I-Watchtower ONLINE LIBRARY
I-Watchtower ONLINE LIBRARY
WeSicongosekulindza
SiSwati
  • LIBHAYIBHELI
  • LOKUTFOLAKALAKO
  • IMIHLANGANO
  • w14 11/1 emakh. 3-6
  • Bantfu Batawona Umhlaba Uze Ungasalungiseki Yini?

Kute i-video kulolokukhetsile.

Siyacolisa. Kube nenkinga nayisavuleka le-video.

  • Bantfu Batawona Umhlaba Uze Ungasalungiseki Yini?
  • Sicongosekulindza Simemetela UMbuso WaJehova—2014
  • Tihlokwana
  • Tincwadzi Letinemaphuzu Lafanako
  • VELE NGEKE YINI USALUNGISEKA?
  • UMONAKALO LOCHUBEKAKO LOWENTIWA EMVELWENI
  • LOKO UMDALI LAKUHLOSILE
  • UMHLABA ULIKHAYA LETFU KUZE KUBE PHAKADZE
  • Ngubani Lotawusindzisa Umhlaba?
    Letinye Tihloko
  • Utawubhujiswa Yini Umhlaba?
    Timphendvulo Temibuto Lemayelana NeliBhayibheli
  • Litsini LiBhayibheli Ngekushintja Kwesimo Selitulu Kanye Nangelikusasa Letfu?
    Letinye Tihloko
  • Iplanethi Lephilako
    Kwaba Khona Njani Kuphila?
Sicongosekulindza Simemetela UMbuso WaJehova—2014
w14 11/1 emakh. 3-6
Bantfwana badlala eceleni kwendzawo lengcoliswe kakhulu, nemanti akhona angcolile

SIHLOKO LESINGUMGOGODLA

Bantfu Batawona Umhlaba Uze Ungasalungiseki Yini?

“Titukulwane tiyefika, titukulwane tiyendlula, kodvwa umhlaba uyakusala unjalo phakadze naphakadze.”​—INKHOSI SOLOMONI, NGELIKHULU LESI-11 B.C.E.a

Kulombhali weliBhayibheli wasendvulo, sikhatsi lesincane bantfu labasiphilako besehluke kakhulu ekuhlaleni kwemhlaba phakadze. Etinkhulungwaneni teminyaka, titukulwane tifikile taphindze tendlula, kodvwa kuze kube ngunyalo umhlaba solo uveta emandla lonawo ekusekela kuphila.

Eminyakeni yangemuva kweMphi Yelive Yesibili, tintfo tishintje ngelizinga lelikhulu kakhulu emhlabeni. Ngesikhatsi nje lesincane, bantfu batfutfuke kakhulu kutekutfutsa, kutekuchumana, kanye nakuletinye tintfo tebuchwephesha, futsi loku kuletse lushintjo lolukhulu kutemnotfo. Bantfu labanyenti bajabulela lizinga lekuphila lebekucatjangwa kutsi ngeke kuze kufikwe kulo. Nyalo linani lebantfu labakhona emhlabeni lingacishe liphindvwe katsatfu kunasekucaleni.

Kodvwa-ke tonkhe letintfo tite nemiphumela yato. Tintfo bantfu labatentako tiyawulimata umhlaba kangangekutsi ngekushesha nje umhlaba ngeke usakhona kukusekela ngendlela lefanele kuphila. Ecinisweni, labanye bososayensi batsi sesingene esikhatsini lapho bantfu benta umonakalo lomkhulu kakhulu emhlabeni.

LiBhayibheli labiketela ngesikhatsi lapho bantfu ‘batawumosha khona umhlaba.’ (Sembulo 11:18) Labanye bayatibuta kutsi sesiphila kuleso sikhatsi yini vele. Ungakanani umonakalo losetawukwenteka? Tintfo titawuke tilunge yini? Bantfu batawona umhlaba uze ungasalungiseki yini?

VELE NGEKE YINI USALUNGISEKA?

Umonakalo lobangelwe bantfu emhlabeni ngeke usalungiseka yini? Labanye bososayensi banemuva wekutsi kulukhuni kusho kutsi lomonakalo lobangelwa bantfu utawuba namiphi imiphumela. Ngesizatfu saloku, bakhatsatwa kutsi kungenteka sesifika esikhatsini lapho kugucuka lokungakalindzeleki kwesimo selitulu kungaletsa khona imiphumela lemibi kakhulu.

