Ticatululo Tetikhalo Letivamile
LIBHAYIBHELI alisho kutsi umshado umelula. Umphostoli Pawula waphefumulelwa nguNkulunkulu kutsi abhale ngekutsi bantfu labashadile bebatawuhlangabetana “netinkinga tamalanga onkhe.” (1 Khorinte 7:28, Today’s English Version) Nanobe kunjalo, ikhona intfo bantfu labashadile labangayenta kute banciphise tinkinga labanato futsi bandzise injabulo yabo emshadweni. Asewucabange nganati tikhalo letisitfupha letivamile letishiwo madvodza kanye nebafati, bese ubona indlela kusebentisa timiso teliBhayibheli lokungasita ngayo.
1
SIKHALO:
“Mine nalengishade naye sesite buhlobo lobusedvute.”
SIMISO SELIBHAYIBHELI:
‘Niciniseke ngetintfo letibaluleke kakhulu.’—FILIPHI 1:10, NW.
Umshado wakho ungulenye yetintfo letibaluleke kakhulu ekuphileni kwakho. Kufanele ute kucala kuwe. Ngako-ke, tihlole kute ubone kutsi luhlelo lwakho ngilo yini lolukwenta ube nalesikhalo. Ungaluvumeli luhlelo lwakho lwamalanga onkhe kutsi lwente wena kanye naloshade naye niphile timphilo letehlukene. Kuliciniso kutsi umsebenti wekutiphilisa kanye naletinye timo longeke utibalekele tinganenta ningabi ndzawonye ngaletinye tikhatsi. Nanobe kunjalo, ungakwati kunciphisa sikhatsi losicitsa wenta tintfo letijabulisa wena nobe unebangani, futsi kufanele wente njalo.
Nanobe kunjalo, labanye bantfu labashadile benta umsebenti lowengetiwe nobe bacitse sikhatsi lesinyenti ekutijabuliseni kute nje bangabi nebantfu labashade nabo. “Buhlobo” bebantfu labanjalo abunciphi kancane kancane. Basuke babalekela tinkinga labanato. Nangabe wena nobe umuntfu loshade naye nifanana nalabo bantfu, kufanele nihlolisise tinkinga letikhona bese niyaticatulula. Nanicitsa sikhatsi ndzawonye, nitawuba nebuhlobo lobusedvute futsi ‘nitawuba nyamanye’ ngalokugcwele.—Genesisi 2:24.
Indlela labanye labasisebentise ngayo leseluleko: Andrewa kanye na-Tanji labahlala e-Australia, sebashade iminyaka lelishumi. Andrew utsi: “Ngiye ngafundza kutsi kusebenta kanye nekutijabulisa kakhulu kungawulimata umshado wami. Ngako-ke, mine nemfati wami sakha sikhatsi sekucocisana kanye nesekubhobokelana.”
Dave kanye na-Jane, labahlala eMelika, futsi lasebashade iminyaka lengu-22, batsi njalo ntsambama basebentisa imizuzu lengu-30 yekucala kute bacoce ngalokwentekile emkhatsini welilanga futsi batfululelane sifuba. Jane utsi: “Lesi sikhatsi lesibaluleke kakhulu kitsi, futsi asivumeli lutfo lusiphatamise.”
2
SIKHALO:
“Angisakutfoli loko lengikufunako kulomshado.”
SIMISO SELIBHAYIBHELI:
“Akubete lotifunela kwakhe, akube ngulowo nalowo afunele lomunye.”—1 KHORINTE 10:24.
Umuntfu lokhatsateka kakhulu ngaloko lakutfolako emshadweni angeke aze ajabule, ngisho nobe angashada tikhatsi letinyenti. Umshado uyaphumelela nangabe labashadile bakhutsalela kupha kunekwemukela. Jesu waveta sizatfu saloko nakatsi: “Kubusisiwe kupha kunekwemukela.”—Imisebenti 20:35.
