den kefalek sani di Yehovah meki (Ps. 139:14). Wi o go taki fu wán fu den sani di a frustan fu wi e meki wi du.
San na dati? A e meki taki wi man denki na fesi fa wan sani o de. Fa a frustan fu wi e du disi? We, a e meki taki wi man denki fu wan sani di nyun, fu wan span tori noso fu wan sani di wi no ondrofeni noiti. A gersi leki yu e si a sani na yu fesi kaba. Yu kan taki dati ibri dei wi e du a sani disi. Fu eksempre, kande wan sma fruteri yu fu wan presi pe noiti yu no go, noso kande yu leisi fu a presi dati. Ma na fu di yu no go na so wan presi ete, meki dati o tapu yu fu si en na yu fesi? Nôno. Wi man denki fu wan sani di wi no e si, yere, tesi, fasi, noso smeri.
Bijbel e yepi wi fu frustan taki libisma meki leki fa Gado de (Gen. 1:26, 27). Disi e sori taki Yehovah srefi man denki na fesi fa wan sani o de. Efu ensrefi ben feni en bun fu meki wi na so wan fasi, dan wi kan de seiker taki a e fruwakti fu wi taki wi e gebroiki wi frustan fu kon sabi san na a wani fu en (Preik. 3:11). Fa wi kan gebroiki wi frustan bun èn fa wi no musu gebroiki en?
FA YU NO MUSU GEBROIKI YU FRUSTAN
(1) No dren opo-opo ai te a no de a ten fu du dati.
A no ala ten a fowtu fu dren opo-opo ai. Iya, sma kon si srefi taki a e tyari wini kon son leisi. Ma Preikiman 3:1 e taki dati „wan ten de gi ibri sani di sma e du”. Sobun, a kan taki son leisi wi e du sani na wan ten di no fiti. Fu eksempre, a no ben o bun efu wi e sidon prakseri ala sortu sani te wi de na den konmakandra noso te wi e studeri. Yesus srefi e warskow taki wi kan du bigi sondu efu wi ben o sidon prakseri sani di abi fu du nanga seks (Mat. 5:28). Son sani di wi e prakseri kan meki taki Yehovah no breiti nanga wi srefisrefi. Te yu e prakseri sani di abi fu du nanga hurudu, dan dati kan meki taki yu e go du hurudu trutru. Sorgu taki noiti yu e denki fu sani di o hari yu puru fu Yehovah!
(2) No denki taki te yu abi gudu, dan yu libi seti kaba.
A no fowtu fu abi gudu, fu di den de fanowdu èn yu kan gebroiki den. Ma wi ben o kori wi srefi efu wi ben o denki taki te wi abi gudu, dan wi libi seti kaba èn wi o de koloku. A koni man Salomo ben skrifi: „Den gudu fu wan guduman na wan tranga foto gi en. A e si den leki wan skotu di e gi en kibri” (Odo 18:11). Prakseri fu eksempre san pasa na ini september 2009, di bigi alen fadon èn wan bigi pisi fu a foto Manila, na den Filippijnen sungu. Fa sani waka gi furu gudu man? Wan gudu man di lasi furu sani taki dati a frudu pori sma libi trutru. A taki: „Ala sma, a no abi trobi efu den gudu noso pôti, de na nowtu èn den e pina fu a sani disi ede.” Wan sma ben kan denki taki te yu gudu, dan yu libi seti kaba. Ma dati no de so kwetikweti.
(3) No broko yu ede nanga sani di kande noiti no o pasa.
Yesus ben taki dati wi no musu ’broko wi ede’ tumusi (Mat. 6:34). Wan sma di e broko en ede ala yuru, e sidon prakseri ala sortu sani. Wi ben o lasi wi ten nanga wi krakti efu wi ben o sidon prakseri problema di wi no kisi ete noso di kande noiti wi o kisi. Bijbel e sori taki tumusi furu broko-ede o meki wan sma lasi-ati (Odo 12:25). Dati meki a prenspari fu teki a rai di Yesus gi wi fu no broko wi ede tumusi èn fu teki ibri dei leki fa a e kon.
FA YU MUSU GEBROIKI YU FRUSTAN
(1) Denki na fesi sortu ogri kan pasa èn wai pasi gi dati.
Bijbel e gi wi deki-ati fu waka nanga koni èn fu denki na fesi fa sani kan waka gi wi (Odo 22:3). Sobun, fosi wi teki wan bosroiti, wi kan denki na fesi san kan de a bakapisi fu so wan bosroiti. Kon meki wi taki dati yu kisi wan kari fu go meki prisiri nanga wan tu trawan. Fu sortu sani yu kan denki na fesi fu kon sabi efu yu o go? Baka te yu prakseri kande suma o de drape, o furu sma o de, pe a hori èn o ten a o hori, yu kan aksi yu srefi sortu sani kan pasa drape? Yu man si na yu fesi efu a o de wan fesa di e kruderi nanga den sani di Bijbel e leri wi? Te yu e denki fu den sani disi, dan ini yu prakseri kaba yu kan si fa sani o de. Disi o yepi yu fu teki bun bosroiti èn yu no o kon na ini situwâsi di kan pori a matifasi di yu abi nanga Yehovah.