Libhele lime etikwelitje lelichwa lelincane

Asewucabange ngelitje lelichwa lelisenshonalanga ye-Antarctic. Labanye bakholelwa kutsi nangabe lizinga lekushisa emhlabeni lichubeka lenyuka, kutawufika sikhatsi lapho kuncibilika kwalelitje kungeke kusavinjwa khona. Sizatfu saloku kutsi ngekwendalo, litje lelichwa alikudvonsi kushisa kwelilanga. Kodvwa njengobe lelitje lincipha futsi liba lincane, emanti elwandle langephansi kwalo, wona lakudvonsako kushisa kwelilanga, ngekushesha asala ebaleni ngobe sekute lokuwambonyile. Lamanti elwandle akudvonsa kakhulu kushisa, lokubese kubangela kutsi lelichwa lincibilike kakhulu. Loku kungenteka ngalokuphindzaphindziwe. Lokuncibilika kwalelitje kubanga kutsi lizinga lemanti elwandle lenyuke, bese tigidzi tebantfu tivelelwa tehlakalo.

UMONAKALO LOCHUBEKAKO LOWENTIWA EMVELWENI

Kunetindlela letehlukehlukene letetanyiwe kuze kuncotjwe lomonakalo lowentiwa kuleplanethi yetfu lengumhlaba. Indlela lebeyisolo isetjentiswa ibitwa ngekutsi yinchubo yekulawula kusetjentiswa kwetintfo, lokuchaza indlela yekutfutfukisa umnotfo kanye netenhlalakahle ngendlela levumelana nemvelo lekhona emhlabeni. Ibe yini imiphumela?

Kuyadzabukisa kutsi njengetinkinga tetemnotfo letihlasele umhlaba, umonakalo lowentiwa emvelweni nawo uyachubeka ukhula. Bantfu bayachubeka basebentisa imvelo lesemhlabeni ngelizinga lelisetulu kwendlula lizinga lekwati kutivuselela ngalo. Kukhona yini lokungentiwa? Lesinye sati semvelo savuma satsi: “Vele site lwati lwekuyiphatsa kahle leplanethi yetfu.” Loko kuvumelana kahle naloko lokushiwo liBhayibheli: “Akusiko kwemuntfu kutsi aticondzisele yena tinyatselo takhe.”​—Jeremiya 10:23.

Kodvwa-ke liBhayibheli lisicinisekisa ngekutsi Nkulunkulu, longuMdali, ngeke avumele bantfu kutsi bamoshe imvelo lekuleplanethi. KuTihlabelelo 115:16 sifundza naku: “Umhlaba [Nkulunkulu] wawuniketela kubantfu.” Iplanethi yetfu ‘isipho lesihle’ lesivela kuBabe wetfu losezulwini. (Jakobe 1:17) Kungenteka yini kutsi sipho lesivela kuNkulunkulu sihlale sikhashana nje, bese siphelelwa sikhatsi? Cha! Loku kuyabonakala endleleni iplanethi yetfu leyentiwe ngayo.

LOKO UMDALI LAKUHLOSILE

Incwadzi yaGenesisi isiniketa imininingwane yendlela Nkulunkulu lawente ngayo umhlaba. Ekucaleni, umhlaba uchazwa ngekutsi “wawulihlane lelingenalutfo, bumnyama babumbonye emanti nekujula kwawo.” Nanobe kunjalo, kuphindze kukhulunywe ‘ngemanti’​—lesiwadzingako kuze siphile—​kutsi abekhona kuleplanethi. (Genesisi 1:2) Nkulunkulu wabese utsi: “Akube khona kukhanya.” (Genesisi 1:3) Kuyacaca kutsi imisebe yelilanga yehla emkhatsini, kukhanya kwabese kubonakala kwekucala emhlabeni. Ngemuva kwaloko kubese kukhulunywa ngekuba khona kwemhlaba lowomile kanye nelwandle. (Genesisi 1:9, 10) Ngemuva kwaloko kwavela tjani, “lokumilako lokutsela tinhlavu, netihlahla tetitselo.” (Genesisi 1:12) Tintfo lebetidzingeka kuze kube netinchubo nemijikeleto lebalulekile ekuphileni, njengenchubo titjalo letakha ngayo kudla (photosynthesis), nato tacala kuba khona. Beyiyini injongo yekwentiwa kwato tonkhe letintfo?

Isaya, umphrofethi wasendvulo wachaza Nkulunkulu ngekutsi ‘unguLowo lowadala wabumba umhlaba, wawusekela; akazange awudalele kutsi ubete lutfo, kodvwa wawubumbela kutsi uhlale bantfu.’ (Isaya 45:18) Kuyacaca-ke kutsi injongo yaNkulunkulu kutsi umhlaba uhlale bantfu phakadze.