Indlela labanye labasisebentise ngayo leseluleko: Maria kanye na-Martin labahlala eMexico, sebaneminyaka lengu-39 bashadile. Nanobe kunjalo, bekungasimelula ngaso sonkhe sikhatsi. Bakhumbula lesinye sikhatsi lapho bebanetinkinga letinkhulu khona. Maria uyakhumbula: “Ngesikhatsi sicabane kamatima, ngasho intfo lebeyingayiveti nhlobo inhlonipho nga-Martin. Watfukutsela kakhulu. Ngetama kumchazela kutsi loko ngikusho ngeliphutsa, nekutsi ngentiwe buhlungu lebengibuva. Nanobe kunjalo, akazange angilalele.” Martin utsi: “Ngaleso sikhatsi, ngacala kucabanga kutsi besingeke sikwati kuchubeka sihlala ndzawonye, kanye nekutsi bekufanele ngiyekele kwetama kuphumelelisa lomshado.”
Martin abedzinga kuhlonishwa, kantsi Maria yena abefisa kucondvwa. Bobabili bebangakutfoli loko lebebakufuna.
Bakwati njani kucatulula lenkinga? Martin utsi: “Ngatinika sikhatsi sekwehlisa umoya, futsi sobabili sancuma kusebentisa seluleko lesihlakaniphile seliBhayibheli sekutsi sihloniphane futsi sibe nemusa. Njengobe iminyaka ichubeka, siye safundza kutsi ngisho nobe tinkinga tingavela kanyenti kangakanani, singakwati kutincoba nangabe sithandazela lusito lwaNkulunkulu futsi sisebentisa teluleko letiseBhayibhelini.”—Isaya 48:17, 18; Efesu 4:31, 32.
3
SIKHALO:
“Umuntfu lengishade naye akatifezi tibopho takhe tekwenta lomshado uphumelele.”
SIMISO SELIBHAYIBHELI:
“Sonkhe siyawulandza ngatsi matfupha ngamunye ngamunye kuNkulunkulu.”—ROMA 14:12.
Asingabati kutsi umshado angeke uphumelele nangabe kunguloyedvwa kuphela lofuna kuwuphumelelisa. Nanobe kunjalo, simo sitawuba sibi kakhulu nangabe bobabili banganaki, futsi basolana bodvwana.
Nangabe uhlala ucabanga ngaloko loshade naye lokufanele ngabe uyakwenta, angeke uze ujabule. Simo sitawuba sibi kakhulu nangabe utsatsa emaphutsa alona loshade naye njengesizatfu sekungayitfwali imitfwalo yakho. Ngakulokunye, nangabe wetama kuba yindvodza lenhle nobe umfati lomuhle, umshado wenu utawutfutfuka. (1 Phetro 3:1-3) Lokubaluleke kakhulu kutsi Nkulunkulu utawubona kutsi uyaluhlonipha luhlelo lwakhe lwemshado, futsi tento takho titawumjabulisa kakhulu.—1 Phetro 2:19.
Indlela labanye labasisebentise ngayo leseluleko: Kim kanye nendvodza yakhe, bahlala eKorea, futsi sebaneminyaka lengu-38 bashadile. Kim utsi: “Ngaletinye tikhatsi indvodza yami iyangitfukutselela futsi ingangikhulumisi, ngibe ngingasati nesizatfu. Loku kungenta ngive shengatsi lutsandvo lwakhe ngami selupholile. Ngaletinye tikhatsi, ngiye ngititfole sengicabanga: ‘Kungani afuna kutsi ngimcondze, abe yena angetami kungicondza?’”
Kim abengakhetsa kunaka lokuphatfwa kabi kanye naloko indvodza yakhe lengakwenti. Kunaloko, uye akhetse kwenta lokwehlukile. Utsi: “Kunekutsi ngichubeke ngiva buhlungu, ngiye ngafundza kutsi kuncono kutsatsa sinyatselo kucala kute kube nekuthula. Ekugcineni, siye sikwati kwehlisa umoya futsi sicoce ngenkinga ngekuthula.”—Jakobe 3:18.
