I-Watchtower ONLINE LIBRARY
I-Watchtower ONLINE LIBRARY
WeSicongosekulindza
SiSwati
  • LIBHAYIBHELI
  • LOKUTFOLAKALAKO
  • IMIHLANGANO
  • wp17 No. 2 emakh. 10-12
  • Kukhululeka Ekugcilatweni—Nyalo Nasesikhatsini Lesitako

Kute i-video kulolokukhetsile.

Siyacolisa. Kube nenkinga nayisavuleka le-video.

  • Kukhululeka Ekugcilatweni—Nyalo Nasesikhatsini Lesitako
  • Sicongosekulindza Simemetela UMbuso WaJehova (Lohanjiswako)—2017
  • Tihlokwana
  • Tincwadzi Letinemaphuzu Lafanako
  • TIMPHI TIKHUTSATA KUGCILATEKA KWEBANTFU
  • KUKHULULEKA EKUBENI SIGCILI
  • EKUGCINENI KUGCILATEKA KUTAWUCEDVWA NGALOKUPHELELE
  • “Bani Sigcili SaJehova”
    Sicongosekulindza Simemetela UMbuso WaJehova—2013
Sicongosekulindza Simemetela UMbuso WaJehova (Lohanjiswako)—2017
wp17 No. 2 emakh. 10-12
Kushushumbiswa kwebantfu base-Afrika bayiswe eMelika

Kushushumbiswa kwebantfu base-Afrika bayiswe eMelika bekungulenye yemabhizinisi landlondlobala kakhulu

Kukhululeka Ekugcilatweni Nyalo Nasesikhatsini Lesitako

Blessinga wafika eYurophu etsenjiswe umsebenti wase-salon. Kepha ngemuva kwemalanga lalishumi ashaywa kabuhlungu futsi asongelwa ngekuhlushwa kwemndeni wakhe, waphocelelwa kutsi atsengise ngemtimba wakhe.

Imidvwebo yetigcili taseGibithe yasendvulo

Imidvwebo yetigcili taseGibhithe yasendvulo

Bekulindzeleke kutsi Blessing ahole imali lengu-€200 (R3 000) kuya ku-€300 (R4 500) ngebusuku bunye kute akhone kukhokha imali lebeyifunwa ngumcashi wakhe lebeyingu-€40 000 (R610 000).b Blessing uyachaza: “Bengihle ngicabanga kubaleka, kepha bengesaba ngobe bebangisongela ngekuhlukumeta umndeni wami. Bengivalelekile.” Lokwenteka ku-Blessing kuyafana nalokwenteka kubantfu labatigidzi letine labashushumbiselwa kulamanye emave kute batsengise ngemitimba yabo.

Eminyakeni lecishe ibe ngu-4 000 leyengcile, umfanyana longuJosefa watsengiswa bomnakabo. Wagcine asigcili sakulelinye likhaya lebelinjingile eGibhithe. Ngalokwehlukile kuBlessing, Josefa yena akazange ahlukunyetwe ngumcashi wakhe ekucaleni. Kodvwa kwatsi ngesikhatsi ala kwenta loko lobekufunwa ngumfati wemcashi wakhe, wacanjelwa emanga ekutsi abetama kumdlwengula. Wavalelwa ejele futsi waboshwa ngetinsimbi.​—Genesisi 39:1-20; Tihlabelelo 105:17, 18.

Josefa wagcilateka emakhulwini eminyaka leyendlulile kantsi Blessing yena ugcilateke esikhatsini salamuhla. Kodvwa bobabili bagcilateka ngenca yemkhuba wekushushumbiswa kwebantfu lowacala kadzeni. Bantfu labanalomkhuba batsengisa labanye bantfu futsi abanendzaba nabo ngobe basuke banake kutfola imali kuphela.

TIMPHI TIKHUTSATA KUGCILATEKA KWEBANTFU

Timphi betiyindlela lelula yekutsi tive titfole tigcili. INkhosi yaseGibhithe Thutmose III yabuya netigcili letingu-90 000 ngesikhatsi iyohlasela iKhenani. EmaGibhithe abagcilata ngekubasebentisa etimayini, ekwakheni emathempeli nasekugubheni imisele yemanti.