Kodvwa-ke lokubi kutsi bantfu basisebentisa kabi lesipho saNkulunkulu lesihle, kangangekutsi sebasimoshile. Kepha-ke injongo yeMdali ayikashintji. Lenye indvodza yasendvulo yatsi: “Nkulunkulu akasiye umuntfu kutsi angacala emanga, futsi akasiyo indvodzana yemuntfu legucukako engcondvweni yayo. Uyakhuluma yini angabe asenta?” (Numeri 23:19) Kunekutsi avumele bantfu kutsi bamoshe umhlaba, sikhatsi siyeta lapho Nkulunkulu ‘atawubhubhisa khona labo labamosha umhlaba.’​—Sembulo 11:18.

UMHLABA ULIKHAYA LETFU KUZE KUBE PHAKADZE

ENshumayelweni yakhe ledvumile yasentsabeni, Jesu Khristu watsi: “Bayajabula labo labatfobekile, ngobe batawudla lifa lemhlaba.” (Matewu 5:5) Kuyo leyo nshumayelo, Jesu waphindze waveta loko lokuyawusetjentiswa ekulungiseni umonakalo lowentiwe emhlabeni. Watjela balandzeli bakhe kutsi bathantaze batsi: “UMbuso wakho awute. Intsandvo yakho ayentiwe emhlabeni njengasezulwini.” UMbuso nobe hulumende waNkulunkulu utawufeza injongo yaKhe ngemhlaba.​—Matewu 6:10.

Mayelana nelushintjo lolukhulu uMbuso lotaluletsa, Nkulunkulu utsi: “Buka, ngenta tonkhe tintfo tibe tinsha.” (Sembulo 21:5) Loku kusho kutsi Nkulunkulu utawususa lomhlaba aletse lomusha yini? Cha, ngobe kute lutfo lolubi endleleni iplanethi yetfu ledalwe ngayo. Kunaloko, Nkulunkulu utawususa bantfu lababanga lomonakalo kuleplanethi, “labo labamosha umhlaba,” lokubohulumende bebantfu labakhona lamuhla. Batawususwa, esikhundleni sabo kube ‘nelizulu lelisha nemhlaba lomusha,’ lokunguhulumende lomusha wasezulwini, uMbuso waNkulunkulu lotawubusa bantfu emhlabeni lomusha.​—Sembulo 21:1.

Kuze acedze lomonakalo lobangelwe bantfu, Nkulunkulu utawubuyisela imvelo esimeni sayo kuze itewuchubeka isekela kuphila. Nakachaza loko Nkulunkulu latawukwenta, umhlabeli waphefumulelwa kutsi abhale atsi: “Unakekela umhlaba ngekuwupha inala, uwuvundzise kakhulu.” Lapho umhlaba sewunesimo selitulu lesihle, futsi ngetulu kwako konkhe unesibusiso saNkulunkulu, utawuba lipharadisi lelinenala yekudla.​—Tihlabelelo 65:9-13.

Ngekusho kwamabhalane wakhe lokutsiwa nguPyarelal, Mohandas Gandhi, umholi waseNdiya, watsi: “Umhlaba kunyenti losiniketa kona kuze wenetise tidzingo tetfu kodvwa loku akubenetisi bugovu bawo wonkhe umuntfu.” UMbuso waNkulunkulu utawususa imbangela yetinkinga temhlaba ngekutsi ugucule tinhlitiyo tebantfu. Umphrofethi Isaya wabiketela kutsi nasekubusa uMbuso waNkulunkulu, bantfu ngeke balimatane futsi bangeke babulalane, nemhlaba nawo ngeke bawulimate. (Isaya 11:9) Ecinisweni, tigidzi tebantfu lamuhla letivela etindzaweni letehlukehlukene futsi letinemasiko langafani setivele tiyafundza ngetimiso taNkulunkulu letiphakeme. Tifundziswa kutsi titsandze Nkulunkulu kanye namakhelwane, tikhombise kubonga, tinakekele imvelo, tilondvolote umcebo waphansi, futsi tiphile ngendlela levumelana nenjongo yeMdali. Tilungiselelwa kuphila emhlabeni lolipharadisi.​—Umshumayeli 12:13; Matewu 22:37-39; Kholose 3:15.