4
SIKHALO:
“Umfati wami akangitfobeli.”
SIMISO SELIBHAYIBHELI:
“Inhloko yawo onkhe emadvodza nguKhristu.”—1 KHORINTE 11:3.
Indvodza leva shengatsi umfati wayo akayitfobeli kufanele icale ihlole kutsi yona itimisele yini kutitfoba eNhlokweni yayo, lenguJesu Khristu. Indvodza ingaveta kutitfoba kwayo ngekulandzela sibonelo saJesu.
Umphostoli Pawula wabhala: “Madvodza, tsandzani bafati benu, njengobe naKhristu alitsandza libandla. Wanikela ngekuphila kwakhe ngenca yalo.” (Efesu 5:25) Jesu akazange ‘abaphatse ngesandla lesimatima’ bafundzi bakhe. (Makho 10:42-44) Waniketa balandzeli bakhe ticondziso leticacile futsi wabalungisa nakudzingekile. Nanobe kunjalo, abengabacindzeteli. Abenemusa kubo futsi abecondza kutsi bayawenta emaphutsa. (Matewu 11:29, 30; Makho 6:30, 31; 14:37, 38) Abehlala abeka tintfo letitsintsa bona kucala kunetakhe.—Matewu 20:25-28.
Indvodza kufanele itibute nangumbuto: ‘Umbono wami ngebunhloko kanye nangebesifazane utsintfwa kakhulu masiko endzawo yini kwendlula seluleko netibonelo letiseBhayibhelini?’ Nasi sibonelo: Bewungamtsatsa njani umfati longavumelani nembono wendvodza yakhe, futsi ngesibindzi nangehlonipho avete umbono wakhe lowehlukile? EBhayibhelini, Sara, umfati wa-Abrahama uvetwa njengesibonelo semfati lotitfobako. (1 Phetro 3:1, 6) Nanobe kunjalo, abeyiveta imibono yakhe nakufaneleka, njengalapho Abrahama ehluleka kubona tinkinga letitsite letatibeka umndeni wabo engotini.—Genesisi 16:5; 21:9-12.
Abrahama akazange amphatse ngendlela lebeyingamenta esabe kukhuluma, futsi abengamcindzeteli. Ngendlela lefananako, indvodza lelalela seluleko seliBhayibheli angeke imcindzetele umfati wayo, nobe ifune ngenkhani kutsi atfobele konkhe lekushoko. Itawuhlonishwa ngumfati wayo nangabe isebentisa bunhloko bayo ngendlela lecabangelako.
Indlela labanye labasisebentise ngayo leseluleko: James, lohlala eNgilandi, futsi losaneminyaka lesiphohlongo ashadile, utsi: “Ngiye ngafundza kutsi ngingatenti tincumo letibalulekile ngaphandle kwekucoca nemfati wami. Ngiyetama kutsi ngingaticabangeli mine kuphela. Kunaloko, ngetama kubeka tidzingo takhe kucala kunetami.”
George uhlala eMelika, futsi sewuneminyaka lengu-59 ashadile. Utsi: “Ngetamile kutsi umfati wami ngingamphatsi njengemuntfu longakabaluleki, kunaloko ngimphatse njengemngani lohlakaniphile nalonelikhono.”—Taga 31:10.
5
SIKHALO:
“Indvodza yami ayiwenti umsebenti wayo njengenhloko.”
SIMISO SELIBHAYIBHELI:
“Umfati lohlakaniphile uyawakha umuti wakhe; kepha losilima uwubhidlita ngetakhe tandla.”—TAGA 14:1.