(2) Denki na fesi fa yu o lusu problema.
Fu man lusu problema na wan bun fasi, dan a bun fu denki na fesi fa yu o du dati. Kon meki wi taki dati yu nanga wan brada noso sisa na ini a gemeente abi wan pikin trobi. Fa yu o go taki nanga en so taki unu kan meki en bun baka? Wan tu sani de di yu musu hori na prakseri. Fa a gwenti taki nanga sma? O ten ben o moro bun fu taki fu a problema? San mi kan taki èn fa mi o taki en? Te yu e prakseri den sani disi, dan yu o si taki difrenti sani de di yu kan du. Pruberi a wán di yu denki taki o yepi yu fu lusu a problema na wan bun fasi (Odo 15:28). Te yu e teki yu ten fu du disi, dan yu o sorgu taki freide de na ini a gemeente. Disi na wan bun sani di wi kan denki fu en.
(3) Du muiti fu leisi èn studeri Bijbel moro bun.
A prenspari fu leisi Bijbel ibri dei. Ma wi musu du moro leki dati. Wi musu luku san wi kan leri fu den tori di wi leisi na ini Bijbel èn wi musu du den sani di wi leri. Te wi e leisi Bijbel, dan dati musu yepi wi fu kon frustan moro bun fa Yehovah e si sani. Te wi e pruberi fu si na wi fesi san wi e leisi, dan dati o yepi wi. Fa so? We, luku a buku Teki na eksempre fu sma di ben abi bribi. Te wi e leisi den tori na ini a buku disi, dan wi o kon sabi moro fu ibriwan fu den sma di kari na ini a buku. Den tori skrifi na so wan fasi taki wi kan si den presi na wi fesi, wi kan yere den difrenti babari, wi kan smeri den difrenti sani èn wi kan frustan fa den sma ben e firi. Disi e yepi wi fu denki fa a ben o de efu wi ben de drape. Na so wi kan leri furu moi sani fu Bijbel tori di wi ben denki taki wi ben sabi heri bun kaba. Te wi e leisi èn e studeri Bijbel na a fasi disi, dan wi o leri furu moi sani.
(4) Meki muiti fu frustan fa trawan e firi.
A bun te wi e frustan fa trawan e firi. Dati wani taki dati wi man firi a pen fu a sma na ini wi eigi ati. Fu di Yehovah nanga Yesus e firi gi sma, meki a bun fu teki na eksempre fu den (Eks. 3:7; Ps. 72:13). Fa wi kan leri fu frustan fa trawan e firi? A moro prenspari sani na taki wi musu denki fa a ben o de efu wi ben de a sma. Kande noiti wi ondrofeni den sani di miti wi brada noso sisa. Toku yu kan aksi yusrefi: ’Efu mi ben de na ini a situwâsi disi, fa mi ben o firi? San mi ben o abi fanowdu?’ Te wi e denki fu den aksi disi, dan wi o man firi moro gi trawan. Fu taki en leti, na ala fasi wi leki Kresten o kisi wini te wi e sori taki wi e firi gi trawan, srefi te wi de na ini a preikiwroko. Wi o man de bun mati tu fu wi Kresten brada nanga sisa.
(5) Prakseri fa a libi o de na ini a nyun grontapu.
Wi kan leisi furu sani na ini Bijbel di e sori fa a libi o de na ini a nyun grontapu di Gado pramisi wi (Yes. 35:5-7; 65:21-25; Openb. 21:3, 4). Boiti dati, den buku nanga tijdschrift fu wi abi furu moi prenki fu a paradijs. Fu san ede? We, prenki kan yepi wi fu si wan sani na wi fesi. Na so wi kan si kaba fa a libi o de te wi kisi den blesi di Gado pramisi wi. Fu di wi Mekiman Yehovah, meki wi na so wan fasi taki wi man denki fu sani, meki a sabi heri bun sortu sani bun fu denki. Te wi e denki fu san a pramisi wi, dan wi o de seiker taki den o kon tru. Disi o yepi wi fu tan gi yesi na Yehovah, srefi te wi e kisi tesi now.
Iya, Yehovah meki wi na so wan fasi taki wi man denki na fesi fa wan sani o de. Disi e yepi wi fu dini en na wan bun fasi ibri dei. Meki wi denki ala ten fu sani di bun. Na so wi kan sori warderi gi a moi sani di wi Mekiman gi wi. Dati na a frustan.