Umhlaba

Nkulunkulu angeke avumele kutsi lomhlaba lomuhle kangaka woniwe uze ungasalungiseki

Indzaba yekudalwa kwetintfo lekuGenesisi iphetsa ngalamavi: “Nkulunkulu wakubona konkhe labesakwentile, kutsi kuhle kakhulu.” (Genesisi 1:31) Nkulunkulu angeke avumele kutsi lomhlaba lomuhle kangaka woniwe uze ungasalungiseki. Kuyasidvudvuta kwati kutsi likusasa leplanethi yetfu lisetandleni teMdali wetfu lonelutsandvo, Jehova Nkulunkulu. Uyasetsembisa utsi: “Labalungile bayawudla lifa lemhlaba, bahlale kulo kuze kube phakadze.” (Tihlabelelo 37:29) Shengatsi nawe ungabalwa kanye nalabo “labalungile” labatawubita umhlaba ngekutsi likhaya labo laphakadze.

a Lamavi atsetfwe eBhayibhelini kuMshumayeli 1:4.

Indlela Bantfu Labawusebentisa Kabi Ngayo Umhlaba

  • Umkhatsi. “Kunebufakazi lobucacile bekutsi emazinga ekushisha encenyeni lengentansi yemkhatsi, elwandle, kanye nasemhlabeni asayenyuka . . . Intfo lehamba embili lebangela lokwenyuka kwalamazinga ekushisa kusukela ngabo-1950, tintfo letentiwa bantfu.”​—American Meteorological Society, 2012.

  • Umhlaba. “Bantfu bashintje incenye lecishe ibe ngemaphesenti langu-50 yemhlaba, futsi loko kube nemiphumela lemikhulu etinhlotjeni letehlukehlukene tetintfo letiphilako, emjikeletweni wemsoco losemhlabatsini losetjentiswa tihlahla, . . . kanye nasesimeni selitulu.”​—Global Change and the Earth System.

  • Lwandle. “Emaphesenti lacishe abe ngu-85 etindzawo tekudweba, sekudwetjwe kakhulu kuto, futsi timfishi takhona seticedziwe nobe tisazama kuphindze tibe khona.”​—BBC, September 2012.

  • Tinhlobonhlobo tetintfo letiphilako. “Bososayensi labanyenti batsi . . . bantfu ngibo kakhulu labatinciphisa ngelizinga lelisetulu nalelisheshako tintfo letiphilako emhlabeni, ecinisweni lokwenteka ngelizinga lelisetulu kakhulu emlandvweni.”​—science.nationalgeographic.com.

Indzawo Lenetintfo Letiphilako

Sitfombe semuntfu kanye nemiphumela layibangelako emhlabeni, elwandle, kanye nasemkhatsini

Iyini lendzawo lenetintfo letiphilako? Ngekusho kwe-NASA, “lena yincenye yemhlaba kanye nemkhatsi wawo lekhona kusekela kuphila.” Njengesigogo selicandza, lencenye lengephandle yeplanethi yetfu ngiyo lena lesekela kuphila.

Lendzawo inetintfo letiphilako kanye nemvelo​—umkhatsi, umhlaba, kanye nelwandle—​lapho letintfo titfola khona emandla kanye nekudla letikudzingako kute tiphile. Nasi sibonelo: Titjalo titfola kushisa kwelilanga letibese tikusebentisela kushintja umoya lesiwuphefumulako lokutsiwa yi-“carbon dioxide,” kanye nemanti, nemisoco lesemhlabatsini kube ngumoya lesiwudvonsako lokutsiwa yi-“oxygen” kanye nekudla. Bantfu kanye netilwane badvonsa lomoya lokutsiwa yi-“oxygen” lophuma etihlahleni kanye nekudla bese bakhipha lomoya lodzingwa tihlahla lokutsiwa yi-“carbon dioxide” kanye nalokunye. Loku kwenteka ngalokuphindzaphindziwe, ngaleyo ndlela lendzawo lenetintfo letiphilako iyachubeka isekela kuphila.

Ngako-ke Nkulunkulu uchazwa kufanele ngekutsi “wesekela umhlaba ngekuhlakanipha kwakhe.” (Jeremiya 10:12) Njengobe lesinye sati seliBhayibheli sasho, “incenye yemhlaba lesihlala kuyo ikulungele kusetjentiswa kanye nekunakekela bantfu.”

    Tincwadzi TesiSwati (2002-2025)
    Phuma
    Ngena
    • SiSwati
    • Share
    • Khetsa Lokufunako
    • Copyright © 2025 I-Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Imibandzela Yekuyisebentisa
    • Kusetjentiswa Kwemininingwane Yakho
    • Privacy Settings
    • JW.ORG
    • Ngena
    Share