Nangabe indvodza yakho ivilapha kwenta tincumo nobe ingawenti umsebenti wayo wekunakekela likhaya, kunetintfo letintsatfu longakhetsa kuto. (1) Ungahlale uyitjela ngemaphutsa ayo nobe (2) utsatse sikhundla sayo sekuba yinhloko yemndeni nobe (3) uyibonge ngenhlonipho nganobe ngabe nguyiphi imetamo leyentako. Nawukhetsa letindlela tekucala letimbili, utawubhidlita umuti wakho. Nawukhetsa leyesitsatfu indlela utawuwakha nobe uwucinise umshado wakho.
Emadvodza lamanyenti anconota kuhlonishwa kunekutsandvwa. Nangabe wenta indvodza yakho itive ihlonishwa—ibone kutsi imetamo yayo yekuhola emndenini mihle futsi iyajatjulelwa—nakanjani itawuyitfutfukisa indzima yayo. Kuliciniso kutsi ngaletinye tikhatsi angeke uvumelane nendvodza yakho endzabeni letsite. Kutawudzingeka kutsi nobabili nikhulume ngaleto tinkinga. (Taga 18:13) Emagama kanye nesimo selivi losisebentisako kungawakha nobe kuwubhidlite umshado wakho. (Taga 21:9; 27:15) Veta indlela lotiva ngayo ngenhlonipho, kanjalo utawutfola umphumela lowufunako—lokuyindvodza lengavilaphi kwenta umsebenti wayo njengenhloko.
Indlela labanye labasisebentise ngayo leseluleko: Michele, lohlala eMelika futsi loneminyaka lengu-30 ashadile, utsi: “Ngesizatfu sekutsi make wami ukhulise mine kanye nabosisi bami ngephandle kwelusito lwendvodza, abengumfati lonemandla futsi atentela tintfo yedvwa. Nami ngihle ngiyilingisa leyo mikhuba. Ngako-ke, ngaso sonkhe sikhatsi kuye kudzingeke ngilwele kutitfoba ngendlela lefanele. Sibonelo saloko kutsi ngifundze kukhuluma nendvodza yami kucala kunekutsi ngivele ngititsatsele tincumo.”
Rachel, lohlala e-Australia loneminyaka lengu-21 ashade na-Mark, naye watsintfwa kakhulu yindlela lakhuliswa ngayo. Uyakhumbula: “Make wami abengatitfobi kubabe. Ngaso sonkhe sikhatsi abemtsetsisa futsi amedzelela. Nami bengenta lokufananako eminyakeni yekucala ngishadile. Nanobe kunjalo, eminyakeni leyalandzela ngafundza kubaluleka kwekusebentisa seluleko seliBhayibheli sekuba nenhlonipho. Mine na-Mark sesinemshado lojabulako.”
6
SIKHALO:
“Angisakwati kubeketelela imikhuba lecansulako yemuntfu lengishade naye.”
SIMISO SELIBHAYIBHELI:
“Nibeketelelane, nitsetselelane, nangabe umuntfu akhube lomunye.”—KHOLOSE 3:13.
Ngesikhatsi nisatsandzana, bewunaka kakhulu timfanelo letinhle talona lobewutawushada naye futsi ungawanaki emaphutsa akhe. Ungakwenta yini loko nanyalo? Akungabateki kutsi umuntfu loshade naye uye ente tintfo letikwenta ukhonone. Nanobe kunjalo, tibute: ‘Ngutiphi timfanelo temuntfu lengishade naye lengitawutinaka—nguletinhle nobe nguletimbi?’
Jesu wasebentisa umfanekiso lonemandla loveta sidzingo sekutsi singanaki emaphutsa alabanye. Wabuta: “Ulunakeni lutsi lolusesweni lwemzalwane wakho, kodvwa ube ungalunaki lolugodvo lolusesweni lakho?” (Matewu 7:3) Lutsi, lungaba tjani lobuncane. Kantsi ngakulokunye, lugodvo lupulango lolusetjentiselwa kusimisa luphahla lwendlu. Abesho kutsini ngaloko? “Cala kucala ukhiphe lugodvo lolusesweni lakho, emvakwaloko-ke utakubonisisa kahle kutsi ukhiphe lutsi lolusesweni lwemzalwane wakho.”—Matewu 7:5.