UMbuso waseRoma bewutfola tigcili letinyenti etimphini futsi ngaletinye tikhatsi bebasusa imphi kute batfole tigcili letengetiwe. Elikhulwini lekucala leminyaka, kulinganiselwa kutsi ihhafu yebantfu baseRoma bekutigcili. Tigcili letinyenti taseGibhithe naseRoma betihlukunyetwa kabuhlungu. Tigcili lebetisebenta etimayini taseRoma betingaphila iminyaka lecishe ibe ngu-30 nje kuphela.

Njengobe sikhatsi sichubeka, kwaba matima kakhulu kuba sigcili. Kusukela elikhulwini lesi-16 kuya ekhulwini lesi-19 leminyaka, kushushumbiswa kwebantfu base-Afrika bayiswe eMelika bekungulenye yemabhizinisi landlondlobala kakhulu emhlabeni. Umbiko lowakhokhwa yinhlangano ye-UNESCO utsi: ‘Kulinganiselwa kutsi tigidzi letingu-25 kuya kuletingu-30 temadvodza, bafati nebantfwana tatfunjwa taphindze tatsengiswa.’ Kutsiwa kwafa bantfu labangemakhulu etinkhulungwane nabawela lwandle lwase-Atlantic. Olaudah Equiano lowasindza, watsi: “Kukhala kamatima kwebafati kanye nekucuma kwebantfu labebafa, kwenta lesimo lesetfusako saba matima kakhulu.”

Lokubuhlungu kutsi kugcilatwa kwebantfu kusachubeka nalamuhla. Ngekusho kwe-International Labour Organization, tigidzi letingu-21 temadvodza, bafati kanye nebantfwana tisasebenta njengetigcili futsi tiholelwa imali lencane kakhulu noma tingaholi sanhlobo. Tigcili talamuhla tisentjetiswa etimayini, lakufolonywa khona titini kanye nasemakhaya ebantfu. Tiphindze tisentjentiswe lakutsengiswa khona ngemitimba futsi tingabhadalwa. Ngisho noma lomkhuba ungekho emtsetfweni, wandza ngelizinga lelisetulu.

Bantfwana basebenta njengetigcili efemini yekubhaka titini

Tigidzi tebantfu tisagcilateka

KUKHULULEKA EKUBENI SIGCILI

Kuphatfwa ngesibhuku kwente tigcili letinyenti kutsi tilwele inkhululeko. Ngelikhulu lekucala leminyaka, Spartacus lobekasilwi kanye netigcili letingu-100 000, bacala kuvukela iRoma, kodvwa abazange baphumelele. Ngelikhulu lesi-18, tigcili tasesichingini saseCaribbean eHispaniola, tamelana nebacashi bato. Lokuphatfwa kabi kwaletigcili emasimini emoba kwabangela kutsi kube nemphi leyatsatsa iminyaka lengu-13. Loku kwaba nemphumela wekutsi sive saseHaiti sitfole inkhululeko nga-1804.

Noma kunjalo, kute lokunye kukhululeka lokwaphumelela kakhulu kwendlula kukhululeka kwema-Israyeli eGibhithe. Sonkhe sive lesicishe sibe tigidzi letintsatfu, sakhululwa ekugcilaweni ngemaGibhithe. Bebakudzinga mbamba kukhululwa. LiBhayibheli lichaza kutsi emaGibhithe “asebentisa ema-Israyeli kamatima.” (Eksodusi 1:11-14) Faro wacalisa umkhankhaso wekubulala tinswane letingema-Israyeli kute avimbele kwandza kwawo.​—Eksodusi 1:8-22.

Kukhululwa kwema-Israyeli ekugcilatweni ngemaGibhithe bekuhluke kakhulu ngobe Nkulunkulu wangenela. Nkulunkulu watsi kuMosi: “Ngiyakwati kuhlupheka kwabo. Ngako-ke sengehlile kutebakhulula.” (Eksodusi 3:7, 8) Kuze kube ngulamuhla, onkhe emaJuda agubha umkhosi weliPhasika njalo ngemnyaka kute akhumbule lokukhululwa kwawo.​—Eksodusi 12:14.

EKUGCINENI KUGCILATEKA KUTAWUCEDVWA NGALOKUPHELELE

LiBhayibheli litsi: “Simakadze Nkulunkulu wetfu akanako kungalungi,” liphindze lisicinisekise kutsi akakashintji. (2 Tikhronike 19:7; Malakhi 3:6) Nkulunkulu watfumela Jesu kutsi ‘amemetele inkhululeko kulabatfunjiwe’ aphindze ‘akhulule nalabacindzetelekile.’ (Lukha 4:18) Loku bekungasho kutsi wonkhe umuntfu logcilatwa ngunome yini abetawukhululeka. Jesu watfunyelwa kutsi atokhulula bantfu ekugcilatweni sono kanye nekufa. Ngekuhamba kwesikhatsi watsi: “Liciniso litawunikhulula.” (Johane 8:32) Nalamuhla, leliciniso Jesu lakhuluma ngalo likhulula bantfu ngetindlela letinyenti.​—Fundza libhokisi lelinesihloko lesitsi “Kukhululeka Kulolunye Luhlobo Lwekugcilateka.”

