Yesus libi nanga diniwroko
Tapu na wiwiri kampu fesa
INI den pikinmoro dri yari Yesus sensi en dopu ben de bekenti alape. Furu dusundusun sma ben si den wondru fu en, èn den tori fu en activiteit ben panya go na a heri grontapu. Aladi den sma e konmakandra now ini Yerusalem fu na wiwirikampufesa, dan den e luku drape fu si en. „Pe a man dati de”? den wani sabi.
Yesus na wan persoon di sma e denki difrenti fu en. „A de wan bun sma”, son sma e taki. „A de dati, ma a e kori na ipi sma”, trawan e taki. Ini den fosi dei fu a fesa bun furu sani de fu yere ini a fasi disi. Toku nowan sma abi na dek’ati fu taki fu na bun fu Yesus na fesi fu ala sma. Disi du kon fu di den sma frede dati den dyu tiriman ben sa kan du sani nanga den.
Te a fesa de pikinmoro fu kaba, Yesus e doro. A e go na a tempel, pe den sma e fruwondru fu a bigi bekwaamheid fu en fu leri sma. Fudi Yesus noiti ben go na a skoro fu den rabbi, meki den dyu ben aksi densrefi: „Fa na man disi kan abi so bigi . . . aladi a no ben go tapu den skoro?
„San mi e leri, no de fu mi,” Yesus e tyari kon a krin, ma de fu en di ben seni mi kon. Efu wan sma wani du en wani, dan a sa sabi fu na leri disi ofu a kon fu Gado ofu dati mi e taki fu misrefi.” A leri fu Yesus de soifri ini akruderi nanga a wet fu Gado. Fu dat’meki a mu de krin dati a e suku a glori fu Gado èn no di fu ensrefi. „Mozes no ben gi unu a wet?” Yesus e aksi. Èn leki wan strafu a e taki morofara: „Nowan sma e gi yesi na a wet.”
„Fu san-ede un e suku fu kiri mi?” Yesus e aksi dan.
Na ipi sma di seiker kande de fu den fesaman, no de sabisabi fu den sortu muiti disi. Den no kan tyari kon ini prakseri dati wan sma ben sa wani kiri sowan kefarlek leriman. Dati ede den e bribi dati wan sani no bun nanga Yesus dati a e bribi sowan sani. „Yu abi wan ogri yeye na yu tapu”, den e taki. „Suma e suku fu kiri yu”.
Den dyu tiriman wani fu Yesus dede, awansi ipi sma no e frustan disi kande. Di Yesus sowan wan nanga afu yari psa kaba ben dresi wan sma tapu na sabbat, dan den tiriman ben pruberi fu kiri en. Fu dat’ede Yesus e meki den sma si fa den de onreidelek fu di a e aksi den: „Efu wan sma kisi tapu wan sabbat na besnijdenis, sodati sma no e psa a wet fu Mozes, yu ati e bron dan srefsrefi tapu mi fudi tapu wan sabbat mi e yepi wan sma kon gesontu? krutu sani no moro langa na san yu e si na dorosei, ma krutu sani na wan regtvaardikifasi.”
Sma di e libi ini Yerusalem di e si na situwasi bun e taki now: „A no disi na a man di den e suku fu kiri? Èn luku now a tanapu na publiki e taki èn den no e taigi en noti. Den tiriman sonte nanga seikerfasi kon sabi dati disi de na Kristus?” Den smn di e libi na ini Yerusalem e tyari kon na krin fu san-ede den no e bribi dati Yesus de na Kristus: „Wi sabi pe a sma disi komoto; ma te na Kristus kon, nowan sma sa sabi pe a sa komoto kon.”
Yesus e piki: „Unu sabi mi èn tu un sabi fu pe mi komoto. Boiti fu dati mi no ben kon fu misrefi, ma en di ben seni mi kon de trutru, èn yu no sabi en. Mi sabi en fudi mi de wan sma di e teki presi fu en èn en ben seni mi kon.” Bakadi Yesus ben taki disi dan den ben pruberi fu grabu en, kande fu trowe en go ini dungru-oso ofu fu meki den kiri en. Toku den no ben man fu du disi, fudi Yesus ten fu dede no ben doro ete.
Ma furu sma e poti bribi na ini Yesus èn nanga leti. A ben waka nota bene tapu watra, ben bedari bigi winti, meki krasi se kon tiri, tapu wan wondrufasi ben gi wantu brede nanga fisi leki nyanyan na dusundusun sma, ben dresi sikiman, meki malengriman waka, dresi den ai fu breni sma, dresi gwasiman èn opo srefi dedewan. Fu dat’ede den e aksi: „Te na Kristus kon, a sa du sonte moro marki leki a man disi ben du?”
Te den Fariseiman e yere den ipi sma e taki fu den sani disi, dan den nanga den heipriester e seni beamte go fu kisi Yesus. Yohannes 7:11-32.
◆ Oten Yesus e doro tapu na fesa èn san sma e taki fu en?
◆ Fu san-ede son sma e taki kande dati Yesus abi wan ogri yeye na en tapu?
◆ Sortu fasi fu luku sani den sma fu Yerusalem abi fu Yesus?
◆ Fu san-ede furu sma e poti bribi ini Yesus?