Jesu wetfula lomfanekiso kanye nesecwayiso lesinemandla. Watsi: “Ningabehluleli labanye, kuze nani ningetikwehlulelwa nguNkulunkulu. Ngobe ngaloko kwehlulela lenehlulela ngako labanye, nani niyakwehlulelwa ngako.” (Matewu 7:1, 2) Nawufuna kutsi Nkulunkulu angawanaki emaphutsa akho—lokulugodvo lolusesweni lwakho—kutawukuzuzisa nekutsi ungawanaki emaphutsa emuntfu loshade naye.—Matewu 6:14, 15.
Indlela labanye labasisebentise ngayo leseluleko: Jenny, lohlala eNgilandi, futsi loshade na-Simon iminyaka leyimfica, utsi: “Ngitfole kutsi imbangela levamile leyenta kutsi singevani mine nendvodza yami ngumkhuba wakhe wekungahleli tintfo kusengembili, bese utenta ngemzuzu wekugcina. Loku kuyamangalisa ngobe ngesikhatsi sisatsandzana, bengikujabulela kakhulu kwenta kwakhe tintfo ngekubhudvutela. Nanobe kunjalo, sengiyabona kutsi nami ngiyawenta emaphutsa, njengekulawula tintfo kakhulu. Mine na-Simon sesifundza kungawanaki emaphutsa lamancane alomunye nalomunye.”
Curt, loshade naMichele lokukhulunywe ngaye ekucaleni, utsi: “Nawunaka emaphutsa lakucansulako emuntfu loshade naye, lawo maphutsa atawubonakala akhula kakhulu. Ngako-ke, mine ngikhetsa kunaka kakhulu timfanelo letangenta ngamtsandza.”
Indlela Yekuphumelela
Letibonelo letimbalwa tiveta kutsi tinkinga emshadweni titawuba khona, kodvwa akukafaneli tingasalungiseki. Nguyiphi indlela yekuphumelela? Kutfutfukisa lutsandvo ngaNkulunkulu kanye nekutimisela kusebentisa seluleko lesiseVini lakhe liBhayibheli.
Alex kanye na-Itohan, labahlala eNigeria futsi labaneminyaka lengu-20 bashadile, baye bayifundza lendlela. Alex utsi: “Ngitfole kutsi nobe ngubuphi bumatima lobuvela emshadweni bungalungiswa nangabe bantfu labashadile basebentisa timiso teliBhayibheli.” Umfati wakhe utsi: “Sifundze kubaluleka kwekuthandaza ndzawonye njalo, kanye nekusebentisa seluleko seliBhayibheli sekutsandzana ngebucotfo nesekubeketelelana. Nyalo sinetinkinga letimbalwa kwendlula leto lebesinato ngesikhatsi sisandza kushada.”
Ungatsandza yini kutfola lokwengetiwe mayelana nendlela seluleko lesisebentako lesitfolakala eVini laNkulunkulu lesingawuzuzisa ngayo umndeni wakho? Nangabe kunjalo, cela boFakazi BaJehova bafundze nawe sehluko 14 sencwadzi letsi Lifundzisani Mbambambamba LiBhayibheli?b
[Imibhalo lengentansi]
a Lamanye emabito ashintjiwe.
b Leshicilelwa boFakazi BaJehova.
[Sitfombe ekhasini 4]
Siyasakha yini sikhatsi sekuba ndzawonye?
[Sitfombe ekhasini 5]
Ngiyetama yini kupha kakhulu kunaloko lengikutfolako?
[Sitfombe ekhasini 6]
Ngiyasitsatsa yini sinyatselo kucala sekulungisa kungevani?
[Sitfombe ekhasini 7]
Ngiyacabanga yini ngemibono yemfati wami ngembikwekutsi ngitsatse sincumo?
[Sitfombe ekhasini 9]
Ngitinaka kakhulu yini timfanelo letinhle temuntfu lengishade naye?