Ecinisweni, nguNkulunkulu lowasita Josefa kanye naBlessing kutsi bakhululeke ekugcilatweni ngetindlela letihlukahlukene. Ungafundza ngalendzaba lemangalisako yaJosefa encwadzini yaGenesisi tehluko 39 kuya ku-41. Iyamangalisa nendlela Blessing latfola ngayo inkhululeko.

Ngemuva kwekutsi Blessing acoshwe kulelinye live laseYurophu, waya eSpain. Watsi nakefika eSpain wahlangana naBoFakazi BaJehova futsi wacala kufundza nabo liBhayibheli. Watimisela kutfutfukisa imphilo yakhe, watfola umsebenti lokahle futsi wetama kukhuluma naloya mcashi wakhe wakucala kutsi amehlisele lemali lobekufanele ayibhadale njalo ngenyanga. Ngalelinye lilanga lomcashi wakhe washayela Blessing lucingo, wacolisa futsi watsi angasayibhadali lemali lebekayifuna. Yini leyamenta wenta loko? Naye besekacale kufundza liBhayibheli naBoFakazi BaJehova! Blessing utsi: “Liciniso likukhulula ngetindlela letimangalisako.”

Nkulunkulu Jehova weva buhlungu ngekuphatfwa kabi kwema-Israyeli eGibhithe, futsi usativa kanjalo nalamuhla nakabona kungalungi. Kuliciniso kutsi kudzingeka lushintjo lolukhulu kute bantfu bakhululeke kuto tonkhe tinhlobo tekugcilateka. Kodvwa Nkulunkulu wetsembisa kuletsa lolushintjo. “Kunemazulu lamasha nemhlaba lomusha lesikulindzele ngekwesetsembiso sakhe, futsi kuko kutawuba nekulunga.”​—2 Phetro 3:13

a Ligama lishintjiwe.

b Ngaleso sikhatsi, sisindvo seli-euro besicishe silingane neli-dollar laseMelika.

Kukhululeka Kulolunye Luhlobo Lwekugcilateka

Alonso kanye nemfati wakhe

Alonso bekabanjwe ngulolunye luhlobo lwekugcilateka. Nakasemusha besekasigcili setidzakamiva lokutsiwa yi-cocaine ne-heroin. Alonso utsi: “Kuze ngikhone kutsenga letidzakamiva ngangenela bugebengu futsi ngashushumbisa tidzakamiva. Bengingakhoni kuwuyekela lomkhuba ngisho nobe besengiye etindzaweni letine lapho kutfolakala khona lusito lwekuyekela tidzakamiva. Ngagcina ngibanjwe maphoyisa futsi ngabhadla iminyaka lemine ejele.”

Ngemuva kweminyaka lengu-30 asigcili setidzakamiva, Alonso wacala kufundza liBhayibheli naBoFakazi BaJehova. Umlayeto weliBhayibheli wamtsintsa inhlitiyo futsi wamenta watimisela kuwuyekela lomkhuba. Alonso utsi: “Bekumatima kakhulu, kodvwa ngemuva kweminyaka leminyenti, Jehova Nkulunkulu wangisita kutsi ngigcine ngiphumelele.”​—Tihlabelelo 55:22.

Alonso uchubeka atsi: “Umkami ujabula kakhulu nakabona indlela lesengishintje ngayo. Angati kutsi ngingambonga ngani Jehova ngekutsi angisite ngikhululeke kulomkhuba lobewungilimata. Ngaphandle kwelusito lwakhe ngabe solo ngisigcili setidzakamiva, noma mhlawumbe nje ngabe sengafa.”

    Tincwadzi TesiSwati (2002-2025)
    Phuma
    Ngena
    • SiSwati
    • Share
    • Khetsa Lokufunako
    • Copyright © 2025 I-Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Imibandzela Yekuyisebentisa
    • Kusetjentiswa Kwemininingwane Yakho
    • Privacy Settings
    • JW.ORG
    • Ngena
    Share